Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
5. juuni 2007


UUDISTAJA SOOVITAB







Uudistaja suvegraafik

Kätte on jõudmas puhkuste ja välitööde hooaeg, mistõttu ka Uudistaja ilmub tavapärasest veidi harvemini: järgmine uudiskiri ilmub 19. juunil.








EESTI UUDISEID

---
Joonistus: Ott Luuk

Tartu ülikool võtab maaülikooli rektori omale

31. mail valis ülikooli nõukogu liikmetest, kõikide teaduskondade nõukogude liikmetest ja ülikooli korralistest professoritest koosnev valimiskogu kolmandas valimisvoorus uueks Tartu ülikooli (TÜ) rektoriks praeguse Eesti maaülikooli rektori ja TÜ arengubioloogia erakorralise professori Alar Karise.
Esimeses valimisvoorus kandideerisid peale Karise TÜ rakendusgeoloogia professor Volli Kalm ja TÜ praktilise filosoofia professor Margit Sutrop. Sutrop kogus 69, Kalm 85 ja Karis 112 poolthäält. Reeglite kohaselt pääsesid teise hääletusvooru Kalm ja Karis.
Seal anti Kalmule 110, Karisele 143 häält. Kuna rektoriks saamiseks oli vaja koguda vähemalt 150 valmiskogu liikme toetus, järgnes veel kolmaski voor ja seal sai Alar Karis juba 198 poolthäält.

Valimiskomisjon teeb vabariigi valitsusele ettepaneku nimetada uus rektor ametisse alates 1. juulist; rektori inauguratsioonitseremoonia peetakse 31. augustil.
Videojäädvustust rektori valimistest saab vaadata aadressil: video.ut.ee.






Reedest peale saab tuua avaldusi Tartu ülikooli astumiseks

1.-22. juunini saavad Tartu ülikooli päevase õppe rakenduskõrgharidus- ning bakalaureuseõppesse õppima asujad registreeruda sisseastumiseksamitele veebiaadressil www.ut.ee/sisseastumine.
Kuigi üle pooltel bakalaureuseastme õppekavadel arvestatakse vastuvõtul ainult riigieksamite tulemusi, tuleb osale õppekavadele õppima asumiseks sooritada siiski ka sisseastumiseksam(id). Sellele registreerudes saab üliõpilaskandidaat teada eksami toimumise aja ja koha. Samuti saadetakse tema e-postiaadressile kinnitus eksamile registreerumise kohta. Ilma eelneva registreerumiseta ei ole võimalik sisseastumiseksamit sooritada.

Sisseastumiseksamid toimuvad 29. juunist 5. juulini. Eksamitulemused selguvad 6. juuliks ning avalikustatakse veebiaadressil www.ut.ee/sisseastumine.
Ka sel aastal saab Tartu ülikooli kandideerida eritingimustel akadeemilise testi tulemuse põhjal. Riigieksamite tulemusi arvestamata ja sisseastumiseksamiteta võetakse vabalt valitud õppekava riigieelarvelisele õppekohale vastu kõik need üliõpilaskandidaadid, kes on sooritanud akadeemilise testi vähemalt 80,0 punktile 100-st. Riigieelarvevälisele õppekohale võetakse vastu kõik need üliõpilaskandidaadid, kes on sooritanud akadeemilise testi vähemalt 70,0 punktile 100st.

Akadeemilise testi sisseastumiseksamina peavad sooritama kõik sotsiaalteaduskonda astuda soovijad. Kuna akadeemilist testi käsitatakse ühe sisseastumiseksamina, peavad ka kõik testi sooritajad ennast varem veebis registreerima. Akadeemiline test toimub 26. juunil ning tulemused selguvad 28. juunil.
Riigieksamite ja sisseastumiseksamite tulemuste põhjal saab üliõpilaskandidaat arvutada oma punktisumma ja võrrelda seda õppekavale kehtestatud minimaalse punktisumma ehk lävendiga. Selle aasta suvel on lävend vastuvõtul aluseks kõikides teaduskondades ja kolledžites, välja arvatud arstiteaduskonnas, kus toimub vastuvõtt endiselt paremusjärjestuse alusel.






Riik tellib senisest rohkem doktoreid

Riikliku koolitustellimuse komisjon otsustas rahastatavate doktoriõppe kohtade jaotuse, tellides kõigilt ülikoolidelt senisest rohkem doktoreid. Võrreldes eelmise aastaga suureneb uute doktoriõppe kohtade arv 20 võrra, s.o. 270 kohani. Eesmärk on jõuda 2015. aastaks 300 doktoriõppe koha tellimiseni. Doktoriõppe lõpetamise efektiivsus peaks selleks ajaks kasvama 65%ni. Praegu on see umbes 40%.

Riikliku koolitustellimuse alusel luuakse 2007/2008. õppeaastal Tartu ülikoolis vähemalt 161 doktoriõppe kohta (12 võrra rohkem kui eelmisel aastal). Tallinna tehnikaülikoolis luuakse 59, Tallinna ülikoolis 21, maaülikoolis 23, Eesti muusika- ja teatriakadeemias 3 ning kunstiakadeemias samuti 3 kohta.

Riikliku koolitustellimusega tellib riik kõrgkoolidelt vastava õppe lõpetajaid, ülikoolid on vabad võtma oma vastutusel vastu rohkem soovijaid.
Ülikoolidega sõlmitavates lepingutes jäetakse erialade jaotus kuni poolte kohtade ulatuses vabaks. See annab ülikoolile võimaluse arendada oma tugevusi ja hoolitseda õppejõudude järelkasvu eest.

Haridus- ja teadusministeerium




---
Joonistus: Ott Luuk

Küsimustik kalavarude majandamisõiguse rentimisest sai vastused

Keskkonnaministeeriumi küsimustikule veekogude kalavaru majandamise õiguse rendile andmise kohta laekus üksikkalastajatelt ja organisatsioonidelt ligi 30 arvamust.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Herki Tuusi sõnul toetavad ühendused ja klubid enamasti kalavarude majandamisõiguse rentimist, valdav osa vastanud üksikkalastajatest on aga selle vastu. Üle poole üksikkalastajatest pidas peamiseks vastuargumendiks seda, et rentimine võib vähendada juurdepääsu harrastuspüügile. Kolmandik kartis harrastuskalapüügi kallinemist ja kolmandiku arvates suureneks rentimise korraldamisega korruptsioonioht. Ka muretsesid kalastajad sellepärast, et valed majandamisvõtted võivad tekitada veeökosüsteemile kahju. Ligi viiendik üksikkalastajatest ei pidanud eetiliseks anda kellelegi kasu saamise eesmärgil majandada veekogusid, kuhu riik on teinud kalavarude taastamiseks suuri kulutusi.
Nii rentimise pooldajatest kui ka mittepooldajatest arvas vähemalt kolmandik, et nakkevõrgupüük peaks teistel Eesti siseveekogudel peale Peipsi ja Võrtsjärve olema keelatud.

Vastanud kalastusklubid leidsid vaid ühe erandiga, et kalavarude rentimine võimaldaks jätkusuutlikumalt majandada ja aitaks kalastamist paremini korraldada, misjärel paraneks teenuse osutamise kvaliteet ja kontroll. Kalastamisega otseselt mitteseotud vastajad (kohalikud omavalitsused, riigiosalusega äriühingud, looduskaitseorganisatsioonid) jaotusid võrdselt nii rentimise pooldajateks kui ka vastasteks.
"Kuna avalik arvamus kaldub olema veekogude kalavaru majandamisõiguse rendile andmise vastu, siis ei ole ka keskkonnaministeeriumi hinnangul selleks aeg veel päris küps," hindas küsitlustulemusi keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. "Jätkame sel teemal diskussiooni, ilmselt on vaja rendile andmise toetajate ja vastaste omavahelist aktiivsemat arutelu."

Keskkonnaministeerium




EKO avalik kiri

Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) saatis 3. juunil välja avaliku kirja, milles jagab kohalike inimeste muret riigi- ja arendajate poolse kasvava surve pärast elukeskkonna kvaliteedile ja soovib riigipoolset tõhusamat tööd keskkonda puudutavate pikemaajaliste kavade loomisel. Samuti tunnustab EKO jätkuvalt neid kohalikke omavalitsusi ja kohalikke elanikke, kes soovivad väärtustada oma elukeskkonda ja seista selle säilimise eest. Loodusvarade kasutamise planeerimisse tuleks senisest enam kaasata just kohalike omavalitsusi ja kohalikke elanikke, et selgitada ühelt poolt riiklikke ja teiselt poolt võtta arvesse kohalikke huvisid, mis väärtustavad elukeskkonda.
Tervet kirja saab lugeda aadressil eko.org.ee/?node=10&article=31.

EKO




Veebikaameraga saab jälgida räästapääsukeste elu

Riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) Hiiu-Lääne regioonile kuuluvas Matsalu looduskeskuses on alates eelmisest nädalast töötanud veebikaamera, mille abil saab jälgida räästapääsukeste toimetusi.
Veebikaamera soetati loodusharidusprojekti Interreg III B BSR Eagle raames. Kogu veebikaamera süsteem maksis 50 000 krooni. Looduskeskuse ekspositsiooniruumis on eraldi arvuti selleks, et huvilised saaksid lindude tegemisi jälgida. Veebikaamerat saab jälgida ka Matsalu kodulehelt võrgupaigast mail.matsalu.ee/~matsweb/.
Veebikaamera on üks osa Matsalu linnupargi programmist. Selle programmi raames valmisid veel 15 linnuliigi puidust kujud, mis on mõeldud lasteaia vanemate rühmade ja I-IV klassi lastele linnuvaatluse algtõdede omandamiseks ja esmaste linnuvaatluste tegemiseks.

LKK




Eesti roll kliimamuutuste poliitikas

Eesti rohelisel liikumisel (ERL) valmis äsja koostöös Eesti välispoliitika instituudiga artiklikogumik "Eesti rollist rahvusvahelises kliimamuutuste poliitikas".
Kogumik ei anna ülevaadet kliimamuutuste põhjustest, olemusest ega mõjust, kuna keskendub just riikide ees seisvatele poliitilistele valikutele.
Trükise saab alla laadida aadressilt www.roheline.ee/files/energia/kliimaraamat.pdf.

ERL


TASUB MINNA

---
Süvenenud liblikahuviline. Foto: Ott Luuk

TÜ loodusmuuseum esitleb liblikate maailma

Tartu ülikooli (TÜ) zooloogiamuuseumi huvipäevad on jõudnud liblikateni: loodusõhtu "Liblikate värviline maailm" on 6. juunil kell 17.30 muuseumi ruumes Vanemuise 46.
Entomoloog Jaan Luig näitab pilte maailma ja Eesti liblikatest. Vastuse saab küsimustele: Milline on maailma ja Eesti suurim liblikas? Kuidas toimib liblika eluring? Kui vanaks elavad liblikad? Kui kiiresti suudab liblikas lennata? Muidugi vaadatakse zooloogiamuuseumi kogude liblikaid. Huvipäevad on mõeldud nii vanadele kui ka noortele huvilistele ja osavõtutasu ei küsita. Huvipäevi toetab KIK.






Teeme tutvust neuroteadusega

Kolmapäeval, 6. juunil on veel võimalik registreeruda teaduskeskuse AHHAA ja Domus Dorpatensise järjekordsele populaarteaduslikule seminarile sarjast „Ahhaa! Teeme tutvust". 7. juunil algusega kell 17.30 tutvustatakse Tartus, Domus Dorpatensise maja seminariruumis (Raekoja plats 1/ Ülikooli 7) neuroteadusi: juttu tuleb unest, aju uurimise meetoditest ning meeleoluhäirete (nt. depressiooni) põhjustest.

Esinejad:
17.30- „Uni - une evolutsiooniline areng ja ontogenees" - Marlit Veldi (TÜ psühhiaatriakliiniku teadur)
19.00- „Uuringud neurofüsioloogias - elektroentsefalograafia (näidustused, praktiline teostus ja tulem)" - Aita Napa (TÜ kliinikumi arst-õppejõud)
20.00- „Neurogeneetika - depressiooni põhjused inimese geenide ja keskkonna omavahelistest seostest - Sulev Kõks (TÜ füsioloogia instituudi vanemteadur)


Tasuta seminarile „Ahhaa! Teeme tutvust neuroteadusega" on oodatud kõik, kes soovivad antud valdkonnast rohkem teada saada. Osalemiseks palutakse registreeruda telefonil 7 331 345 või e-maili teel dorpatensis@dorpatensis.ee.

SA Domus Dorpatensis




Vabaõhumuuseumis näeb Rebala, Kareda ja Esna pilte

Kuni 7. oktoobrini on Eesti vabaõhumuuseumi Pulga talu rehe all avatud fotonäitus "Kolm kohtumist - Rebala, Kareda, Esna".
Näitus räägib Eesti vabaõhumuuseumi teadurite Maret Tamjärve ja Hanno Talvingu 2005.-2006. aasta välitöödel kogetust. Jäädvustatud on kolme paiga maastikke, inimesi neil maastikel, nende kodusid; kõrvutatud on minevikku ja tänapäeva.
Käidi kolmes paigas: Rebala maastikukaitsealal ning Kareda ja Esna külas Järvamaal. Autorid ise ütlevad, et neil põgusail kohtumistel põhinev näitus püüab välja tuua kolmele eriilmelisele Eestimaa paigale iseloomulikke jooni. Kõnelda külade hetkeseisust, anda edasi seda lähedust, mida nad neil maastikel, nendes külades ja kodudes kogesid ning jagada külastajatega seda soojust, mida kiirgas sealsetest inimestest.
Fotonäitus on pühendatud vabaõhumuuseumi 50. sünnipäevale.

Vabaõhumuuseum




Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse matkapäev

Laupäeval, 9. juunil algusega kell 14 toimub rattamatk Vellaveres "Kuhu kõik need rajad viivad?".
Umbes 13 kilomeetri pikkusel marsruudil läbitakse huvitavaid paiku, lahendatakse vahvaid ülesandeid ja mõistatusi. Matk kestab 2-3 tundi; osalejate turvalisuse huvides on kohustuslik rattakiiver. Kogunemine Vellavere loodusmaja juures kell 13.45, tähistus keskusesse algab Tartu-Valga maanteelt Vapramäelt. Retkejuhid Taive Pärnmäe ja Lauri Toim. Vajalik registreerumine tel. 526 1648 (Taive), 527 1057 (Lauri). Osavõtutasu on 25 krooni, lapsed alla 12 eluaasta maksma ei pea.

Samal päeval kell 18 algab jalgsimatk Vapramäel "Saatus on nagu lillkapsa pea, mis kasvab võrdselt igas suunas". Kogunetakse Vapramäe parklas, matk kestab 2-3 tundi.
Retkejuhid on Liina Luure ja Vilja Pärn. Vajalik on etteregistreerumine tel. 557 5215 (Liina) või 525 0590 (Vilja), rühma mahub 20 inimest. Osavõtutasu 25 krooni, lapsed alla 12 aasta tasuta.

VVV SA


MAAILMAST

Linnuvideod kõigile vaadata

Võrgupaigas www.hbw.com/ibc/ on IBC - Internet Bird Collection (Interneti linnukogu), kuhu kogutakse üle maailma videolõike lindudest. Nende ridade kirjutamise aegu oli andmebaasis 14 644 videot 3659 liigi kohta, mis on 37,6 protsenti maailma linnuliikide üldarvust. Neil arvudel on aga kalduvus päevast päeva kasvada.

HBW




Watsoni genoom sekveneeriti

Maikuu viimasel päeval andsid teadlased Nobeli preemia laureaadile James D. Watsonile üle DVD tema genoomi järjestusega. DNA struktuuri kaasavastaja on on väidetavalt esimene üksikisik, kelle genoom on sekveneeritud vähem kui miljoni dollari eest.

Esialgu erilist praktilist kasu Watsonil oma DNA sekveneerimisest pole, kuna järjestuse spetsiifika järgi võimalikke terviseprobleeme ennustama alles õpitakse. Siiski märkisid uurijad, et Watsonil on teatav soodumus vähi tekkeks. Teadlane ongi põdenud nahavähki. 79-aastase Watsoni palvel jäeti sekveneerimisest kõrvale Alzheimeri tõvega seotud geen, kuna teadlase perekonnas on seda ravimatut haigust ette tulnud.

Lähitulevikus on oodata genoomi sekveneerimise odavnemist. Seninegi areng on muljetavaldav: neli aastat tagasi lõpetatud erinevate inimeste DNAst kombineeritud esimese"näidisgenoomi" järjestuse määramine (Human Genome Project) nõudis 3 miljardit dollarit ja 13 aastat. Watsoni nukleotiidid saadi ritta vaid kahe kuuga. Juba on välja kuulutatud 10 miljoni dollari suurune preemia esimesele töörühmale, kes suudab 10 päevaga sekveneerida 100 genoomi. Tulevikus, kui teadlased saavad kasutada väga paljude indiviidide geeniandmeid, on võimalik välja selgitada konkreetsete järjestuste seosed tervisehädadega. GenBank`i andmebaasi kaudu on nüüd uurijatele kättesaadav ka kaksikheeliksi avastaja enda DNA järjestus.

Nature




---
Saarma staatuseks hinnatakse "ohulähedane" (ingl. k. near threatened) - liigi olukord pole kriitiline, kuid kaitsemeetmete ärajätmisel võib ta kiiresti ohtu sattuda. Pildil olev loom inimese poolt pealtnäha mingit ohtu karta ei osanud ning puges Jüri talu lauta Vissuvere külas Järvamaal. Eksinud loom toimetati RMK töötaja abiga lähima veekogu äärde. Foto: erakogu


Kuidas läheb Euroopa imetajatel

Mai lõpul ilmus Euroopa Komisjoni veebile võrgupaika ec.europa.eu/environment/nature/conservation/species/ema/index.htm Euroopa imetajate hinnang (EMA - European Mammal Assessment) ehk sisuliselt Euroopa imetajate punane raamat.
Andmebaas on koostatud maailma looduskaitseliidu IUCN eestvõttel ja see on esimene omataoline. Iga liigi jaoks on sidus-andmeleheküljel leida liigi ohustatuse kategooria IUCN-i punase raamatu kategooriate alusel, levilakaart, ökoloogiateave ja muu teave.

IUCN




Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet