Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
5. juuni 2007


UUDISTAJA SOOVITAB







Uudistaja suvegraafik

Ktte on judmas puhkuste ja vlitde hooaeg, mistttu ka Uudistaja ilmub tavaprasest veidi harvemini: jrgmine uudiskiri ilmub 19. juunil.








EESTI UUDISEID

---
Joonistus: Ott Luuk

Tartu likool vtab maalikooli rektori omale

31. mail valis likooli nukogu liikmetest, kikide teaduskondade nukogude liikmetest ja likooli korralistest professoritest koosnev valimiskogu kolmandas valimisvoorus uueks Tartu likooli (T) rektoriks praeguse Eesti maalikooli rektori ja T arengubioloogia erakorralise professori Alar Karise.
Esimeses valimisvoorus kandideerisid peale Karise T rakendusgeoloogia professor Volli Kalm ja T praktilise filosoofia professor Margit Sutrop. Sutrop kogus 69, Kalm 85 ja Karis 112 poolthlt. Reeglite kohaselt psesid teise hletusvooru Kalm ja Karis.
Seal anti Kalmule 110, Karisele 143 hlt. Kuna rektoriks saamiseks oli vaja koguda vhemalt 150 valmiskogu liikme toetus, jrgnes veel kolmaski voor ja seal sai Alar Karis juba 198 poolthlt.

Valimiskomisjon teeb vabariigi valitsusele ettepaneku nimetada uus rektor ametisse alates 1. juulist; rektori inauguratsioonitseremoonia peetakse 31. augustil.
Videojdvustust rektori valimistest saab vaadata aadressil: video.ut.ee.

T




Reedest peale saab tuua avaldusi Tartu likooli astumiseks

1.-22. juunini saavad Tartu likooli pevase ppe rakenduskrgharidus- ning bakalaureuseppesse ppima asujad registreeruda sisseastumiseksamitele veebiaadressil www.ut.ee/sisseastumine.
Kuigi le pooltel bakalaureuseastme ppekavadel arvestatakse vastuvtul ainult riigieksamite tulemusi, tuleb osale ppekavadele ppima asumiseks sooritada siiski ka sisseastumiseksam(id). Sellele registreerudes saab lipilaskandidaat teada eksami toimumise aja ja koha. Samuti saadetakse tema e-postiaadressile kinnitus eksamile registreerumise kohta. Ilma eelneva registreerumiseta ei ole vimalik sisseastumiseksamit sooritada.

Sisseastumiseksamid toimuvad 29. juunist 5. juulini. Eksamitulemused selguvad 6. juuliks ning avalikustatakse veebiaadressil www.ut.ee/sisseastumine.
Ka sel aastal saab Tartu likooli kandideerida eritingimustel akadeemilise testi tulemuse phjal. Riigieksamite tulemusi arvestamata ja sisseastumiseksamiteta vetakse vabalt valitud ppekava riigieelarvelisele ppekohale vastu kik need lipilaskandidaadid, kes on sooritanud akadeemilise testi vhemalt 80,0 punktile 100-st. Riigieelarvevlisele ppekohale vetakse vastu kik need lipilaskandidaadid, kes on sooritanud akadeemilise testi vhemalt 70,0 punktile 100st.

Akadeemilise testi sisseastumiseksamina peavad sooritama kik sotsiaalteaduskonda astuda soovijad. Kuna akadeemilist testi ksitatakse he sisseastumiseksamina, peavad ka kik testi sooritajad ennast varem veebis registreerima. Akadeemiline test toimub 26. juunil ning tulemused selguvad 28. juunil.
Riigieksamite ja sisseastumiseksamite tulemuste phjal saab lipilaskandidaat arvutada oma punktisumma ja vrrelda seda ppekavale kehtestatud minimaalse punktisumma ehk lvendiga. Selle aasta suvel on lvend vastuvtul aluseks kikides teaduskondades ja kolledites, vlja arvatud arstiteaduskonnas, kus toimub vastuvtt endiselt paremusjrjestuse alusel.

T




Riik tellib senisest rohkem doktoreid

Riikliku koolitustellimuse komisjon otsustas rahastatavate doktorippe kohtade jaotuse, tellides kigilt likoolidelt senisest rohkem doktoreid. Vrreldes eelmise aastaga suureneb uute doktorippe kohtade arv 20 vrra, s.o. 270 kohani. Eesmrk on juda 2015. aastaks 300 doktorippe koha tellimiseni. Doktorippe lpetamise efektiivsus peaks selleks ajaks kasvama 65%ni. Praegu on see umbes 40%.

Riikliku koolitustellimuse alusel luuakse 2007/2008. ppeaastal Tartu likoolis vhemalt 161 doktorippe kohta (12 vrra rohkem kui eelmisel aastal). Tallinna tehnikalikoolis luuakse 59, Tallinna likoolis 21, maalikoolis 23, Eesti muusika- ja teatriakadeemias 3 ning kunstiakadeemias samuti 3 kohta.

Riikliku koolitustellimusega tellib riik krgkoolidelt vastava ppe lpetajaid, likoolid on vabad vtma oma vastutusel vastu rohkem soovijaid.
likoolidega slmitavates lepingutes jetakse erialade jaotus kuni poolte kohtade ulatuses vabaks. See annab likoolile vimaluse arendada oma tugevusi ja hoolitseda ppejudude jrelkasvu eest.

Haridus- ja teadusministeerium




---
Joonistus: Ott Luuk

Ksimustik kalavarude majandamisiguse rentimisest sai vastused

Keskkonnaministeeriumi ksimustikule veekogude kalavaru majandamise iguse rendile andmise kohta laekus ksikkalastajatelt ja organisatsioonidelt ligi 30 arvamust.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Herki Tuusi snul toetavad hendused ja klubid enamasti kalavarude majandamisiguse rentimist, valdav osa vastanud ksikkalastajatest on aga selle vastu. le poole ksikkalastajatest pidas peamiseks vastuargumendiks seda, et rentimine vib vhendada juurdepsu harrastuspgile. Kolmandik kartis harrastuskalapgi kallinemist ja kolmandiku arvates suureneks rentimise korraldamisega korruptsioonioht. Ka muretsesid kalastajad selleprast, et valed majandamisvtted vivad tekitada veekossteemile kahju. Ligi viiendik ksikkalastajatest ei pidanud eetiliseks anda kellelegi kasu saamise eesmrgil majandada veekogusid, kuhu riik on teinud kalavarude taastamiseks suuri kulutusi.
Nii rentimise pooldajatest kui ka mittepooldajatest arvas vhemalt kolmandik, et nakkevrgupk peaks teistel Eesti siseveekogudel peale Peipsi ja Vrtsjrve olema keelatud.

Vastanud kalastusklubid leidsid vaid he erandiga, et kalavarude rentimine vimaldaks jtkusuutlikumalt majandada ja aitaks kalastamist paremini korraldada, misjrel paraneks teenuse osutamise kvaliteet ja kontroll. Kalastamisega otseselt mitteseotud vastajad (kohalikud omavalitsused, riigiosalusega rihingud, looduskaitseorganisatsioonid) jaotusid vrdselt nii rentimise pooldajateks kui ka vastasteks.
"Kuna avalik arvamus kaldub olema veekogude kalavaru majandamisiguse rendile andmise vastu, siis ei ole ka keskkonnaministeeriumi hinnangul selleks aeg veel pris kps," hindas ksitlustulemusi keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. "Jtkame sel teemal diskussiooni, ilmselt on vaja rendile andmise toetajate ja vastaste omavahelist aktiivsemat arutelu."

Keskkonnaministeerium




EKO avalik kiri

Eesti keskkonnahenduste koda (EKO) saatis 3. juunil vlja avaliku kirja, milles jagab kohalike inimeste muret riigi- ja arendajate poolse kasvava surve prast elukeskkonna kvaliteedile ja soovib riigipoolset thusamat td keskkonda puudutavate pikemaajaliste kavade loomisel. Samuti tunnustab EKO jtkuvalt neid kohalikke omavalitsusi ja kohalikke elanikke, kes soovivad vrtustada oma elukeskkonda ja seista selle silimise eest. Loodusvarade kasutamise planeerimisse tuleks senisest enam kaasata just kohalike omavalitsusi ja kohalikke elanikke, et selgitada helt poolt riiklikke ja teiselt poolt vtta arvesse kohalikke huvisid, mis vrtustavad elukeskkonda.
Tervet kirja saab lugeda aadressil eko.org.ee/?node=10&article=31.

EKO




Veebikaameraga saab jlgida rstapsukeste elu

Riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) Hiiu-Lne regioonile kuuluvas Matsalu looduskeskuses on alates eelmisest ndalast ttanud veebikaamera, mille abil saab jlgida rstapsukeste toimetusi.
Veebikaamera soetati loodusharidusprojekti Interreg III B BSR Eagle raames. Kogu veebikaamera ssteem maksis 50 000 krooni. Looduskeskuse ekspositsiooniruumis on eraldi arvuti selleks, et huvilised saaksid lindude tegemisi jlgida. Veebikaamerat saab jlgida ka Matsalu kodulehelt vrgupaigast mail.matsalu.ee/~matsweb/.
Veebikaamera on ks osa Matsalu linnupargi programmist. Selle programmi raames valmisid veel 15 linnuliigi puidust kujud, mis on meldud lasteaia vanemate rhmade ja I-IV klassi lastele linnuvaatluse algtdede omandamiseks ja esmaste linnuvaatluste tegemiseks.

LKK




Eesti roll kliimamuutuste poliitikas

Eesti rohelisel liikumisel (ERL) valmis sja koosts Eesti vlispoliitika instituudiga artiklikogumik "Eesti rollist rahvusvahelises kliimamuutuste poliitikas".
Kogumik ei anna levaadet kliimamuutuste phjustest, olemusest ega mjust, kuna keskendub just riikide ees seisvatele poliitilistele valikutele.
Trkise saab alla laadida aadressilt www.roheline.ee/files/energia/kliimaraamat.pdf.

ERL


TASUB MINNA

---
Svenenud liblikahuviline. Foto: Ott Luuk

T loodusmuuseum esitleb liblikate maailma

Tartu likooli (T) zooloogiamuuseumi huvipevad on judnud liblikateni: loodushtu "Liblikate vrviline maailm" on 6. juunil kell 17.30 muuseumi ruumes Vanemuise 46.
Entomoloog Jaan Luig nitab pilte maailma ja Eesti liblikatest. Vastuse saab ksimustele: Milline on maailma ja Eesti suurim liblikas? Kuidas toimib liblika eluring? Kui vanaks elavad liblikad? Kui kiiresti suudab liblikas lennata? Muidugi vaadatakse zooloogiamuuseumi kogude liblikaid. Huvipevad on meldud nii vanadele kui ka noortele huvilistele ja osavtutasu ei ksita. Huvipevi toetab KIK.

T




Teeme tutvust neuroteadusega

Kolmapeval, 6. juunil on veel vimalik registreeruda teaduskeskuse AHHAA ja Domus Dorpatensise jrjekordsele populaarteaduslikule seminarile sarjast Ahhaa! Teeme tutvust". 7. juunil algusega kell 17.30 tutvustatakse Tartus, Domus Dorpatensise maja seminariruumis (Raekoja plats 1/ likooli 7) neuroteadusi: juttu tuleb unest, aju uurimise meetoditest ning meeleoluhirete (nt. depressiooni) phjustest.

Esinejad:
17.30- Uni - une evolutsiooniline areng ja ontogenees" - Marlit Veldi (T pshhiaatriakliiniku teadur)
19.00- Uuringud neurofsioloogias - elektroentsefalograafia (nidustused, praktiline teostus ja tulem)" - Aita Napa (T kliinikumi arst-ppejud)
20.00- Neurogeneetika - depressiooni phjused inimese geenide ja keskkonna omavahelistest seostest - Sulev Kks (T fsioloogia instituudi vanemteadur)


Tasuta seminarile Ahhaa! Teeme tutvust neuroteadusega" on oodatud kik, kes soovivad antud valdkonnast rohkem teada saada. Osalemiseks palutakse registreeruda telefonil 7 331 345 vi e-maili teel dorpatensis@dorpatensis.ee.

SA Domus Dorpatensis




Vabahumuuseumis neb Rebala, Kareda ja Esna pilte

Kuni 7. oktoobrini on Eesti vabahumuuseumi Pulga talu rehe all avatud fotonitus "Kolm kohtumist - Rebala, Kareda, Esna".
Nitus rgib Eesti vabahumuuseumi teadurite Maret Tamjrve ja Hanno Talvingu 2005.-2006. aasta vlitdel kogetust. Jdvustatud on kolme paiga maastikke, inimesi neil maastikel, nende kodusid; krvutatud on minevikku ja tnapeva.
Kidi kolmes paigas: Rebala maastikukaitsealal ning Kareda ja Esna klas Jrvamaal. Autorid ise tlevad, et neil pgusail kohtumistel phinev nitus pab vlja tuua kolmele eriilmelisele Eestimaa paigale iseloomulikke jooni. Knelda klade hetkeseisust, anda edasi seda lhedust, mida nad neil maastikel, nendes klades ja kodudes kogesid ning jagada klastajatega seda soojust, mida kiirgas sealsetest inimestest.
Fotonitus on phendatud vabahumuuseumi 50. snnipevale.

Vabahumuuseum




Vaprame-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse matkapev

Laupeval, 9. juunil algusega kell 14 toimub rattamatk Vellaveres "Kuhu kik need rajad viivad?".
Umbes 13 kilomeetri pikkusel marsruudil lbitakse huvitavaid paiku, lahendatakse vahvaid lesandeid ja mistatusi. Matk kestab 2-3 tundi; osalejate turvalisuse huvides on kohustuslik rattakiiver. Kogunemine Vellavere loodusmaja juures kell 13.45, thistus keskusesse algab Tartu-Valga maanteelt Vapramelt. Retkejuhid Taive Prnme ja Lauri Toim. Vajalik registreerumine tel. 526 1648 (Taive), 527 1057 (Lauri). Osavtutasu on 25 krooni, lapsed alla 12 eluaasta maksma ei pea.

Samal peval kell 18 algab jalgsimatk Vapramel "Saatus on nagu lillkapsa pea, mis kasvab vrdselt igas suunas". Kogunetakse Vaprame parklas, matk kestab 2-3 tundi.
Retkejuhid on Liina Luure ja Vilja Prn. Vajalik on etteregistreerumine tel. 557 5215 (Liina) vi 525 0590 (Vilja), rhma mahub 20 inimest. Osavtutasu 25 krooni, lapsed alla 12 aasta tasuta.

VVV SA


MAAILMAST

Linnuvideod kigile vaadata

Vrgupaigas www.hbw.com/ibc/ on IBC - Internet Bird Collection (Interneti linnukogu), kuhu kogutakse le maailma videolike lindudest. Nende ridade kirjutamise aegu oli andmebaasis 14 644 videot 3659 liigi kohta, mis on 37,6 protsenti maailma linnuliikide ldarvust. Neil arvudel on aga kalduvus pevast peva kasvada.

HBW




Watsoni genoom sekveneeriti

Maikuu viimasel peval andsid teadlased Nobeli preemia laureaadile James D. Watsonile le DVD tema genoomi jrjestusega. DNA struktuuri kaasavastaja on on videtavalt esimene ksikisik, kelle genoom on sekveneeritud vhem kui miljoni dollari eest.

Esialgu erilist praktilist kasu Watsonil oma DNA sekveneerimisest pole, kuna jrjestuse spetsiifika jrgi vimalikke terviseprobleeme ennustama alles pitakse. Siiski mrkisid uurijad, et Watsonil on teatav soodumus vhi tekkeks. Teadlane ongi pdenud nahavhki. 79-aastase Watsoni palvel jeti sekveneerimisest krvale Alzheimeri tvega seotud geen, kuna teadlase perekonnas on seda ravimatut haigust ette tulnud.

Lhitulevikus on oodata genoomi sekveneerimise odavnemist. Seninegi areng on muljetavaldav: neli aastat tagasi lpetatud erinevate inimeste DNAst kombineeritud esimese"nidisgenoomi" jrjestuse mramine (Human Genome Project) nudis 3 miljardit dollarit ja 13 aastat. Watsoni nukleotiidid saadi ritta vaid kahe kuuga. Juba on vlja kuulutatud 10 miljoni dollari suurune preemia esimesele trhmale, kes suudab 10 pevaga sekveneerida 100 genoomi. Tulevikus, kui teadlased saavad kasutada vga paljude indiviidide geeniandmeid, on vimalik vlja selgitada konkreetsete jrjestuste seosed tervisehdadega. GenBank`i andmebaasi kaudu on nd uurijatele kttesaadav ka kaksikheeliksi avastaja enda DNA jrjestus.

Nature




---
Saarma staatuseks hinnatakse "ohulhedane" (ingl. k. near threatened) - liigi olukord pole kriitiline, kuid kaitsemeetmete rajtmisel vib ta kiiresti ohtu sattuda. Pildil olev loom inimese poolt pealtnha mingit ohtu karta ei osanud ning puges Jri talu lauta Vissuvere klas Jrvamaal. Eksinud loom toimetati RMK ttaja abiga lhima veekogu rde. Foto: erakogu


Kuidas lheb Euroopa imetajatel

Mai lpul ilmus Euroopa Komisjoni veebile vrgupaika ec.europa.eu/environment/nature/conservation/species/ema/index.htm Euroopa imetajate hinnang (EMA - European Mammal Assessment) ehk sisuliselt Euroopa imetajate punane raamat.
Andmebaas on koostatud maailma looduskaitseliidu IUCN eestvttel ja see on esimene omataoline. Iga liigi jaoks on sidus-andmelehekljel leida liigi ohustatuse kategooria IUCN-i punase raamatu kategooriate alusel, levilakaart, koloogiateave ja muu teave.

IUCN




Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012