"Rohelisem elu 2007"

Põlvas on sel nädalal teisipäevast laupäevani ökofestival "Rohelisem elu 2007". Mullu oktoobris peetud esimene ökofestival (fotol) pälvis keskkonnaministeeriumi aasta keskkonnateo auhinna. Tänavu otsustati korraldada pikem ja veel parem ökofestival; eestvedajaiks on sihtasutus Põlvamaa arenduskeskus ja Põlva maavalitsus.

Festivali eesmärk on tutvustada säästvaid ja elukeskkonda hoidvaid tegutsemisviise. Selleks tutvustatakse organisatsioone, ettevõtmisi ning inimesi, kes tegutsevad "rohelisema elu" nimel - keskkonda ja inimest hoidvalt ning Põlvamaa omapära arvestades. Teadmisi tuuakse laiast maailmast, kaasa aidatakse ka vajalike oskuste tekkimisele.

Kõigil huvilistel on võimalus festivalil aktiivselt osaleda ning praktilisi kogemusi omandada: 21.-24. augustil on hulk kursusi (põhumajaehitus, waldorfnuku valmistamine, savivoolimine, savikrohvimine, fotograafia, taaskasutatavaist materjalidest Jaapani köites märkmiku valmistamine), samuti korraldatakse loodusretki. Osavõtt kursustest ja loodusretkedest on tasuline.

Festivali põhipäeval 25. augustil on Põlva kaubanduskeskuse parklas avatud töötoad, kus saab vaadata, õppida ja ise ka meisterdada. Samuti on külastajatel võimalus kuulata ettekandeid ning osaleda seminaril. Erinevalt mullusest on seekordsel ökofestivalil ka laat. Räpina paberivabrik võtab ökofestivalil vastu vanapaberit. Päeva jooksul käib veel meelelahutusprogramm, kohale saabub kinobuss ning kuulutatakse välja fotokonkursi võitjad. Festivali põhipäevast osavõtt on tasuta.

Linnurallivõit läks eestlastele

Läinud laupäeval, 18. augustil, toimus Viljandi- ja Valgamaal järjekorras 11. linnuvõistlus Estonian Open.

See Eestis tegutsevate Soome linnuvaatlejate seltsi Viron Lintuseura algatatud võistlus on aastast aastasse populaarsust kogunud ja sel korral lõi kaasa rekordiliselt palju võistkondi - viisteist: kuus Eestist ja üheksa Soomest.

Esikoha sai 134 liigiga Eesti võistkond RC & Pets koosseisus Margus Ots, Uku Paal, Ranno Puumets ja Peeter Raudsepp. Teine ja kolmas koht läksid 130 liigiga jagamisele Soome võistkondade vahel. Kaks võistkonda sai kirja 123, ülejäänud 73 kuni 121 liiki.

Kõigi võistkondade peale kokku kohati öösel kella kolmest pärastlõunal kella 17-ni väldanud vaatluste jooksul 170 liiki linde. Margus Otsa hinnangul on see loodetust rohkem: üllatavalt liigirohkeks osutus Võrtsjärv, kus õnnestus näha rohkesti ka selliseid liike, kes muidu tegutsevad enamasti vaid mererannikul. Põnevamatest liikidest nähti lausa kolmes kohas hõbehaigrut, aga ka tamme-kirjurähni ja punajalg-pistrikku. Kuna võistkondi oli palju, siis oli ainult üheksa nö. ässa, so. liike, keda kohtas vaid üks võistkond: väikekoskel, rohunepp, täpikhuik, tõmmukajakas, merikajakas, punajalg-tilder, põldtsiitsitaja, jõgi-ritsiklind ja kukkurtihane.

Kokku lepiti ka järgmise Estonian Openi ala ja aeg: 2008. aasta augusti kolmandal nädalavahetusel Pärnumaal, sest Pärnumaa linnuklubi Buteo tähistab tuleval aastal oma 30. sünnipäeva.

Käsil on konkurss "Ehe Lõuna-Eesti"

Turismi asjatundjad kinnitavad, et järjest suurem hulk turiste pöörab reisisihtkoha valikul üha enam tähelepanu loodusele ja puhtale keskkonnale.

Mitmekesistunud on ka reiside eesmärgid: peale traditsioonilise puhkuse eelistatakse käia kultuuri- ja spordiüritustel, tutvuda ajalooliste paikade ning traditsioonidega, võtta ette kultuuriretki. Enam otsitakse ehedust inimestes, paikades ja vaatamisväärsustes.

Lähtuvalt sellest on sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism traditsioonilised konkursid "Parim turismiobjekt/ projekt" ja "Parim turismi toetaja" viidud ühise nimetaja "Ehe Lõuna-Eesti" alla.

Konkursi siht on muuta Lõuna-Eesti kui turismipiirkond konkurentsivõimelisemaks. Alates tänavusest aastast pööratakse hindamisel enam tähelepanu nominentide panusele Lõuna- Eesti turismiregioonile iseloomuliku elulaadi väärtustamisel ja propageerimisel.

Konkursil "Ehe Lõuna- Eesti" on kaks alakonkurssi:

1. "Parim turismiobjekt/ projekt", mille eesmärk on parandada Lõuna-Eesti kui turismipiirkonna mainet ja konkurentsivõimet ning motiveerida turismiteenuseid pakkuvaid firmasid tutvustama Lõuna-Eesti puhkevõimalusi. Oluline on tegevuste positiivne mõju Lõuna-Eesti turismiregioonile tervikuna.

2. "Parim turismi toetaja", mille eesmärk on motiveerida omavalitsusüksusi ja turismi arendusorganisatsioone Lõuna-Eesti turismipiirkonda arendama ja konkurentsivõimet parandama. Oluline on omavalitsusüksuse või turismi arendusorganisatsiooni tegevuse mõju antud maakonna või kogu regiooni turismi arengule 2007. aastal.

Nominente saab esitada Lõuna- Eesti maakondade turismiinfokeskustesse 12. oktoobrini. Konkursi võitjad valib sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism nõukogu välja oktoobris; võitjad kuulutatakse välja sihtasutuse vastuvõtul.

Konkursi tingimustega saab tutvuda www.southestonia.info.

infoturism.ee

Ööbiku park vajas puu-uurijaid

3., 6. ja 7. augustil sai Kärdla rannapargis õige omapärasel moel tutvuda pargi puudega: sihtasutuse Ööbiku Park eestvõttel toimusid jalutuskäik-etendused "Puu-uurijad".

Sihtasutus tahab rajada Kärdla randa Onu Ööbiku pargi, mis ei tähendaks pelgalt ehitisi ja mänguväljakuid: mitmelaadsete üritustega kutsutakse esmajoones lapsi soetama sõprust Eesti kultuuri - oma lugude ja laulude ning neist pärit tegelastega. Tegevuspargi idee autor ja senine vedaja on teatrikunstnik Mae Kivilo.

Talvel hakatigi teemapargi raames koguma andmeid Kärdla rannapargi ajaloo ja puude kohta; tegevust juhtis Maria Joanna Madise (fotol vasakul) ja selles osalesid õpilased nii Hiiumaalt kui ka Tallinnast. Üks selle töö nurgakive oli kindlasti Palade neiu Kärolin-Lii Kaljula (fotol paremal) mullu üle-eestilisel õpilaste keskkonnauurimuste konkursil auhinnatud töö "Kärdla rannapark". Faktidest kondikavale kasvatati mineviku ja oleviku seikadel ja oludel põhinev tegevustik ümber.

Esimest korda näidati etendust suve alguses Hiiumaa lastefestivali aegu ja nüüd augustis uuesti. Umbes tunni väldanud jalutuskäigu jooksul liikusid "puu-uurijad" parunipreilist euroametnikuni ja päkapikkudest-haldjatest metsateadlaseni küündinud tegelaste saatel ühe puu juurest teise juurde. Ühiselt arutleti selle üle, kuidas üks park tekib ja mis moel ta metsast erineb, kuidas inimene puid kasutab ja neile vahel ka kurja teeb, millised on meie oma ja millised võõrpuuliigid. Rühma koosseisust olenenud sisu ja raskusastmega vestlusele pakkusid vaheldust mängud ja isegi muusika, sest paljud pillidki on ju puust tehtud. Iga osaleja sai vihikukese, kuhu ringkäigu jooksul märkmeid tehti ning mille võis pärast mälestuseks ja meelespidamiseks koju kaasa võtta. Puu-uurijate etendus valmis keskkonnainvesteeringute keskuse, Eesti kultuurkapitali, kultuuriministeeriumi ja Kärdla linnavalitsuse toetusel.

Loodusajakiri

Metsaregister peab arvestust Eesti metsade üle

16. augustil kiitis valitsus heaks riikliku metsaregistri põhimääruse. Metsaregister peab arvestust metsa pindala, tagavara, paiknemise, seisundi, omaniku, kasutamise ja kitsenduste üle.

Metsaregister on digitaalne, selle vastutav töötleja on keskkonnaministeerium, volitatud töötleja ehk registri tegelik pidaja metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, kellele esitavad andmeid tegevusloaga metsakorraldusettevõtted. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus kontrollib andmed, sisestab need registrisse, avalikustab ning väljastab küsijatele.

Praeguseks on metsaregistrisse kantud andmed 1,1 miljoni hektari riigimaa ja 0,75 miljoni hektari erametsa kohta. Kokku on Eestis metsamaad umbes 2,3 miljonit hektarit. Metsaregistrit kasutavad pidevalt oma töös maakondlikud keskkonnateenistused, aga ka teised asutused.

Metsaregistrist saab näiteks näha metsakaarti, mis näitab metsaeraldiste paiknevust, metsa kirjeldust, kavandatud metsamajandustöid ja kehtestatud piiranguid (kaitsealasid). Ühtlasi sisaldab register andmeid maaüksus(t)e omanike kohta jne.

Metsaregistri andmetega saab tutvuda võrgupaigas www.metsad.ee/mets_reg/index.htm.

Riiklik metsaregister on asutatud 1999. aastal, kuid mullu jõustunud uue metsaseaduse tõttu oli vaja selle põhimäärus uuel kujul vastu võtta.

Keskkonnaministeerium

TASUB MINNA

---

Tartust Järvakanti ja Paluküla hiiemäele

Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK) keskkonnabussi sari viis huvilised 24. augustil Raplamaale tutvuma klaasivalmistamisega Järvakandis ja kohalike tegevusega Paluküla hiiemäe kaitseks.

Järvakandi klaasimuuseumis saab uurida klaasivalmistamise kunsti minevikus ja tänapäeval - käsitsi klaasikeetmisest masintootmiseni. Ühtlasi avaneb võimalus käia klaasikojas ja näha, kuidas puhuvad klaasi tänapäevased meistrid. Praegusel ajal toodab Järvakandis klaastaarat AS Järvakandi Klaas, mis muu hulgas tegeleb ringlusest tulnud klaasipuru taaskasutusega.

Kõnnumaa maastikukaitsealal paiknev Paluküla hiiemägi on tuntud rikkalike pärimusmaterjalide poolest, paistes silma ka kauni, omanäolise ja liigirikka loodusega. Juba mõnda aega on plaanitud rajada alale mäesuusakeskus. Hiiemäe pärandmaastiku kaitseks on välja astunud Hiiemäe hoiu seltsing, kelle seisukohtadest saab lähemalt kuulda kohapeal.

Väljasõit on kell 9 Tartu keskkonnahariduse keskuse eest (Kompanii 10), tagasi tullakse umbes kella 17-ks. Info ja registreerimine telefonil 736 6120 või e-aadressil info@teec.ee. Osavõtutasu on 35 krooni.

TKKHK

---

Jätkuvad VVV matkapäevad

25. augustil on Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse järjekordne matkapäev.

Kell 17 algab seiklusmatk "Fotojaht". See on lõbus meeskonnamäng, mis pakub meeldivat vaheldust igapäevaellu. Mida julgem, leidlikum ja fantaasiarikkam on tiim, seda kaasakiskuvam ja humoorikam on hiljem fotode vaatamine. Fotojaht ei nõua suurt pingutust ning sobib igas vanuses rõõmsameelsetele inimestele.

Matka pikkus on kolm tundi; retkejuhid on Anneli Lehtla ja Gea Järvela. Kogunetakse kell 17 Vapramäe kaitseala ülemises parklas. Kindlasti on vajalik eelregistreerimine telefonil 5088359 (Gea). Osavõtutasu on 25 krooni, alla 12-aastased lapsed saavad osaleda tasuta.

Kell 21 algab laternamatk; kogunetakse Pulga paisjärve puhkekohas. Augustiõhtu salapäras ja laternavalguses uuritakse üheskoos, kuidas valguse puudumine meie meeli mõjutab. Kuiva ilma korral matk läbitav kuiva jalaga, matka kestab 2-2,5 tundi. Retkejuhid Mare Linnamägi ja Ingrid Raadom. Kindlasti on vajalik eelregistreerimine telefonil 55600769 (Mare). Osavõtutasu 25 krooni, lastele alla 12 aasta tasuta.

Lohusuu põhikool

MAAILMAST

---

Hädakell Koreas

Taas hüüavad looduskaitsjad kolleege appi tõrjuma arendajate liigset agarust, seekord Lõuna-Koreas: Saemangeumi märgala kuivendamine seab surmaohtu kümneid tuhandeid linde ning viib kaks niigi viletsas seisu liiki lausa kadumisohtu - sahhalini tildri (Tringa guttifer) ja luitsnokk-rüdi (Eurynorhynchus pygmaeus).

Saemangeum, 155-ruutmiiline märgala, on nimelt ikka olnud ülitähtis rändepeatuse ja "kütusevarude" täiendamise paik tohutule hulgale rändsetele veelindudele. Nüüd on kõigi aegade suurima uue maismaa loomise projekti raames selle ala ette ehitatud 33 miili pikk tamm ja varem seitsme meetrini küündinud loodetevahemik on kahanenud 17 sentimeetrini. Neljasajast estuaaris kalapüügil käinud paadist jätkub tööd veel vaid kolmekümnele, päris kuival - ehk näljas - on lehtersuudmes toitunud sulelised.

Kogu see töö algatati plaaniga võita maad uutele riisipõldudele. Paraku selgus, et nende jaoks ei jätku puhast vett ja nüüd on plaanis rajada hoopis golfirada või hiigelkasiino.

Kõik pole siiski kadunud. Tammis on ka lüüsiväravad ja kui neid lahti hoida, õnnestuks päästa vähemalt osagi märgalast ning säästa mingil määral hukuohus liike. Korea looduskaitsjad püüavadki seepärast leida toetust ka kodust kaugemal, näiteks Euroopa Liidult ja Euroopa riikide valitsustelt.

RSPB/Loodusajakiri

---

Foto: Doonau Budapestis (Toomas Jüriado)

Miljonieurone ekspeditsioon seirab Doonau saastatust

Läinud nädal lähtus Saksamaalt Regensburgist kõigi aegade suurim jõeekspeditsioon: kolm laeva läbivad kogu 2375-kilomeetrise Doonau ja tema lisajõed sihiga uurida saastet ja vee kvaliteeti. üle miljonieurose eelarvega uurimisreis kestab septembri lõpuni.

JDS2 (Joint Danube Survey 2 - Doonau teine ühendatud ülevaatus) liidab Doonau-riike Saksamaast Ukrainani; näiteks Serbia ja Ungari toetavad ettevõtet oma laevadega. Ekspeditsiooni on korraldanud ICPDR; Doonau kaitse komisjon, 1998. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuulub 13 riiki ja Euroopa Liit.

Varasemaga võrreldav ja usaldusväärne andmestik peab aitama kaasa rakendada 1994. aastal alla kirjutatud Doonau kaitse konventsiooni ning võimaldama täita küllap maailma rangeima veekaitseseaduse, Euroopa Liidu vee-raamdirektiivi nõudeid. Uuritakse paljusid parameetreid pestitsiidide ja ravimite sisaldusest raskmetallide ja bakteriteni. Traditsiooniliste füüsikalis-keemiliste uuringutega kaasneb põhjalik bioloogiline seire, näiteks kalastiku ja planktoni uuringud. Nii süsteemset ja ülevaatlikku seiret pole Doonaul kunagi varem tehtud. Ekspeditsioonil on ka oma haridus- ja valgustuslik aspekt, kuna teekonnal peatutakse paljudes linnades, kus korraldatakse mitmelaadseid üritusi, parandamaks Doonau-rahva keskkonnateadlikkust.

Saaste on Doonau vesikonna kõige raskem probleem. Toitained, orgaaniline ja mürgine saaste on kõik tasemel, mis ei vasta EL nõuetele. Mõndagi on mõistagi püütud parandada, seda eriti pärast 2001. aastal tehtud seiret JDS1. 2008. aasta suveks selguvad JDS2 tulemused peavad suurendama Doonau-riikide valitsuste võimalusi langetada otsuseid, mis tagaksid EL nõuete täitmise aastaks 2015.

ICPDR/Loodusajakiri

Toimetanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

---

Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15