Vikerraadiost kuuleb Looduse kalendrit

Alates 9. septembrist on Vikerraadio hommikukava viimased kümmekond minutit – alates umbes 9.50-st – loodusejuttude ja loodushelide päralt: eetrisse jõuab uus rubriik “Looduse kalender”.

Esimeste kalendriminutite eel usutles rubriigi algatajat, Raadioteatri toimetajat Jaan Tootsenit saatejuht Meelis Süld. Tootseni sõnul kirjutavad kalendritekste inimesed, kes “tegutsevad looduse ja kultuuri ristteel – kes on võimelised oma kokkupuute loodusega laiendama üldkultuurilisteks mõtisklusteks”. Pilti raadio näidata ei saa, küll aga pakkuda helipilte. Neid aitab luua Fred Jüssi suurepärane heliarhiiv, kasutatakse ka teiste helipüüdjate salvestisi; helipildid seab kokku üks Eesti Raadio tipphelireþissööre Külli Tüli. Tekste loeb näitleja Guido Kangur, kellele ka endale meeldib võimalikult palju looduses viibida ning loodust pildistada. Esimest kalendrilehte helindas sookurgede “pasunakoor”, teksti oli kirjutanud Kristel Vilbaste; järgmisel pühapäeval saab kuulda Timo Marani mõtteid. Tootsen ütles, et vähemalt ühe aastaringi tahaksid kalendrikoostajad vastu pidada.

Uudistaja

Von Bocki maja sai korda

Läinud nädalal avas Tartu ülikool pidulikult renoveeritud von Bocki maja (Ülikooli 16).

Maja raekojapoolsel otsaseinal on nüüd ülikooli peahoonet kujutav seinamaal, ülikooli peahoone poolsel seinal aga Alar Madissoni fotonäitus “Aknal III” ülikooli õppejõududest.

Seinamaal (fotol) on Louis Höflingeri 1860. aastal valminud gravüüri täpne koopia. Hiigelrepro kavandi on teinud TÜ multimeedia talituse arvutigraafik-kunstnik Maarja Roosi ja selle teostanud Tartu kõrgema kunstikooli üliõpilased õppejõudude Madis Liplapi ja Valentin Vaheri juhendusel.

Fotograaf Alar Madissoni koostatud fotonäitus „Aknal III” kujutab praegusel ajal ülikoolis töötavaid legendaarseid professoreid ja teenekaid õppejõude. 37 isikut valiti fotodele nelja valdkonna – humaniora, socialia, realia et naturalia ja medicina – akadeemilise personali hulgast ning valiku üks kriteerium oli see, et tegemist oleks tuntud ja ühiskondlikult aktiivse ning tudengite hulgas armastatud õppejõuga.

Von Bocki majal on ülikooli ajaloos eriline koht: just siin taasavati Tartu ülikool 1802. aastal.

TÜ

 

Foto: Aivar Leito

Haned ja kured ootavad taas ülelugemist

Maaülikooli vanemteadur ornitoloog Aivar Leito teatas linnuhuviliste arvutilistis, et hallhanede ja sookurgede septembriloenduse periood on 17.–30. septembril, keskne päev 24. september.

Sel aastal hanede ega kurgede riiklikku seiret ei tehta, aga traditsioone arvestades ja aegridade järjepidevuse huvides loetakse neid linde valikaladel igal sügisel. Leito kinnitusel on seniseid loendustulemusi edukalt kasutatud nii kaitsekorralduse kui ka teaduslikel eesmärkidel paljudes artiklites ja raamatutes.

Andmed on oodatud aadressil aivar.leito@emu.ee.

Linnuhuviliste arvutilist/Uudistaja

---

Kalev Sepp (Foto: Toomas Kukk)
 

Omnibussiga Anu Raua juurde

Looduse Omnibuss sõidab homme Viljandimaale Heimtalisse vaibakunstnik Anu Raua kodutallu.

Perenaise juhatusel käiakse ka Heimtali mõisas ja muuseumis. Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 10, tagasi Tallinna jõutakse kell 20. Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 150 ja õpilastele 100 krooni. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad sõita tasuta.

Registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee; info www.looduseomnibuss.ee.

Täna on Omnibuss Ruhnu-retkel.

Tähtvere päevad

Täna ja homme on Tartus esimesed Tähtvere päevad. Tiigi seltsimaja korraldatud ettevõtmise siht on teadvustada tartlastele seda miljööväärtuslikku linnaosa, tema ajalugu ja tänapäeva.

Tänases programmis on ettekandekoosolek Baeri majas (Veski 4), kus saab vaadata ka näitust Tähtvere aedlinna majade projektidest. Lasteaias Tähtvere saab kuulata-vaadata sügise tervitamise kontserti ja laste tööde näitust “Minu Tähtvere”, mudilased leiavad tegevust mängunurgas.

Ametlikult avatakse Tähtvere päevad kell 17 Tähtvere päevakeskuse (Veski 35, fotol) aias; osaleb maaülikooli kammerkoor Camerata Universitatis. Keskuses saab vaadata Kalju Leibi erakogust koostatud näitust “Kadunud vaated Tähtverest” ning kuulata ettekandeid ja kontserti.

Kell 20 esineb Tartu katoliku kirikus (Veski 1) vanamuusikaansambel Fa Schola.

Homme saab ettekandeid kuulata ja näitust vaadata Baeri majas kella 11-st, Tähtvere päevakeskuses keskpäevast. Päevakeskuses algab kell 16 suvelõpuõhtu. Kell 12.30 saab minna giidi saatel Tähtverre jalutama.

Keskpäevast alates kutsub Jakobi mäe kultuurikoda perepäevale, kontserdile ja ühislaulmisele; töötavad savikoda, meisterdamiskoda, pilli- ja tekstiilikoda, avatud on kohvik.

Võimalus on käia ka A. Le Coqi õllemuuseumis (Tähtvere 56/62): ekskursioonid algavad laupäeval õlletehase väravast kell 10, 12 ja 14. Pilet maksab täiskasvanutele 25, lastele ja pensionäridele 5 krooni. Etteregistreerimine alates 10. septembrist telefonidel 736 1560, 5840 8038 kell 14–17.

Mõlemal päeval saab Tartu lastekunstikooli galeriis Jakobi 52 kooli õpetajate juhendusel maalimist proovida, avatud on ka skulptor Endel Taniloo ateljee-muuseum Jakobi 35-3.

Kõik üritused peale õllemuuseumi ekskursioonide on tasuta.

 http://kultuuriaken.tartu.ee

KOOLITUSED

---

Seenehuviliste keskel on huvipäevade korraldaja Külli Kalamees ja mükoloog Mall Vaasma

Seeneretkelised kogusid näitusematerjali  

Selle nädala teisipäeval sõitis umbes 40 inimest Tartu ülikooli loodusmuuseumi huvipäevade raames Tartumaale Välgi kandi metsadesse, et mükoloog Mall Vaasma juhatusel seeni tundma õppida.

Tänavune seeneaasta on Lõuna-Eestis kasinapoolne. Ometi suudeti ühiste pingutustega paari tunni jooksul metsast korjate rohkem kui sada liiki seeni. Neile lisati paar nädalat varem kogutud puuseeni ja nii sai kolmapäevaks ja neljapäevaks loodusmuuseumi maja fuajeesse välja panna suurt tähelepanu köitnud seenenäituse, kus kokku oli 122 liiki; mõlemal näitusepäeval oli võimalik saada asjatundjailt seeneteavet.

Veel homme saab sügisnäitust vaadata teises Tartu loodusmajas, keskkonnahariduse keskuses (Kompanii 10). Väljapanek nimega “Sügis linnas ja metsas” aitab sobitada tutvust metsa- ja aiataimede, seente, sammalde ja samblikega. Ühtlasi saab teada, kuidas loomad valmistuvad talveks. Näitus on lahti 10–17.

Uudistaja

  

---

 

Taas algavad turismikoolitused

Sihtasutus Lõuna-Eesti Turism ja osaühing Gravitas Consult korraldavad ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismiarenduskeskus tellimusel kolm viiepäevast koolitust.

Koolitused toimuvad turismiteadlikkuse ja koolitusprogrammi raames, rahastajaks on Euroopa Liidu sotsiaalfond. Osalejad peavad ise katma majutus- ja toitlustuskulud. Kaks kursust on eelmisel sügisel toimunud loodusturismi koolitajate ja ettevõtjate koolituse jätkukursused, kolmandal aga jagatakse õpetust uuele ettevõtjate seltskonnale eelmisel aastal väljatöötatud programmi põhjal.

Koolitajate jätkukursus on 13.–15 septembril ja 11.–13. oktoobril Võrus Kubija hotellis, ettevõtjate jätkukoolitus 23.–25 oktoobril ja 6.–7. novembril Otepääl hotellis Bernhard ning uus ettevõtjate koolitus 19.–21. septembril Sagadis ja 8.–9. oktoobril Võrus Kubija hotellis.

Lähemat teavet saab Kärt Leppikult (kart@southestonia.info, 521 3754).

SA Lõuna-Eesti Turism

 
TÄHELEPANEK

---

Foto: Uku Praks

Õied ja marjad ühel varrel 

Ajakirjale Eesti Loodus kirjutas eelmisel nädalal Kehra gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Uku Praks: “Käisin eile pohli korjamas ning avastasin, et kohati pohl massiliselt õitseb?! Kas see on tavaline nähtus, millegipärast ei meenu varasematest aastatest.”

Loodusajakiri palus lühikommentaari Eesti tuntuimalt metsamarjatundjalt maaülikooli botaanikult Taimi Paalilt. Paal kirjutas, et “pohla teistkordne õitsemine on üpris tavaline nähtus, kui august on kuum ja kuiv. Jaheda ja vihmase suve korral on õitsemine nõrk või puudub.” Ta lisas, et G. Hegi on oma raamatus “Illustrierte Flora von Mittel-Europa” märkinud, et Alpides viljub pohl kaks korda – suvel ja sügisel. Kohalikud korjavat eriti hea meelega just sügisese saagi marju. Kõik Saksamaalt pärinevad pohlasordid õitsevad ka kaks korda. Meil valmib nende sügisene saak vaid eriti pika ja sooja sügise korral. Tavaliselt jääb sügissaak külmade kätte.

Eestimaa loodusliku pohla teistkordne massiline õitsemine on muidugi paha, sest vähendab olulisel määral järgmise aasta saaki.

 

Katsed ahvidega tuleb lõpetada

Euroopa Parlament nõudis 6. septembril välja kuulutatud kirjalikus deklaratsioonis, et esimesel võimalusel lõpetataks inimahvide ja loodusest püütud ahvide kasutamine teaduslikes katsetes. Saadikute nõudsid ka ajakava sisseseadmist, mis koordineeriks kõigi esikloomaliste asendamist teaduskatsetel alternatiividega.

Vastu võetud deklaratsioonis märgitakse, et igal aastal on Euroopa Liidus laborikatsetel kasutusel rohkem kui 10 000 esikloomalist. Samas ühtib peaaegu kõigi esikloomaliste liikide DNA üle 90 protsendi ulatuses inimeste DNA-ga ja on tõendatud, et esikloomaliste liigid elavad vangistust raskelt üle. Peale selle on veerand neist hävimisohus. Saadikud toovad veel esile, et tänapäeval on olemas alternatiivsed meetodid ning geneetilistest sarnasustest hoolimata on inimeste ja esikloomaliste vahel siiski olulisi erinevusi – eksperimendid esikloomalistega ei saa täpselt sarnaneda inimesel põhinevate uuringutega. Seetõttu nõuavadki saadikud, et katsed esikloomadega lõpetataks.

Esialgsetel andmetel on deklaratsioonile allkirja andnud 416 saadikut.

Euroopa Parlament

Vladislav Korþets on mulle alati meeldinud. Need tema “Muhk on nagu tagurpidi lohk. Aga lohk on nagu tagurpidi muhk” stiilis naljad. Ja see, kuidas ta neid esitab. Või see, millise sundimatu elegantsiga tuleb ta otsesaates välja situatsioonist, kui pannile planeeritud kala hoopis stuudiopõrandale viskub.

Sestap ootasin huviga esimest selle hooaja “Osooni”, kus rohke reklaami kinnitusel oli oodata Korþetsi saatejuhidebüüti. Eks nüüd näigi moes olevat telerahvakeeli “ständid”: saatejuht või reporter vaatab, mikrofon peos, kaamerasse ja lausub sisse- või väljajuhatussõnu. Vaadake TV3 uudiseid: “ständid” on peaaegu igas loos. Kusjuures noored värsked näod saavad selle tööga kiiduväärselt hakkama. Ega tee sama jubedaid näovigureid nagu sama kanali staaþikas krimireporter. Küllap inspireeris “Osooni” ka see, et kloonsaatel “Tasakaal” ON/OLI (sel hooajal pole “Tasakaal” vist veel eetris olnud) saatejuht – “kuidas siis meiegi ilma!”

Ütlen keerutamata ära, et seekord Korþets mulle ei meeldinud. Oli samal moel sundimatu ja lahe, aga jutt oli ausalt öeldes lausa mõttetu. Ja ega saatesse taritud vanapapigi sarm seal kuigivõrd aidanud. Paralleeli vedamine osooniaukude ja aukliku ilmaruumi vahel ei kandnud mingit ideed, vaid pigem ehmatas. Saate pärjapuändiks valitud “pulli pärast”-anekdoot on aga ju lausa maani ulatuva habemega.

Kui saate lugudest rääkida, siis jäi Osoon oma liistude juurde: palju ilusat pilti, aga vähe midagi uut. Esimene lugu rebastest oli ilmselt imelühike: telefonihelin kutsus mind selle juurest ära ja kui kõne välkruttu lõpetanud olin, tuli ekraanilt juba Tondisaare-jutt. Ses tillukeses lõigus olla näidatud rebasepoegi; küllap Remek Meele järjekordne tore operaatoritöö. Teine, see Tondisaare lugu oli see-eest pikk ja üsna igav. Igavusest siiski hoopis rohkem häiris mind järjekordne ühekülgne kormorani sarjamine. Teadusemeeste ja looduskaitsjate hulgas on piisavalt ka neid, kes Ain Järvalti kormoranifoobiat ei jaga, ja lahtisi otsi on ses teemas liiga palju, et riigitelevisiooni esinduskeskkonnasaade labidaga lapiti lajatada võiks.

Kolmas lugu võttis kõnelda botaanilisest imelapsest Samuli Martinist, keda on jõudnud varem esitella küll vist juba kõik Eesti meediakanalid. Nüüd siis ka Osoon. Näha sai hästi palju eestimaiseid käpalisi – ilmselt tegemata jäänud sarja jaoks kunagi ülesvõetud lõike –, aga tundub, et muidu kenasid persoonilugusid tegev Kadri Hinrikus ei leidnud selles poisi lahtihammustamiseks õiget võtit. Seepärast jäi sellestki loost igav ja veniv mulje.