Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
14. september 2007



EESTI UUDISEID








Koristustöö Pikknurme metskonnas. Esiplaanil keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Karmen Möller

Prügikampaania on selleks korraks läbi
12. septembril sai joone alla keskkonnaministeeriumi prahistamisvastane kampaania “Prügi kotti, kott kaasa!” (vt. 28. augusti Uudistajast,
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja190.html).

Kampaania viimasel koolitusreisil osales umbes 40 inimest Lõuna-Eesti maakondadest: omavalitsuste töötajaid, õpetajaid, turismikorraldajaid, ajakirjanikke. Reisijuht oli Põlvamaa loodusemees Ain Erik, sõidu korraldas Postibussi sõprade seltsi eestvedaja Reeli Kork. Sõidu jooksul kuuldi keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Silvi Puusepa ja jäätmeosakonna spetsialisti Ulvi-Karmen Mölleri selgitusi. Põhisihtkoht oli Väätsa prügila, läbi põigati ka Imavere piimandusmuuseumist ja Pikknurme metskonnast. Pikknurme metskonnas tehti rämpsust ja sodist puhtaks üks metsateeserv. Kõik osalejad said kaasa hulga infomaterjale, sealhulgas kaks DVD-d: üks selleks kampaaniaks valmistatud ja teine õppefilm “Aita pakend ringlema”.

Silvi Puusepp ütles Uudistajale, et kampaania läks korda, oodatust väiksemaks jäi aga turismikorraldajate osalus, kellele seekord taheti asetada põhirõhk: loodusturism Eestis kogub aina hoogu, riigimetsa majandamise keskus on ette valmistanud suurepäraseid puhkekohti, kuid jäätmekultuur on neile arenguile veel selgelt alla jäänud. Sellest hoolimata peab Puusepp kampaaniat õnnestunuks ja tuleval aastal seda ilmselt korratakse.

Uudistaja

 



Vikerraadiost kuuleb Looduse kalendrit

Alates 9. septembrist on Vikerraadio hommikukava viimased kümmekond minutit – alates umbes 9.50-st – loodusejuttude ja loodushelide päralt: eetrisse jõuab uus rubriik “Looduse kalender”.

Esimeste kalendriminutite eel usutles rubriigi algatajat, Raadioteatri toimetajat Jaan Tootsenit saatejuht Meelis Süld. Tootseni sõnul kirjutavad kalendritekste inimesed, kes “tegutsevad looduse ja kultuuri ristteel – kes on võimelised oma kokkupuute loodusega laiendama üldkultuurilisteks mõtisklusteks”. Pilti raadio näidata ei saa, küll aga pakkuda helipilte. Neid aitab luua Fred Jüssi suurepärane heliarhiiv, kasutatakse ka teiste helipüüdjate salvestisi; helipildid seab kokku üks Eesti Raadio tipphelireþissööre Külli Tüli. Tekste loeb näitleja Guido Kangur, kellele ka endale meeldib võimalikult palju looduses viibida ning loodust pildistada. Esimest kalendrilehte helindas sookurgede “pasunakoor”, teksti oli kirjutanud Kristel Vilbaste; järgmisel pühapäeval saab kuulda Timo Marani mõtteid. Tootsen ütles, et vähemalt ühe aastaringi tahaksid kalendrikoostajad vastu pidada.

Uudistaja

 





Von Bocki maja sai korda

Läinud nädalal avas Tartu ülikool pidulikult renoveeritud von Bocki maja (Ülikooli 16).

Maja raekojapoolsel otsaseinal on nüüd ülikooli peahoonet kujutav seinamaal, ülikooli peahoone poolsel seinal aga Alar Madissoni fotonäitus “Aknal III” ülikooli õppejõududest.

Seinamaal (fotol) on Louis Höflingeri 1860. aastal valminud gravüüri täpne koopia. Hiigelrepro kavandi on teinud TÜ multimeedia talituse arvutigraafik-kunstnik Maarja Roosi ja selle teostanud Tartu kõrgema kunstikooli üliõpilased õppejõudude Madis Liplapi ja Valentin Vaheri juhendusel.

Fotograaf Alar Madissoni koostatud fotonäitus „Aknal III” kujutab praegusel ajal ülikoolis töötavaid legendaarseid professoreid ja teenekaid õppejõude. 37 isikut valiti fotodele nelja valdkonna – humaniora, socialia, realia et naturalia ja medicina – akadeemilise personali hulgast ning valiku üks kriteerium oli see, et tegemist oleks tuntud ja ühiskondlikult aktiivse ning tudengite hulgas armastatud õppejõuga.

Von Bocki majal on ülikooli ajaloos eriline koht: just siin taasavati Tartu ülikool 1802. aastal.

 

 

Keskkonnainspektsioon saab uue juhi

1. oktoobrist asub keskkonnainspektsiooni peadirektori ametikohale praegune aktsiaseltsi Pärnu Sadam juhatuse esimees Peeter Volkov.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi tegi valiku kolme kandidaadi hulgast, määravaks sai Tamkivi sõnul Volkovi “hea kogemus tootmise, tööstuse ja sadamate tööga seotud keskkonnariskide osas”; peale selle on uuel peadirektoril pikaajaline juhikogemus.

Keskkonnainspektsioon koordineerib ja teeb looduskeskkonna ja -varade kasutamise  järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riiklikke sunnivahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaõigusrikkumiste puhul kohtuväline menetleja ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Keskkonnainspektsiooni missioon on järelevalve abil tagada looduskeskkonna säilimine tulevastele põlvedele.

Keskkonnainspektsiooni endine juht Ain Purga lahkus ametist omal soovil tänavu 25. juunil.

Keskkonnaministeerium



  

Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava avalikul arutelul

Avalikuks aruteluks on välja pandud “Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava 2008–2018”. Sellega saab tutvuda Karula rahvuspargi koduleheküljel www.karularahvuspark.ee kuni 12. oktoobrini.

Avalikustamiskoosolek peetakse täna Karula rahvuspargi Ähijärve kontori saalis.

Karula rahvuspark

 



 


Foto: Aivar Leito

Haned ja kured ootavad taas ülelugemist

Maaülikooli vanemteadur ornitoloog Aivar Leito teatas linnuhuviliste arvutilistis, et hallhanede ja sookurgede septembriloenduse periood on 17.–30. septembril, keskne päev 24. september.

Sel aastal hanede ega kurgede riiklikku seiret ei tehta, aga traditsioone arvestades ja aegridade järjepidevuse huvides loetakse neid linde valikaladel igal sügisel. Leito kinnitusel on seniseid loendustulemusi edukalt kasutatud nii kaitsekorralduse kui ka teaduslikel eesmärkidel paljudes artiklites ja raamatutes.

Andmed on oodatud aadressil aivar.leito@emu.ee.

Linnuhuviliste arvutilist/Uudistaja







Kalev Sepp (Foto: Toomas Kukk)
 

Kalev Sepp on maaülikooli rektorikandidaat

EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi nõukogu otsustas 6. septembril peetud istungil esitada maaülikooli rektorikandidaadiks maastikukorralduse ja loodushoiu korralise professori Kalev Sepa.

Otsus Kalev Sepp rektorikandidaadiks esitada sündis nõukogus üksmeelselt, tema kandidatuuri on toetanud ka teiste instituutide esindajad.

Kalev Sepp on sündinud 1961. aastal Tallinnas. 1984. aastal omandas ta Tartu ülikoolis biogeograafia ja geograafia õpetaja eriala. 1993. aastal kaitses Sepp bioloogia-geograafiateaduskonnas magistritöö ning 1999. aastal samas teaduskonnas doktoriväitekirja. Maaülikoolis on Sepp töötanud alates 1996. aastast. Ta on olnud maastikuökoloogia labori juhataja, dotsent ning 2003. aastast professor.

Rektorikandidaate saab rektori valimiskomisjonile esitada 25. septembrini.

Maaülikooli rektori valimised toimuvad 19. oktoobril.

Maaülikool



 

TEISED MEIST





Hiiumaa naaritsatööd nüüd soomlastel teada

Ajakirja Suomen Luonto septembrinumbri kaaneloom on euroopa naarits. Foto juurde kuuluv rohkete fotodega avaartikkel pajatab selle haruldase looma asurkonna loomise tööst Hiiumaal. Kuuel leheküljel avaldatud kirjutise autor on Juha Valste.

Uudistaja

 

TASUB MINNA





Lihulast saab taas loodusfilmipealinn

19.–23. septembrini leiab Lihulas aset Matsalu 5. loodusfilmide festival.

Võisteldakse kahes kategoorias: “Loodus” ja “Loodus ja inimene”, kaugeimad osalejamaad on seekord Ecuador ja Uus-Meremaa. Võistlusklassi filme hindavasse þüriisse kuuluvad Ingo Potrykus Šveitsist, austerlane Michael Schlamberger, Yossi Weissler Iisraelist ning eestlased Urmas Tartes ja Riho Västrik.

Võistlusprogrammi kõrval näidatakse ka lisaprogrammi. 19. septembril on festivalil eri päev koolilastele, 21. septembril aga kotkapäev.

Sel aastal ilmub 15 septembri ajalehe Lääne Elu vahel Matsalu festivali ja selle filme tutvustav Matsalu festivali häälekandja MAFF. MAFFist saab lugeda kahest riigist, mis on sel aastal festivali võistlusprogrammis esimest korda esindatud – Ecuadorist ja Kasahstanist. Samuti tutvustab MAFF lugejatele festivali toimumispaika – Matsalu rahvusparki ja Lihula alevit. Festivali idee autor Tiit Madisson kirjutab, kuidas kõik alguse sai.

http://www.matsalufilm.ee







Foto: Margus Muts
 

Timberlandi fotovõistluse parimad tööd Tartus vaadata

Ajakirja LoFo tegijad annavad teada, et laupäeval, 15. septembril kell 11 avatakse Tartus Lossi 21/23 Timberlandi metsiku looduse fotovõistluse parimate tööde näitus.

Võistluse lõpetamine oli eelmisel pühapäeval Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Peaauhinna, 50 000 krooni, sai kultuuriminister Laine Jäneselt kätte riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) Põlva-Valga-Võru regiooni liigikaitse spetsialist Margus Muts. Võidupildil on ühe korraldaja Sven Zaèeki sõnul “ürgne moment metsikust loodusest – tedrekuke karge aprillikuine tsuss!”. Siin toodud tilluke koopia ei anna kahtlemata edasi seda muljet, mida saab näitusel A2 formaadis pildilt.

Täiskasvanuist said eriauhinna Tarmo Mikussaar, Remo Savisaar, Meelis Lokk, Kaupo Kalda ja veel ühe fotoga Margus Muts; publiku lemmikuks tunnistati üks Remo Savisaare töödest. Noorte peaauhinna, Lenovo sülearvuti, pälvis Valdur Rosenvald, kelle foto “Rännak” meeldis kõige enam ka publikule. Eriauhindu said Merily Salura, Mart Salumäe, Villem Voormansik, Kärt Piirisild ja Kaspar Kiinvald.

LKK/http://lofo.nagi.ee



 

Osooni Oss päästab maailma

Pühapäeval, 16. septembril kell 12 algab keskkonnaministeeriumi ja Eesti keskkonnauuringute keskus (EKUK) eestvõttel Tallinnas Tammsaare pargis kogupereüritus “Osooni Oss päästab maailma”. Sellega tähistatakse rahvusvahelist osoonipäeva.

Üritusel saab osaleda katsetes (näiteks külmaine eraldamisel külmikust). Lastele korraldatakse võistlusi ja mänge, demonstreeritakse multifilmi osoonipoiss Ossi seiklustest osoonikihi kaitsel. Samas kuulutatakse välja ka laste joonistusvõistlus (vt. http://www.envir.ee/743627). Laste lõbustamiseks on kohal maskott

Osooni Oss.

Osalejad saavad ekraanidelt jälgida UV-kiirguse taset reaalajas. Samuti on kohapeal EKUK-i õhuanalüüsi buss, kus mõõdetakse välisõhu kvaliteeti.

Osoonipäevaga tähistatakse 20 aasta möödumist Montreali protokolli allkirjastamisest, millega reguleeritakse kogu maailmas osoonikihti kahandavate ainete tootmist, kasutamist, importi ja eksporti. Tänu Montreali protokollile on suudetud osooni kahandavate ainete õhkupaiskamist vähendada ligi 95 protsenti.

Keskkonnaministeerium

 


Omnibussiga Anu Raua juurde

Looduse Omnibuss sõidab homme Viljandimaale Heimtalisse vaibakunstnik Anu Raua kodutallu.

Perenaise juhatusel käiakse ka Heimtali mõisas ja muuseumis. Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 10, tagasi Tallinna jõutakse kell 20. Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 150 ja õpilastele 100 krooni. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad sõita tasuta.

Registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee; info www.looduseomnibuss.ee.

Täna on Omnibuss Ruhnu-retkel.




 




Tähtvere päevad

Täna ja homme on Tartus esimesed Tähtvere päevad. Tiigi seltsimaja korraldatud ettevõtmise siht on teadvustada tartlastele seda miljööväärtuslikku linnaosa, tema ajalugu ja tänapäeva.

Tänases programmis on ettekandekoosolek Baeri majas (Veski 4), kus saab vaadata ka näitust Tähtvere aedlinna majade projektidest. Lasteaias Tähtvere saab kuulata-vaadata sügise tervitamise kontserti ja laste tööde näitust “Minu Tähtvere”, mudilased leiavad tegevust mängunurgas.

Ametlikult avatakse Tähtvere päevad kell 17 Tähtvere päevakeskuse (Veski 35, fotol) aias; osaleb maaülikooli kammerkoor Camerata Universitatis. Keskuses saab vaadata Kalju Leibi erakogust koostatud näitust “Kadunud vaated Tähtverest” ning kuulata ettekandeid ja kontserti.

Kell 20 esineb Tartu katoliku kirikus (Veski 1) vanamuusikaansambel Fa Schola.

Homme saab ettekandeid kuulata ja näitust vaadata Baeri majas kella 11-st, Tähtvere päevakeskuses keskpäevast. Päevakeskuses algab kell 16 suvelõpuõhtu. Kell 12.30 saab minna giidi saatel Tähtverre jalutama.

Keskpäevast alates kutsub Jakobi mäe kultuurikoda perepäevale, kontserdile ja ühislaulmisele; töötavad savikoda, meisterdamiskoda, pilli- ja tekstiilikoda, avatud on kohvik.

Võimalus on käia ka A. Le Coqi õllemuuseumis (Tähtvere 56/62): ekskursioonid algavad laupäeval õlletehase väravast kell 10, 12 ja 14. Pilet maksab täiskasvanutele 25, lastele ja pensionäridele 5 krooni. Etteregistreerimine alates 10. septembrist telefonidel 736 1560, 5840 8038 kell 14–17.

Mõlemal päeval saab Tartu lastekunstikooli galeriis Jakobi 52 kooli õpetajate juhendusel maalimist proovida, avatud on ka skulptor Endel Taniloo ateljee-muuseum Jakobi 35-3.

Kõik üritused peale õllemuuseumi ekskursioonide on tasuta.

 http://kultuuriaken.tartu.ee



KOOLITUSED




Seenehuviliste keskel on huvipäevade korraldaja Külli Kalamees ja mükoloog Mall Vaasma

Seeneretkelised kogusid näitusematerjali
  

Selle nädala teisipäeval sõitis umbes 40 inimest Tartu ülikooli loodusmuuseumi huvipäevade raames Tartumaale Välgi kandi metsadesse, et mükoloog Mall Vaasma juhatusel seeni tundma õppida.

Tänavune seeneaasta on Lõuna-Eestis kasinapoolne. Ometi suudeti ühiste pingutustega paari tunni jooksul metsast korjate rohkem kui sada liiki seeni. Neile lisati paar nädalat varem kogutud puuseeni ja nii sai kolmapäevaks ja neljapäevaks loodusmuuseumi maja fuajeesse välja panna suurt tähelepanu köitnud seenenäituse, kus kokku oli 122 liiki; mõlemal näitusepäeval oli võimalik saada asjatundjailt seeneteavet.

Veel homme saab sügisnäitust vaadata teises Tartu loodusmajas, keskkonnahariduse keskuses (Kompanii 10). Väljapanek nimega “Sügis linnas ja metsas” aitab sobitada tutvust metsa- ja aiataimede, seente, sammalde ja samblikega. Ühtlasi saab teada, kuidas loomad valmistuvad talveks. Näitus on lahti 10–17.

Uudistaja

  

 

Taas algavad turismikoolitused

Sihtasutus Lõuna-Eesti Turism ja osaühing Gravitas Consult korraldavad ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismiarenduskeskus tellimusel kolm viiepäevast koolitust.

Koolitused toimuvad turismiteadlikkuse ja koolitusprogrammi raames, rahastajaks on Euroopa Liidu sotsiaalfond. Osalejad peavad ise katma majutus- ja toitlustuskulud. Kaks kursust on eelmisel sügisel toimunud loodusturismi koolitajate ja ettevõtjate koolituse jätkukursused, kolmandal aga jagatakse õpetust uuele ettevõtjate seltskonnale eelmisel aastal väljatöötatud programmi põhjal.

Koolitajate jätkukursus on 13.–15 septembril ja 11.–13. oktoobril Võrus Kubija hotellis, ettevõtjate jätkukoolitus 23.–25 oktoobril ja 6.–7. novembril Otepääl hotellis Bernhard ning uus ettevõtjate koolitus 19.–21. septembril Sagadis ja 8.–9. oktoobril Võrus Kubija hotellis.

Lähemat teavet saab Kärt Leppikult (kart@southestonia.info, 521 3754).

SA Lõuna-Eesti Turism


 

TÄHELEPANEK




Foto: Uku Praks

Õied ja marjad ühel varrel
 

Ajakirjale Eesti Loodus kirjutas eelmisel nädalal Kehra gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Uku Praks: “Käisin eile pohli korjamas ning avastasin, et kohati pohl massiliselt õitseb?! Kas see on tavaline nähtus, millegipärast ei meenu varasematest aastatest.”

Loodusajakiri palus lühikommentaari Eesti tuntuimalt metsamarjatundjalt maaülikooli botaanikult Taimi Paalilt. Paal kirjutas, et “pohla teistkordne õitsemine on üpris tavaline nähtus, kui august on kuum ja kuiv. Jaheda ja vihmase suve korral on õitsemine nõrk või puudub.” Ta lisas, et G. Hegi on oma raamatus “Illustrierte Flora von Mittel-Europa” märkinud, et Alpides viljub pohl kaks korda – suvel ja sügisel. Kohalikud korjavat eriti hea meelega just sügisese saagi marju. Kõik Saksamaalt pärinevad pohlasordid õitsevad ka kaks korda. Meil valmib nende sügisene saak vaid eriti pika ja sooja sügise korral. Tavaliselt jääb sügissaak külmade kätte.

Eestimaa loodusliku pohla teistkordne massiline õitsemine on muidugi paha, sest vähendab olulisel määral järgmise aasta saaki.

 


MAAILMAST

Katsed ahvidega tuleb lõpetada

Euroopa Parlament nõudis 6. septembril välja kuulutatud kirjalikus deklaratsioonis, et esimesel võimalusel lõpetataks inimahvide ja loodusest püütud ahvide kasutamine teaduslikes katsetes. Saadikute nõudsid ka ajakava sisseseadmist, mis koordineeriks kõigi esikloomaliste asendamist teaduskatsetel alternatiividega.

Vastu võetud deklaratsioonis märgitakse, et igal aastal on Euroopa Liidus laborikatsetel kasutusel rohkem kui 10 000 esikloomalist. Samas ühtib peaaegu kõigi esikloomaliste liikide DNA üle 90 protsendi ulatuses inimeste DNA-ga ja on tõendatud, et esikloomaliste liigid elavad vangistust raskelt üle. Peale selle on veerand neist hävimisohus. Saadikud toovad veel esile, et tänapäeval on olemas alternatiivsed meetodid ning geneetilistest sarnasustest hoolimata on inimeste ja esikloomaliste vahel siiski olulisi erinevusi – eksperimendid esikloomalistega ei saa täpselt sarnaneda inimesel põhinevate uuringutega. Seetõttu nõuavadki saadikud, et katsed esikloomadega lõpetataks.

Esialgsetel andmetel on deklaratsioonile allkirja andnud 416 saadikut.

Euroopa Parlament



Ramsari käsiraamat on veebist leitav

Rahvusvahelise märgalade kaitse lepingu, Ramsari konventsiooni käsiraamatusse on koostatud konventsiooni osalismaade konverentsidel vastu võetud otsused ja hulk illustratiivset materjali.

Uus, kolmas väljaanne on ajakohastatud osalisriikide üheksandal kohtumisel arutatu ja otsustatu põhjal. PDF-failid on leitavad võrgupaigast  (http://www.ramsar.org/lib/lib_handbooks2006_e.htm).

Ramsari sekretariaat




KIIRKOMMENTAAR


Kuidas Korþets Osooni auke lapib


Vladislav Korþets on mulle alati meeldinud. Need tema “Muhk on nagu tagurpidi lohk. Aga lohk on nagu tagurpidi muhk” stiilis naljad. Ja see, kuidas ta neid esitab. Või see, millise sundimatu elegantsiga tuleb ta otsesaates välja situatsioonist, kui pannile planeeritud kala hoopis stuudiopõrandale viskub.

Sestap ootasin huviga esimest selle hooaja “Osooni”, kus rohke reklaami kinnitusel oli oodata Korþetsi saatejuhidebüüti. Eks nüüd näigi moes olevat telerahvakeeli “ständid”: saatejuht või reporter vaatab, mikrofon peos, kaamerasse ja lausub sisse- või väljajuhatussõnu. Vaadake TV3 uudiseid: “ständid” on peaaegu igas loos. Kusjuures noored värsked näod saavad selle tööga kiiduväärselt hakkama. Ega tee sama jubedaid näovigureid nagu sama kanali staaþikas krimireporter. Küllap inspireeris “Osooni” ka see, et kloonsaatel “Tasakaal” ON/OLI (sel hooajal pole “Tasakaal” vist veel eetris olnud) saatejuht – “kuidas siis meiegi ilma!”

Ütlen keerutamata ära, et seekord Korþets mulle ei meeldinud. Oli samal moel sundimatu ja lahe, aga jutt oli ausalt öeldes lausa mõttetu. Ja ega saatesse taritud vanapapigi sarm seal kuigivõrd aidanud. Paralleeli vedamine osooniaukude ja aukliku ilmaruumi vahel ei kandnud mingit ideed, vaid pigem ehmatas. Saate pärjapuändiks valitud “pulli pärast”-anekdoot on aga ju lausa maani ulatuva habemega.

Kui saate lugudest rääkida, siis jäi Osoon oma liistude juurde: palju ilusat pilti, aga vähe midagi uut. Esimene lugu rebastest oli ilmselt imelühike: telefonihelin kutsus mind selle juurest ära ja kui kõne välkruttu lõpetanud olin, tuli ekraanilt juba Tondisaare-jutt. Ses tillukeses lõigus olla näidatud rebasepoegi; küllap Remek Meele järjekordne tore operaatoritöö. Teine, see Tondisaare lugu oli see-eest pikk ja üsna igav. Igavusest siiski hoopis rohkem häiris mind järjekordne ühekülgne kormorani sarjamine. Teadusemeeste ja looduskaitsjate hulgas on piisavalt ka neid, kes Ain Järvalti kormoranifoobiat ei jaga, ja lahtisi otsi on ses teemas liiga palju, et riigitelevisiooni esinduskeskkonnasaade labidaga lapiti lajatada võiks.

Kolmas lugu võttis kõnelda botaanilisest imelapsest Samuli Martinist, keda on jõudnud varem esitella küll vist juba kõik Eesti meediakanalid. Nüüd siis ka Osoon. Näha sai hästi palju eestimaiseid käpalisi – ilmselt tegemata jäänud sarja jaoks kunagi ülesvõetud lõike –, aga tundub, et muidu kenasid persoonilugusid tegev Kadri Hinrikus ei leidnud selles poisi lahtihammustamiseks õiget võtit. Seepärast jäi sellestki loost igav ja veniv mulje.

Aga mis seal ikka: pikk hooaeg on ees ja küll tuleb ka paremaid päevi ja “Osoone”.
Toomas Jüriado

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet