Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
30. november 2007




Tartu Raja park 30. novembril  

Heitlik, aga pigem siiski soe november üritas minnes veel kord õigustada oma rahvapärast nime “talvekuu”: eelviimasel novembripäeval sai küllap suurem jagu Eestimaast valge vaiba alla. Tõsi, see vaip hakkas kohe ka auklikuks kuluma, sest ilm oli pigem sula- kui pakaseharja. Ja prognoosidki kinnitavad, et päris talve tuleb veel oodata. Aga loodetavasti saavad vähemalt mõnel pool advendiküünlad süüdatud lumises olustikus.

Toomas Jüriado

 
 


UUDISTAJA SOOVITAB




         




            
EESTI UUDISEID


Kliimaraport kinnitas kliimamuutuse vältimatust

Keskkonnaministeeriumi (KKM) läinud nädala lõpu pressiteade andis teavet Hispaanias peetud valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertkomisjoni IPCC 27. istungi kohta. Istung avalikustas ülemaailmse neljanda kliimamuutuste hinnanguraporti.

“Istungil toodi esile, et inimeste poolt tekitatud kasvuhoonegaaside heitkogused on viimase 30 aasta jooksul 40 protsendi võrra kasvanud ja see mõjutab oluliselt kliima soojenemist,” ütles kohtumisel osalenud Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) peadirektor Jaan Saar. Ta rõhutas, et vajalik on pöörata tähelepanu sellele, kuidas kliimamuutuste mõjuga kohaneda ja nende mõju leevendada.

Saare sõnul ei jää Eestigi neist muudatustest puutumata. Seda on näidanud viimaste aastakümnete keskmise temperatuuri tõus, samuti varasem kevad. Nagu teisedki riigid, peab Eesti planeerima meetmeid, mis aitaksid õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulka ja kliimamuutuste mõju vähendada.

IPCC aruande eesmärk on anda hinnang teaduslikele, tehnilistele ja sotsiaalmajanduslikele aspektidele ja juhtida poliitikute tähelepanu sellele, kui tähtis on rakendada abinõusid. See tegevus hinnati tänavu Nobeli rahupreemia vääriliseks. Neljanda aruande koostamisega oli seotud üle 2500 spetsialisti ning eksperdi, sellel on ligi 800 autorit ja 450 juhtautorit rohkem kui 130 riigist.

Täpsem info IPCC ja kliimamuutuste raporti kohta on aadressil http://www.ipcc.ch/.

EMHI/KKM 


 

Kasvuhoonegaaside jaotuskava lähtub Euroopa Komisjoni otsusest

Keskkonnaministeeriumis (KKM) on valminud kasvuhoonegaaside heitkoguste jaotuskava eelnõu aastateks 2008–2012, mille kohaselt võivad Eesti ettevõtted õhku paisata ligi 13 miljonit tonni kasvuhoonegaase aastas.

KKM keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsepa sõnul tuli jaotuskava aluseks võtta “Euroopa Komisjoni otsus, millega Eesti taotletud koguseid vähendati ligi poole võrra ehk 12 717 058 tonnini aastas”.

Eesti taotles nimelt aastateks 2008–2012 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguseks kokku 122,86 miljonit tonni. Euroopa Komisjon aga otsustas, et soovitud koguseid tuleb 47,8 protsendi võrra vähendada. Eesti on selle otsuse Euroopa Kohtus vaidlustanud.

Jaotuskava eelnõu on saadetud ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja see hõlmab kokku 47 käitist. Kaks suurimat kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemis osalevat ettevõttet on AS Eesti Energia ja AS Kunda Nordic Tsement: nende CO2 kogused hõlmavad ligi 87 protsenti kogu jaotuskavas ettenähtud ajaks lubatud heitkogustest.

KKM
 


KIK-ile laekus 894 taotlust kokku 718 miljonile kroonile

15. novembril lõppes taotluste vastuvõtt keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) keskkonnaprogrammi 2008. aasta esimesse taotlusvooru. Kokku esitati 894 taotlust, mille maht oli kokku üle 718 miljoni krooni. Keskkonnaprogrammi rahastatakse keskkonnatasude seaduse alusel riigieelarvesse laekunud summadest.

Kõige rohkem taotlusi esitati keskkonnateadlikkuse (300) ja looduskaitse (170) programmi. Maakondadest laekus enim taotlusi Tartumaalt (77), järgnesid Ida-Viru- (64), Pärnu- (63) ja Harjumaa (61).

2007. aasta keskkonnaprogrammist eraldas KIKi nõukogu kokku 686 miljonit krooni 1392 projektile. 2008. aasta esimese taotlusvooru otsused teeb KIKi nõukogu veebruaris. Teise vooru taotluste esitamise lõpptähtaeg on 17. märts.

KIK 



Emakeelne ülikool saab 88-aastaseks

Homme, 1. detsembri keskpäeval algab Tartu ülikooli (TÜ) aulas eestikeelse ülikooli 88. aastapäeva aktus, kus promoveeritakse 92 doktorit ja viis audoktorit, antakse üle Rahvusmõtte auhind ning nimetatakse auliige.

Aktuse avakõne peab TÜ rektor professor Alar Karis. Tervitusega esinevad Riigikogu esimees Ene Ergma, TÜ audoktor Alan Roy Katritzky, Tartu linnapea Urmas Kruuse ning kirjanduse ja rahvaluule üliõpilane Marju Himma. Akadeemilise loengu teemal “Ajalugu kohustab ja suunab” peab matemaatika-informaatikateaduskonna matemaatilise statistika professor Tõnu Kollo.

Tartu ülikooli audoktoriks promoveeritakse Osnabrücki ülikooli professor Christian von Bar, Uppsala ülikooli professor Torkel Jansson, Genti ülikooli professor Marc Antrop, Florida ülikooli professor Alan Roy Katritzky ja Stockholmi majandusülikooli professor Ari Kokko. Ülikooli auliikmeks nimetatakse ettevõtjast TÜ vilistlane Toomas Sildmäe.

Aktuse otseülekannet saab jälgida veebi vahendusel aadressilt http://video.ut.ee. Eestikeelse ülikooli 88. aastapäeva kava leiate võrgupaigast http://www.ut.ee/204851.

  



 
Edukad linnuturismikorraldajad Marika Mann Eestist (vasakul) ja Ulla Matturi Soomest

 

Linnuturism on Eesti võimalus

Teisipäeval kogunes Matsalu rahvuspargi keskusesse Penijõel hulk inimesi, kes on ühel või teisel moel huvitatud linnuturismi arengust Eestis. Koostööseminari “Linnuvaatlusturism Eestis” korraldasid ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskus, osaühing Kumari Reisid ja riiklik looduskaitsekeskus (LKK).

Seitsme tunni jooksul sai kuulata LKK peadirektori Jaanus Tuusti veidi ehk murelikkugi sissejuhatust, Eesti linnuturismi “lipulaeva” osaühingu Kumari Reisid eestvedaja Marika Manni ja staažika linnugiidi Mati Kose kogemusi, LKK liigikaitse peaspetsialisti Ivar Ojaste arutlusi linnuvaatlusturismi eetikast, aga ka kahe välismaise eksperdi arvamusi. Tohutu linnureisikorraldaja kogemusega belglane Gerald Broddelez tõi välja nii Eesti suured võimalused seda elitaarturismi haru arendada kui ka asjaolud, miks see meil seni teab mis hästi õnnestunud pole. Soomlanna Ulla Matturi, kahekümneaastase staažiga linnugiid, esitles Soomes Oulu lähistel alustanud ja nüüd üle maailma tuntud firma Finnature edulugu.

Päeva lõpetasid rühmatööd, mille käigus püüti välja tuua Eesti linnuturismi lähiaastate siht, selle saavutamise teed ning meetmed ja nende võimalikud elluviijad. Marika Mann ütles oma lõpusõnades, et koostööseminar kujunes tõhusamaks kui eelmine seda laadi ettevõtmine.

Vaata ka kiirkommentaari.

Uudistaja 


Piusa muuseumikoopa kindlustustööd jõudsid lõpule

Eile avati sümboolset linti lõigates Piusa muuseumikoobas ja tähistati sellega kindlustustööde lõppu Piusa koobastes.

Piusa muuseumikoobas jääb esialgu huvilistele siiski veel suletuks: seni, kuni riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) Põlva-Valga-Võru regioon leiab avaliku enampakkumise teel muuseumikoopale haldaja, kelle ülesanne on hooldada vaateplatvormi ja korraldada matkajate liikumist Piusa piirkonnas.

Piusa koobaste kindlustustöödega alustati tänavu mais. Ehituse esimeses etapis sulges OÜ Kolmeti koobastiku kõik avad, välja arvatud need, mis olid sissepääsudena kasutusel ka varem. Sealjuures arvestati nahkhiirte vajadustega ning jäeti neile vajalikud lennuavad. Ehituse teises etapis rajati vaateplatvorm, mille kaudu pääseb edaspidi väikesele ringkäigule nn. muuseumikoopasse, mille võlvid töö käigus

tugevdati. Keskkonnainvesteeringute keskus eraldas kindlustustöödeks 3 726 600 krooni.

LKK

 



UUSI RAAMATUID





Mitmenäoline Võrtsjärv

Jälle on kena raamatu teinud Viljandimaa ajalehe Sakala ajakirjanik Liisi Seil ja fotograaf Elmo Riig.

“Mitmenäoline Võrtsjärv” on 108-leheküljeline kõvade kaantega kvaliteetne teos, mis on jaotatud 22 peatükiks. Esimesed peatükid on üldisemad ja annavad teavet Võrtsjärve tekkimise, hüdroloogia, saarte, kalastiku ja linnustiku kohta. Edasi kirjeldatakse juba konkreetseid paiku, mis on Võrtsjärve ääres uudistamist väärt. Iga peatüki juures on ingliskeelne kokkuvõte ja raamatus on ka piirkonda tutvustav kaart. “Mitmenäoline Võrtsjärv” erineb varasematest järve piirkonda tutvustavatest trükistest selle poolest, et on atraktiivsem ja fotoderikkam.

Raamatut esitleti 28. novembril Rannus Barbara külakeskuses.

Võrtsjärve SA


 

Heino Toominga bibliograafia

Eile esitleti teaduste akadeemia saalis Tallinnas professor Heino Toominga bibliograafiat. Eesti geograafia seltsi (EGS) publikatsioonide IX köide sisaldab ka meenutusi loodusteadlasest ja vaateid tema tööle. Kokku on raamatul 36 autorit.

Heino Tooming oli geofüüsik ja meteoroloog, kes valiti 1990. aastal Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) auliikmeks. Tooming suri 2004. aastal.

EGS/LUS

 



TASUB MINNA





Üks rohkem kui tuhandest “Eesti Looduse” fotovõistluse võistlustööst

 

Eesti Loodus jagab fotovõistluse auhindu

Eeloleval teisipäeval, 4. detsembril kell 13 algab Tallinnas rahvusraamatukogus ajakirja “Eesti Loodus” fotovõistluse lõpuüritus. Kuulata saab Urmas Tartese ettekannet (loodus)fotograafiast ja vaadata võistluse teise vooru jõudnud kauneid fotosid. Mõistagi jagatakse auhindu. Muusikalist vaheldust toob Bonzo. Üritus kestab kuni kaks tundi.

Eesti Loodus



Rohelised kutsuvad mõtlema öko-Eestist

Homme (1. detsembri) keskpäeval algavad Rocca al Mare koolis avatud ruumi mõttetalgud “Öko-Eesti?”. Mõttetalgutel keskenduvad rohelist maailmavaadet jagavad inimesed Eesti keskkonnasäästliku arengu ja majandamise võimalustele.

Mõttetalgud “Öko-Eesti?” juhatab sisse videotervitus president Toomas Hendrik Ilveselt. Ettekanded peavad Rainer Nõlvak, Fred Jüssi, Marek Strandberg, professor Eero Paloheimo ja Hardo Aasmäe.

Peale ettekannete toimuvad aruteluvoorud, kus tulevikuenergeetika teemal vestlevad Valdur Lahtvee ja Andres Tarand, tulevikuhariduse küsimust käsitlevad Mikk Sarv ja Peeter Kreitzberg ning tulevikudemokraatia olemuse üle arutlevad Marek Strandberg ja Eiki Nestor. Mõttetalgud võtab kokku avatud ruumi arutelu, kus kõik kohalviibijad saavad esitada oma mõtteid ja ettepanekuid.

Üritust korraldavad erakond Eestimaa Rohelised (EER), Eesti tuuleenergia assotsiatsioon ja Roheline Värav. Päevakava leiab võrgupaigast http://roheline.erakond.ee.

EER

 

 

Räätsadega Köleri juurde ja Valgerappa

Looduse Omnibuss jätkab laupäeval, 1. detsembril Soomaa räätsaretkede sarja. Teine retk viib Johann Köleri lapsepõlvekoju Lubjassaarde ning sealt Soomaa ühte uhkemasse soosse Valgerappa.

Räätsaretke juhendab Aivar Ruukel. Kunstnik Johann Kölerit meenutab Lubjassaare perenaine Linda Köhler, kes pakub rännurahvale ka süüa.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi Tallinna jõutakse kella 19 paiku.

Pühapäeval, 2. jaanuaril lähtub sama sihiga reis kell 9 Tartust, keskkonnahariduse keskuse juurest (Kompanii 10).

Sõidu hind koos supi ja teega täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 250, õpilastele 200 krooni, koolieelikud maksma ei pea.

Viljandist väljub buss maavalitsuse eest kell 10.15, tagasi jõutakse kell 17.30. Reisi hind viljandlastele on 200 ja 150 krooni.

Registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss




 
MAAILMAST



 


Foto: Orchis robusta kasvupaika ründavad golfientusiastid (
http://herbarivirtual.uib.es)

 

Hispaanlase ootavad abi haruldase orhidee kaitseks

Mallorca on Euroopas ainus paik, kus kasvab hukuohus orhidee Orchis robusta (fotol). Mujal maailmas on veel kaks kasvupaika: üks Alžeerias, teine Marokos.

Tänavu loendati Mallorcal üldse 1300 selle käpalise isendit: 400 Albufera rahvuspargis ja 900 selle külje alla Son Bosci piirkonnas.

Kuna Son Bosc paistab üldse silma liigilise mitmekesisusega, otsustati see ala 2003. aastal Albufera rahvuspargiga liita. Paraku tõid poliitilised muutused Baleaaridel võimule endise Hispaania keskkonnaministri (!!), kes koos mõttekaaslastega arvab, et Son Boscisse sobiks pigem hoopis golfiväljak rajada. Ka tänavu kohalike võimuorganite valimisel juhtpositsiooni saanud inimesed ei ole huvitatud Albufera rahvuspargi laiendusest. Sestap siis ei jäägi looduskaitsjatel muud üle, kui paluda abi: saatke protestikirju! Kes tunneb vajadust appi minna, leiab lähemat teavet võrgupaigast http://www.gobmallorca.com/sonbosc/indexang.htm.

Defensa de la Naturalesa

 



KIIRKOMMENTAAR

 

 





Gerald Broddelez, Eesti linnuturismikorraldajate kolleeg ja sõber Belgiast
 

Kuidas saada nähtavaks

Briti maineka loodusturismifirma Naturetrek jaoks töötav belglane Gerald Broddelez (fotol) on Eesti linnuturismikorraldajatega tihedalt suhelnud viis aastat: alates sellest, kui nii mõõtmetelt kui ka elanike loodushuvilt hiiglasliku saareriigi linnuvaatlusmessil kokku saadi.

Tänavu pakkus Naturetrek oma mahukas reisikataloogis välja kolm linnuvaatlusretke Eestisse. Üks kaheksapäevane neist kolmest sai teoks, rühma koosseisus oli inimesi paljudest riikidest – kuni Austraaliani välja. Ja tagasiside oli Broddelezi kinnitusel uskumatult positiivne. Kusjuures ei kiidetud sugugi mitte ainult Eesti loodust, vaid ka toitu, majutusolusid, võimalusi kohtuda Eesti sõbralike maainimestega, giidi (Mati Kose) suurt professionaalsust, mis lubas saada hea ettekujutuse nii Eesti loodusest, kui ka maa ajaloost, kultuurist ja igapäevaelust.

Broddelez arvab, et Eestis võiks aastas käia julgelt kaks-kolm tuhat linnu- või laiemalt loodusturisti, kes pakuksid sissetuleku võimalusi esiteks hoopis laiemale inimeste ringile kui vaid Tallinna vanalinna või mõnda vesiravilasse jõudev tava-välisturist. Ja mis sama oluline: loodusturist jätab Broddelezi kinnitusel sihtkohariiki päevas umbes kolm korda suurema summa (ligikaudu vastavalt 50–60 ja 150 eurot) ning on enamasti ka pikemalt kohal.

Miks need suurepärast sissetulekut tõotavad ja pärast üdini positiivseist muljeist kiirgavad reisijad siis meieni ei jõua, vaid lähevad kasinamate vaatlusvõimalustega Poola või Soome? Aga ikka sellepärast, et keskmine lääne inimene – ka haritud inimene – ei tea Eestist praktiliselt mitte midagi. “Kus on Eesti loodust tutvustavad brošüürid, mida jagatakse messidel ja saadetakse tasuta üle maailma laiali?” küsib belglane ja otsib kotist välja hoopis 2000 elanikuga Falklandi saarte loodust esitleva soliidse raamatukese. Eestlastel sellist lihtsalt pole.

See on peahäda. Teine häda on see, et Eesti on väga kallis: palju kallim kui näiteks Poola. Ja vaid veidi odavam kui Soome. Aga Soomes on suurepäraselt talitlev teavitussüsteem. Ja peale selle muidugi supermagnet: lisasöödaga kohale meelitatud karud, keda siis rohked üle maailma kohale rutanud huvilised varjetest pildistada saavad. Nii võimalik sissetulek meist mööda voolabki.

Koera saba peab kergitama ikka koer ise. Aga enne peab ta aru saama, milline sabakergitus on tulusam. Eestis, tundub, on aeg küps selle üle mõelda ja püüda oma natuke üksluiseks muutuvalt Tallinna vanalinna ülistuselt ja vesiravilate kiitmiselt veidi edasi jõuda.

Toomas Jüriado




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet