Keskkonnaministeeriumi (KKM) läinud nädala lõpu pressiteade andis teavet Hispaanias peetud valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertkomisjoni IPCC 27. istungi kohta. Istung avalikustas ülemaailmse neljanda kliimamuutuste hinnanguraporti.

“Istungil toodi esile, et inimeste poolt tekitatud kasvuhoonegaaside heitkogused on viimase 30 aasta jooksul 40 protsendi võrra kasvanud ja see mõjutab oluliselt kliima soojenemist,” ütles kohtumisel osalenud Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) peadirektor Jaan Saar. Ta rõhutas, et vajalik on pöörata tähelepanu sellele, kuidas kliimamuutuste mõjuga kohaneda ja nende mõju leevendada.

Saare sõnul ei jää Eestigi neist muudatustest puutumata. Seda on näidanud viimaste aastakümnete keskmise temperatuuri tõus, samuti varasem kevad. Nagu teisedki riigid, peab Eesti planeerima meetmeid, mis aitaksid õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulka ja kliimamuutuste mõju vähendada.

IPCC aruande eesmärk on anda hinnang teaduslikele, tehnilistele ja sotsiaalmajanduslikele aspektidele ja juhtida poliitikute tähelepanu sellele, kui tähtis on rakendada abinõusid. See tegevus hinnati tänavu Nobeli rahupreemia vääriliseks. Neljanda aruande koostamisega oli seotud üle 2500 spetsialisti ning eksperdi, sellel on ligi 800 autorit ja 450 juhtautorit rohkem kui 130 riigist.

Täpsem info IPCC ja kliimamuutuste raporti kohta on aadressil http://www.ipcc.ch/.

Kasvuhoonegaaside jaotuskava lähtub Euroopa Komisjoni otsusest

Keskkonnaministeeriumis (KKM) on valminud kasvuhoonegaaside heitkoguste jaotuskava eelnõu aastateks 2008–2012, mille kohaselt võivad Eesti ettevõtted õhku paisata ligi 13 miljonit tonni kasvuhoonegaase aastas.

KKM keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsepa sõnul tuli jaotuskava aluseks võtta “Euroopa Komisjoni otsus, millega Eesti taotletud koguseid vähendati ligi poole võrra ehk 12 717 058 tonnini aastas”.

Eesti taotles nimelt aastateks 2008–2012 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguseks kokku 122,86 miljonit tonni. Euroopa Komisjon aga otsustas, et soovitud koguseid tuleb 47,8 protsendi võrra vähendada. Eesti on selle otsuse Euroopa Kohtus vaidlustanud.

Jaotuskava eelnõu on saadetud ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja see hõlmab kokku 47 käitist. Kaks suurimat kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemis osalevat ettevõttet on AS Eesti Energia ja AS Kunda Nordic Tsement: nende CO₂ kogused hõlmavad ligi 87 protsenti kogu jaotuskavas ettenähtud ajaks lubatud heitkogustest.

KIK-ile laekus 894 taotlust kokku 718 miljonile kroonile

15. novembril lõppes taotluste vastuvõtt keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) keskkonnaprogrammi 2008. aasta esimesse taotlusvooru. Kokku esitati 894 taotlust, mille maht oli kokku üle 718 miljoni krooni. Keskkonnaprogrammi rahastatakse keskkonnatasude seaduse alusel riigieelarvesse laekunud summadest.

Kõige rohkem taotlusi esitati keskkonnateadlikkuse (300) ja looduskaitse (170) programmi. Maakondadest laekus enim taotlusi Tartumaalt (77), järgnesid Ida-Viru- (64), Pärnu- (63) ja Harjumaa (61).

2007. aasta keskkonnaprogrammist eraldas KIKi nõukogu kokku 686 miljonit krooni 1392 projektile. 2008. aasta esimese taotlusvooru otsused teeb KIKi nõukogu veebruaris. Teise vooru taotluste esitamise lõpptähtaeg on 17. märts.

Emakeelne ülikool saab 88-aastaseks

Homme, 1. detsembri keskpäeval algab Tartu ülikooli (TÜ) aulas eestikeelse ülikooli 88. aastapäeva aktus, kus promoveeritakse 92 doktorit ja viis audoktorit, antakse üle Rahvusmõtte auhind ning nimetatakse auliige.

Aktuse avakõne peab TÜ rektor professor Alar Karis. Tervitusega esinevad Riigikogu esimees Ene Ergma, TÜ audoktor Alan Roy Katritzky, Tartu linnapea Urmas Kruuse ning kirjanduse ja rahvaluule üliõpilane Marju Himma. Akadeemilise loengu teemal “Ajalugu kohustab ja suunab” peab matemaatika-informaatikateaduskonna matemaatilise statistika professor Tõnu Kollo.

Tartu ülikooli audoktoriks promoveeritakse Osnabrücki ülikooli professor Christian von Bar, Uppsala ülikooli professor Torkel Jansson, Genti ülikooli professor Marc Antrop, Florida ülikooli professor Alan Roy Katritzky ja Stockholmi majandusülikooli professor Ari Kokko. Ülikooli auliikmeks nimetatakse ettevõtjast TÜ vilistlane Toomas Sildmäe.

Aktuse otseülekannet saab jälgida veebi vahendusel aadressilt http://video.ut.ee. Eestikeelse ülikooli 88. aastapäeva kava leiate võrgupaigast http://www.ut.ee/204851.

TÜ

 
Edukad linnuturismikorraldajad Marika Mann Eestist (vasakul) ja Ulla Matturi Soomest

Linnuturism on Eesti võimalus

Teisipäeval kogunes Matsalu rahvuspargi keskusesse Penijõel hulk inimesi, kes on ühel või teisel moel huvitatud linnuturismi arengust Eestis. Koostööseminari “Linnuvaatlusturism Eestis” korraldasid ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskus, osaühing Kumari Reisid ja riiklik looduskaitsekeskus (LKK).

Seitsme tunni jooksul sai kuulata LKK peadirektori Jaanus Tuusti veidi ehk murelikkugi sissejuhatust, Eesti linnuturismi “lipulaeva” osaühingu Kumari Reisid eestvedaja Marika Manni ja staaþika linnugiidi Mati Kose kogemusi, LKK liigikaitse peaspetsialisti Ivar Ojaste arutlusi linnuvaatlusturismi eetikast, aga ka kahe välismaise eksperdi arvamusi. Tohutu linnureisikorraldaja kogemusega belglane Gerald Broddelez tõi välja nii Eesti suured võimalused seda elitaarturismi haru arendada kui ka asjaolud, miks see meil seni teab mis hästi õnnestunud pole. Soomlanna Ulla Matturi, kahekümneaastase staaþiga linnugiid, esitles Soomes Oulu lähistel alustanud ja nüüd üle maailma tuntud firma Finnature edulugu.

Päeva lõpetasid rühmatööd, mille käigus püüti välja tuua Eesti linnuturismi lähiaastate siht, selle saavutamise teed ning meetmed ja nende võimalikud elluviijad. Marika Mann ütles oma lõpusõnades, et koostööseminar kujunes tõhusamaks kui eelmine seda laadi ettevõtmine.

Vaata ka kiirkommentaari.

Piusa muuseumikoopa kindlustustööd jõudsid lõpule

Eile avati sümboolset linti lõigates Piusa muuseumikoobas ja tähistati sellega kindlustustööde lõppu Piusa koobastes.

Piusa muuseumikoobas jääb esialgu huvilistele siiski veel suletuks: seni, kuni riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) Põlva-Valga-Võru regioon leiab avaliku enampakkumise teel muuseumikoopale haldaja, kelle ülesanne on hooldada vaateplatvormi ja korraldada matkajate liikumist Piusa piirkonnas.

Piusa koobaste kindlustustöödega alustati tänavu mais. Ehituse esimeses etapis sulges OÜ Kolmeti koobastiku kõik avad, välja arvatud need, mis olid sissepääsudena kasutusel ka varem. Sealjuures arvestati nahkhiirte vajadustega ning jäeti neile vajalikud lennuavad. Ehituse teises etapis rajati vaateplatvorm, mille kaudu pääseb edaspidi väikesele ringkäigule nn. muuseumikoopasse, mille võlvid töö käigus

tugevdati. Keskkonnainvesteeringute keskus eraldas kindlustustöödeks 3 726 600 krooni.

LKK