Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
18. aprill 2008



Kevadmeeleolu Tartus Emajõel 15. aprillil


UUDISTAJA SOOVITAB




 



     





EESTI UUDISEID

 


 


Ants Tammik, “Teekonna lõpp”

 

Parima “Looduse aasta foto” tegi Rapla koolipoiss

13. aprilli mammutüritusel Tallinna linnahallis tõmmati pidulikult joon alla järjekordsele Looduse Omnibussi ja Nordea panga võistlusele “Looduse aasta foto”.
Fotovõistluse žüriil koosseisus Rein Maran (esimees), Peep Puks, Tiit Pääsuke, Sirje Tooma, Kaupo Kikkas, Kaari Saarma ja Tõnu Talpsep ning Pekka Luukkola Soomest tuli hinnati rekordilist fotoloomust: 7000 tööd 796 autorilt.



Tavapäraselt võisteldi kolmes rühmas: kuni 13-aastased lapsed, kuni 19-aastased noored ja üldrühm, kus vanusepiiranguid pole. Olgu ette öeldud, et mõnigi noor hõivas kõrge koha just üldrühmas. Laste ja noorte pildid jagati kolme, üldrühma omad aga kuude kategooriasse. Iga kategooria võitja sai auhinnaks Tantsiva Hundi, kokku jagati neid välja niisiis terve tosin.
Kõigi võidutööde hulgast valis žürii nagu ikka välja ka “Looduse aasta foto 2008”, mida tunnustati Suure Hundiga. Teist aastat järjest eelistas žürii mõneti depressiivse alatooniga pilti: sedapuhku fotot pealkirjaga “Teekonna lõpp”. Osmussaarel rannale uhutud hülgest tehtud tähelepanuväärse pildi autoriks osutus Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpilane Ants Tammik.


Robert Jakob Oetjeni äramärgitud foto “Punamütsid”


Päeva suurima auhinnahulga viis koju Elvasse laste seas igat sorti auhindu pälvinud Robert Jakob Oetjen, kelle foto „Lihtsalt kärbes“ sai Tantsiva Hundi loomapiltide kategoorias; sellele lisandusid teine ja kolmas koht looduspiltide ning kolm preemiat äramärgitud tööde eest.

Laste loomapildiarvestuse teise ja kolmanda koha pälvisid Elina Hapunova ja Meeri Sõelsepp, žürii äramärgitud piltide autorid olid Hanna-Maria Mets, Maike Saar, Robert Jakob Oetjen (kaks fotot) ja Taavid Mikomägi. Looduspiltide Tantsiva Hundi sai Liisi Zingel Tallinnast (“Kivide vahel”), äramärgitud fotod on pildistanud Ekvard Joakit, Hanna-Liis Hiire, Kaarel Eensoo (kaks fotot), Leana Jete Korb, Maike Saar ja Triinu Rooni. Loodusringi ja Mamsli Mängumaa eriauhinna sai siin Loore-Loo Sibul. Kategooria “Inimene ja loodus” Tantsiva Hundi sai lastest Mikk Mihkel Vaabel Viljandist (“Sild”), teine ja kolmas olid Reili Koplimets ja Kaarel Eelma, äramärgitud fotode autorid aga Annika Ganina, Kevin Kink, Liisa Lotta Tomp ja Robert Jakob Oetjen.
Noorte loomapiltidest meeldis žüriile kõige rohkem taas Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpilase Uku Rooni “Alces”, fototunnistus kohtumisest põdraga. Teise ja kolmanda auhinna said Merily Salura ja Harry Vähk, ära märgiti Arvi Andersoni, Helen Vunderi, Kunter Tätte, Merily Salura, Tanel Aruoja ja Tõnis Tuuga töö. Noorte parimaks looduspildiks valiti juba mainitud Ants Tammiku hülgekorjuse pilt, teine ja kolmas koht läksid Maret Gerzile ja Kunter Tättele, esile tõsteti Ants Tammiku, Maret Gerzi ja Mihkel Riisi fotod ning koguni kolm Tõnis Tuuga võistlustööd. Kategooria „Inimene ja loodus“ Tantsiva Hundi sai Arvi Andersoni foto “Varjuloomad”. Arvi on Kohilast, nii et kõik noorte rühma Tantsivad Hundid läksid seekord Raplamaale! Teise ja kolmanda auhinna teenisid välja Marian Tarrend ja Maari Soekov, ära märgitud fotod on teinud Aleksei Gordin, Harry Vähk ja Sarah Marion Mikk (kaks fotot).


Andrei Javnašan, “Artist ja vaatleja”


Üldrühma tulemused. Loomaportree: Tantsiv Hunt – Sven Začeki meeleolukas koprapilt “Portree veega”; teine koht Urmas Tartes, kaks kolmandat kohta Mati Kose ja Remo Savisaar, ära märgitud fotode autorid on Aivar Sokk, Harry Vähk, Jaak Põder, Meelis Kivirand, Tarmo Mikussaar ja Tõnu Ling.

Kategooria “Loomad tegutsemas”: Tantsiv Hunt – “Sulps”, kalastava haigru pilt Meelis Kivirannalt; teine Marten-Ingmar Merivee, kolmas Remo Savisaar ning ära märgitud Kaido Haagen, Peeter Nahko, Sven Začek ja Toomas Sõelsepp. Huumori eriauhinna pälvis Andrei Javnašani “Artist ja vaatleja” “ornitoloogikalduvusega” kassist.

“Taimed ja seened”: Tantsiv Hunt – “Sarvikseen”, autor Janek Laanemäe; teine Tõnu Ling, kolmas Mati Rahu, ära märgitud Inga Sõelsepp, Leena Gerz ja Remo Savisaar.
Oma teise seekordse Tantsiva Hundi sai Sven Začek maastikupiltide kategoorias fotoga “Tormine meri”. Teise auhinna pälvis siin Mati Kose, kolmanda Kaupo Kalda, ära märgiti Jarek Jõepera, Lembit Miil (kelle foto “Kuusik” sai kõige põhjamaisemana lisaks Nordea panga eriauhinna), Mati Kose, Paavo Eensalu, Taavi Tallermo ja Mihkel Maripuu.
Alajaotuses “Vormi mängud looduses” tõi foto “Närvirakk” Tantsiva Hundi Tartu koolipoisile Meelis Kalevile. Teise koha sai Jarek Jõepera, kolmanda Elvin Heinla, ära märgitud fotode autorid on Andres Hendrikson, Kristjan Herkül, Martin Hallang ja Meelis Kalev.
Kategoorias “Inimene ja loodus” hindas žürii Tantsiva Hundi vääriliseks Jarek Jõepera dramaatilise foto (pool)põlenud metsast “Järgmise tikuni”. Teise auhinna pälvis Toomas Sõelsepp, kolmanda Janar Kull, ära märgiti Anton Novožilovi, Marian Hiire ja Tõnu Kesvatera fotod.
Interneti-hääletusel osutus populaarseimaks Remo Savisaare pilt karupaarist “4 kõrva”.

Linnahallis ligi viis tundi väldanud programmi juhtis Rohke Debelakk, suurelt ekraanilt sai näha mitutsada žürii valitud pilti, saateks muusika Urmas Sisaskilt ja Robert Jürjendali kitarriorkestrilt; kommentaare esitas Aleksei Turovski. Vahelduseks musitseerisid Tõnis Mägi ja Chalice, halli koridorides sai vaadata loodusfoto- ja fototehnikanäitusi.



Pika päeva lõpuks võis nautida Soome 2007. aasta parimate loodusfotode programmi, mille juhatas sisse naabrite aasta loodusfotograaf Lassi Rautiainen. Tema objektiivi ette oli jäänud nelja hunti jälitatud karu. Muu hulgas mainis Rautiainen, et Eesti loodusfotograafid peaksid aktiivsemalt osalema BBC loodusfoto hiigelvõistlusel.
Koju minnes sai kaasa osta trükivärske teose “Loodusfoto aastaraamat 2006–2008”.

Uudistaja/www.looduseomnibuss.ee


 

3. mail kogutavat rämpsu ei ladestata sortimata kujul

16. aprillil otsustati keskkonnaministeeriumi (KKM), Eesti jäätmekäitlejate liidu (JKL), riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja kampaania “Teeme ära 2008” ühisel ümarlaual, et suurem osa kampaania raames kogutavast prügist, eeldatavasti kuni 80 protsenti, tuleb taaskasutada.

Kaardistuse andmetel on üle Eesti laiali 10 300 prügikuhja kokku ligi 10 000 tonni prügiga. KKM ja RMK annavad prügi käitlemiseks ja transpordiks kokku 5 miljonit krooni. Kõik prügilad on teatanud valmisolekust 3.–4. mail rohkem jäätmeid vastu võtta: prügilad on kauem lahti ja töötajaid rohkem tööl. JKL liikmed annavad üle Eesti kampaania käsutusse ka oma pressautosid.

Prügi kaardistamisel on selgunud, et metsas vedeleva prügi hulgas on palju taaskasutatavaid materjale. Näiteks Saksamaal ladestatakse vaid viis protsenti jäätmetest, Skandinaavias on taaskasutusprotsent umbes 60. Eestis olukord nii hea ei ole, aga kampaania raames on eesmärk taaskasutada kuni neli viiendikku kogutud prügist. Eraldi kogutakse segaolme-, elektroonika-, suur- ja pakendijäätmed, rehvid ning ohtlikud jäätmed.

KKM




Asko Lõhmus

 

RMK küsib teadlastelt nõu

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) kutsus kokku akadeemilistest erialaekspertidest koosneva teadusnõukogu, mis hakkab RMK tegevjuhtkonda nõustama metsamajandusega seotud rakendusuuringute tellimisel. Et valitud uuringuprojekte rahastada, on RMK sel aastal teadusfondi eraldanud miljon krooni.

Nõusoleku osaleda teadusnõukogu töös ekspertidena on andnud Tartu ülikooli (TÜ) looduskaitsebioloogia töögrupi juht Asko Lõhmus (fotol), TÜ ökofüsioloogia õppetooli juhataja professor Krista Lõhmus, Eesti maaülikooli (EMÜ) maastikukorralduse ja loodushoiu osakonna juhataja professor Kalev Sepp, TÜ inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli juhataja professor Rein Ahas ning EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi metsabioloogia osakonna juhataja Kalev Jõgiste. Akadeemiliste ekspertide kõrval kuulub teadusnõukogusse ka RMK töötajaid. Teadusnõukogu koosseis valiti kolmeks aastaks.
RMK

  

 

Keskkonnainspektsioonil on uus struktuur

Alates 10. aprillist on keskkonnainspektsioonil (KI) senise seitsme osakonna asemel neli regiooni keskustega Tallinnas, Jõhvis, Tartus ja Pärnus.

Põhja regioon hõlmab Harjumaad koos Tallinnaga, Ida regiooni kuuluvad Ida- ja Lääne-Virumaa, Lõuna regiooni Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Võru-, Valga- ja Põlvamaa ning Lääne regiooni alla jäävad Pärnu-, Järva-, Rapla-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaa.

KI keskuse koosseisu kuulunud keskkonnaosakonna asemel on nüüd kolm valdkondlikku osakonda: kalakaitse, looduskaitse ja keskkonnakaitse osakond. KI-s on praegu kokku 223 töötajat, struktuurimuudatusega nende arv ei vähenenud.

KI

  

 

Looduse Omnibuss saab väikevenna

Keskkonnainvesteeringute keskuse toel hakkab Viljandist väljasõite tegema Elamusbuss, mis viib paar korda kuus huvilised koos asjatundjatega loodusesse.

Viljandimaa noortekeskuse eestvõttel alanud projekti esimese retke sihtpunkt on Matsalu rahvuspark ja sõit saab teoks jürikuu viimasel laupäeval, 26. aprillil. Buss hakkab sõitma kaks korda kuus laupäeviti, raha on olemas kuni tuleva aasta jaanuarini. Huvilistel tasub silm peal hoida Viljandimaa noortekeskuse kodulehel www.vanker.ee, kuhu pannakse üles kogu sõite puudutav info.

Sakala

  

 

Eesti linnunimistus 368 liiki

Eesti linnuharulduste komisjoni (HK) pidas 12. aprillil Kablis koosoleku ja tegi otsused peaaegu kõigi HK-ni jõudnud vaatlusteadete kohta.

Eesti lindude nimekirja lisandus kaks uut liiki: suur-turteltuvi (Streptopelia orientalis, alamliik meena), keda vaatles mullu 13.–17. novembril Piirumis Pärnumaal mitu asjatundjat, ning stepilõoke (Melanocorypha calandra, alamliik calandra), kes oli 31. detsembrist 9. jaanuarini Rahustes Saaremaal. Liiginimekirja lisandus ka üks uus alamliik: kirde-mustlagle (Branta bernicla nigricans), keda vaadeldi mullu oktoobris-novembris Sõrve säärel.

Seisuga 12. aprill 2008 on Eesti linnuliikide nimekirjas nüüd 368 liiki (neist 363 A-C kategoorias ja 5 D-kategoorias).

LK


 


Tarvo Valker (Foto: Hannes Pehlak/www.llk.ee)

 

Noore looduskaitsja auhinna pälvis Tarvo Valker

“Looduse aasta foto 2008” lõpuüritusel 13. aprillil Tallinna linnahallis andis Eestimaa looduse fond (ELF) noore looduskaitsja auhinna 1984. aastal sündinud Tarvo Valkerile. Auhinnaga kaasneb stipendium 10 000 krooni.

Valker on riikliku looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni teadus- ja seiretöö spetsialist, ühtaegu juhib ta Läänemaa linnuklubi. Auhinnažüriisse kuulusid Kaja ja Alex Lotman, ELF-i nõukogu liige Mart Jüssi, ornitoloog Tiit Randla ja tunamullu noore looduskaitsja auhinna saanud Peep Mardiste.

Noore looduskaitsja auhind loodi ELF-i juurde 2005. aastal Kaja ja Alex Lotmani eestvedamisel. Auhinna eesmärk on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinda rahastavad osaühing Kumari Reisid ja ELF.

ELF


 

Poodides müüdavaid elusvähke ei tohi loodusesse lasta

Keskkonnaministeerium ja keskkonnainspektsioon manitsesid 11. aprillil inimesi, et need ei laseks poodides müüdavaid elusaid võõrvähke meie veekogudesse: seadus keelab võõrliike loodusesse lasta.

Pressiteatest selgub, et Interneti kaudu on kutsutud inimesi vabastama poodides müüdavaid elusaid vähke. Need pole aga Eesti jõevähid, vaid kas kitsasõralised vähid, signaalvähid või mõni muu võõrliik. Võõrvähiliigid võivad Eesti jõgedes elavatele vähkidele saatuslikuks saada, näiteks nakatades neid surmava haigusega. Peale selle tõrjuvad võõrvähid jõevähi loodusest lihtsalt välja, konkureerides samale elupaigale ja toidule. Hiljem endist olukorda taastada on kas ülimalt kulukas või lihtsalt võimatu, sest väljasurnud liiki enam ellu ei ärata.

Tegelikult on keelatud kitsasõralise vähki, signaalvähki ja ogapõskset vähki üldse elusana Eestisse tuua, olenemata otstarbest ja kogusest. Müügilolevatest võõrvähiliikidest tuleks teatada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.
Keskkonnaministeerium






Põnevad kevadised seaded

Läinud nädalavahetusel, 11.–13. aprillil oli Tallinna botaanikaaia palmimajas Tallinna rahvaülikooli lillekooli õpetajate ja õpilaste tööde kevadnäitus „ Ideed loodusest”, kus omaette kunstiteosena olid eksponeeritud ka leiud loodusest. Veel oli välja pandud mitmelaadseid lilleseadeid ja looduslikust materjalist kujundatud potiümbrised toalilledele, aia- ja rõdutaimedele. Seadete tegemisel oli kasutatud looduslikku materjali metsast, niidult ja mere äärest, nii et eri vormi- ja pinnalahendused sobituksid taimede olemusega.

Tallinna botaanikaaed/Uudistaja

 




TASUB OSALEDA


Kes viib prügi metsa?

Koostöös Elioni, Eesti Energia ja G4S-iga paigutatakse illegaalsete prügikuhjade juurde kaamerad, mille abil on võimalik jäädvustada ebaseaduslike prügistajate tegevust.

Lähiajal valitakse sobivad prügikohad, Elion aitab andmeside, Eesti Energia vajaliku elektri ja G4S kaameratega. Aga alanud on ka Prügikolli fotovõistluse fotojaht, mille “Teeme ära 2008” korraldab koostöös Eesti Päevalehega.

Võistlus kestab 21. märtsist 1. maini. Võitjad valib žürii välja kolmes kategoorias: parim prügikolli tabamise pilt, parim prügikolli tegevuse pilt ja kõige šokeerivam prügikoht. Pildile tuleb panna ka pealkiri. Jäädvustusele annab lisaväärtust see, kui veidi lähemalt kirjeldada foto tagamaid. Fotode arv osaleja kohta ei ole piiratud.

Kolme kategooria võitjad kuulutatakse välja 4. mai tänukontserdil ja Eesti Päevaleht Online`is. Võitjad saavad autasuks Nokia uuemad telefonid ning Fotoluksi kinkekaardid. Lisainfot vt. http://prahijaht.epl.ee/.

Teeme ära 2008

 

 

Keskkonnabuss savilisandiga palkmajja ja Põlvamaa loodusesse

Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) kutsub huvilisi loodus- ja keskkonnateemaliste bussiekskursioonide sarjas 19. aprillil vaatama looduslikest materjalidest ökomaja ja Ilumetsa meteoriidikraatrit.

Väljasõit 19. aprillil kell 10 TKKHK eest (Kompanii 10). Info ja registreerimine telefonil 736 6120 või e-posti teel info@teec.ee. Osalustasu on 35 krooni (tasuda saab bussis). Tagasi Tartus ollakse umbes kell 16.

Keskkonnabussi ekskursioone toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

TKKHK

 


Kanuuretk Valgejõel ja metsamatk Lahemaal

Looduse Omnibuss viib pühapäeval, 20. aprillil kolmetunnisele kanuumatkale mööda kevadises suurvees Valgejõge; juhendab Üllar Hendla.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 10, tagasi jõutakse kell 18. Sõidu hind koos supiga Lahemaa matkakeskuses Loobul täiskasvanuile, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 250, õpilastele 200 krooni, koolieelikud maksma ei pea.

Samal päeval ja samal ajal lähtub ka teine reis, sihiks metsaretk Lahemaale, üksiti kaljujooniste näitus Palmses. Kevadist viie kilomeetri pikkust matka Palmse metsas mööda seni käimata radu juhendab Anne Kurepalu. Palmses kohtutakse Erkki Suonioga ning vaadatakse Karjala kaljujooniste näitust.

Sõidu hind koos kohviga vastavalt 150 ja 100 krooni.

Info www.looduseomnibuss.ee

Registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 

 

Rahvusraamatukogu: Greenpeace’i õhtu ja Enn Andersoni õhtu

Rahvusraamatukogu loodusõhtute sarjas on esmaspäeval, 21. aprillil kell Greenpeace õhtu.

Rahvusvaheline loodusekaitseorganisatsioon Greenpeace asutati aastal 1971 Kanadas. Organisatsioon töötab rohkem kui 40 riigis Euroopas, Aasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, järgmisel aastal avatakse esimene büroo Aafrikas. Siiani on aga Greenpeace’i töötamisviisid, ajalugu ning rahastus olnud Eestis vähe tuntud.

Esineb Satu Pitkanen, kes näitab ka pilte ning filme; teda vahendab Aleksei Turovski. Õhtu muusik on Ain Varts ansamblist Propeller.
Teisipäeval, 22. aprillil kell 18 on samas eestlasest maailmakodaniku Enn Andersoni õhtu. 1944. aastal 13-aastasena Rootsi pagenud Enn Anderson omandas Stockholmis ehitusinseneri hariduse. Ta on töötanud suurte vesiehituste konstruktorina nii Skandinaavias kui ka peamiselt nn kolmanda maailma riikides.

Insener Enn Anderson viib pildiretkele Pakistani ning räägib ka teistest maailma eksootilistest paikadest. Raimond Valgre meloodiaid esitab Henn Rebane.

Sissepääs kummalegi õhtule maksab õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10, täiskasvanutele 25 krooni.

Looduse Omnibuss

 

 

Matsalu filmid Tartus

Matsalu 5. loodusfilmide festivali filme saab Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK, Kompanii 10) taas vaadata 22. aprillil kell 18.

Seekordsed filmid on eestikeelse tõlketa ja neid on kokku kolm: “Ayurveda elutarkus” (“Ayurveda – the Wisdom of Life”, režissöör Nicole Maria Krieger, Saksamaa), festivali kiituskirja saanud “Liival tantsija” (“Sand Dancer”, režissöör Valerie Reid) ja “Ilmatargad” (“The Weather Prophets”, režissöör Christoph Felder, Šveits), mis pälvis nii festivali kiituskirja kui ka Eesti keskkonnaministeeriumi eriauhinna. Kaks esimest filmi on inglise, kolmas šveitsi-saksa keeles, ingliskeelsete subtiitritega.

Piletid maksavad 10 ja 25 krooni.

TKKHK

 

 

Lindude huvipäev

TÜ loodusmuuseumi huvipäevad jõuavad 23. aprillil kell 18 taas lindude tutvustamiseni: zooloogiamuuseumis on loeng ja slaidiprogramm “Linnukevad”, millele järgneb linnulauluõppekäik. Juhendavad Külli Kalamees ja Toomas Jüriado.

Üritus on tasuta.

www.ut.ee/natmuseum

 

 

Lipharti-õhtu LUS-is

Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) aprillikuu üldkoosolek peetakse neljapäeval, 24. aprillil kell 17.15 seltsi majas Tartus (Struve 2) ja seekord on see pühendatud LUS-i esimesele presidendile Karl Eduard von Liphartile, kelle 200. sünniaastapäev on selle aasta mais.

Esinevad Linda Kongo (“Karl Eduard von Liphart ja Eesti looduseuurijate selts”) ning Juta Keevallik (“Karl Eduard von Liphart – atribueerimisspetsialist ja kollektsionäär”).

LUS

 

 

Tulekul on vee-võõrliikide seminar

Teisipäeval, 29. aprillil toimub keskkonnaministeeriumis seminar, mille peateemad on rahvusvaheline laevade ballastvee konventsioon ja vee-võõrliigid.

Laevade ballastvesi on peamine teistest meredest võõrliikide sissetoomise viis ning selle ärahoidmiseks on 2004. aastal heaks kiidetud rahvusvahelise mereorganisatsiooni raames laevade ballastvee ja setete kontrolli ning käitlemise konventsioon. Eestil on plaanis selle konventsiooniga ühineda; konventsiooni nõudeid täita pole ei odav ega lihtne. Pikemas perspektiivis on see siiski odavam kui tõrjuda uusi võõrliikide ja kõrvaldada nende tekitatud kahjusid.

Seminarile on osalema kutsutud peale teadlaste ja ametnike ka laevaomanikud ning sadamate kaptenid, sest konventsioon puudutab eelkõige ümberkorraldusi laevanduses ja sadamateenistuses.

Seminar peetakse keskkonnaministeeriumi (Tallinn, Narva mnt. 7a) suures saalis, esimesel korrusel, kell 9–13. Seminarile saab registreeruda kuni 21. aprillini Liina Eeki vahendusel, telefoni (626 2877) või e-posti (liina.eek@envir.ee) teel. Samast saab ka lisateavet.

Lisainformatsiooni ballastvee konventsiooni ja võõrliikide seminari kohta leiate keskkonnaministeeriumi kodulehelt http://www.envir.ee/1012874. Vaata ka ballastvee konventsiooni kohta: http://www.envir.ee/996807.

Keskkonnaministeerium

 

 

Teadus – tumm või tummine

Teadusmeedia konverents “Teadus – tumm või tummine” toimub 29. aprillil kell 10.30–18 Tallinnas Nordic Hotell Forumi konverentsikeskuses (Viru väljak 3).

Konverentsi raames antakse kätte 2008. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad. Lisainfo ja registreerimine: www.archimedes.ee/teadusmeedia,

Margit Lehis (margit@archimedes.ee), Tiina Haabpiht (730 0324).

Konverentsi peamine siht on algatada dialoog meedia ja teaduse esindajate vahel. Esialgses esinejate nimekirjas on Euroopa Liidu teaduse peadirektoraadi peadirektor José Manuel Silva Rodriguez, Riigikogu esimees, akadeemik Ene Ergma, haridus- ja teadusministeeriumi teaduse asekantsler Andres Koppel, Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa, Norra teadusajakirjanik ja teadusajakirjanike koolitaja Harald Hornmoen, Linnalehe peatoimetaja Tiina Kangro, Eesti teadus- ja keskkonnaajakirjanike seltsi president Priit Ennet, TTÜ Geoloogia Instituudi direktor Alvar Soesoo.

Kavas on ka arutlusring, mida juhib Tiina Kangro.

Sihtasutus Archimedes



MAAILMAST




Maailma rändlindude päev

10.–11. mail on järjekordne maailma rändlindude päev (WMBD).

Afro-Euraasia rändsete veelindude leppe (AEWA) sekretariaadi korraldatava päeva juhtlause on tänavu “Rändlinnud – elurikkuse suursaadikud”. Lähemat infot leiate võrgupaigast www.worldmigratorybirdday.org, kus muu hulgas on teavet ka eelmise kahe aasta WMBD kohta, samuti materjale, mis aitavad paremini korraldada tänavusi üritusi.

AEWA



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet