Uudistaja kokkuseadja tähelepanematuse tõttu jäi tänasest uudiskirjast välja ajakirja Eesti Loodus vastilmunud aprillinumbri tutvustus. Parandan selle vea nüüd.

Vabandustega

Toomas Jüriado

Aasta lind on teder

Eesti Looduse aprillinumbri põhilugu on tänavuse aasta linnust tedrest. Seltsinguline kanaline on mitmeti Eesti metsanduse ja jahinduse sümbol: tedre märki kannab meie vanim, tänapäevani ilmuv metsandusajakiri Eesti Mets; varasematel aegadel on teda peetud oluliseks jahilinnuks. Kuid viimastel aastakümnetel on tetrede arvukus mitu korda vähenenud. Tedremängust ja muust huvitavast on pikemalt kirjutanud Ene Viht.

Teine pikem jutt on samuti lindudest, ent seostatuna kliimamuutustega: äsja ilmunud Euroopa lindude kliimaatlas püüab ennustada, kuidas muutuvad lindude levilad kliima soojenedes lähema sajandi jooksul. Võib juhtuda, et meie lapselapsed ei kuule enam ööbikut, vaid hoopis lõunaööbikut. Kuid kõik nähtused maailmas ei olenegi kliimast ning nii tuleb atlase andmetesse suhtuda mõningase ettevaatusega nagu kõikidesse ilmaennustustesse.

Riigi teaduspreemia põllumajanduse alal pälvisid sel aastal maaülikooli teadlased Marika Mänd, Reet Karise ja Ants-Johannes Martin tolmeldajate ja kultuurtaimede tolmeldamist mõjutavate tegurite uurimise eest. Intervjuu aitab mõista põhjusi, miks näiteks intensiivse põllumajandusega piirkondades pole enam võimalik mesilasi pidada ja kuhu on jäänud kimalased.

Eesti Looduse uues numbris on palju muudki huvitavat: pikemalt saab lugeda mõistatuslikest ehitistest Valgamaal Koorküla Valgjärve põhjas, ududest Eestis, Õisu mõisast ja pargist, puukidest koduõues ning metsaökoloogide tegemistest.

Eesti Loodus