UUDISTAJA
25. aprill 2008
Sookalduse kollase nartsissi kasvukoht Tartumaal läinud pühapäeva (20. aprilli) hommikul
UUDISTAJA SOOVITAB
Aasta lind on teder
Eesti Looduse aprillinumbri põhilugu on tänavuse aasta linnust tedrest. Seltsinguline kanaline on mitmeti Eesti metsanduse ja jahinduse sümbol: tedre märki kannab meie vanim, tänapäevani ilmuv metsandusajakiri Eesti Mets; varasematel aegadel on teda peetud oluliseks jahilinnuks. Kuid viimastel aastakümnetel on tetrede arvukus mitu korda vähenenud. Tedremängust ja muust huvitavast on pikemalt kirjutanud Ene Viht.
Teine pikem jutt on samuti lindudest, ent seostatuna kliimamuutustega: äsja ilmunud Euroopa lindude kliimaatlas püüab ennustada, kuidas muutuvad lindude levilad kliima soojenedes lähema sajandi jooksul. Võib juhtuda, et meie lapselapsed ei kuule enam ööbikut, vaid hoopis lõunaööbikut. Kuid kõik nähtused maailmas ei olenegi kliimast ning nii tuleb atlase andmetesse suhtuda mõningase ettevaatusega nagu kõikidesse ilmaennustustesse.
Riigi teaduspreemia põllumajanduse alal pälvisid sel aastal maaülikooli teadlased Marika Mänd, Reet Karise ja Ants-Johannes Martin tolmeldajate ja kultuurtaimede tolmeldamist mõjutavate tegurite uurimise eest. Intervjuu aitab mõista põhjusi, miks näiteks intensiivse põllumajandusega piirkondades pole enam võimalik mesilasi pidada ja kuhu on jäänud kimalased.
Eesti Looduse uues numbris on palju muudki huvitavat: pikemalt saab lugeda mõistatuslikest ehitistest Valgamaal Koorküla Valgjärve põhjas, ududest Eestis, Õisu mõisast ja pargist, puukidest koduõues ning metsaökoloogide tegemistest.
Eesti Loodus
EESTI UUDISEID
Ingmar Tulva (Foto: Toomas Kukk)
Professor Olevi Kulli mälestusfondi esimese stipendiumi saab Ingmar Tulva
18. aprillil vaatas Tartu ülikooli (TÜ) sihtasutuse professor Olevi Kulli mälestusfondi komisjon läbi stipendiumitaotluste avaldused. Esimene stipendium otsustati anda TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi neljanda aasta doktorandile Ingmar Tulvale.
Ingmar Tulva on uurinud eelkõige puude gaasivahetust – fotosünteesi ja õhulõhede juhtivust puistu valgusgradiendis. Tulva oli üks professor Kulli juhendatavatest ning ta jätkab Kulliga koostöös alustatud uuringuid oma peagi valmivas doktoritöös. Mälestusfond loodi TÜ sihtasutuse juurde professor Olevi Kulli (22. VI 1955 – 31. I 2007) mälestuse jäädvustamiseks tema sõprade ja kolleegide algatusel 2007. aasta juunis.
Annetused mälestusfondi TÜ sihtasutuse kodulehe kaudu on endistviisi teretulnud, vt. http://www.ut.ee/sihtasutus/index.php?lk=13&stipendium=60.
Mälestusfondi komisjon
Käes on raierahu
Riigimetsas on alanud lindude pesitsusajal kestev kevadsuvine raierahu, seekord juba kuuendat aastat järjest.
Raierahu ajalised piirid olenevad ilmastikust, raierahu kestab 15. juunini. Sel ajal on raietegevus riigimetsades keelatud, jätkub metsamaterjali kokku- ja väljavedu. Keeld kehtib ka juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes on riigimetsas raieõiguse ostnud. Erand tehakse üksnes kahjustatud metsale, et ära hoida haiguste levikut, ning raadatavale metsamaale, mille kasutusotstarve pärast raiet muutub.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) töötajad istutavad raierahu ajal metsa, hooldavad noorendikke, puhastavad metsasihte ja hooldavad elektriliinide kaitsetsoone. Tänavu istutatakse riigimetsas uut metsa 4102 hektaril. Üksiti tehakse metsakülvi 730 hektaril ja aidatakse looduslikule uuendusele kaasa 117 hektaril. Kõigil raiutud lankidel pannakse kasvama uus mets – see on metsauuenduse põhimõte riigimetsas.
RMK
Eesti looduse kaitse aastal 2007
30. aprillil peetaval keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse (ITK) 15. sünnipäevale pühendatud seminaril esitletakse ja jagatakse trükist “Eesti looduse kaitse aastal 2007” ning tutvustatakse bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku (BTV) ja koostöös Eesti looduseuurijate seltsiga (LUS) valminud loodusvaatluste andmebaasi.
“Eesti looduse kaitse aastal 2007” kirjeldab riiklike ja rahvusvaheliste kaitstavate alade tüüpe Eestis ja esitab andmed nende pindala kohta, annab ülevaate kaitsealustest ja ohustatud liikidest ning toob välja üldise statistika nende elupaikade kohta Eestis.
BTV veebikeskkond, mis on avatud kõigile, tutvustab bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja sellega seonduvat Eestis. ITK ja LUS on koostöös seadnud sisse veebipõhise loodusvaatluste andmebaasi, mis võimaldab igal looduses liikujal sisestada oma tähelepanekuid otse Interneti kaudu ning tutvuda liikide, elupaikade ja kaitsealuste aladega veebikaardi põhjal.
ITK
Loodusajal on oma veebipäevik
Arvutilisti Loodusaeg toimetaja Teet Koitjärv teatas 17. aprillil, et avatud on Loodusaja blogi aadressil http://loodusaeg.blogspot.com/.
Koitjärv kinnitas listikirjas, et “Loodusaja uudistelist jätkab paralleelselt tavapärast tegevust, kuid blogi ja listi uudistevalik ei pruugi kattuda. Mõttevahetused ja arvamusteavaldused jäävad tavapäraselt listi – ka blogis avaldatud uudiste kohta.”
Loodusaeg
Emumäe vaatetorn mullu kevadel
Emumäe vaatetorn saab uue kuue
Mai keskpaigani ei saa huvilised Pandivere kõrgustikul Emumäe vaatetornist kaunist vaadet nautida, sest praegu käivad seal ehitustööd, mille käigus vahetatakse välja vanad palgid.
Vanast tornist jäävad alles ainult kolm välimist posti ning keskmine kandepost, trepid, rõdu ja vaateplatvorm, kirjutas Virumaa Teataja. Emumäe vaatetorn on kümmekond aastat küll suhteliselt hästi vastu pidanud, kuid nüüd oli viimane aeg tööd ette võtta. Uus torn saab rohelise kuue.
etv24
Natura metsamaa omanikud saavad toetust
2. maist on Natura looduskaitsealuse erametsamaa omanikel võimalik taotleda Eesti maaelu arengukava raames ja sihtasutuse Erametsakeskus kaudu Natura 2000 erametsatoetust. Kuni 13. maini toimuvad maakonnakeskustes infopäevad toetuse taotlemise kohta.
Natura 2000 erametsamaa eest makstav toetus on üks Eesti maaelu arengukava keskkonnahoiu meetmeid. Selle raames kompenseeritakse erametsaomanikele Natura kitsenduste tõttu saamata jääv majanduslik tulu. 80 protsenti toetusrahast tuleb Euroopa Liidu ühiseelarvest ning 20 protsenti Eesti riigieelarvest. Toetuse rakendamise on põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) jätnud enamjaolt Erametsakeskuse hooleks: see on erametsaomanikele juba tuntud partner.
Toetuse määr Natura 2000 võrgustikku kuuluva metsaala hektari kohta on piiranguvööndis või hoiualal 940 krooni aastas, sihtkaitsevööndis 1720 krooni aastas. Toetust saab erametsaomanik taotleda tema omandis oleva metsaala kohta, kui see on vähemalt 0,30 hektari suurune ja asub Natura 2000 alal.
Taotlusi saab esitada 21. maini. Taotluse võib tuua või saata postiga Erametsakeskuse kontorisse Tallinnas, Tartu mnt. 63 või esitada digitaalallkirjaga taotlus e-posti teel eramets@eramets.ee. Erametsakeskuse töötajad võtavad taotlusi vastu ka maakonna keskkonnateenistuste kontorites.
Täpsemat infot saab nii PRIA kui ka SA Erametsakeskus kodulehelt www.eramets.ee/el_toetused ja www.pria.ee.
Keskkonnaministeerium
TASUB OSALEDA
Suured tänukontserdid 4. mail Tallinnas, Tartus ja Narvas
Tänuks neile, kes 3. mail ja enne seda on aidanud Eestimaad rämpsust puhastada, korraldab kodanikualgatus “Teeme ära 2008” suured Puhta Eesti peod 4. mail korraga Tallinnas, Tartus ja Narvas.
Tallinna lauluväljakul esinevad Riho Sibul, Liisi Koikson, Chalice, G-Enka ja Veiko Tubin, Tartu Raekoja platsil Tõnis Mägi, vennad Johansonid ja Väikeste Lõõtspillide Ühing ning Narva linnuse hoovis Vanilla Ninja ja Avenüü. Kontserdid algavad kell 17 ning neid ühendab suurtelt ekraanidelt nähtav videosild.
3. mail toimuvale üle-eestilisele koristuspäevale saab oma 3–15-liikmelisi meeskondi registreerida kuni 27. aprillini aadressil teeme2008.ee. Nädala alguseks oli oma tulekust teada andnud ligi 22 000 eestimaalast.
teeme2008.ee
Omnibuss viib randa ja rappa
Looduse Omnibussi 26. aprilli kevadine retk viib Silma looduskaitseala linnupaikadesse ja Nõva rannamaastikele.
Juhendab ornitoloog ja looduskaitsja Tiit Randla. Pikniku jaoks tuleb kaasa võtta oma söögid-joogid, üht-teist on ka korraldajate poolt. Väljasõit Tallinnast rahvusraamatukogu eest on kell 9, tagasi jõutakse kell 19.
Pühapäeval, 27. aprillil väljuvad bussid nii Tallinnast kui ka Tartust, sihiks retk üle Kakerdaja raba Kalajärvede juurde. 11–12 kilomeetri pikkust matka loodusfotograafide lemmikpaikades juhendab Romeo Luks. Matka keskel peetakse väikest piknikut; söögid-joogid tuleb endal kaasa võtta, üht-teist pakuvad ka korraldajad.
Pühapäevasedki sõidud kestavad kella 9-st 19-ni; Tallinnast on väljasõit rahvusraamatukogu eest, Tartust keskkonnahariduse keskuse juurest (Kompanii 10). Hind on kõigil kolmel sõidul ühesugune: koos kohviga täiskasvanuile, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 175 ja õpilastele 125 krooni; koolieelikud saavad kaasa tasuta.
Info www.looduseomnibuss.ee
Registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee
Looduse Omnibuss
Supilinna päevad algavad supiga
Nädalavahetusel peab Tartu Supilinn järjekorras juba seitsmendaid linnaosapäevi.
Tegelikult alustati juba eile – koristustalgute ja ekskursiooniga botaanikaaeda. Tavapärane sümboolne avaüritus on siiski täna: Raekoja platsil pakutakse varaõhtusel supipäeval Supilinna suppi. Järgneb ekskursioon Supilinna.
Põhilised sündmused on koondunud laupäevale, 26. aprillile. Päev algab juba 6.30 linnulaulu kuulamisega Emajõe lodjalt. Lodjal on päevadel üldse suur roll: keskpäevast õhtuni kestab lodjakino ja lodjasõitude programm. Pealaval on järjestikku hulk kontserte, laadaplatsil samas lähedal töötab täika. Vaadata saab just lõppenud fotovõistluse “Linnasupp” pilte, autasustatakse võitjaid. Laste programmis on näiteks lemmikloomade rongkäik ja orienteerumismäng.
Pühapäevaks on jäetud Emajõe kallaste koristustalgud.
Supilinna päevadeks on taas ilmunud ajaleht Supilinna Tirin, mis seekord on varasemast mahukam ja sisukam.
Vaata lähemalt www.supilinn.ee.
Supilinna selts/Uudistaja
VVV matkapäevad aprillis
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV) matkapäevadel aprillis katsetavad VVV retkejuhid oma uusi matkaideesid, valmistades matkad iseseisvalt ette.
Kes tahab nende ideede katsetustel osaleda, on oodatud. Aga osalejail palutakse olla heatahtlik, sest mõnele retkejuhile võib see olla elu esimene kord matka korraldada. Matkarühmad on väikesed: enamasti mahub ühel retkel osalema 20–25 matkajat. Osalemine VVV matkapäeva matkadel on tasuta, matkapäevi toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Üldinfot matkade kohta saab telefoni teel: 525 4172. Matkadele tuleb registreeruda konkreetse matka puhul märgitud telefonil; sealt saab ka üksikasjalikku infot.
27. aprillil kell 10 algab kolmetunnine kopramatk mööda kopraradu Vitipalu looduses. Kogunemine kell 10 Tartumaa tervisekeskuse ees, retkejuhid on Siiri Kaarna ja Tiina Aidnik. Registreeruda telefonil 5343 7597 (Siiri).
Samal päeval kell 14 lähtub Luke mõisapargi paviljoni juurest matk “Ajas tagasi läbi fotoobjektiivi”: Luke mõisaparki on oodatud kõik, kellele meeldib pildistada ja sealjuures fantaseerida. Retkejuhid on Karin ja Kairit Raud. Registreerimine telefonil 517 8912 (Karin).
Vaata ka http://www.vvvs.ee/?579.
VVV SA
KIIRKOMMENTAAR
Porr on tõesti olemas! (Foto: http://fotooizo.free.fr)
Linnulauluõpetaja kimbatus
Poleks ma juhtumisi sattunud kuulma lugu sellest, kuidas Elion kasutas porriga reklaami, viitamaks pornoleheküljele, oleksin kesk linnulauluõpetust lausa kahel korral jäänud päris rumalasse seisu. Esimene juhus oli Tartus Kassitoomel, kus sattusime linnulauluhuvilise seltskonnaga kuulma üht kõige täiuslikumat porrilaulu, mida iganes kuulnud olen. Kui aga seltskonnale ütlesin, et, näe, porr laulab, siis arvati, et see on hea nali, ega usutud enne, kui halli hiirekesena ümber puu liikuva kena linnu ka binoklite vaatevälja olime püüdnud… Päev hiljem, teises seltskonnas, ütles aga üks noor daam lausa otse välja: “Ah selline lind ongi olemas!? Mina arvasin, et see on mingi nali!”
Tõestuseks, et porr pole nali, vaid ON olemas, otsisin Internetist ühe pildikese. Pole kerge olla meediastaar…
Toomas Jüriado
Nurgake kevadises Tartu ülikooli botaanikaaias (21. aprillil).
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
