Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
19. september  2008



Esmaspäeval, 22. septembril kell 18.44 algab kalendrisügis



UUDISTAJA SOOVITAB



     



Septembri Eesti Loodus on sügiseselt kivine ja seenene

Igor Tuulingu kirjutatud põhilugu tutvustab meie silmapaistvaima pinnavormi Põhja-Eesti klindi kujunemist. Tegelikult on see osa Balti klindist, mis ulatub Laadoga järvest Ölandi lõunatipuni. Markantse pinnavormi tekkelugu pole siiski üheselt selge. Tähtsat osa etendas selles aga Ürg-Neeva, mis oli kunagise Eridanose jõe kõrvalharu.

Jõevähk on inimesele majanduslikult oluline selgrootu, keda Eestis ohustavad peamiselt vähikatk ja vähi võõrliigid. Margo Hurt kirjeldab oma artiklis jõevähi olukorda Eestis, mis pole paraku kiita nagu peaaegu ülejäänud Euroopas. Oleme üks viimaseid Euroopa maid, kus teadaolevalt ei leidu jõevähi võõrsugulasi. Kuid võib karta, et peagi jõuavad meie veekogudesse võõrliikidest kitsasõraline jõevähk, signaalvähk ja ogapõskne vähk, kes on pärismaisest jõevähist agressiivsemad, viljakamad ning majanduslikult väheolulised. Samas müüb Maxima poekett elusaid kitsasõralisi jõevähke, kelle elusaid isendeid on keelatud Eestisse tuua.

Pikemas kirjutises saab teada linnalabori-nimelise mõttekoja tegevusest, et muuta linnad tervist hävitava keskkonnaga sunnispaikadest kohtadeks, kus elu oleks jätkusuutlik, õnnelik ja inspireeriv. Septembrinumbrist saab lugeda ka põdrakärbse, metsaskäija nuhtluse hingeelust, Rahuste looduskaitsealast Saaremaal, imetleda Hermes Sarapuu pildistatud septembrivirmalisi, minna matkama Soontaga matkarajale Väikese Emajõe lähikonda, Ida-Virumaa seenestikust ja sealsete seente võimalikust saastumisest, metsakuivenduse kuulsusetust ajaloost Paide ümbruses, köögiliblikatest, limakutest ja uudiskirjandusest. Pikem intervjuu on Eesti põtrade parima tundja Jüri Tõnissoniga.

Eesti Loodus

 

 

            
EESTI UUDISEID


  

Keskkonnaorganisatsioonid kahtlevad looduskaitsereformis

Pärast Eesti keskkonnaorganisatsioonide koja (EKO), Eesti looduseuurijate seltsi ja teaduste akadeemia looduskaitsekomisjoni esindajate kohtumist keskkonnaministri Jaanus Tamkivi ja keskkonnaministeeriumi kantsleri Rita Annusega 15. septembril teatas EKO pressiteates, et “looduskaitse halduse ümberkorralduse kava tutvustus jättis keskkonnaorganisatsioonid jätkuvalt infovaegusesse”.

EKO kinnitusel oli põhisõnum see, et muudatused on otsustatud ellu viia, sellise otsuse põhjendatus ja kogu planeerimisprotsessi käik jäi aga selgusetuks. “Ehkki EKO toetab keskkonna- ja looduskaitse valdkonna parema korraldamise kavasid,” seisab pressiteates, “pole siiani keskkonnaministeeriumi antud informatsiooni põhjal võimalik enda seisukohta konkreetse reformi suhtes kujundada.”

EKO rõhutab, et looduskaitse kui stabiilsust vajava ja otseselt avalikke huve teeniva valdkonna muutmine nõuab põhjalikku ja ekspertteadmisi arvestavat eeltööd, mida seekordse kiirustava ja kaasamisreegleid eirava tegevuse puhul pole.

„Küsimus pole antud juhul mitte järjekordses institutsionaalses reformis, väidetavalt saavutamaks eelarve kokkuhoidu,“ öeldakse pressiteates, „vaid terve looduskaitse valdkonna võimalikus kahjustamises.“

EKO soovitab keskkonnaministeeriumil looduskaitsehalduse reformi eelnõu valitsusele mitte saata; anda nii looduskaitsetöötajatele kui ka avalikkusele piisavat teavet reformide põhjendatuse kohta ja kaasata protsessi nii looduskaitsesüsteemis töötavad inimesed kui ka huvirühmad; hoiduda sammudest, mis halvendavad võimalusi tagada Eestile kohustuslik elurikkuse säilimine.

EKO/Eestimaa Looduse Fond

 
  



Üle kogu Euroopa leviv ablas nälkjas Arion lusitanicus (Foto: Uudo Timm/ITK)

 

Oranž nälkjas pole soovitud külaline

Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus (ITK) ootab teateid Eestis üha sagedamini kohatud ohtliku nälkja kohta, kelle ladinakeelne nimetus on Arion lusitanicus, ametlik eestikeelne nimetus aga veel puudub. Seni on looma kutsutud hispaania või ka ibeeria nälkjaks.

Nälkja värvus varieerub tumepruunist punakate, oranžide ja kollakate toonideni. Noortel isenditel võib külgedel olla tumedamaid jooni. Täiskasvanud looma kogupikkus on 7–15 sentimeetrit. Loom on öise eluviisiga ja peamiselt võib teda näha videvikus või vihmade ajal. Eesti jaoks on Arion lusitanicus võõrliik.

Erinevalt lähedastest nälkjaliikidest on ta väga suure paljunemisvõimega, munedes suve jooksul 20–30-munaliste kobaratena kõdukihi alla või kompostihunnikusse kuni 400 muna. Täiskasvanud nälkjas sureb tavaliselt sügisel pärast munemist, noorloomad ja munad talvituvad kõdus või kompostis.

Kiiresti levivat nälkjat on nüüdseks leitud peaaegu kõikides Euroopa riikides. Taanis ja Saksamaal on teda hinnatud juba massiliseks, samuti on see loom kujunenud Fääri saarte kartulipõldude nuhtluseks. Rootsis ollakse temaga hädas maasikapõldudel ja viljahoidlates. On täheldatud isegi kuni 50-protsendilist saagikadu selle limuse tõttu.

Toidulaud on loomal väga lai, näiteks kõikvõimalikud köögiviljad, teravili, aiataimed. Ilmselt selline lai skaala ongi põhjus, miks Arion lusitanicus on võimeline nii kiiresti levima võrreldes sugukonnakaaslastega, kes on märksa tagasihoidlikumate toidueelistustega. Teod levivad inimese kaasabil: munad või noored isendid satuvad aedadesse lille- ja puutaimede, sibulate ja istikute juuri ümbritsevate mullapallidega, samuti kompostimulla kottides. Kuna tigu on hermafrodiit ehk kahesooline, siis piisab edukaks levimiseks ka ühest loomast.

ITK palub teatada selle nälkja isenditest telefonil 673 6611 või e-posti teel info@ic.envir.ee , võimaluse korral tuleks lisada foto.

Arion lusitanicuse vaatluse saab sisestada ka loodusvaatluste andmebaasi http://loodusvaatlused.eelis.ee, soovitavalt taas koos fotoga.

ITK

 
  

Lihulas linastuvad suurepärased loodusfilmid

Kolmapäeval, 17. septembril Lihulas alanud 6. Matsalu rahvusvahelisele loodusfilmide festivalile on 49 maailma riigist üles antud rekordarv filme – 181.

Võistlusprogrammi on valitud 29 filmi, mis võistlevad kahes kategoorias: „Loodus“ (17 filmi) ning „Inimene ja loodus“ (12 filmi). Filme hindab rahvusvaheline žürii koosseisus Ralph Thoms (Saksamaa), Zoltan Török (Ungari), Göran Palm (Soome), Mari Jüssi ja Urmas E. Liiv (Eesti).

Eesti loodusfilmi esindavad võistlusprogrammis Rein Marani “Põdra kuningriik”, Liivo Niglase “Kalarahvas”, samuti Vesilinnu koostööfilmid “Muskusveise tagasitulek” (Venemaaga) ja “Tundras muutusteta”(Lätiga).

21. septembril, festivali viimasel päeval, toimub töötuba “Loovalt loodusest”, kus Soome uurijad tutvustavad laia rahvusvahelise uuringu tulemusi: Euroopa paljude riikide loodusfilmide tegijatelt küsiti arvamust filmide tegemise, rahastamise ja ala tulevikukujutluste kohta.

Teine pool festivalist toimub Haapsalus. Sealses kultuurikeskuses linastub eriprogramm “Imeline maailm”. Haapsalu kahes gümnaasiumis ja kutsekoolis linastub noorteprogramm  “Huvitav maailm”, töötab noorte oma žürii.

Juba traditsiooniliselt on festivalil oma osa ka loodusfotograafial. Üles pannakse kaheksa loodusfotonäitust kodu- ja välismaistelt autoritelt. Laupäeval, 20. septembril, on Lihula mõisas maastikufotograafia fototöötuba, mida juhib kuulus Norra loodusfotograaf Asle Hjellbrekke.

Infot festivali kohta leiab festivali kodulehelt www.matsalufilm.ee.

Matsalu loodusfilmide festival

 
  

Otsitakse Hiie sõbra aunimetuse väärilisi

Maavalla koda teatas 15. septembril, et on asutanud Hiie sõbra aunimetuse, millega tunnustab inimesi, kes on põliste hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud. Ettepanekuid aunimetuse andmise kohta saab Maavalla kojale esitada kuni 31. oktoobrini.

Ettepanekuid võivad esitada kõik era- ja juriidilised isikud. Ettepanek peab sisaldama tunnustatava nime, tunnustusväärse tegevuse kirjelduse ning kindla paiga puhul selle võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)postiaadressi. Ettepanekud tuleb saata Maavalla kojale koda@maavald.ee või Maavalla koda, pk. 363, Tartu 51002.

Maavalla koda loob hindamiskogu, kes tutvub ettepanekutega ja määrab ühele või mitmele isikule Hiie sõbra aunimetuse. Aunimetuse pälvinuid tunnustatakse avalikul ja pidulikul sündmusel jõulukuu hakul Tartus Eesti kirjandusmuuseumi saalis.

Lisateavet saab telefonil 5668 6892, e-posti teel koda@maavald.ee ja võrgupaigast www.maavald.ee.

Maavalla koda

 
  

Seene- ja samblikeuurijad Saaremaal

Kolmapäevast, 17. septembrist kuni pühapäeva, 21. septembrini peetakse Saaremaal Mändjalas XVII Balti mükoloogide ja lihhenoloogide sümpoosioni. Samalaadsed üritused on Baltimaade eri piirkondades aset leidnud juba 1959. aastast alates.

See üritus on andnud riiklikule looduskaitsekeskusele (LKK) unikaalse võimaluse koguda Eesti ja Balti tippmükoloogide ja -lihhenoloogide osavõtul andmeid Saaremaa kaitsealade seente ja samblike liigilise koosseisu ja seisundi kohta. Sümpoosioni välitööde raames käiakse kolmel kaitsealal, mille kohta pole põhjalikumaid inventuuriandmeid: Viieristi looduskaitse- ning Odalätsi ja Kaugatoma-Lõo maastikukaitsealal. Välitöid toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Sümpoosioni ettekannetes tutvustatakse seene- ja sambliketeaduse uusi saavutusi. Lähemat teavet saab võrgupaigast http://www.ut.ee/mycology/links/BML/.

LKK Saare regioon

 
  



Fotomeenutus Tartu loodusmaja sünnipäevapeolt

 

Loodusmaja sai 55

14. septembril trotsis hulk Tartu loodusesõpradest lapsi ja nende vanemaid jahedat ilma ning pidas Lille mäel, Tartu vana loodusmaja juures, loodusmaja 55. sünnipäeva. Optimistlikumalt meelestatud osalejad lausa kiitsid ilma: sellele septembrile nii omast vihma ju polegi!

Kuulati mõnusat kantrimuusikat, mängiti loodusteemalisi tantsu- ja laulumänge, joonistati. Populaarne oli parki üles seatud loodusrajamäng “Vaata ringi”, hoolega käidi loodusmaja püstkojas. Väljas oli õpilaste joonistusnäitus ning pargi puud-põõsad olid saanud külge infosildid.

Täpne loodusmaja sünnikuupäev on 23. juuni 1953: siis asutati linna haridusosakonna korraldusega Tartu linna noorte naturalistide jaam. 1968 ristiti see kooliväline õppeasutus ümber Tartu noorte loodusesõprade majaks ja 1988 Tartu noorte loodusmajaks. 2002. aasta suvest on käibel praegune lihtne nimi Tartu loodusmaja. Nimest hoolimata on entusiastlikud õpetajad aastast aastasse ikka pakkunud huvitavat ja kasulikku tegevust sadadele lastele. Suurim oli õpilaste arv 1987/88 – 825; praegu on loodusmajal umbes 550 õpilast.

Uudistaja





TASUB OSALEDA



Teaduskeskus Ahhaa korraldab Tartus taas teadusfestivali

Järgmise nädala viimastel päevadel on Tartus taas teaduskeskuse Ahhaa teadusfestival. Vaimukarastavat tegevust pakuvad teadusteatrid, lõbusad ning arendavad töötoad, põnevad teaduskohvikud ja lustlikud teadusmängud.

Raeplatsil seisab Ahhaa teadusfestivali telk, Emajõel sõidab Noa laev ja reedel, 26 septembril on teadlaste öö üritused nii Tartus ja Tallinnas kui ka Valgas, Pärnus, Rakveres ja Narvas. Teadlaste öö eesmärk on tutvustada teadusetegijaid kui inimesi, kelle huvi maailmas toimuvate sündmuste vastu on harilikust suurem ja kel on tihtipeale väga mitmekesine ja kirgas elukäik.

Vanemuise kontserdimajas saab teaduspäevade aegu viie päeva jooksul, 23.–27. septembrini nautida erakordset programmi: „Ahhaa, kaitsemüsteerium!“. Ahhaa ja kaitseministeeriumi koostöös saavad siin põnev tipptehnoloogia, teadusloengud ja võimas kaitsetehnika ühtseks haridusnäituseks. Neljapäevast laupäevani on kohal ka Eestis, Lätis ja Leedus uusimate kaitsetehnoloogiatega tegelevad teadlased, kes ise demonstreerivad oma laborite tegevust. Igaüks saab siin proovida, tegutseda ja osaleda seikluslikes ja mängulistes üritustes. Eksponaate jagub ka väljapoole maja: soomukid, helikopter, luuresatelliit, F16-lennusimulaator ja muu.

Pileti hind on 25 krooni, perepilet 50 krooni. Ettetellimisel telefonil 5197 7667 on õpilasrühmades sissepääsuhind 20 krooni. Saatvad õpetajad saavad, nagu ikka, Ahhaa üritustele tasuta sisse.

Ahhaa

  




Läinud laupäeval Tähtvere linnaosa päevade aegu juhatas kaaslinlasi Arnold Matteuse projekteeritud tänavatel Eevi Kärdla Tartu linnamuuseumist

 

Tartus on linnaosa- ja perepäevade aeg

Täna, 19. septembril kell 17 avatakse Tartus Tamme gümnaasiumi ees järjekordsed Tammelinna päevad.

Avaüritusel kuulatakse kontserti ja tänatakse tublimaid tammetõrude korjajaid. Tammelinna päevade raames kogutakse juba teist aastat heategevuskampaania korras Elistvere loomapargi asukatele talvevarusid. Õhtul avatakse Oskar Lutsu majamuuseumis näitus “Tammelinn ja sport” ning näidatakse vabaõhukino. Tamme staadionil kohtuvad jalgpalli sõprusmatšis Lõuna politseiprefektuuri ja Tartu spordiliidu võistkonnad.

Homme ennelõunal on Tammelinna raamatukogus kasutatud raamatute müük. Keskpäeval autasustatakse seal joonistus- ja meisterdamisvõistluste võitjaid. Tammelinna majaomanikud saavad raamatukogu juures teavet akende-uste uuendamise võimaluste kohta ning osta soodushindadega sügislilli ja istikuid.

Oskar Lutsu majamuuseumis korraldatakse laupäeval mitmesuguseid õpitubasid ja sügiskompositsioonide valmistamise võistlus, näha saab Tammelinna noorte draama- ja videoinstallatsiooni.

Nädalavahetusel, 20. ja 21. septembril toimub aga taas tasuta kogupereüritus Tähe perepäevad ehk “Täpe 2008”, kus seekord saab vaadata ehtsat NSVL luuresatelliiti ja katsuda oma käega moodsaid elektriautosid.

Laupäeval ja pühapäeval muutub Tähe tänava füüsikahoone teaduslikuks lõbustuspargiks, kus kõigil korrustel ja peaaegu iga ukse taga saab midagi põnevat vaadata või ise teha. Samamoodi kui eelmistel aastatel saab näha teadusteatrit nii legendaarse füüsikaõpetaja Koit Timpmani kui ka keemikute esituses.

Kohale on toodud kaks ja pool tonni kaaluv satelliit, mis omal ajal on käinud ka USA-d uudistamas. Vaadata saab ka päris elektriautosid ning õppida neid ehitama.

Õues tehakse seebimulle ja valjusid pauke, sõita saab Segwayga ning vaadata lendamas UFO prototüüpi. Töötubades ehitatakse valgusskulptuure, rakette ja mitmesuguseid elektrimasinaid, näha võib helendavaid hapukurke ja paljusid teisi Teadusbussi elektrikatseid.

Täpet korraldavad Tartu ülikooli füüsika, materjaliteaduse, keemia ja infotehnoloogia üliõpilased ning magistrandid. Tähe perepäevad on kogupereüritus, mida on järjepidevalt on korraldatud neli aastat. Eelmisel sügisel osales üritusel hinnanguliselt 2500 huvilist.

Päevakava ja täpsem info ürituse kohta on võrgupaigas www.fyysika.ee.

www.tartu.ee/www.fyysika.ee

  


Omnibussiga loodusfilmifestivalile

Laupäeval, 20. septembril ja pühapäeval, 21. septembril viib Looduse Omnibuss Matsallu loodusfilmide festivalile ja lindude sügisrännet vaatama.

VI Matsalu loodusfilmide festivalil saab peale loodusfilmide näha ka mitut loodusfotonäitust. Laupäeval on hea võimalus osaleda loodusfoto päeval, mille peaesineja on Norra fotograaf Asle Hjellbrekke. Mõlemal päeval käiakse heade juhendajatega Matsalu rahvuspargi linnutornides ja matkatakse sealseil maastikel. Õhtuti on kulminatsiooniks linnuvaatlus.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest on nii laupäeval kui ka pühapäeval kell 9, tagasi Tallinnas ollakse kell 21.30. Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 175, õpilastele 125 krooni; eelkooliealised saavad kaasa tasuta.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

  



Seenenäitus Tartu Maarjalaadal läinud nädalavahetusel

 

Jätkuvad seeneüritused

Kuna seeni on metsas rohkesti, korraldatakse mitmel pool Eestis seeneõppusi ja -näitusi.

Kuni pühapäevani saab näitust vaadata näiteks Tallinnas Eesti loodusmuuseumis (Lai 29a, Tallinn). Lisaks ülepäeviti Harjumaa metsadest loodusmuuseumi töötajate korjatud värsketele seentele pakuvad õppimisvõimalusi või äratundmisrõõmu nii söödavad, mürgised kui ka lihtsalt veidra väljanägemisega seened Vello Liivi tehtud fotodel. Meeleldi eksponeeritakse ka külastajate toodud terveid ja värskeid seeni. Samuti tutvustatakse mikroskoopilisi seeni, seentega värvimist, seenepaberi tegemist, muuseumi seenenäituste ajalugu ja nende korraldamise tagamaid. Väljas on teave mürgiste seente kohta.

RMK Aegviidu looduskeskuses (Jaama 7) on seenepäev ja seenenäitus täna ja homme. Tänase päeva plaanis on seenenäituse avamine ja seenematk, vaadata saab videofilmi „Seened – mitte ainult toiduks!“, tegutseb seenepaberi töötuba.

Hommegi saab vaadata nii näitust kui ka videofilmi.

Eesti loodusmuueum/RMK

  


Kabli linnupäevad

Kahel järjestikusel reedel, täna ja 26. septembril on RMK Pärnumaa puhkealal kuuendat korda Kabli linnupäevad.

Retked saavad alguse Kabli linnurõngastusjaama juurest. Tutvustatakse lindude rõngastamist ja rännet, giidi juhendusel matkatakse Kabli loodusrajal. Toimub viktoriin, parimatele jagatakse meeneid. Üritus kestab kaks-kolm tundi.

Vajalik on eelregistreerimine telefonil 511 8698 või e-posti teel: karin.grents@rmk.ee.

RMK

  




Sookured (Foto: Ivar Ojaste)

 

Kureretked Matsalu mail

Loodusreise korraldav firma Kumari Reisid kutsub 19., 20., 26. ja 27. septembril osalema sügisürituste sarjas “Kured läinud, kurjad ilmad…”.

Sookureretk Matsalu lahe põhjakaldal ja Saunja lahe ääres maksab täiskasvanuile 350, lastele aga 250 krooni. Niisama palju tuleb maksta ka kanuuretke eest Matsalu rahvuspargis. Bussid väljuvad Lihula mõisa juurest kell 16. Retked kestavad päikeseloojanguni. Võimalus liituda on ka Haapsalus.

Hinnad sisaldavad transporti, retkejuhi teenust ja sooja einet. Enne tuleb registreeruda grete@naturetours.ee või telefoni teel: 5371 0852.

Kumari Reisid



  
 

VVV võistlused on jõudnud lõpujärku

Nii Vapramäe-Vellavre-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) suvine matkamäng kui ka tänavune fotovõistlus „Märka mind!“ on jõudmas lõpusirgele: mõlema tähtaeg on 1. oktoobril.

Matkamängu kodulehelt http://www.vvvs.ee/91/ leiab osalusinfo. Kaaslööjaile on kingituseks raamatud, võitjale peaauhind – kanuumatk kümnele koos Mosina matkamaja kasutamise ja õhtuse piknikuga, peale selle pannakse välja hulganisti muid huvitavaid auhindu.

Matkamängu toetavad keskkonnainvesteeringute keskus, Nõo vallavalitsus, sihtasutus Luke Mõis, Waide motell, Tartumaa tervisespordikeskus, Hellenurme vesiveski, seiklusmatkaklubi Toonus Pluss, MTÜ Stellaarium, OÜ NRTK, OÜ Sildo Luke ja Luke farmimeierei.

Fotovõistluse „Märka mind!“ eesmärk on märgata ja jäädvustada looduses kõige väiksemaid elus või eluta looduse elemente. Konkursi peaauhind on 5000 krooni, vanuseklasside võitjale on auhinnaks 1000 krooni. Igas vanuseklassis antakse välja kolm auhinda, rohkesti on eriauhindu. Lisaks on välja pandud auhinnad Elva puhkepiirkonnas tehtud fotode kohta. Interneti-hääletus toimub 5.–15. oktoobril võrguküljel http://www.vvvs.ee/?593. Fotovõistluse tingimused leiate võrgupaigast http://www.vvvs.ee/?484.

Auhinnad antakse kätte võistluse lõpuüritusel 24. oktoobril Waide motellis. Fotovõistlust aitab sihtasutusel rahastada keskkonnainvesteeringute keskus.

Nii matkamängu kui ka fotovõistluse kohta saab infot ka telefonil 508 8359 või e-posti teel: sihtasutus@vvvs.ee.

VVV SA

  


Looduseuurijate seltsis arutatakse ümberkorraldusi looduskaitseasutustes

Eesti looduseuurijate selts (LUS) peab oma septembrikuise üldkoosoleku 25. septembril algusega kell 17.15 koos Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjoniga. Toimumispaik on ikka LUSi maja saal, Struve 2.

Kavas on ettekanded Leelo Kukelt („Looduskaitsekeskuse paar tegevusaastat“) ja Urmas Tarteselt („Looduskaitsest ideaalselt“). Arutelu keskkonnaministeeriumist lähtuva looduskaitsekeskuse ümberkorraldamise teemadel juhatab sisse Marek Sammul.

LUS

  


Loodusõhtu Mehhiko põlisrahvastest

Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) kutsub 22. septembril kell 18 kõiki huvilisi loodusõhtule „Teekond Mehhiko põlisrahvastega“.

Loodusõhtul näitab Maris Kilk pilte oma viimasest rännakust, mis selle aasta jaanuarist maini viis Michoacani, Guanajuato, Colima, Guerrero, Jalisco, Queretaro ja Morelose osariiki. Juttu tuleb kohtumistest kohalike põlismaalastega, nende elust ja suhtest loodusega. Lisaks fotodele näeb dokumentaalfilmi huicholide kombekohasest palverännakust kõrbesse, kus kasvavad peyote kaktused ja elavad jumalad.

Üritus on TKKHK saalis Kompanii 10 tasuta, seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

TKKHK

  


Konverents Ida-Euroopa parkidest

Eesti maaülikool (EMÜ) korraldab rahvusvahelise pargikonverentsi „21. sajandi park Ida-Euroopas – varemetest uuestisünnini”. Konverents peetakse 1.–5. oktoobril Tartus EMÜ peahoone aulas (Kreutzwaldi 1) ning Tartu ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis (Lossi 25). Peale selle tehakse väljasõidud Alatskivile, Viljandimaa mõisaparkidesse ning Kadriorgu.

Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise, korraldatud on sünkroontõlge. Täpsema info ja konverentsi programmi leiab võrgupaigast http://pk.emu.ee/397391. Konverentsil osalemiseks on vaja registreeruda enne 26. septembrit e-posti teel: elis.vollmer@emu.ee.

EMÜ

  


Algab Prügihundi kampaania

Pühapäeval, 21. septembril saab alguse 19. oktoobrini kestev Prügihundi kuu. Selle eesmärk on muuta ühiskondlikku hoiakut ning panna põlu alla kõik prügi metsa alla tassijad, kampaania abil peaks paranema inimeste teadmised legaalsete käitlusvõimaluste ja eriti jäätmejaamade kasutamise kohta.

Prügihundi kampaania saab avalöögi Cleanaway jäätmejaamas Artelli 15. Selle raames esineb ainulaadne trummitrio ning toimub trikiratturi show. Ühtlasi saavad osavõtjad vahetada esemeid, mida enam ise ei kasutata. Töökodades meisterdatakse taaskasutatavast materjalist ilusaid esemeid. Päeva juhib Emil Rutiku.

Üritusel kuulutatakse välja auhinnamäng „Sõprade prügiring”, mille käigus on inimestel võimalus moodustada oma sõpradest-tuttavatest suur seltskond, kes kõik toovad oma jäätmeid jäätmejaama. Suurima sõpraderingi kokku saanud meeskond võidab seiklusmatkade firma 6000-kroonise kinkekaardi. Lisainfo www.tallinn.ee/prygihunt.

www.greengate.ee

  


Teed vabadusele

17. septembril avasid Poola suursaadik Tomasz Chłoń ja Eesti sõjamuuseumi direktor Indrek Tarand sõjamuuseumis Viimsis (Mõisa tee 1) pidulikult näituse „Teed vabadusele. „Solidaarsuse“ kaudu Euroopasse“.

Näituse avamise kuupäev polnud valitud juhuslikult: samal päeval 1939. aastal algas Vene vägede rünnak Poolale ja Tallinna sadamast põgenes allveelaev Orzeł.

Näitus esitab kompaktse ülevaate Poola ja Euroopa lähiajaloost. Seda võib soovitada nii asjahuvilistele kui ka keskkooliõpilastele ning politoloogia-, ajaloo-, õiguse-, sotsioloogia- ja rahvusvaheliste suhete eriala üliõpilastele. Seni on näitust eksponeeritud juba 26 riigis – peale Poola näiteks veel Soomes, Lätis, Leedus, Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias, Itaalias, Mehhikos ja USA-s.

EAL

  


Tartus avatakse siirdemeditsiini tippkeskus

24. septembril kell 15 avatakse Tartu ülikooli (TÜ) Biomeedikumi (Ravila 19) auditooriumis 1006 siirdemeditsiini tippkeskus CETM (Centre of Excellence for Translational Medicine).

Tervituskõne peavad TÜ rektor professor Alar Karis ja arstiteaduskonna dekaan professor Toomas Asser, kuulata saab hulganisti ettekandeid keskuse uurimisrühmade juhtidelt.
TÜ 




KIIRKOMMENTAAR

 

 

 



Silmakirjalikkuse nädal

Oh, hoidku küll: jälle on käes need päevad, kui poliitikud, eriti kohalikud poliitikud, peavad manama näole jalgsikäija ja jalgrattaarmastaja kirgliku ilme: on ju autovaba nädal. Ja 22. septembril tuleb rahvusvaheline autovaba päev.

Olen mõnel varasemal aastal käinud autovaba päeva ka ajakirjanikuna kajastamas. Enam ei lähe. Viimaseks tõrvatilgaks sai lugu, millest olen vist varemgi kirjutanud: kui nägin N. linna abilinnapead autoga autovaba päeva avamisele sõitmas, autot põõsa taha jätmas ja mantlist vabanenult kirevas jalgratturirüüs tervelt viimased paarsada meetrit auto pagasiruumist võetud jalgrattal sõitmas. Sel taustal tundus tänavu riigiraadios autovaba nädalat tutvustanud M. linna ametnik hoopis ausam: “Muidugi tulin ma raadiomajja autoga!”

Kõiksugu “Käi jala!” tervisepäevad ja linnavalitsuse jalgrattaistungid, kõnelemata sütitavatest trükistest ja lärmakatest kontsertidest jätavad mind paremal juhul külmaks, vahel teevad aga üpris vihaseks. Näiteks siis, kui pean sõitma üha enam tuubil täis linnabussis. Käin jala oma ea kohta niigi palju; alati ja iga ilmaga see paraku lihtsalt ei sobi. Aga jalgrattaistungite pidajad ei näi vähimatki hoolivat sellest, kuidas autod – õigem on muidugi öelda, et nendesamade istungipidajate otsu(stamatu)sed – ühistransporti aina enam lämmatavad.

Kas poleks aeg hakata korraldama hoopis silmakirjalikkusevabasid nädalaid?!

Toomas Jüriado




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
 
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet