Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
11. mai 2004


UUDISED





Horisont kirjutab rahast

Horisont rgib eesktt sellisest rahast, mis on kaduma linud. Numismaatik Ivar Leimus tutvustab paari thelepanuvrsemat Eesti kadunud muinasaaret. Juttu on mndiaaretest, mille vrtuse le saab ksnes oletusi teha, sest need on inimliku rumaluse ja ahnuse tttu hvinud. Muinsuskaitseameti arheoloog Ants Kraut aga annab lhida levaate aardeleidudest, mis Eesti riik viimasel ajal aarde leidjale on kompenseerinud. Lisaks klaskik Ajaloomuuseumi Mndikabinetti, kus igaks saab imetleda mnte, mis kaduma pole linud.
Horisont intervjueerib kultuuriloolast ja teoloogiadoktorit, Durhami likooli audoktorit ning Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liiget Toomas Pauli. Jutuks globaliseerumise plussid ja miinused, eesti kultuuri ltted ja eestlase vaimulaad.
Mis vrvi on Universum? Kus on suurim arv? Ja veel. Meil on oma Kuldne Pikesepoiss - Vladislav Ivanitev, kes vitis kuldmedali rahvusvahelisel keemiaolmpiaadil.

Mida thendab vaatlejale haruldane sndmus Veenuse minek le pikeseketta?
Vastab Eesti Pllumajanduslikooli professor, astronoom Jaak Jaaniste
http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel283_256.html

Loodusajakiri







Roheliste Rattaretk tegi ajalugu

Jah, RR korraldajad pole seda endale kunagi eesmrgiks seadnud. Et teha rekordeid. Ent nd tuli rattaretke osalisi kokku 3471. Jah, see on suurim retk Euroopas, veel suurem iseendas. Pseti suhteliselt kergelt. Korraldajaid oli vaid sadakond. Luumurde 4, kuumakurnatusi 3, kroonilise sdamehire genemist 1. Retke 3 arsti said td kuni kuueni hommikul.

Loodusajakiri


Poliitilised rahad

Roheliste Rattaretke htul, 7. mail Gorodenkas toimunud vitluses plevkivienergeetika versus taastuvenergia juti jreldusele: tuleb leida majandusmehhanisme, mis aitaksid kaasata plevkivienergia hinna sisse kaudselt loodusele tekitatud kahju kulud (phjavee hind, saastemaksud jne). Praegu hoitakse poliitilistel phjustel hinda all. Seda tehakse fossiilsetest ktustest toodetava energiaga terves maailmas, mitte ainult meil. KW/h hinnale lisanduks meil erinevail hinnanguil 1-4 krooni. Sel juhul oleks ka taastuvenergia hinna poolest konkurentsivimeline. Peaks lhtuma phimttest - saastaja maksab. Kuidas seda teha, on iseasi.

Loodusajakiri


Rattaretkelised karjusid poliitika

Roheliste Rattaretke vaidluskoda avanes laupeval, 8. mail Tudulinnas pr Ene Ergma avasnadega. Riigikogu esimees juhtis thelepanu sellele, et me ei peaks olema nii vga uhked selle le, et prast euroliitu astumist on meil kaks korda soojem kui Hispaanias. Ilma vingerpuss vib le minna.
Kohal olid respublikaanid Urmas Reinsalu ja Eiki Berg, reformikas Silver Meikar, sotsiaaldemokraat Andres Tarand, rahvaliitlane Uno Silberg ja ksiklane Marek Strandberg.
Usutlusel selgus, et paljud europarlamenti prgijad nevad enda ees erinevaid parlamente. Nii nagu ka erinevaid vimalusi seal eesti asja ajada: nhakse alates nullist ja lpetades lpmatusega.
Lpuks tuli vastu vtta otsus, et keda europarlamenti saata, ja RR seltskond tegi seda karjudes. Kes kandidaatidest sai kvemad detsibellid, see siis vitjaks kuulutatigi.
Siin on otsese hletamise tulemused detsibellides.
Marek Strandberg (ksik) 102,8
Andres Tarand (SDP) 101,0
Silver Meikar (RE) 100,6
Urmas Reinsalu (RP) 98,8
Eiki Berg (RP) 91,3
Uno Silberg (RL) 90

Loodusajakiri


Looduskaitse elut preemia sai Tiit Leito

10. mail anti juba 15. korda le 30 000-kroonine looduskaitsepreemia, mille sai pikaaegse Eesti looduse tutvustamise ja kaitsmise eest loodusfotograaf, raamatute autor ja keskkonnaekspert Tiit Leito.
Tiit Leito asus oma esimesele, Hiiumaa laidude maastikukaitseala juhataja ametikohale 1972. aastal, jdes selle etteotsa mitmekmneks aastaks. Eesti Pllumajanduse Akadeemia metsandusharidus ja Tartu lipilaste looduskaitseringis omandatud kogemused vimaldasid hoogsalt alustada vrskelt asutatud kaitseala t korraldamist.
Asjatundliku ja nutud looduskaitseeksperdina on Tiit Leito olnud seotud suure osa Eestimaa kaitsealadega nii nende kaitse-eeskirjade ja ekspertiiside tegijana kui ka looduskaitseksimustes nustajana.
Laiem avalikkus teab Leitot eelkige tema mitmetasandiliste, sisutihedate ja krgekvaliteediliste loodusraamatute ja -albumite ning fotonituste kaudu. Tiit Leito truuks kaaslaseks looduses on ligi kolmkmmend aastat olnud fotoaparaat. Mitmeklgne mees on koostanud loodusalbumeid ja fotonitusi, valmistanud Matsalu ja Endla Looduskaitseala, Soomaa Rahvuspargi, Kina lahe ja Hiiumaa laidude maastikukaitseala jaoks slaidiprogramme nende alade looduse tutvustamiseks.
Tiit Leito sulest ja fotokaamerast on ilmunud looduskaitselised levaateartiklid, looduskaitsealasid tutvustavad trkised ja raamatud Hiiumaa loodusest ning laidudest, nagu "Aastaring laidudel" (1984), "Vaikuse vrvid" (1990), "Vete sinisel piiril" (koos T. nnepaluga, 1999), "Soomaa rahvuspark" (2000), "Muraka raba" (2001), "Endla soostik" (2003), "Saaremaa pangad" jpm.
Viimane Leito nitus *Metsamaastikud" avati metsandalal ja on praegu vljas Keskkonnaministeeriumis (Toompuiestee 24). 2003. aastal koostatud fotonitus "Soomaastikud" on aasta jooksul olnud eksponeeritud keskkonnaministeeriumis, koolides ja looduskaitseasutustes ning on praegu esitlusel Saksamaal Mnchenis toimuva Ida-Euroopa ndala raames.
Tiit Leito looduskaitsealasid tutvustavad fotoalbumid ning krgetasemelised loodusfotod on aidanud lhendada inimesi loodusele petades mbritsevat mrkama ja paremini mistma.
Tuntud ornitoloogi ja loodusteadlase Eerik Kumari (1912-1984) nimelist looduskaitsepreemiat antakse vlja alates 1989. aastast. Preemia saajaks vib olla ksikisik, kollektiiv, asutus vi organisatsioon, kelle tegevus looduslike koosluste, liikide vi looduskaitseobjektide kaitsel ning sellealaste teadmiste levitamisel ja propageerimisel on olnud silmapaistev ja mrkimist vriv.
Kumari phendas Eestimaa looduse uurimisele ja selle kaitse vajaduste eest vitlemisele kogu oma elu. Eerik Kumari oli Baeri muuseumi loomise mtte algataja, tuline eestvitleja ajakirja *Eesti Loodus" uuesti kimapanemisel, looduskaitseseaduse ettevalmistamise ning punase raamatu koostamise algataja.
Eelmisel aastal plvis Kumari looduskaitsepreemia Eesti looduskultuuri suurkuju Jaan Eilart.

Keskkonnaministeerium


SNDMUS



Pskla saladuste jlil
Neljapeval, 27. mail 2004


Ekskursioon Psklla: geoloogia ja sjaliste rajatiste ajalugu. Juttu tuleb ja vaadatakse Tallinna piirkonna geoloogilisest ehitusest. Vulkaanidest maailmas ja vulkaanilise tuha vahekihtidest Eesti alusphjas. Esimese maailmasja aegsetest kindlustustest ja tunnelitest Psklas. Pskla kviku geoloogilisest ehitusest ja maailma he suurema vulkaanipurske tuhakihist Pskla geoloogilises lbilikes. N Liidu aegsetest sjalistest rajatistest Psklas.
Tunnelite klastamiseks peab igal osavtjal kaasas olema valgusti (taskulamp). Tunnelites vabamalt liikumiseks on soovitav jalga panna kummikud.
Ekskursiooni juhib Eesti Geoloogiakeskuse geokeemia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Tarmo Kiipli.
Vljasit Sakala parklast kell 18.00, tagasi juame orienteeruvalt kell 21.00.

Hind 95 krooni, Horisondi tellijale 80 krooni.
Hinna sees bussisit vastavalt marsruudile, reisijuhi teenused. Igale osavtjale tasuta ks MT Loodusajakirja vljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee vi telefonil 648 22 71.

Loodusajakiri




Nahkhiirereis
Laupeval 29. mail 2004
Reisi algus ja lpp Tartus.


Nahkhiirte uurija Lauri Lutsari juhendamisel elame sisse salapraste nahkhiirte maailma. Saame teada, kes need nahkhiired ldse on, kuidas nad elavad, hea nne korral neme nahkiiri ka oma silmaga. Aga kindlasti saab kuulda lendavate ja saaki pdvate nahkhiirte kajalokatsioonisignaale, mis on inimkrvale kuuldavaks tehtud spetsiaalse aparaadi - nahkhiiredetektori - abil.

Taevaskoda
Piusa koopad - nahkhiirte talvituskoht
Rpina - loeng nahkhiirtest ja vanade parkide thtsusest nahkhiirte elupaigana. Jrgneb nahkhiirte vaatlus Rpina paisjrvel ja pargis. Lootust on kohata vhemalt 3-4 liiki nahkhiiri.

Buss vljub kell 14.00 Tartus Vanemuise alumisest parklast. Tagasi juame umbes kell 24.00. Hinna sees htusk Rpinas!
Osavtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 300 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis slle mahtuva lapse vib kaasa vtta tasuta. Kigile teistele on hind 400 krooni.
Registreerumine kuni 21. maini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676 087 (Elo Jakobson) vi e-postiga elo@forma.ee

Loodusajakiri







ASJATUNDJA

Mis saab meie miljonist puust?


Hendrik Relve, looduse mees:

Lhidalt: istikute asemel plispuud. 1. maist lks lahti Eesti tosina iseseisvusaasta kige suurejoonelisem metsaistutuskampaania. RMK metsamajanduse turundusjuht Ulvar Kaubi raporteerib, et juba on ennast istutajateks registreerinud 12 000 laulu- ja tantsupeolist ning lisaks 8100 vabatahtlikku. Vaid Ida-Virumaal on tktest puudus. Aga seal tuleb appi Eesti kaitsevgi ja ajab asja joonde.
Mis saab noortest puutaimedest edasi? Lhiaastatel lubas neil silma peal hoida RMK. Kuid ks kuuseplvkond kpseb ligi sajandi. Arvan, et pikemas perspektiivis on Euroopa Liiduga hinemise auks istutatud miljoni puu tulevik niisama ettearvamatu, kui liidu enda tulevik.
Mda Eestimaad ringi sites vib tihti silmata looduskaitsealuse objekti thist, mille taga algab tihe vsa. Kui vsatukas ringi vaadata, leiad sinna uppunud plispuu. Ksimusele, miks plispuud pole vsast vabastatud, olen kohalikelt looduskaitse ametnikelt saanud tihti vastuseks, et ega looduskaitse objekti mbrust ei tohigi kirvega puutuda. Tegelik phjus on teine ja mrksa igavam: plispuude eest hoolitsemiseks pole lihtsalt huvi, aega ega jaksu.
Vanad plispuud kannavad endaga Eesti looduse ja primuskultuuri traditsioone. Vrreldes euroistikutega on igahel neist seljataga sajanditepikkune vrikas elulugu. Kas ei viks jrgmisel aastal phendada ldsuse thelepanu hoopis nendele unustatud puudele? he kevadega suudaksime hea organiseerimise korral vabatahtlike kaasabil vsast nhtavale tuua sadu uhkeid plispuid. Seda oleks hdasti vaja, et meie omamaine plisloodus ja primuskultuur eurotuhinas mlust ei tuhmuks.


KIIRKOMMENTAAR

Kuus thtsat pudelit

Mdunud ndalavahetusel sitis Eesti idaosas ratastel 3 000 inimest. Saatuse tahtel sitsin matkarada kaasa autol. Mis te arvate, kui palju mahavisatud thje pudeleid ma rajal ngin, kui palju autot pidin kinni pidama?
Kuus. Jah, uskumatu, kuid ainult 6. Ja ma olen veendunud, et need kuus lihtsalt pudenesid maha .
Palju muud polegi kommenteerida. Kui Roheliste Rattaretk suudab meid ennast veenda, et saame hakkama, siis on OK.

Tiit Kndler





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012