UUDISTAJA
03. oktoober 2008
Kui tuul ja päike korra jälle maa ära kuivatavad, on aeg kahistada lehtedega.
Uudistaja toimetaja on järgmisel nädalal Eestist ära, seepärast ilmub järgmine Uudistaja 17. oktoobril.
UUDISTAJA SOOVITAB
  
EESTI UUDISEID
Looduskaitsesüsteemi tuleb arendada teadmistepõhiselt
Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjon (TA LKK), Eesti looduseuurijate selts (LUS) ja Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) pöördusid 1. oktoobril Riigikogu, valitsuse ja keskkonnaministeeriumi poole palvega tagada looduskaitsesüsteemi teadmistepõhine ja jätkusuutlik areng.
Avaliku pöördumise ajend oli keskkonnaministeeriumi 25. septembri pressiteade, millest selgus, et ministeeriumi looduskaitsehalduse reformi eelnõu on saanud valitsuselt esialgse heakskiidu. Allakirjutanud organisatsioonid peavad “ülimalt kahetsusväärseks, et eelnõu ettevalmistamise protsessis on keskkonnaministeerium eiranud kõiki keskkonnaorganisatsioonide ettepanekuid, eirates Eesti poolt ratifitseeritud Arhusi konventsiooni põhimõtteid. Esitatud reformikava rikub ka koalitsioonilepingut.” Juhitakse tähelepanu, et praegusel kujul nõrgestaksid muutused tunduvalt riiklikku looduskaitsesüsteemi ja põhjustaksid “olulisi riske Eesti elukeskkonnale ja elanike turvalisusele”.
Pöördumise autorite kinnitusel pole järgitud strateegiliste dokumentide, näiteks looduskaitse arengukava eelnõu ning riikliku keskkonnahariduse kontseptsiooni seisukohti. “On võimalik,” seisab kirjas, “et reformi tagajärjel muutub abikõlbmatuks rea Euroopa struktuurifondide toetuste rakendamine, mis rakenduskavas on seotud riiklike asutuste, sh. riikliku looduskaitsekeskusega.”
Kinnitatakse ka, et kuna riigimetsa majandamise keskusel pole ei vajalikku pädevust ega kvalifitseeritud töötajaid, “annaks riigi looduskaitsefunktsioonide üleandmine kasumit teenivale organisatsioonile koos töötajate värbamisega rahvusvahelise signaali Eesti avaliku sektori finantsmehhanismide hägustumisest, mis mõjuks negatiivselt Eesti mainele.” Järeldatakse, et LKK kaotamise asemel oleks vajalik organisatsiooni stabiilselt arendada ja lõpetada KAVO protsessis ja looduskaitse arengukava projektis ette nähtud ümberkorraldused.
Et vigu vältida, paluvad keskkonnaorganisatsioonid valitsust “pöörata süvendatud tähelepanu looduskaitsehalduse reformi kavadele ning sellega seotud tagajärgedele” ja kaasata looduskaitse arengukava ning keskkonnahariduse kontseptsiooni koostamisel osalenud eksperte. Samas on vajalik LKK stabiilne areng, tagamaks riikliku looduskaitse jätkusuutlikkus.
Kirja lõpus kinnitatakse, et TA LKK, LUS ja EKO “on valmis kaasa aitama Eesti looduskaitse arendamiseks oluliste küsimuste sisulisel analüüsil ja arutelul ning konstruktiivsete lahenduste pakkumisel, mis tagaksid Eesti looduskaitse jätkusuutlikkuse.”
EKO/Uudistaja
Hans Remmi mälestusmedal…
… ja selle tänavused laureaadid (paremalt): Teet Ruuben, Ivars Sulcs ja Jari Kaitila (foto: Urmas Jürivete)
Kolm teenekat liblikauurijat said Hans Remmi mälestusmedali
Eesti lepidopteroloogide selts (ELS) andis 26. septembril, oma kümnendal sünnipäeval, välja kolm Hans Remmi mälestusmedalit.
Reglement näeb ette, et medalisaajal peab olema suur panus Eesti liblikafauna uurimisse. Mälestusmedali laureaatideks valiti seekord Eestist Teet Ruuben, kes on liblikaid kogunud juba 1954. aastast ja täiendanud Eesti faunat kümnete liblikaliikide esmaleidudega, samuti on tema juhendusel ja eestvedamisel kasvanud üles terve põlvkond tegusaid liblikahuvilisi. Lätist sai medali Ivars Sulcs, kes on tõhusalt aidanud uurida ja määrata Eesti pisiliblikaid. Ivars Sulcsi tegevus Lätis annab meile teadmise sellest, milliseid liblikaliike võime tõenäoliselt Eestisse oodata. Soomlasel Jari Kaitilal on suur osa ELS loomisel ning pisiliblikate uurimisel ja määramisel. Jari Kaitila näpunäited ja õpetused on suuresti aidanud Eesti lepidopteroloogidel liblikaid tundma õppida.
Sünnipäeval ilmus ka kataloog “Eesti liblikad” (koostajad Urmas Jürivete ja Erki Õunap). Tänu seltsi liikmete aktiivsele tegevusele on seal kirjas sel sajandil lisandunud 182 uut liiki Eesti faunale.
Agara ühistöö tulemusena annab ELS igal aastal välja trükist “LEP-info”, kus võetakse kokku aasta jooksul tehtud huvitavamad leiud ning avaldatakse artikleid uutest liblika- ja putukaliikidest.
Lähemalt saab ELS tegevusega ja Hans Remmi medaliga tutvuda võrgupaigas www.lepidoptera.ee.
ELS
Alatskivi loss
Tartus on esinduslik pargikultuuri konverents
Eile hommikul avati Tartus Eesti maaülikoolis (EMÜ) rahvusvaheline pargikonverents “21. sajandi park Ida-Euroopas. Varemetest taassünnini”, mis kestab 5. oktoobrini.
“Park Ida-Euroopas nõuab mitte ainult tähelepanu, vaid otsustavat tuge, seda nii mineviku selgeksmõtlemise kui tuleviku kavandamise kaudu,” arvab konverentsi algataja, maaülikooli erakorraline professor Juhan Maiste.
“Kümned tuhanded hektarid ideaalmaastikke on jäänud kõrvale arengu peateedest. Sageli puudub omanikel parkide korrashoiuks nii huvi kui ka väärtusemõõt. Maa, mõisad ja puiesteed igatsevad uuesti alustajat, inimest, kes niidaks maha nõgesed ja lepavõsa. Avaksime vaated aiast põldudele. Lubaksime pargil kõnelda ja kõneleda pargis ise.”
Tartusse on saabunud pargiuurijad Saksamaalt, Norrast, Soomest, Inglismaalt, Lätist ja mujalt. Tehakse väljasõite Alatskivi lossi (fotol), Viljandimaa mõisaparkidesse ja Kadrioru parki.
Konverentsi peakorraldaja on EMÜ ja seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
Rohkem teavet leiate konverentsi kodulehelt http://pk.emu.ee/397391.
EMÜ
Eesti lapsed paistavad silma aktiivse ja riskialti Interneti-kasutusega
26. septembril avaldas rahvusvaheline uurimisvõrgustik EU Kids Online 21 Euroopa riigis tehtud 250 empiirilisele uurimusele toetuva uuringuraporti, kus analüüsitakse laste Interneti-kogemusi. Raport tõstab Eestit koos Poola ja Tšehhimaaga esile kui riiki, kus oleks otsemaid vaja parandada teadlikkust Interneti valdkonnas.
Kogutud andmete põhjal töötas EU Kids Online välja maade liigituse, mis peegeldab erinevusi laste ja noorte online-riskides ja -võimalustes. Eesti kuulub koos Hollandi, Norra ja Ühendkuningriikidega maade rühma, mida iseloomustab nii laste Interneti-kasutuse kui ka sidusriskide kõrge tase. Lõuna-Euroopa riikides kaldub riskitase olema madalam, kuid ka nende maade seas tuleb ette erinevusi.
Riski tõenäolisusest olulisem on küsimus, kuidas suudavad lapsed riskidega toime tulla või neid vältida. Eestit ja Bulgaariat iseloomustab kõrgeim riski- ja madalaim riskiga toimetuleku tase, nende näitajate poolest järgnevad Poola ja Tšehhi. Erinevalt teistest aktiivse Interneti-kasutusega riikidest, näiteks Hollandist ja Ühendkuningriikidest, on Eestile iseloomulik lapsevanemate vähene järelevalve laste online-käitumise üle.
“Kõiki aspekte arvesse võttes on Eesti lapsed Euroopa kontekstis unikaalses olukorras: kuuludes ühelt poolt kategooriasse “kõrge kasutus – kõrge risk”, on nad jäetud võrdlemisi omapäi veebidžunglisse seiklema, vaatamata sellele, et nende vanemate arvates ei pruugi nad seal alati kõige paremini hakkama saada,” väitis Tartu ülikooli (TÜ) meediauuringute dotsent Veronika Kalmus.
TÜ
Imetajauurijad on koos Pärnumaal
1.–5. oktoobrini peetakse Pärnumaal Kablis Lepanina hotellis 7. Balti terioloogia konverents.
Sellele imetajate uurijate ehk terioloogide regulaarsele kokkusaamisele pandi alus 1990. aastal Käärikul. Kõrgetasemelisest üritusest võtab osa üle saja teadlase neljateistkümnest riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Norrast, Poolast, Valgevenest, Venemaalt, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Inglismaalt, Austriast ja Jaapanist.
Käsitluse alla võetakse väga mitmesugused Baltimaade imetajatega seotud fundamentaal- ja rakendusteaduslikud probleemid. Esitakse üle seitsmekümne suulise ja stendiettekande. Laialdasemalt on vaatluse all imetajate ökoloogia, geneetika ja looduskaitse bioloogia. Nahkhiirte, pisiimetajate ja sõraliste uuringute kõrval on iseäranis suur rõhk suurkiskjate ökoloogial, kasutusel ja kaitsel. Konverentsi raames peetakse kaks töökoosolekut, kus arutatakse imetajate uuringute ja kaitse riikidevahelise koostöö arendamist.
Konverentsi korraldavad Eesti terioloogia selts (ETS) ja Eesti looduseuurijate selts. Rahaliselt toetavad keskkonnainvesteeringute keskus, riigimetsa majandamise keskus, Tallinna loomaaed ja aktsiaselts Vendomar.
ETS
Ilmunud on ”Eesti keskkonnaseire 2004–2006”
Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus (ITK) teatas septembri lõpul, et ilmunud on riikliku keskkonnaseire tulemusi koondav ülevaade “Eesti keskkonnaseire 2004–2006”. Ülevaatest selgub, et üldine keskkonnaseisund Eestis on hea.
Peale seiretulemuste lühiülevaadete on kogumikus arvukalt jooniseid, teemakaarte ja fotosid. Pikaajalistest aegridadest selgub, et Eesti keskkonnaseisund paranes oluliselt pärast nõukogude korra lagunemist. Viimastel aastatel on saastetaseme ja reostuskoormuse vähenemine mitmes valdkonnas pidurdunud või isegi mõneti suurenenud, seda nii tugevnenud tööstuse kui ka põllumajandustegevuse hoogustumise tõttu. Eluslooduse ja maastike mitmekesisuse seire alusel on mitme liigi arvukus vähenenud, sest nende looduslikud elupaigad ja kasvukohad on kadunud või nende seisund halvenenud. Poollooduslike koosluste liigirikkus on kahanenud, iseloomulik ilme ja funktsioonid kadunud inimtegevuse lakkamise tõttu.
Üldine keskkonnaseisund on Eestis hea, seda nii põhja- ja pinnavee kui ka välisõhu kvaliteedi poolest. Eestis ei ole probleemiks taimekaitsevahendite hulk mullas või põhjavees, ka raskmetallide sisaldus eri keskkondades on väike. Metsade olukord on hea, vaadeldavate puuliikide seisund pole seireperioodil (1994–2006) oluliselt halvenenud. Kaugseire meetoditega määratav lageraiealade osakaal metsaga metsamaast jääb kohalike omavalitsuste puhul alla 1%. Põllumuldade viljakus on seire järgi endiselt hea, kuigi ühekülgne väetamine on põhjustanud nii mõneski piirkonnas teatud mikroelementide puuduse mullas. Põllumajandusmaastikel on vähenenud sööti jäänud alade pindala.
Väljaanne on kättesaadav ITK võrgupaigas www.keskkonnainfo.ee.
ITK
TASUB OSALEDA
Birdwatch: rahvusvaheline linnuvaatlus
Nagu sügiseti ikka, kutsub Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) ka sel aastal kõiki oktoobri esimesel nädalavahetusel osalema Birdwatch’i linnuvaatluspäevadel. Tänavu 4. ja 5. oktoobril aset leidvaid linnuvaatluspäevi korraldab maailma linnukaitseorganisatsioonide ühendus BirdLife International (BLI) igal sügisel juba 1993. aastast. Tänavu osaleb üritusel 28 Euroopa riiki, Eestis koordineerib tegevust EOÜ, kes on aastast 2000 BLI ametlik partner.
Linnuvaatluspäevade esmane eesmärk on kutsuda inimesi loodusesse linde vaatlema ning teadvustada meie tiivuliste naabrite olemasolu ja kaitsmise vajadust. Üritusel pole suurt teaduslikku eesmärki, küll aga kogutakse andmeid kohatud linnuliikide kohta ning koostatakse nii rahvuslikke kui ka rahvusvahelisi liiginimestikke.
Teha pole vaja muud, kui nende päevade linnuretkel või -vaatlusel nähtud-kuuldud linnuliigid kirja panna ning püüda ka hinnata, mitut lindu igast liigist kohtasite. Andmed tuleks saata EOÜ-le. Kogu teave ja abimaterjalid linnuvaatluspäevadeks on kättesaadavad ühingu kodulehel www.eoy.ee.
Kuna huvi Birdwatch’i tulemuste vastu on suur, siis rakendatakse ühtlasi nn. andmete kiirkogumist, kus osaleb ka Eesti. Seetõttu palub EOÜ kõigil, kel vähegi võimalik, saata oma tulemused juba pühapäeval, 5. oktoobril hiljemalt kella 15-ks e-postiga aadressile tarvo.valker@gmail.com, et saaksime Eestist laekuvad andmed õigel ajal edastada rahvusvahelistele koordinaatoritele ja meie ajakirjanikele.
Neil, kes andmete kiirkogumises ei soovi osaleda, tuleks vaatluskokkuvõtted saata hiljemalt oktoobri lõpuks kas meilitsi tarvo.valker@gmail.com, postiga aadressile EOÜ, pk. 227, 50002 Tartu või faksida numbrile 472 9431. Kõigil, kes soovivad Birdwatch’i kokkuvõtet meili või posti teel, tuleb vaatlusandmetele lisada ka aadress.
Teavet ürituse kohta saab telefonil 5393 2684.
EOÜ
Lääne-Virumaale, metsaga mesti
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) korraldab laupäeval, 4. oktoobril Lääne-Virumaal perepäeva “Metsaga mestis”, kuhu on oodatud kõik metsasõbrad. Üritus kestab 11–16 ning toimub Oandul ja Ojaäärsel.
Üritusel pakutavad tegevused on jagatud kolme rühma. Sportlike tegevustena saab harrastada rattasõitu, matkata, harjutada kepikõndi ja orienteerumist. Loodusharidustegevused hõlmavad pärandkultuuri ja käbiprogrammi läbimist ning metsatarkuste videokoolitust. Töötubades on võimalik meisterdada lusikaid, saagida palgist kettaid ja õppida tundma taimeteesid. Avatud on ka laste mänguala, lisaks saab vaadata metsa- ja loodusfilme. Müüakse RMK meeneid ja matkatarbeid. Kõik osavõtutasu maksnud saavad lõunasöögi.
Osalejatel tuleks end varem kirja panna RMK kodulehel www.rmk.ee. Osavõtutasu on ühele perele või sõpruskonnale 200 krooni, üksikisikule 50 krooni. Ühte sõpruskonda võib kuuluda kuni 5 inimest. Iga pere või seltskond saab tegevuste läbimiseks templikaardi, kuhu kogutakse templeid ja mille alusel loositakse päeva jooksul auhindu.
Perepäevale väljuvad tasuta bussid Tallinnast Balti jaama parklast kell 9.30 (tagasisõit algab kell 16) ja Rakverest bussijaama tagant parklast kell 10 (tagasisõit kell 16). Koha broneerimiseks tuleb registreeruda aadressil metsasober@rmk.ee või telefonil 654 8400. Ojaäärse ja Oandu vahel liiguvad ürituse ajal tasuta bussid.
Samalaadseid pereüritusi on RMK varem korraldanud Hiiesti matkapäevade nime all aastatel 1999–2002.
RMK
Metsanduse teabepäev Ähijärvel
Riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) Põlva-Valga-Võru regioon kutsub maaomanikke 10. oktoobril Karula rahvuspargi looduskeskusse Ähijärvel metsanduse teabepäevale.
Kell 10 algab kahetunnine loeng “ Kuidas sünnivad kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad”. Lõunavaheaja järel tutvustatakse Natura 2000 erametsamaa toetust ja arutletakse metsas toetuse kitsaskohtade üle. Lõpuks on kavas veel üldine arutelu ja küsimused-vastused. Teabepäeva planeeritud lõpuaeg on kell 16.
Bussid Karula rahvusparki väljuvad 10. oktoobri hommikul kell 8.30 LKK Põlva-Valga-Võru regiooni Otepää kontori parklast (Kolga tee 28) ja Võrus Katariina kiriku esisest parklast ning kell 9 Haanja kooli eest parklast. Tagasi Otepääle ning Võrru jõutakse umbes kell 17.
Teabepäev on osalejatele tasuta, seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Registreeruda saab kuni 8. oktoobrini (või kuni jätkub kohti) telefonil 5330 6820 (Taavi Tattar) või e-posti teel: Taavi.Tattar@lk.ee.
LKK
Homme on sügismatk Saku lähedal
RMK Tallinna ümbruse puhkeala kutsub laupäeval, 4. oktoobril sügisesele matkale Metsanurme-Üksnurme ajaloo- ja loodusõpperajale. Saku külje all neljandat aastat korraldatav matk keskendub ühtviisi ajaloolistele paikadele ning loodusele.
Näha saab ajaloolist vesiveskit ja koolmekohti Keila jõel, käiakse Üksnurme mõisas, mille pargist on pärit Eesti seni suurim mündileid, ning Rehemetsa talumuuseumis. Retke kogupikkus on kuus kilomeetrit, mis on plaanis läbida umbes nelja tunniga. Kogunetakse kell 12 Rehemetsa talumuuseumis, samas kohas on ka matka lõpp. Lisainfo telefonil 513 9648.
RMK
Näituse plakat (http://www.maavald.ee/failid/VoroHiienaitus.JPG)
Võru muusikakoolis saab näha hiiepilte
Kolmapäeval avati Võru muusikakoolis pildinäitus “Maavalla looduslikud pühapaigad”.
Välja on pandud 35 fotot, mis koos allkirjadega tutvustavad hiisi ja teisi ajaloolisi looduslikke pühapaiku, nendega seotud pärimust, tavasid ja pühapaikade hoidmisega seotud muresid. Fotod on teinud Auli Kütt, Ahto Kaasik ja Ahto Raudoja. Allkirjad on koostanud Ahto Kaasik. Näituse on kokku seadnud Elo Liiv ja Epp Margna Maavalla kojast.
Fotonäitus on varem väljas olnud Tallinna linnahallis, Tallinnas Rock Cafes, Rocca al Mare koolis, Kuressaare kultuurikeskuses ja Tallinna Heleni koolis. Pühapaikade pildinäitus on lahti 25. oktoobrini tööpäeviti 9–20 Võru muusikakoolis (Vabaduse 5). Sissepääs on tasuta.
Maavalla koda
Viljandimaa järvemaastikud
Teisipäeval, 7. oktoobril kell 17.30 avatakse Viljandi linnaraamatukogus Ameerika teabepunktis loodusfotonäitus, kus saab näha valikut võistlusele “Viljandimaa järvemaastikud” esitatud töödest.
Samas saavad parimate fotode autorid auhindu ja toimub loodusõhtu teemal “Vee pildistamine looduses”, mida on palutud juhtima Jõgevamaa loodusfotograaf Toivo Vihalem.
KKM Viljandimaa keskkonnateenistus
Mika Waltari 100
Tallinnas kirjanike maja musta laega saalis on 8. oktoobril kell 18 kirjanduslik kolmapäev “Mika Waltari 100”.
Esinevad Soome kirjanik ja kirjandusteadlane Panu Rajala, Soome ajakirjanik ja Waltari uurija Päivi Istala, tõlkija Piret Saluri ning Soome instituudi kultuurisekretär Jenni Kallionsivu.
Juttu tuleb Panu Rajala äsja valminud Waltari-teemalisest raamatust “Unio Mystica”, Waltarist luuletajana, Waltari tõlkimisest eesti keelde ja Waltari retseptsioonist Eesti koolides, Waltari hiljuti eesti keeles ilmunud raamatust “Tõde Eestist, Lätist ja Leedust” (Varrak, 2008, tõlkinud Ene Kaaber). Kuulata saab Waltariga tehtud intervjuusid.
Õhtu toimub soome ja eesti keeles, sissepääs on vaba.
Soome instituut
Archimedes kutsub leiutama
Alanud on 2008. aasta noorte leiutajate võistlus “Pisiasjad, mis muudavad elu paremaks”, kus võivad osaleda kõik leiutamishuvilised 1.–12. klassini.
Võistluse tähtaeg on 31. oktoober ja auhinnafond 150 000 krooni. Esitatav leiutis peab olema päriselus nii väike, et mahub A4 paberile. See pisiasi võib olla ka mõne eseme uuendus.
Parimate tööde autoritele on auhinnaks hulgaliselt varem leiutatud kasulikke asju: digitaalseid peegelfotokaameraid, iPod'e, nooremale ja keskmisele vanuserühmale keerukaid Lego NXT BrainStorm’i konstruktoreid jne.
Üks auhind on kutse leiutajate laagrisse järgmisel aastal teaduskeskuses Ahhaa. Parimate tööde juhendajatele on välja pandud 15 000 krooni eest preemiaid, parima töö esitanud kool saab auhinnaks puutetahvli.
Töid hinnatakse kolmes vanuseklassis: 1.–4., 5.–9. ja 10.–12. klass.
Tööd tuleb saata hiljemalt 31. oktoobriks aadressil: Noorte leiutajate konkurss, Sihtasutus Archimedes, Väike-Turu 8, Tartu 51013. Kui autoril oli leiutamise ajal ka juhendaja, siis oodatakse koos tööga tema lühikest arvamust töö valmimise protsessi kohta. Tööd tuleb registreerida veebiaadressil www.archimedes.ee/teadpop – Leiutajate konkurss – vasaklingi “Tööde esitamine” alt. Samas saab üles laadida ka leiutise joonise ja kirjelduse failid.
Võistlus korraldatakse haridus- ja teadusministeeriumi, sihtasutuse Archimedes ja teaduskeskuse Ahhaa koostöös. Täpsemat teavet saab võrguaadressil http://www.archimedes.ee/teadpop/ – Leiutajate konkurss.
SA Archimedes
BirdLife’i aupresident, Tema Keiserlik Kõrgus Jaapani printsess Takamado (foto: James Lowen, www.pbase.com/james_lowen, BirdLife)
BirdLife jagas autasusid
Maailma linnukaitseorganisatsioone ühendav BirdLife International tunnustab iga nelja aasta tagant peetaval maailmakonverentsil inimesi ja organisatsioone, kes on linnukaitset kõige rohkem edendanud.
Seekord said kõrgeima üksikisikule mõeldud BirdLife’i autasu, Presidendi medali, BirdLife’i aupresidendilt, Tema Keiserlikult Kõrguselt Jaapani printsess Takamadolt (fotol) isa ja poeg Luc ja André Hoffmann. Tunnustuse pälvinud on etendanud tähtsat rolli mitme keskkonnakaitseinstitutsiooni, sealhulgas Ramsari konventsiooni, maailma looduskaitseliidu IUCN, BirdLife’i ja viimase eelkäija, rahvusvahelise linnukaitsenõukogu ICBP arengus.
Uuteks auliikmeteks nimetati ameeriklane Benjamin Olewine IV ja Julie Gelfand Kanadast. BirdLife’i liikmesorganisatsioonidele ette nähtud Partnerlusauhinna said Argentina, Paraguai, Malaisia, Hispaania ja Kenya linnukaitsjad. Kaitseeduauhind määrati Argentina Götz’ide perekonnale, Uus-Meremaa pingviinikaitse seltsile Yellow-eyed Penguin Trust ning üksikisikutest Jan Horale Tšehhimaalt, Lota Melamarile Tansaaniast ja Achilles Byrahungale Ugandast.
BirdLife
Moldova uus tervikasi (http://home.nestor.minsk.by)
Moldova post meenutas Struve suurtööd
Moldova post andis 1. septembril välja erimargiga postkaardi ehk nn. tervikasja oma kirgast teadlasekarjääri Tartus alustanud astronoomi Georg Wilhelm Struve auks.
Kunstnikud Oleg ja Alina Cojocaru postitaies meenutab Struve peamise elutöö, meridiaanikaare mõõdistustööde lõppu Moldova territooriumil. Struve sünnist möödus sel kevadel 215 aastat.
Loodusajakiri
Kakkpapagoi ehk kakapo (foto: Dace Gandy/BirdLife)
Alumiiniumitootajad kaitsevad üliharuldast kakapot
Uus-Meremaa alumiiniumikompanii Rio Tinto Alcan liitus BirdLife’i liikide hävimist vältiva programmiga (BirdLife Preventing Extinctions Programme), mille siht on aidata tõhusalt kaasa maailma 190 kõige suuremas hukuohus linnuliigi hoiule.
Rio Tinto Alcan võtab oma hoole alla kuulsa, aga väga haruldaseks jäänud Uus-Meremaa lennuvõimetu kakkpapagoi ehk kakapo (Strigops habroptila). Kakapo taastamise programm on kestnud juba aastaid ja tänu sellele on viimase veidi rohkem kui 20 aastaga liigi arvukus umbes neli korda suurenenud. Siiski on neid öise eluviisiga rohelisi, papagoi kohta tohutu suuri (püstasendis 60 sentimeetri kõrgusi!) linde praegu teada alla saja isendi. Kakapo on eelkõige kuulsaks saanud isaslinnu väga iselaadse pulmarituaaliga: kusagil mäetipul istudes teeb ta emaste ligimeelitamiseks häält, mida on võrreldud kõmiseva trummipõrinaga.
Varemgi looduskaitseprogramme toetanud alumiiniumihiid võib pärast programmiga liitumist olla kindel, et eraldatud raha kasutatakse just kakkpapagoi kaitseks. Üks töö olulisi osi on parandada kohaliku kogukonna keskkonnateadlikkust.
BirdLife/Uudistaja
KIIRKOMMENTAAR
Jakobsoni-maja võõrustas viimast korda “oma lapsi”
Läinud laupäeval tähistas sajandat sünnipäeva Carl Robert Jakobsoni gümnaasium, endine Carl Robert Jakobsoni nimeline Viljandi 1. keskkool.
Aastakümnete eest kooli lõpetanud kogunesid muidugi “oma” koolimajja, 1882. aastal Jakobsoni algatusel rajatud hoonesse Jakobsoni tänaval. Uhke ja oma aja kohta tavatult suure saaliga hoonet ei ehitatud toona muidugi mitte õppeasutuse, vaid põllumeeste seltsi tarvis. Aga kui ühe esimese eestikeelse koolina avati Viljandi Eesti haridusseltsi tütarlastekool, sai see koduks just selle suurepärase maja.
Nüüd on Jakobsoni-kool juba üle kolmekümne aasta asunud hoopis Viljandi teises servas, Männimäe elurajoonis; just selle õppeaasta eel tegi uuem koolimaja läbi vägeva ümberehituse. Vana maja on ammugi teise kooli, Maagümnaasiumi kasutada. Ja sellel laupäeva hommikul suurde armsasse saali kogunenud koolivennad ja -õed said vilistlaskogult kuulda uudist, mis neid uu-uutama ja “eeiiii” hüüdma pani: enam me sellesse saali ei tule. Majagi muutub peagi: läheb pigem ümberehitusse kui remonti.
Kes teab siis, milline näeb kord välja saal, kus kunagi on korvpalli mänginud Ene Ergma ja isetegevust teinud Mark Soosaar või astronoom Indrek Kolka või maaülikooli teadusprorektor professor Anne Luik, kui nimetada esimesena pähe tulevaid vilistlasi oma eakaaslaste hulgast.
Mis teha, elu peab edasi minema ja lähebki. Aga vahel võib edasiminek ka kurvaks teha.
Toomas Jüriado
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
