Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
31. oktoober  2008




Kellel saak salves, …



… kellel veel jõudu õitseda.




UUDISTAJA SOOVITAB



      

             

    

 

            
EESTI UUDISEID


  



Mart Viikmaa (foto: Toomas Kukk).

 

Mart Viikmaa sai elutööpreemia

23.–25. oktoobril peeti Saaremaal Kuressaares Eesti inimesegeneetika ühingu (EIGÜ) aastakonverents.

Alates tänavusest aastast soovib EIGÜ tunnustada ühte inimest tema panuse eest Eesti geneetika edendamisse. Esimest korda välja antud auhinna “Elutöö geneetikuna” pälvis Mart Viikmaa populatsioonigeneetika õpetamise eest.

EIGÜ/ERR/Uudistaja

 
  


Ajakirjanikud uudistavad kontrollkaevu hoidla lael (foto: Erik Riikoja).

 

Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla on saneeritud

28.–29. oktoobril tähistati kahepäevase rahvusvahelise konverentsiga “Minevikust tulevikku – tagasivaade Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimisprojektile ja ülevaade tuumaenergia kasutamise võimalustest” kümme aastat kestnud saneerimistööde lõppu Sillamäe hoidlas. Eesti riigi, Põhjamaade ja Euroopa Liidu ühispingutusena on keskkonnakaitse mõttes ohutuks ja korda tehtud nende ühiseks mureks olnud Ida-Euroopa uraaniobjekt.

Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla asub Ida-Virumaal Sillamäe linna lääneosas, otse Soome lahe kaldal. Hoidla hõlmab ligi 50 hektari suuruse territooriumi ja sisaldab umbes 12 miljonit tonni uraanitootmise jääke ja põlevkivituhka, mis on ladestatud sinna alates Nõukogude Liidu salajase uraanitehase käivitamisest 1948. aastal.

Hoidla saneerimist alustati 1998. aastal Eesti, Euroopa Liidu ja Põhjamaade valitsuste koostöös. Eesti riik koos aktsiaseltsiga Silmet Grupp lõi selleks eraldi ettevõtte, keskkonnatehnoloogiale ja jäätmekäitlusele spetsialiseerunud aktsiaseltsi ÖkoSil. Projekti üldmaksumuseks kujunes 21,4 miljonit eurot (334,5 miljonit krooni), millele lisandusid aktsiaseltsi Silmet kulutused, korraldamaks ümber oma tootmisprotsessi. Jäätmehoidla saneerimisprojekti rahastamises osalesid Euroopa Liidu PHARE-programm, Põhjamaade keskkonnarahastu NEFCO ning Norra, Rootsi, Soome ja Taani riik. Eesti rahastas Sillamäe projekti riigieelarvest ja keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu. Sillamäe jäätmehoidla saneerimise projekt on Eesti mastaabis kõigi aegade suurim saneerimisprojekt keskkonnakaitse vallas.

AS ÖkoSil/ In Nomine

 
  

Haridus- ja teadusministeerium aitab populariseerida teadust

28. oktoobril allkirjastasid Eesti rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Tartus üleriigilisel robootikakonkursil “RoboMiku” ühiste kavatsuste protokolli.

Kokkuleppe eesmärk on populariseerida teadusteemasid teadussaadete, uudiste, kommentaaride ja muude saatevormide kaudu Eesti rahvusringhäälingu kanalites. Haridus- ja teadusministeerium (HTM) rahastab saateid oma eelarve võimaluste piires. Ühine tegevuse siht on äratada noortes huvi teaduse, sealhulgas loodus- ja täppisteaduste vastu ning tutvustada Eesti teadlaste tegevust ja saavutusi.

Koostöö rahvusringhäälinguga on osa teaduse populariseerimise programmist, mida ministeeriumis koostatakse. Programmi kogumaksumus ulatub 69 miljoni kroonini, millest 85 protsenti kaetakse Euroopa sotsiaalfondi rahast.

HTM

 

 


Selline hoone võib kultuuriakadeemiale kerkida Viljandi südalinna (www.ut.ee)

 

Selgusid Viljandi kultuuriakadeemia hoone ideevõistluse võitjad

29. oktoobril avalikustati Tartu ülikooli (TÜ) Viljandi kultuuriakadeemia (VKA) uue hoone ideekonkursi võidutöö “Põlendik” autorid.

Eskiisivõistluse eesmärk oli leida parim arhitektuurne lahendus kultuuriakadeemia loomeinkubaatori ja lavakunstide õppehoonele (Lossi 21) ning hoonele Lossi 25. Uuest õppehoonest peaks tulevikus kujunema linnaehituslik atraktiivne tõmbekeskus ja Viljandi kultuurielu aktiivne süda. Terviklahendus ühendab TÜ VKA lavakunstide osakonna spetsiifilised ruumid ning suure auditooriumi; Viljandi linna avaliku kinosaali ja loomemajanduse inkubaatori.

Kokku saadeti võistlusele 25 tööd; TÜ planeerimistalituse juhataja Heiki Pageli juhitud žürii oli sellest hoolimata võidutöö suhtes siiski ühel meelel. Märgusõnaga “Põlendik” tähistatud parima töö autoreiks osutusid osaühingu Kavakava arhitektid Indrek Peil, Siiri Vallner, Heidi Urb, Helina Lass ja Sten-Mark Mändmaa.

Teise koha vääriliseks hinnati kavand “Termiit” (Ott Kadarik, Vladimir Dzyuba ja Krista Saluveer) ja kolmanda koha sai “Will ja Indie” (Merle ja Martin Kinks, Margit Valma, Risto Parve ning Kai Süda). Ostupreemia teenis lahendus “Müür” (Villem Tomiste, Mihkel Tüür ja Reedik Poompuu).

TÜ/Sakala



  

Saaremaa sai tunnuslause

Saarte turismiarenduskeskuse nõukogu kiitis heaks Saaremaad tutvustava tunnuslause “Saaremaa – hästi hoitud saladus”.

Tunnuslause väljamõtlejad on Sirli Sikov Eestist, Rannveig Snorradóttir Isalndilt ja Merije Relinda Van der Zalm Hollandist, kes võitsid ka möödunud nädalal Kuressaares toimunud Euroopa hotelli- ja turismikoolide assotsiatsiooni aastakonverentsi raames peetud turismikorralduse võistluse. Tunnuslause ingliskeelne versioon kõlab: “Saaremaa – The Best Kept Secret”.

Võistlustel kohtunikuna osalenud Kuressaare turismiinfokeskuse juhataja Karmen Paju sõnul osales turismikorralduse võistlusel kokku 13 rahvusvahelist võistkonda, kelle ülesanne oli välja töötada Saaremaa kui turismi sihtkoha kontseptsioon, koostada konkurentide analüüs ja Saaremaa tunnuslause.

Lause “Hästi hoitud saladus” on Karmen Paju sõnul põhjendatud sellega, et enamik maailmast ei tea Saaremaast veel mitte midagi, üksiti kehtis nõukogude ajal piiritsooni staatus, nii et eestlasedki ei pääsenud alati saarele.

infoturism.ee/Oma Saar

 
  


Krister Toom sai esimese auhinna sinilille- …



… ja Meelis Kalve saviherilase portree eest.



Peaauhinna võitja Merit Eensoo oma võidupildi juures, seljas auhinnasärk ja käes auhinnatass – mõlemad võidufoto pildiga.

 

Pisilooduse märkajaid oli rohkesti

24. oktoobril Waide motellis joone alla saanud Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) fotovõistluse „Märka mind!“ eesmärk on juhendit osundades “märgata ja jäädvustada looduses kõige väiksemaid elus või eluta looduse elemente”.

Žüriil, millesse kuulusid nimekad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes, tuli teist aastat peetud võistlusel kolmes vanuserühmas kokku hinnata üle poole tuhande foto. Veelgi rohkem pilte osales Interneti-hääletusel.

Peaauhinna – 5000 krooni – sai mullugi võitnud Järvamaa neiu, vahepeal Tartusse õppima tulnud 16-aastane Merit Eensoo pildiga „Juuksuril oli tore päev“.

Noorimas vanuserühmas, kuni 11-aastaste seas, määras žürii esimese ja teise auhinna Krister Toomile, kolmanda auhinna sai Brita Liivamaa. Suure hulga eriauhinnasaajate sekka jõudsid Brita Liivamaa ja Mirta Šanin kumbki kahe ning Annamari Realo, Hannabel Aria, Krister Toom, Markus Juul ja Uku Martin Pani igaüks ühe pildiga.

B-vanuseklassis, 12- kuni 16-aastastest sai Merit Eensoo samuti nii esimese kui ka teise auhinna; kolmas oli Jakob Oetjen. Peale selle sai Merit kaks ja Robert ühe eripreemia; veel said neid Kaidi Hanni (kaks), Kelli Kärsna, Tairi Tiimann, Sander Sisask, Aldo Rääbis ja Piia Paide.

Vanimas rühmas, 17-aastaste ja vanemate seas sai mullugi edukas Tartu koolipoiss Meelis Kalev esimese ja kolmanda auhinna; teine oli Jaanus Kaldmaa. Meelise saagiks jäi ka üks eriauhind; veel said neid Tõnu Kesvatera (kaks), Külli Kalamees, Pille Matt, Janno Loide, Jane Peda, Arvi Rungi, Astrid Külaots, Mall Värva ja Udo Valdner.

VVV SA tarmukatel eestvedajatel ideepuudust ei ole. Kui mullu üllatasid auhinnalaual Meelis Kalevile auhinna toonud tondihobupildiga T-särgid, siis nüüd lisandusid särkidele, millel seekord Merit Eensoo võidufoto, ka tassid, millele maalitud parimate fotode motiivid. Peale selle on valminud hulk postkaarte, tasku- ja järjehoidja-kalendreid. Ja muidugi kinnitas VVV SA väsimatu juht Gea Järvela, et kolmas “Märka mind!” on järgmisel aastal.

VVV SA/Uudistaja

 
  

Mida teha vareste ja hakkidega

Kolmapäeval, 29. oktoobril avalikustati Tartus vareslaste ohjamise uurimistöö tulemusi.

Tartumaa keskkonnateenistuse (Tartumaa KKT), Tartu linnavalitsuse ja Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi koostöös on käima lükatud projekt “Vareslaste ohjamiskava Tartu maakonnas”. Ajendiks oli linnaelanike nurin vareslaste reostuse pärast mänguväljakutel ja pargipinkidel ning hoonete klaaspindadel ja ka kohati hirmutav linnukisa. On registreeritud üksikud vahejuhtumid, kus vares on „inimest rünnanud“.

Valminud töö on projekti esimene etapp. See annab põhjaliku ülevaate maailmas välja töötatud linnutõrje meetmetest ja nende tulemuslikkusest. Ohjamiskava eesmärk ei ole eemaldada mingi populatsioon linnamaastikust täiesti, vaid vähendada lindude tekitatud ebamugavusi ja parandada linnaruumi sanitaarseisundit. Esitluse siht oli teha sissejuhatus teemasse ja tekitada ideid, tegutsemaks kohalike vajaduste järgi.

Tartumaa KKT

 



TASUB OSALEDA



Uuskasutuskeskus vajab abi

17. oktoobri õhtul oli Uuskasutuskeskuse (UK) Paide tänava poes Tallinnas põleng. Tegemist oli suhteliselt õnneliku õnnetusega, kuid riiete ja nõude müügisaal sai siiski kannatada.

Tulekahjustusi on vähem, suuremat pahandust tegid suits ja ving. Praeguseks on suurem osa saalist tühjaks tehtud ja kogu müügitegevus üle viidud teise osakonda. Kauplus on avatud tavapärastel aegadel, kuid selleks, et töötada täismahus, on vaja kahjustada saanud osa kiiresti remontida ja korrastada.

Ühelt poolt vajab UK mitmesuguseid ehitus- ja sisustusmaterjale: lae-, seina- ja põrandavärve, naelu ja kruvisid, pintsleid ja värvirulle, halogeen-laelampe, riidepuid, puhastusvahendeid. Kui midagi loetletust on koju seisma jäänud, siis võiks need toimetada Paide tänava kauplusesse. Samuti ollakse tänulikud vihjete eest, kui teate mõnda ettevõtet, kooli või asutust, kus parajasti käsil sisustuse ja/või lampide vahetus ning vanad esemed plaanitakse prügimäele saata.

Aga muidugi on vaja ka abikäsi müügisaali tühjendama, lage, seinu ja põrandat pesema ja värvima, nõusid ja raamatuid puhastama, kaupu välja panema. Eriti oodatud on kuldsete kätega mehed, kes aitaksid põrandaplaate ja lampe vahetada ning riiuleid ja stangesid paigaldada. Kindlasti ei pea appi tulema terveks päevaks, abi on ka paaritunnisest panusest.

Kel soovi appi minna või materjalidega toetada, peaks ühendust võtma Külli Toomiga ning täpsustama tuleku aja või mis materjale on pakkuda. Külli kontaktandmed on telefon 5553 0242 ja e-posti aadress: kylli.toom@uuskasutus.ee.

UK

 
  

“Jälg metsas” alustab reisi läbi Eesti Tallinnast

13. novembrist kuni järgmise aasta 5. aprillini saab tutvuda mööda Eestit ringleva rändnäitusega „Jälg metsas“.

Metsa säästvat käitumist tutvustava väljapaneku esimene etapp saab alguse Tallinnast: see on 13.–23. novembrini vaadata Tallinna messikeskuses (Pirita tee 28). Talve jooksul jõuab näitus veel Tartusse, Narva ja Türile. Eriti oodatud on kõik üldhariduskoolide õpilased, kellele väljapanek sobib huvitavaks õppevahendiks. Sissepääs on kõigile soovijaile tasuta.

Näitusel leiab vastused järgmistele küsimustele: “Milline on metsa väärtus sinu ja meie kõigi jaoks? Kes on Eestis kasvava metsa omanikud ja mida nad seal teevad? Milline inimtegevus on metsale kasulik, milline kahjulik? Kus on tasakaal?”

RMK

 


Omnibuss viib Aegnale

Pühapäeval, 2. novembril, võtab Looduse Omnibuss nii Tallinnast kui ka Tartust ette retke Aegnale.

Seegi on Tallinn: ligi 300 hektarit loodust, kus elavad merikotkad, on uhkeid rändrahne, ilusaid mererandu, metsi ja soid. Teejuhid on ajaloolane Robert Nerman, kunagine Tallinna linnapea Hardo Aasmäe ning saare ainsad püsielanikud Hugo Udusaar ja Juku. Retkel esitletakse ja on võimalik soodsa hinnaga osta Nermani kultuuriloolist koguteost “Aegna”.

Laev Monica väljub Piritalt (linnast tulles üle jõe vasakut kätt tribüünide juurest) Aegnale kell 10.45. Tagasi Pirital ollakse kell 17. Sõidu hind (laev ja kuum kohv/tee saarel) täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 200 ja õpilastele 150 krooni; koolieelikud saavad kaasa tasuta.

Väljasõit Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) on kell 8, tagasi Tartus ollakse kell 20. Sõidu hind (buss, laev ja kuum kohv/tee saarel) vastavalt 300 ja 200 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss


 
  


Jaanus Paal (foto: Toomas Kukk)

 

Professor Paali seltsis Madagaskarile

Teisipäeval, 4. novembril kell 18 on kõik huvilised oodatud loenguõhtule Tartu keskkonnahariduskeskusesse: botaanikaprofessor Jaanus Paal räägib teemal “Madagaskar: loodus, inimesed, probleemid”.

Lektor tutvustab Madagaskari saart, mis on tuntud kui üks maailma unikaalseima loodusega piirkondi. Selle saare taime- ja loomariigist kaugelt üle poole hõlmavad endeemsed, ainult seal kasvavad/elavad liigid. 105 minutit kestva filmi põhjal saab ülevaate sealsetest peamistest bioomidest – madalmiku ja mäestiku vihmametsadest, kõrgmaa rohumaadest ja võsametsadest, ogametsadest – ning kuulda asjakohaseid kommentaare. Ühtlasi tutvustatakse looduskaitseprobleeme ja rahva eluolu.

Üritus on tasuta, seda toetab keskkonnahariduskeskus.

TKKHK

 
  

LUS ootab kaastöid

Eesti looduseuurijate selts (LUS) pöördus äsja oma liikmete poole palvega teha kaastööd järgmistele aastaraamatutele.

Mitmus eelmises lauses pole juhuslik eksitus: sel korral pakuti tõesti välja mitu teemat ning esimesena läheb töösse see kogumik, kuhu tähtajaks laekub kõige enam kaastöid. Teemad on järgmised:

– “Evolutsioon” – 2009. aasta on Darwini 200. sünniaastapäev ning tema teose “Liikide tekkimisest” ilmumisest möödub järgmise aasta novembris 150 aastat, seega võiks järgmine aastaraamat olla seotud evolutsiooni temaatikaga;

– “Eesti väikejärved”;

– “Eesti haruldused”.

Oodatud on ka kõik praegu “varia” alla paigutuvad tööd: kes tunneb, et midagi avaldamisväärset on sahtlis, andku lahkesti teada. Kaastööde tähtaeg on 10. mai 2009.

LUS

 
  

Taas arutlusel keskkonnakaitsereform

Eesti TA looduskaitse komisjon (TA LKK), Eesti looduseuurijate selts (LUS) ja Eesti keskkonnaühenduste koda korraldavad esmaspäeval, 3. novembril algusega kell 15 Tartus LUS-i majas (Struve 2) arutelu keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, riikliku looduskaitsekeskuse ja kiirguskeskuse keskkonna- ja looduskaitseametiks ühendamisega seonduva vabariigi valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse teemal.

Räägivad Jüri-Ott Salm (“Reformid ja kaasamise hea tava”), Merle Lust (“Kiirguskeskus ning keskkonna- ja looduskaitseamet”), Teet Koitjärv (“Looduskaitsekeskus ja keskkonnateenistused”), Urmas Tartes (“RMK ja looduskaitsekeskus”) ja Ivar Puura (“Reform ja riskianalüüs”). Ettekannetele järgneb arutelu, mille eesmärk on sõnastada riigikogule oma parandusettepanekud.

TA LKK

 
  

Vanad asjad saavad Viljandis uue elu

Viljandi kultuurimajas tuleb moetäika “Vana uus asi”. Üritus on kavas 15. novembril kell 11–15 ja sellele eelneb fantaasiavõistlus “Kasulik prügi”, mis kestab 10. novembrini.

Võistlusest võivad osa võtta kõik fantaasiarikkad inimesed; iga autor võib esitada ühe töö. Töö algmaterjal peab olema prügi – vanapaber, taara, plast jmt. – ja see tuleb tuua 10. novembriks Viljandi kultuurimaja valvelauda, lisade juurde autori nimi ja töö lühikirjeldus (5–10 lauset). Väljapanekut töödest saab näha moetäikal “Vana uus asi”. Võitja kuulutatakse välja moetäikal. Peaauhinnaks on moodne hinnaline Electra jalgratas.

Moetäikal on kavas moeturg, kus kaubeldakse vanade ja uute, isetehtud ja ostetud asjadega; töötoad, kus T-särkidest õmmeldakse kotte, vanad ehted saavad uue näo, fimo-savist valmivad aksessuaarid, meisterdatakse omanäolisi helkureid; ümarlaud, kus projekti “Pluus on minu pakend” tegijad kõnelevad riiete elutsüklist ning keskkonnamõjudest, samas värvitakse särke, et anda neile uus elu. Päeva lõpetab noortepidu.

Täpsem info ja registreerimine: Karita Tilk, 5373 4564, karita@viljandikultuurimaja.ee.

Viljandi kultuurimaja

 



 



MAAILMAST 

 



“Kõik asbestiliigid tapavad … isegi kanadalasi ja venelasi!” kinnitab loosung protestijate käes. (foto: WECF)

 

Kõik asbestiliigid tapavad!

Mitu rahvusvahelist vabaühendust on sel nädalal avaldanud protesti Roomas Rotterdami konventsiooni osalisriikide kohtumisel tekkinud patiseisu pärast.

Nimelt on mõned riigid – peale ülal fotol näha loosungilegi kirjutatud Kanada ja Venemaa on otsesõnu mainitud veel Indiat ja Ukrainat – püüdnud lõhkuda konsensust otsuse üle kohustada osalisriike informeerima teisi maid ka krüsotiilasbesti ja endosulfaani väljaveost. Rotterdami konventsioon ei keela ohtlike ainete kasutust, aga tema siht on panna kohustus anda partnereile teavet selliste olluste sisse- ja väljaveo kohta.

Kümme aastat tagasi sõlmitud lepingu osalised on ikka väitnud, et kui lepinguid sõlmitakse, lähtutakse teadusseisukohtadest, mitte kommertshuvist. Nüüd on konventsiooni keemiakomitee leidnudki, et teavitust eeldavate ainete nimistusse tuleb lisada ka krüsotiilasbest ja endosulfaan, mida mitu riiki veab välja vaestesse arengumaadesse ja pole seetõttu sellise uuendusega nõus. India ja Ukraina olevat kohtumisel koguni levitanud trükist “Krüsotiilasbest päästab elusid”.

Krüsotiili ohtlikkuse või ohutuse üle on tõesti palju vaieldud ning nii mõnigi autoriteet kinnitab siiani, et ohtlikud asbestiliigid on amfiboolsed erimid krokidoliit ja amosiit, mitte aga kiudjas ja mittelõhenev krüsotiil. On isegi kinnitatud, et kuna kogu maailma asbestist ligikaudu 95 protsenti valmistatakse just krüsotiilist, on ka hirm asbesti ees tugevasti liialdatud. Meedikud enamasti sellist optimismi siiski ei jaga ja kinnitavad, et eluohtlik on mis tahes asbestitolm.

Puuvillakasvandustes kasutatava pestitsiidi endosulfaani ohutust on hoopis keerulisem argumenteeritult kinnitada. Ainuüksi Beninis hukkuvat just selle ohtliku aine tõttu iga kuu kaks põllutöölist.

WECF/Uudistaja

 

 


Lämmastiktrifluoriidi molekuli mudel (allikas: Internet)

Lämmastiktrifluoriid on hoopis ohtlikum kui arvatud

See, et kurikuulus süsinikdioksiid (CO2) pole nn. kasvuhoonegaaside seas kaugeltki kõige ohtlikum, pole muidugi mingi uudis. On ju näiteks hästi teada, et nii soodest kui ka kariloomadest suurel hulgal eralduv metaan on ühe ühiku kohta hoopis tõhusam kliimasoojendaja kui see. Aga ühe ühiku tõhususe kõrval on määrav teinegi faktor: kui palju üht või teist ollust atmosfääri paiskub.

Värvitu ja lõhnatu gaasi, keemilises mõttes üsnagi eksootilise lämmastiktrifluoriidi (NF3) kohta on teada, et tema soojendajapotentsiaal on CO2-st lausa 17 000 korda suurem ja jääb tuntud kasvuhoonegaasidest alla vaid teisele fluori sisaldavale ühendile SF6. Siiani on aga usutud, et NF3 satub atmosfääri vaid tühistes kogustes ja just seetõttu asendati tööstuses kasutatud tunnustatult ohtlikud kasvuhoonegaasid perfluorosüsivesinikud nimelt NF3-ga. Need ühendid on vajalikud vedelkristallekraanide (LCD), samuti õhukeste päikesepatareide valmistamisel, mis teadagi on tormiliselt laienev tootmisharu.

Nüüd on NASA rahastatud projektis paraku kindlaks tehtud, et atmosfääris sisalduv NF3-kogus on vähemalt neli korda nii suur, kui seni on arvatud. Pealegi on selle gaasi eluiga atmosfääris viis korda pikem kui CO2-l. Praegune NF3-heide öeldakse siiski hõlmavat vaid 0,15 protsenti sellest mõjust, mida põhjustab CO2. Paraku suureneb NF3 heide aga umbes 11 protsenti aastas ning on 1978. aasta tasemelt – 0,02 osa miljoni kohta (ppt) – tõusnud tänavu mõõdetud-hinnatud väärtuseni 0,454 ppt. Põhjapoolkeral on see näitaja tunduvalt suurem kui lõunapoolekeral. On üsna ilmne, et senist kontrollimatut CF3-heidet ei ole arukas jätkata.

Itwire/Uudistaja

 
  

Söe kasutus energiaallikana läheb kalliks

Euroopa Parlament (EP) toetas ettepanekut keelata 2015. aastast sütt põletavad tavatehnoloogiaga jõujaamad.

Otsustati, et mainitud aastast alates keelatakse jõujaamad, mille süsinikuheide ületab ühe kilovatt-tunni kohta 500 grammi. See võimaldab energiat edasi toota gaasil töötavatel jaamadel, mitte aga söejaamadel, kus ei kasutata süsiniku püügi ja kogumise (CCS) tehnoloogiat. EP otsustas ühtlasi toetada CCS-tehnoloogiate uuringuid 10 miljardi euroga.

Planning Resource

 
  

Bulgaaria looduskaitsjad said oma tahtmise

21. oktoobril jõustus Bulgaaria parandatud jahiseadus, mille järgi hane- ja pardijaht lõpeb 31. jaanuaril, mitte aga 28. veebruaril, nagu soovisid jahimehed pingsa lobitööga saavutada. Samuti lühendati põldvuti- ja turteltuvijahi aega: see ei alga 15. augustil, vaid 1. septembril.

Mõneti vähem on looduskaitsjad rahul parlamendi otsusega lubada erajahimajandeid. Õnneks kehtestab seadus neile küll hulga rangeid piiranguid. Looduskaitsjad teatavad, et majandite tegevusel hakatakse hoolega silma peal hoidma; eriti kardetakse röövlindude mürgitamisi.

Bulgaaria elurikkuse fondi koordinaatori Stefan Avramovi sõnul ollakse sellise seaduse eest tänu võlgu nii isiklikult ühele parlamendiliikmele ja keskkonnaministrile, kohalike looduskaitsevabaühendustele ja loodusreisikorraldajatele kui ka rahvusvahelisele toetusele. Vastavasisulisele petitsioonile andis allkirja üle 2500 Euroopa Liidu kodaniku, kes esindasid kõiki EL liikmesriike, üle 800 Venemaa elaniku ja poolsada inimest mujalt maailmast.

Ramsari sekretariaat

 


  

EP toetab keskkonnahoidlike mootorsõidukite edendamist

Euroopa Parlamendis (EP) 22. oktoobril vastu võetud raportis kohustatakse avalikke võime mootorsõidukite ostmisel arvestama mitte ainult hinnaga, vaid ka ostetava sõiduki keskkonnamõjuga. Eelnõu eesmärk on edendada keskkonnahoidlike mootorsõidukite tootmist ja väljatöötamist. Raporti poolt hääletas 641, vastu oli 37 ja erapooletuks jäi 24 saadikut.

Kompromissteksti kohaselt tuleks avalikel võimudel sõidukite ostmisel hinna kõrval arvesse võtta selliseid keskkonnamõjusid nagu energiatarve ning süsinikdioksiidi, lämmastikoksiidide, süsivesinike ja tahkete osakeste heide. Samas võimaldab kompromisstekst paindlikkust, andes liikmesriikidele võimaluse kasutada nõudmiste täitmiseks eri meetmeid.

Eriotstarbel ehitatud sõidukitele, näiteks tuletõrjeautodele võivad liikmesriigid teha erandi. Liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma 18 kuu jooksul pärast selle jõustumist.

Hinnanguliselt soetatakse riigiasutuste hangetega aastas 110 000 sõiduautot, 110 000 kergeveokit, 35 000 veoautot ja 17 000 bussi.

EP






PILDIMEENUTUS



Mees ja tema jahisaak: tänavuse fotovõistluse “Vereta jaht” võitja Indrek Ilomets oma võidupildiga. (foto: Jüri Pere)




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet