UUDISTAJA
07. november 2008
Siidisabad eile Tartu Annelinnas viirpuumarju maiustamas
Haned läevad – ilus ilm
Aivar “Hane-onu” Leito ennustas, et novembri esimestel päevadel tuleb suur hanede ära- ja üleränne. Nii oligi: Leito hindas oma loenduste põhjal, et Vooremaalt läks 2. novembril lendu ja rändele 60 000 (sealhulgas ainuüksi Soitsjärvelt 51 000) hane, lisaks oli ülerändel veel 40 000 hane. Nii et mõnetuhandelise täpsusega võis lahkujate hulka hinnata 100 000 linnule. Leito täpsustab, et umbes 90 000 neist olid suur-laukhaned, 9000 rabahaned ja 1000 valgepõsk-lagled ning et need arvud on tema andmetel “Vooremaa rekordid nii rändel peatuvate kui ka kogu hanede rändehulga poolest sügisel ühel päeval”.
Hanede mineku järel tulid lõpuks ka hallaööd; päeval see-eest päikesepaiste. Päikesesära toob eriti kenasti esile meile üsna arvukalt kostile tulnud põhjamaiste siidisabade kogu kauniduse. Olge varmad neid iseloomuliku sirina järgi üles leidma!
Uudistaja
UUDISTAJA SOOVITAB
  
EESTI UUDISEID
BKA Hiiumaa keskuse juhi, kadunud Ruuben Posti legendaarsed puumudelid 1996. aastast (foto: Toomas Kokovkin)
Biosfääri kaitseala tegevus sätestatakse säästva arengu seaduses
30. oktoobril toetas valitsus säästva arengu seaduse täiendamist sätetega, mis tagab biosfääri kaitsealade jaoks vajaliku õigusruumi.
Biosfääri programmiala on ÜRO hariduse, teaduse ja kultuuriorganisatsiooni UNESCO programmiga „Inimene ja biosfäär“ haaratud ala, kus kaitstakse kultuuri, teaduse ja hariduse vahenditega loodust ja kogu elukeskkonda. Need on rahvusvahelise tähtsusega alad, mille loomise ja tegevuse eesmärk on toetada jätkusuutlikku ja säästvat arengut ühe või mitme kogukonna piires.
Maailmas on 520 biosfääri kaitseala, mida koordineeritakse Pariisist UNESCO ökoloogiateaduste divisjonist. See tähendab võimsat üleilmset võrgustikku ja tihedat rahvusvahelist koostööd.
1989. aastal loodi Eestis Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, mis hõlmab Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi ja Muhu saari koos neid ümbritseva merega. 1990. aastal tunnustas UNESCO meie biosfääri kaitseala sertifikaadiga, mis kehtib 2015. aastani.
1990. aastatel asutas keskkonnaministeerium selle ala haldamiseks administratsiooni kolme keskusega (Saaremaal, Hiiumaal ja Vormsis). 2003. aastal loodi sihtasutus “Biosfääri programm”. Praegu tegutseb biosfääri kaitseala eelkõige mittetulunduslikuna. Säästva arengu seaduse täiendamise seaduse eelnõu võimaldab edaspidi Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealaga seonduvaid tegevusi jõulisemalt jätkata ning Eestil kaasa rääkida ÜRO säästva arengu temaatikas.
Keskkonnaministeerium
TÜ arengukonverentsil arutlevad arvamusliidrid ülikooli rolli üle ühiskonnas
Tartu ülikoolis peetakse täna, 7. novembril, arengukonverents “Ülikool homse ühiskonna kujundajana”, kus peavad ettekandeid Eesti arvamusliidrid poliitikute, ettevõtjate ning kultuuritegelaste seast.
Konverentsi kavas on Alar Karise, Tõnis Lukase ja Jüri Engelbrechti ettekanded ülikoolidest, kõrgharidusest ning teadusest Eestis ja maailmas. Raivo Vare ja Tarmo Kriis käsitlevad Eestis praegu väga aktuaalseid majandusarengu ja tööhõive küsimusi ning ülikooli rolli nende valdkondade probleemide lahendamisel. Ettekannetega esinevad ka Jüri Arrak ning Indrek Neivelt.
TÜ rektori Alar Karise sõnul on see kohtumine “algus pikemale avalikule diskussioonile ülikooli rollist ühiskonna arendajana ning vahenditest, mida selle rolli täitmine eeldab”. Ettekannetele järgneb diskussioon teemal “Millist ülikooli vajab Eesti ühiskond?”, milles osalevad riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg, ministrid Tõnis Lukas ja Juhan Parts, aktsiaseltsi Narva Elektrijaamad juhatuse esimees Ilmar Petersen, Twente ülikooli kõrghariduspoliitika uuringute keskuse teadur Maarja Soo ning Eesti üliõpilaskondade liidu juhatuse liige Olga Tšerjomuškina. Mõttevahetust juhib TÜ magistrant Aigar Vaigu.
Tervituskõne peavad konverentsil president Toomas Hendrik Ilves ning riigikogu esimees Ene Ergma. Vaata ka http://www.ut.ee/arengukonverents.
Konverentsi ülekannet saab jälgida ülikooli veebilehel http://video.ut.ee.
TÜ
See pilt Jalmar Mandelist on tehtud neli aastat tagasi Alatskivi looduskeskuses
Jalmar Mandel juhib keskkonna- ja looduskaitseameti loomist
3. novembril asus senine Tartumaa keskkonnateenistuse juhataja Jalmar Mandel tööle keskkonnaministeeriumi nõuniku ametikohale, et hakata juhtima keskkonna- ja looduskaitseameti rajamist.
Keskkonnaministeeriumi ettepaneku ühendada keskkonnateenistused, riiklik looduskaitsekeskus (LKK) ja kiirguskeskus keskkonna- ja looduskaitseametiks kiitis valitsus heaks 9. oktoobril. Kui ka riigikogu on uue ameti loomise kinnitanud, alustab see tööd 2009. aasta jaanuarist. Loodava ameti eesmärk on ministeeriumi kinnitusel muuta keskkonnavaldkonna korraldus inimestele arusaadavamaks ja lihtsamaks ning samal ajal oma tegevuses senisest märksa tõhusamaks.
Mandeli sõnul on tema esmane ülesanne visandada uue ameti struktuur. Selle kohta on oma ettepanekud esitanud keskkonnateenistused ning LKK ja keskkonnaministeeriumi osakondade esindajad. Lõpptulemus peab saama sisemiselt loogiline ja toimiv ning väljastpoolt vaadates arusaadav. Lähtealus on, et isikutele teenuse kättesaadavus ja osutamise kvaliteet oleks ühtlaselt hea kogu riigis.
Uue ameti sisuliseks tugevuseks senise töökorraldusega võrreldes peab Mandel keskkonnavaldkonna rohelise ja pruuni poole hõlmamist samas asutuses. “Haruldasi liike saab kaitsta nende elupaiku kaitstes, elupaiku kaitstakse aga kogu keskkonna kaitsmise kaudu,” selgitab ta.
Viis, kuidas kõnealust reformi tehakse, on teatavasti pahandanud Eesti keskkonnaorganisatsioone, kes leiavad, et neist on lihtsalt mööda mindud. Kirja peaministrile ja riigisekretärile saatis ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit (EMSL). Just Jalmar Mandeli tööleasumise päeval pidasid samal teemal järjekordselt nõu teaduste akadeemia looduskaitsekomisjoni, Eesti looduseuurijate seltsi ja keskkonnaühenduste koja EKO esindajad.
Keskkonnaministeerium/Uudistaja
Marek Sammul looduskaitseõpiku esitlusel. (foto: Toomas Kukk)
Ilmus “Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse”
Maaülikooli (EMÜ) ja osaühingu Eesti Loodusfoto ühistöös on valmis saanud õpik “Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse”. Raamatut esitleti eile maaülikoolis.
Põhiosas on see õpik Richard Primacki raamatu “Primer of Conservation Biology” tõlge; originaal on tõlgitud juba 14 keelde. Eestikeelse tõlke on teinud tuntud looduskaitsja ja looduse tundmise propageerija Rein Kuresoo. Raamatu on kohandanud Eesti ja Euroopa oludele ning teinud ümberkirjutusi EMÜ botaanika osakonna vanemteadur Marek Sammul. Toimetanud on Marek Sammul ja Asko Lõhmus (TÜ).
Raamatus kajastatav materjal avab looduskaitsebioloogia põhiprintsiibid ega nõua mahukaid eelteadmisi ökoloogia või looduskaitse kohta. Seetõttu saab seda kasutada nii ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides lisaõppematerjalina kui ka gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes. Raamat annab piisava ülevaate: tõsisema huvi korral võiks selle põhjal pöörduda juba mahukamate õpikute ning rahvusvaheliste teadusajakirjade poole.
“Eesti looduskaitsel on pikk ja mitmekesine ajalugu, kuid õppematerjale on looduskaitse kohta avaldatud vähe,” tõdes Sammul. Kõige põhjalikum on 1973. aastal ilmunud Eerik Kumari raamat “Looduskaitse”. Omas ajas väga eesrindlik väljaanne sobib õppematerjaliks tänapäevalgi. Siiski on looduskaitsebioloogia mitmed kontseptsioonid töötatud välja alles viimasel ajal ja neid pole seni eesti keeles tutvustatud.
Raamatu väljaandmist on toetanud keskkonnainvesteeringute keskus ja Euroopa Liit.
EMÜ
Lindude ohjamise kava nüüd ka veebis vaadata
Eelmise nädala Uudistajas http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja244.html
kirjutasime Tartus tehtud vareslaste ohjamise uurimistöö esitlusest. Nüüd on aruannet võimalik vaadata ka Tartumaa keskkonnateenistuse kodulehelt www.envir.ee/tartumaa.
Tegemist on pikemaajalise töö esimese etapiga, mis teeb kokkuvõtte maailmas rakendatud meetmetest ja nende tulemuslikkusest. Aruannet peaks olema huvitav lugeda eeskätt linnade ja teiste asulate keskkonnaspetsialistidel ja heakorra eest vastutavatel ametnikel, aga ka ettevõtete ja korteriühistute juhtidel.
Tegemist on Tartumaa keskkonnateenistuse, Tartu linnavalitsuse ja Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi koostööprojektiga.
Tartumaa keskkonnateenistus/Uudistaja
TASUB OSALEDA
Konverents keskkonnaorganisatsioonide rollist veemajanduses
24.–25. novembril peetakse Tallinnas Uniquestay Mihkli hotellis (Endla 23) rahvusvaheline konverents “Keskkonnaorganisatsioonide osalemine veemajanduses: rollid, tegevused ja tulevikuvisioon”.
Konverentsi eesmärk on suurendada valitsusväliste organisatsioonide (VVO) veemajanduses ja -poliitikas osalemise tõhusust Balti riikides, Põhjamaades, Venemaal ja Valgevenes. Selleks vahetatakse kogemusi VVO-de rolli, parimate praktikate ja võimalike tegevuste kohta avalikkuse kaasamisel veemajanduse planeerimisse ja poliitilistesse protsessidesse, samuti arutatakse edasisi koostöövõimalusi osalevate riikide keskkonnaorganisatsioonide vahel. Konverents peetakse inglise keeles.
Osalussoovi korral tuleb ühendust võtta Merle Kurisega e-posti (merle.kuris@bef.ee) või telefoni teel (tööl 659 7029, mobiil 5620 3864).
Balti Keskkonnafoorum
Omnibussiga Soomaale ja Käsmu ning loodusõhtule filme vaatama
Homme, 8. novembril, sõidab Looduse Omnibuss Soomaale.
Ka novembris tõusevad Soomaa jõed vahel üle kallaste ja ujutavad metsi, niite ning majapidamisi. Tulvavesi ei ole katastroof, vaid tavaline – ehkki eriline – loodusnähtus. Laupäevasel retkel on kaks võimalust: kaasa teha kanuumatk Mulgi heinamaadelt mööda Lemmjõge ja Raudnat Riisale või vaadata neid paiku kuivalt maalt ning matkata mööda laudteed Riisa rabas. Matkad lõpevad ühise piknikuga Hoolmiku talus.
Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 9, tagasi Tallinna jõutakse kell 20. Sõidu hind (koos piknikuga) on täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 200 ja õpilastele 100 krooni. Koolieelikud saavad Omnibussi reisidele ikka tasuta. Kanuusõidu lisatasu on 100 krooni.
Pühapäeval, 9. novembril matkatakse Käsmu poolsaarel piki randa ja mööda metsi. Omnibussi väidetavasti üldse esimest tõsist matka Käsmu poolsaarel, pikkusega 12 kilomeetrit Vana-Jüri otsast mööda Mädalahe randa Palganeemele, sealt piki Eru lahe randa Tiirneemeni ning Keripõllu teed pidi Käsmu kalmistule, juhendab Lahemaa hea tundja Anne Kurepalu. Meremuuseumis ootab rännulisi Aarne Vaik.
Väljasõidu- ja saabumisajad on kell 9 ja 18. Sõidu hind koos supiga täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 150 ja õpilastele 100 krooni.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 info@looduseomnibuss.ee.
Esmaspäeval, 10. novembril kell 18 on aga järjekordne loodusõhtu rahvusraamatukogus. Näha saab kaht Matsalu VI loodusfilmide festivalil tunnustatud filmi. “Alpide prints”(reþissöörid Klaus Feichtenberger ja Otmar Penker) jutustab punahirvest, kes on Kesk-Euroopa suurim ja levinuim loom. Seda tänu kohanemisvõimele: ehkki jahimehed on tunginud tema elualale ja surunud ta sügavamale metsadesse, on ta püsinud. “Meduus – surmav ilu” (reþissöör Florian Guthknecht) jutustab aga juba dinosauruste-eelsest ajast pärit kummalistest olenditest, kes on vallutanud veealuse maailma poolustest troopikani ning oma ohutule välimusele vaatamata on ühed kõige mürgisemad maailmas. Filme tõlgib Tiit Mesila. Õhtul esitletakse ka Gicu Rau uut plaati, kus paani flöödil kõlavad Eesti lood.
Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10, täiskasvanutele 25 krooni.
Looduse Omnibuss
Geoloogia huvipäev
Tartu ülikooli (TÜ) loodusmuuseum ootab geoloogia huvipäevale 8. novembril kell 10–18.
Kavas on Tõnu Pani ja Mare Isakar juhendusel väljasõit Piusale ja Ilumetsa kell 10 Tartust Vanemuise 46 eest. Info ja eelregistreerimine: Külli Kalamees (kylli@ut.ee, telefon 5342 5101, veeb http:// www.natmuseum.ut.ee).
Huvipäevi toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
TÜ loodusmuuseum
Tartus saab taas näha Matsalu festivali parimaid filme
Nagu juba kenaks tavaks, hakkab Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) näitama ka Matsalu 6. loodusfilmide festivali osalenud filmide paremikku.
Hooaja esimene filmiõhtu TKKHK saalis (Kompanii 10) on teisipäeval, 11. novembril kell 18. Linastub festivali peaauhinna, Grand Prix’ võitnud film “Pidusöök” (“The Feast”; reþissöörid Ralf Kiefner ja Peter Spielmann Saksamaalt). Annotatsiooni kinnitusel on tegemist vahva ja keeruka loodusfilmiga “ .. kord aastas Lõuna-Aafrika rannikul puhkevast sardiinipalavikust. Igal talvel toimuv õrritav sardiinide tantsupidu, hukatuslik ballett, kus ka kiskjad on huvitatud osalised. Kaldal aga ootavad inimesed võrkudega. Filmis põimuvad kaasaegne montaaþitehnika ja klassikalise loodusfilmi stiil”.
Teisena saab seekord näha Saksamaa-Prantsusmaa linateost “Meduus – surmav ilu” (“Jellyfish – a lethal Beauty”; reþissöör Florian Guthknecht), mis tõi autoreile þürii eriauhinna. Taas annotatsioonist: “See film muudab stereotüüpideks kinnistunud arusaamu vähe uuritud meduusidest. Läbipaistev, õrn, 99% vett. Ei aju, verd ega südant. Sellest hoolimata on need juba dinosauruse-eelsest ajast pärit kummalised olendid – meduusid – vallutanud veealuse maailma poolustest troopikani, ookeanisügavustest mageveejärvedeni.”
Piletid maksavad 10 ja 25 krooni.
TKKHK
Taas algab VVV matkamäng
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV SA) kutsub kõiki Eesti koole ja lasteaedu osalema VVV matkamängus.
Et matkamängus osaleda, võib valida ükskõik millise kooli või lasteaia lähedal oleva matkaraja. Kaasa saab lüüa kuni 31. märtsini 2009. Matkamängu suur pluss on see, et matka aja saab iga lasteaiarühm või klass ise vabalt valida. Kui parajasti sajab paduvihma või kraadiklaas näitab suurt külma, saab lihtsasti kokku leppida uue matkapäeva aja.
Osalevate klasside ja lasteaiarühmade hulk ühest lasteaiast või koolist ei ole piiratud. Selleks, et VVV matkamängus kaasa lüüa, tuleb VVV SA kodulehe www.vvvs.ee kaudu minna VVV laste matkamängu võrgupaika http://www.vvvs.ee/90/, kust saad kogu vajaliku info, kuidas osaleda ja registreeruda.
Matkamängu lõppedes saavad 15 tublimat osaleda ühes VVV pakutavas õppeprogrammis või matkal. VVV SA poolt on tasuta õppeprogrammis osalemine ja transpordi kompensatsioon (kuni 1200 krooni). Kõik matkamängus osalevad rühmad ja klassid saavad kingituseks loodusraamatu, mille VVV SA postitab omal kulul matkamängu lõppedes. VVV matkamängu toetab KIK.
VVV SA
Näitus IV rahvusvahelise polaaraasta kohta
Kolmapäeval avati Tartu ülikooli (TÜ) loodusmuuseumis (Vanemuise 46) näitus “IV rahvusvaheline polaaraasta 2007–2008 ja Eesti teadlased polaaraladel”. Näitus oli aprillist augustini väljas Tallinna ülikooli (TLÜ) akadeemilises raamatukogus.
IV rahvusvaheline polaaraasta (IV RPA) on üks ambitsioonikamaid nüüdisaegseid rahvusvahelisi teadusprogramme, milles osalevad teadlased 63 riigist 228 projektiga. IV RPA hõlmab uuringuid nii Arktikas kui ka Antarktikas. Mõistmaks meie planeedi toimimist ja inimeste mõju sellele, on kriitiline osa just polaaraladel tehtaval teadusel. Ühtlasi on polaaralad suurepärased Maal minevikus valitsenud kliima- ja keskkonnatolude arhiivid ning ainulaadsed vaatlusalad paljude maiste ja kosmiliste nähtuste tarvis.
Näituse kokkuseadmisel on osalenud TLÜ akadeemiline raamatukogu, sihtasutus Eesti Polaarfond, Eesti teaduste akadeemia polaaruuringute komitee, Eesti polaarklubi ja Tallinna tehnikaülikool ning näituse taasavamisel Tartus TÜ loodusmuuseumi geoloogiamuuseum. Näitus jääb avatuks kuni IV RPA lõpuni 1. märtsil 2009. Näituse kuraator on Eesti tuntuim Antarktika-uurija Enn Kaup (512 9652, kaup@gi.ee).
TKKHK
Sarnasused kultuuris ja looduses
Eeloleval nädalavahetusel, 8.–9. novembril, on Tartus rahvusvaheline seminar “Sarnasused kultuuris ja looduses: teoreetilised ja semiootilised perspektiivid”.
Seminar, mille korraldajad on Tartu ülikooli (TÜ) semiootika osakond ja Eesti looduseuurijate selts (LUS) ja toetajaiks Tartu Kultuurkapital, Eesti teadusfond, Hasartmängumaksu nõukogu, peetakse LUS-i majas (Struve 2).
Seminari programmi leiate võrgupaigast http://www.ut.ee/SOSE/tartu/resemblances/program.html.
TÜ
Kuidas miljööd hoidvalt renoveerida
Säästva renoveerimise infokeskus (SRIK) kutsub Rakvere ja ümberkaudsete miljööväärtuslike alade vanade majade omanikke, elanikke, ühistuliikmeid ja majahaldureid tasuta loengutele.
Koolitused, kus jagatakse teadmisi ja oskusi vanade majade sobivast ajakohastamisest ehk säästvast renoveerimisest, algavad Rakveres 14. novembril ning toimuvad reedeti ja laupäeviti, kogumaht on 24 tundi. Koolitus on osalejatele tasuta, koolituse läbinud saavad tunnistuse. Enne tuleb registreeruda e-posti aadressil info@renoveeri.net või telefoni teel 641 4434. Lisainformatsiooni saab võrgupaigast www.renoveeri.net.
Koolitustsüklit toetab krediidi ja ekspordi sihtasutus KredEx.
SRIK
Geograafia paneb paika
19. novembril 10–17 toimub Tallinnas rahvusraamatukogus järjekordne teabepäev “Geograafia paneb paika”, millega märgitakse rahvusvahelist GIS-päeva.
Rahvusvahelist geograafia ja geoinfosüsteemide (GIS) päeva tähistatakse Eestis neljandat korda. Teabepäeval räägitakse taas geograafia tähtsusest igapäevaelus ja sellest, kuidas GIS-tehnoloogia aitab parandada elukeskkonda ja lihtsustada kodanikele osutatavaid teenuseid. Õpetajatele tahetakse tutvustada geograafiaõpetuse häid näiteid.
Ettekandeid kuulatakse konverentsisaalis, huvilised saavad ise aktiivselt tegutseda. Õpilastele on avatud arvutiklass, kus saab tutvuda arvuti võimalustega geograafia õppimisel ning lahendada maakaartidega seotud ülesandeid. Toimub traditsiooniline kartograafia- ja geograafiajoonistuste võistlus ja näitus. Ekskursioonidel raamatukogu kartograafia- ja geograafiasaali saab näha seal pakutavat kirjandust ja kaarte ning tutvuda infootsivõimalustega. Fuajees esitlevad asutused ja ettevõtted oma publikatsioone, andmekogusid, tarkvaralahendusi ja kaarte.
Osalemine on tasuta. Registreeruda saab võrgupaigas https://www.rahvusraamatukogu.ee/76675 kuni 18. novembrini.
GIS- ja geograafiapäeva ning nädalat tähistatakse üle maailma, sellekohast infot leiab veebilehelt www.gisday.com. GIS-päeva kava ja ettekannete lühitutvustused, samuti hulk muid materjale on võrgupaigas http://www.rahvusraamatukogu.ee/93084.
AlphaGIS
(Foto: Science Daily)
Gröönimaa jää: rohkem küsimusi kui vastuseid
Gröönimaa sulav jääkilp on üks kliimamuutusi uurivate teadlaste võtmekohti, kuna sealsed liustikud alluvad ilma soojenemisele hoopis otsesemalt kui Antarktika jäälaam. Ehkki Lõuna-Gröönimaa jää on tormiliselt sulanud, pole sugugi selge, kui suurel määral tõstab see merevee taset.
Päris keeruline on kindlaks teha, kui suur hulk sulavett voolab tõesti merre, kui palju aga imbub külma lume sisse ja külmub uuesti. Sestap ei piisa ainult sulanud pinna suuruse määramisest, vaid tuleb mõõta ka jää paksust. See on keeruline ülesanne, mille lahendus eeldab satelliit- ja maapealsete mõõtmiste kombineerimist. Lasersatelliidid suudavad paksuse muutusi fikseerida kümnesentimeetrise täpsusega, kuid samas ei suuda määrata lumekihi kompaktsust. Raadiolained seevastu ei tungi läbi lumekihi. Niiviisi pole ime, kui aastase sulavee koguse hinnangud kõiguvad viis korda: 50 gigatonnist 250-ni. Sellistest andmetest lähtudes muutuvad mis tahes tulevikuennustused üsna mõttetuks. Seepärast pole veel sugugi selge, mis saab edasi. Mõned asjatundjad ennustavad, et Lõuna-Gröönimaa jää sulab ka edaspidi üha kiiremini, teised ei pea aga võimatuks, et see, vastupidi, aeglustub. Kõigi nende määramatuste pärast on Euroopa teadusfondi ESF eestvõttel valmimas põhjalik ja mitmekesiseid mõõtmisi ühendav uurimisprogramm.
ESF
(Foto: www.diet.si)
Sigaretisuits rikub tittede tervist
Lastearstide ajakirja The Journal of Pediatrics värskes numbris on kaks artiklit, mis toovad lisakinnitust selle kohta, et väikelapsele on ühteviisi ohtlik nii raseduse ajal suitsetav ema kui ka sigaretisuitsu kaudne mõju. Sama teemat käsitleb ka ajakirja toimetajaveerg.
Ühe Californias tehtud uuringu käigus mõõdeti emade veres kotiniini, nikotiini metaboliidi taset, mis võimaldas kindlaks määrata, kas ema oli raseduse ajal suitsetanud või mitte. Selgus, et suitsetajatel on 2,5 korda tõenäosem saada nn. hundikurguga laps. Hundikurk vajab aga tõsist meditsiinilist sekkumist, sageli nelja operatsiooni teisel eluaastal, ja võib põhjustada kõne-, kuulmis- ja toitumishäireid.
Teises uuringus mõõdeti sellesama kotiniini taset muidu igati tervetel beebidel. Täiesti üheselt ilmnes, et sigaretisuitsu käes kasvavad lapsed on närvilisemad ja neid on raskem rahustada.
Kuna üheksa kümnest suitsetajast on selle pahelise harjumuse külge saanud 18-aastaselt või nooremalt, on tõhusaim viis suitsetamist piirata ennetustöö laste ja nende vanemate seas.
AlphaGalileo
VASTUKAJA
Uudistaja hädas väga väikeste arvudega
Eelmises Uudistajas oli juttu lämmastiktrifluoriidist kui ohtlikust nn. kasvuhoonegaasist. Tõlkija ja toimetaja Heido Ots juhtis seepeale meie tähelepanu sellele, et loos on midagi tõsiselt lahti ühikutega: ppt ei saa tähendada miljondikku. Just nii ongi: tegelikult pidanuks juttu olema biljondikest.
Aga veel kirjutab Heido Ots, et anglosaksid irvitavat ka ise juba ammu “oma pp-pruugi üle, küsides: “Part of what per million of what?” ('Mille osad miljoni misasja kohta?') Irvitus on põhjendatud, sest osa kõlab siin liiga esemestatult ja näiteks protsendi kõne all olles ei öelda ju “part per hundred” ('osasid saja kohta'). Meil on oma keeles elegantne võimalus öelda (nagu protsendigi, sajandiku, puhul) lihtsalt tuhandik, miljondik, miljardik (ameeriklastel ppb – part per biljon), biljondik (ameeriklastel ppt – part per triljon) jne.”
Samuti tasub taas rõhutada veel ühte ammu teada, aga kiirustades ikka ununeda võivat keelte iseärasust: miljardist alates kasutavad ühelt poolt USA, Prantsusmaa ja Venemaa ning teiselt poolt Suurbritannia, Saksamaa ja Eesti eri arvsõnu, mis – taas Heido Otsa sõnul – “argimastaapides ilmneb triljoni toppimises biljoni asemele ja biljoni laiutamises seal, kus peab olema miljard, vt EE5, lk 336”.
Uudistajal jääb üle vaid tänuga ja veidi häbenedes kõige kirjutatuga nõustuda.
Toomas Jüriado
Milleks meile mustad kotid
Eelmise Uudistaja avanud foto mustade lehekottidega inspireeris arvuti taha istuma teise meie lugeja. Tartlane MR kirjutab nimelt, et tal on “juba tükk aega üks mõte peas ja ei taha ära ka minna, seni kuni veel tänavate ääres äravedamata musti lehekotte jätkub”.
Jagan üsna üks-ühele MR-i nõutust, miks see kõik just nii peab toimuma: et lehed aetakse luuaga või nüüd järjest sagedamini iseäralike puhuritega kokku, topitakse kotti ja viiakse ilmselt ikka prügimäele. Kottidele ja autokütusele kulub raha ja väärtuslikku tooret, vedajatelegi vaja palka maksta – ning prügimäed aina kasvavad. Ilmselt oleks hoopis mõistlikum tarvitada lehti puude, põõsaste ja muru väetisena: selleks tuleks nad lihtsalt peeneks jahvatada. MR arvab, et paneks õige lehepuhurid tagurpidi tööle, nagu kellamees Lible tahtis jõge teisele poole voolama panna: “Torust tulev õhk ei puhuks lehti mööda välja edasi, vaid imeks sisse, mingi tiivik purustaks need peeneks puruks ja sülitaks teisest otsast välja murule laiali. Tuul seda puru, eriti sügisese märja ilmaga enam laiali ei kanna, väetis jääb maale teatud osas alles ja kevadeks on see nii maasse vajunud, et tuul teda ka enam ringi liigutama ei hakka.”
“Või on see idee ka rohkem Jaan Tatika omade sarnane, reaalsuses mõttetu?” küsib MR oma arutluse lõpuks. Minu arvates ei ole!
Toomas Jüriado
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
