Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
21. november  2008




Suur osa Eestist sai lõppeval nädalal tunda esimese lume rõõmu



UUDISTAJA SOOVITAB



     
    

               

 

            
EESTI UUDISEID




Kaks kolmandikku purjekaseltskonnast: (paremalt) Rutt Hints, Tiit Hunt, Toivo Lodjak ja Mait Møgelvang-Dumky



Kuraator Kärt Marani idee põhjal kujundatud näituseruum

 

Läänemeri on noor

Kolmapäeva õhtupoolel avati Tallinnas Eesti loodusmuuseumis (Lai 29A) näitus “Noor meri”.

Näitus toob esile Läänemere looduse vastandlikke tahke ning kirjeldab mere tekke- ja arengulugu. Ühe näituseruumi kujundusidee on kuraator Kärt Maranilt: kogu põrand on kaetud mereäärsest klibuvallist tooduga. Ruumi seintel on aga Tiit Hundi aastate jooksul tehtud fotod liikidest, kes kõik on kusagilt mujalt sellesse noorde merre elama saabunud, ning rohked selgitavad joonised ja tekstid. Huviline leiab lisateavet kindlasti ka ajakirja Loodusesõber oktoobrinumbrist, kus on Tiit Hundi lugu “Tulnukad meie lombi kallastel” (lk. 24–27).

Teises näituseruumis püüavad pilku suured panoraamvaated põhiliselt Rootsi rannikult, mis kajastavad Läänemere ligi pooleteist miljardi aasta pikkust eellugu. Pildid on tehtud mullu suvel Rootsi-Taani kapteni Mait Møgelvang-Dumky purjekal ette võetud üle tuhande kilomeetri pikkuse merereisi jooksul. Oxelösundist lähtunud teekond viis esmalt piki Rootsi idarannikut lõunasse kuni Ölandini, sealt ümber Gotlandi põhjatipu ja risti üle mere Ruhnuni ning ka Eesti saartele põigates lõpuks Lohusallu välja. Peale kapteni olid purjekal loodusmuuseumi töötajaist geoloogid Rutt Hints ja Toivo Lodjak ning zooloog Tiit Hunt ning tsütoloog-histoloog Reet Hunt ja merebioloogist kirjastaja Henry Kenamets.

Näitus on avatud kuni 1. veebruarini, muuseum on lahti kolmapäevast pühapäevani kell 10–17.

Eesti loodusmuuseum/Uudistaja

 
  

Euroopa Liit aitab sulgeda Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksiprügilad

20. novembril kinnitas valitsus “Põlevkivitööstuse nõuetele mittevastavate prügilate korrastamise investeeringute kava aastateks 2008–2013”, mille alusel suletakse ja korrastatakse Kohtla-Järve ning Kiviõli poolkoksiprügilad.

Rahvakeeli tuhamägedeks kutsutavaid poolkoksiprügilaid lubab sulgeda ja korda teha Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist kavandatud 850 miljonit krooni. 750 miljonit krooni kulub Kohtla-Järve ning 100 miljonit Kiviõli poolkoksiprügilale.

Jäätmeseaduse järgi peavad Eestis EL nõuetele mittevastavad prügilad olema suletud 16. juuliks 2009 ja korrastatud 16. juuliks 2013. “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” raames on jäätmekäitluse korrastamiseks kasutada 2,8 miljardit krooni. Lisaks poolkoksimägedele ja tuhaväljadele tuleb sulgeda ja korrastada ka nõuetele mittevastavad tavajäätmeprügilad, rajada uued ja nõuetekohased ning arendada jäätmete taaskasutust.

Keskkonnaministeerium

 
  

“Oma kodu” – maaülikooli aasta tegu

Eesti maaülikooli (EMÜ) akadeemilisel aktusel 14. novembril anti tiitel “Aasta tegu 2008” tudengite erialaseltsidele ühisprojekti “Oma kodu” eest.

Värsked laureaadid, Eesti metsaüliõpilaste selts, maaülikooli keskkonnaüliõpilaste selts ja Eesti maastikuarhitektuuriüliõpilaste selts tegid tänavu kevadel ühisel jõul ning ülikooli rahalisel toel korda EMÜ metsamaja keldriruumid ning sisustasid need vaba aja veetmiseks. Üliõpilased varusid ise remondimaterjalid ja tegid sisekujunduse. Ka taaskasutuskeskusest pärit mööbel on tudengite endi poolt korrastatud. Peale ühisruumide, kus on võimalus kasutada arvuteid ja videoprojektorit, on igal seltsil oma tuba.

EMÜ rektor on juba kuuendat aastat tunnustanud “Aasta teo” tiitliga ettevõtmisi, mis jäävad väljapoole igapäevaseid kohustusi. Varasemate aastate tegudeks on valitud Rõhu katsekeskus, keskkonnaüliõpilaste selts, keskkonnahoidlik reoveepuhasti, tervisliku piima arenduskeskus ja Võrtsjärve järvemuuseum.

EMÜ

 
  

RMK annab rakendusuuringuiks 3,2 miljonit kroon

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) juhatus valis RMK teadusnõukogu sel suvel välja kuulutatud rakendusuuringute konkursile esitatud taotluste seast välja kolm projekti, mida rahastatakse kokku üle 3,2 miljoni krooniga.

Taotlusi esitati kokku kaheksa, hinnatud taotluste soovitud rahastamise kogumaht ületas 6 miljonit krooni. Kolm väljavalitut on “Raidmete kasutuselevõtuga ohustatud koore- ja puiduseoselised liigid Eestis” (projektijuht Piret Lõhmus Tartu ülikoolist, rahastamise maht 0,6 miljonit krooni), “Metsakuivenduse mõju potentsiaalselt ohustatud elustikule” (Raul Rosenvald maaülikoolist, maht 1,4 miljonit krooni) ja “Puistu takseertunnuste juurdekasvu mudelite täiustamine” (Andres Kiviste maaülikoolist, maht 1,2 miljonit krooni). Projektid kestavad kolm aastat.

RMK

 
  

Ilmub põhiseaduse kommenteeritud väljaanne

Eestikeelse ülikooli 89. aastapäevaks ilmub Eesti vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. Seda esitletakse 2. detsembril Tartu ülikooli (TÜ) õigusteaduskonnas.

Ülikooli egiidi all koostatud põhiseaduse kommentaaride teine väljaanne on valminud tänu justiitsministeeriumi ja TÜ vahelisele teadus- ja arendustöö lepingule, mille vahetu täitja oli ülikooli õigusteaduskond.

“Esimese kommenteeritud väljaande avaldamisest on möödunud pea kuus aastat, selle aja jooksul on oluliselt edasi arenenud riigiõiguslik mõte ja praktika. Rahvahääletusel on vastu võetud põhiseaduse täiendamise seadus, Eesti on astunud Euroopa Liitu – kõik see on suurel määral mõjutanud põhiseaduse mõtte ja sätete tõlgendamist,” selgitas lepingu vastutav täitja, riigi- ja haldusõiguse professor ning õigusteaduskonna dekaan Kalle Merusk.

Meruski sõnul osalesid põhiseaduse kommentaaride kirjutamisel Eesti parimad riigiõiguse asjatundjad. Peaaegu kõik kommentaaride autorid on kas lõpetanud TÜ õigusteaduskonna või töötavad seal õppejõududena.

TÜ Iuridicumis toimuva esitluse avab ülikooli rektor professor Alar Karis. Ühtlasi kõnelevad justiitsminister Rein Lang ja teaduskonna dekaan professor Kalle Merusk. Kirjastus Juura annab autoritele ja projekti teostajatele üle eksklusiivväljaanded.

 

  



“Birdwatch’i “ tibud on nüüd kokku loetud

Traditsioonilise sügisese linnuvaatluse “Birdwatch 2008” Eesti koordinaator Tarvo Valker andis läinud nädala lõpus teada vaatluse lõplikud tulemused.

Ornitoloogiaühingule laekus kokku 63 vaatlusnimekirja 249 osalejalt. Ühtekokku vaadeldi 169 linnuliiki. Päris erakordne on Valkeri sõnul “Birdwatch’i” käigus linnusõprade kokku loetud lindude hulk: see küündis 1,1 miljonini ja on muidugi ka linnuvaatlusnädalavahetuse uus rekord. Kõige arvukamaks liigiks osutus metsvint (690 000 is.). Arvukat vintide rännet oli vaadeldud peamiselt meie linnujaamades (Sõrve, Kabli, Lao). Metsvindi kõrval võib arvukamate liikidena välja tuua valgepõsk-lagle (63 000), põhjavindi (20 500), siisikese (19 000) ning hallrästsa (12 000).

Kokku vaatlesid linnuhuvilised viit linnuharuldust: suurpiiritajat, suuränni, karbuskajakat, niidu-kaelustäksi ja punanokk-varti. Mitu mainitud vaatlust said  viimasel HK koosolekul komisjoni heakskiidu, sealhulgas Eestis esimest korda nähtud suurpiiritaja. Eksikülaliste kõrval olid põnevamad nimekirjades toodud liigid hõbehaigur (kokku 56 isendit), rabapistrik (7), mudanepp (4), tamme-kirjurähn (üks rõngastatud isend Kablis) ning mägi-kanepilind.

Linnuhuviliste arvutilist

 

  


Kalamehed Mustvee sadama muulil

 

Harrastuskalapüügi võimalused 2009. aastaks on teada

Keskkonnaministeerium teatas 20. novembril, et Jaanus Tamkivi on heaks kiitnud järgmisel aastal kehtivad harrastusliku kalapüügi piirangud, püügivõimalused ja püügitasud, mis on võrreldes selle aastaga jäänud  enam-vähem samaks. 2009. aasta kalastuskaarte saab taotleda juba alates selle aasta 1. detsembrist.

Ministri määrus sätestab kalavarude kaitseks piirangud harrastuskalapüügil nakkevõrgu, õngejada, kuuritsa, liivi, vähimõrra ja vähinataga ning piirab kalapüüki mõnedel looduskaitsealadel ja lõheliste jõgedel. Näiteks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kevadisel särjepüügiajal on harrastuslik nakkevõrgupüük lubatud 15. märtsist kuni 5. maini. Kasutada võib nakkevõrku silmasuurusega 56–72 mm.

Väikejärvedes on nakkevõrkudega püügi piirarvud kehtestatud kalavarusid uurivate teadlaste soovituste alusel ja veekogu suuruse järgi. Näiteks vähenesid püügivõimalused Harjumaal Kahala ja Rummu järvel, Soodla veehoidlal ning Männiku karjääris.

Muutunud on harrastuskalapüügi korraldus Silma ja Endla looduskaitsealal. Silma looduskaitsealal lubatakse püüda vaid õngpüünistega; nakkevõrku ega õngejada kasutada ei või. See võimaldab edaspidi suurendada õngepüüki. Endla looduskaitsealal on kaotatud talvised piirnumbrid ning püüda võivad kõik soovijad. Suviseks püügiajaks lisandub võimalus soetada ühepäevane kalastuskaart.

Vähipüügiks saab taotlusi esitama hakata 1. juulist. Taas lubatakse vähipüüki Saaremaal, välja arvatud Põduste jões ja Laugi peakraavis.

Harrastusliku kalapüügi õiguse tasud nii siseveekogudes kui ka merel jäävad üldjoontes samaks. Määrusega saab tutvuda keskkonnaministeeriumi koduleheküljel http://www.envir.ee/1022195.

Keskkonnaministeerium


 



TASUB OSALEDA



Kursus “Keskkond ja säästev areng”

Sihtasutus REC Estonia ja Eesti vabaharidusliit (VHL) kutsuvad täiskasvanud õppijaid tutvuma keskkonnahoidliku organisatsiooni ja majandamise põhimõtetega kursusel “Keskkond ja säästev areng”.

Koolitus toimub Tallinnas Seiklusjutte Maalt ja Merelt koosolekuruumis (Tartu mnt. 44) ajavahemikul 9. detsembrist 2008 kuni 14. märtsini 2009 kokku viie päeva kestel.

Soovijatel palume registreerida elektrooniliselt marili.lenk@vabaharidus.ee või telefoni teel 677 6295 hiljemalt 2. detsembriks.

Koolitus on osavõtjatele tasuta; toetab vabaühenduste fond, mida on rahastanud Island, Lichtenstein ja Norra EMP finantsmehhanismi vahendusel. Toetusi koordineerib Avatud Eesti fond ja keskkonnainvesteeringute keskus.

REC Estonia   






Matsalu festivali filmid Tartus

Matsalu 6. loodusfilmide festivali paremaid filme saab Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK, Kompanii 10) taas vaadata teisipäeval, 25. novembril kell 18.

Seekord on kavas kategoorias “Loodus” esimese preemia saanud film “Alpide prints” (“Prince of the Alps”; Austria režissöörid Klaus Feichtenberger ja Otmar Penker), mis pajatab Kesk-Euroopa suurima loomaliigi punahirve vasikast, ning samas kategoorias parima režii preemia saanud Saksamaa film “Jääkarud – elu õhukesel jääl” (“Polar Bears – living on Thin Ice”; režissöör Thomas Behrend), paeluv jutustus planeedi suurimast kiskjast.

Piletid maksavad 10 ja 25 krooni.

TKKHK

  


Loodusõhtu ja keskkonnabuss TKKHK

Lisaks Matsalu-filmide õhtule (vt. eelmist teadet) on Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK) eeloleval nädala veel kaks avalikku üritust.

Kolmapäeval, 26. novembril kell 18 on vestlusõhtu “Millised on looduskaitse suunad maailmas täna?”, mille teemaderingi keskmes on rahvusvahelise looduskaitseliidu IUCN tegevus. Sügisel peeti Barcelonas IUCN-i neljas ülemaailmne kongress. Seal arutatud nüüdissuundumustest maailma looduskaitses annavad ülevaate IUCN regionaalne nõunik, maaülikooli professor Kalev Sepp, Eestimaa looduse fondi tegevjuht Jüri-Ott Salm ning EMÜ professor ja kahe IUCN ekspertide komisjoni liige  Mart Külvik.

Loodusõhtu korraldavad maaülikooli keskkonnakaitse üliõpilaste selts ja TKKHK, toetab hasartmängumaksu nõukogu.

Laupäeval, 29. novembril sõidab aga keskkonnabuss piisonifarmi ja Lääne-Virumaa kaunitesse looduspaikadesse. Põlula külas asuva piisonifarmi südame – saloon’i – ümber on omapärane indiaani küla, mesila, Eedeni aed ja Ameerikast toodud taimede istandus. Päeva teisel poolel viib ekskursioonijuhi Riina Kotter Lääne-Virumaa kaunitesse looduspaikadesse.

Väljasõit TKKHK eest Kompanii 10 on kell 9, tagasi Tartus ollakse kell 18 paiku.

Info ja registreerimine telefoni teel 736 6120 või e-postiga: info@teec.ee. Osalustasu 35 krooni saab tasuda bussis. Keskkonnabussi ekskursioone toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

TKKHK

  



Nurgake Kiltsi mõisast

 

Omnibussiga Krusensterni kodukanti, loodusõhtul Jaapanisse

Looduse Omnibuss suundub homme, 22. novembril Pandivere lääneossa, admiral Krusensterni kodukanti.

Väike-Maarja rahvamajas esitletakse filmi kuulsa meresõitja ja maadeavastaja Adam Johann von Krusensterni elust. Filmi loojad on Lembit Keerus, Jüri Karemäe, Jüri Kuuskemaa, David Vseviov, Raivo Järvi jt. Ennelõunal käiakse Arbaveres, Vohnjas, Kadrinas ja Neerutis, pärast filmi aga väikesel matkal Äntu järvedele. Näha saab Kiltsi mõisa (fotol). Kultuuriloolist retke juhendab Jaan Masing.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 9, tagasi jõutakse kell 20. Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 150, õpilastele 100 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee

www.looduseomnibuss.ee

Ka esmaspäevast loodusõhtut rahvusraamatukogus veab Jaan Masing: tavapärasel ajal, kell 18 algaval õhtul minnakse juttudes ja pildis seekord Jaapanisse. Oma jaapani helilaadis ja taevatähtedest inspireeritud muusikat esitab helilooja ning klaverikunstnik Urmas Sisask.

Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10, täiskasvanutele 25 krooni.

Looduse Omnibuss

  


Jõmmu sügissõidud

Emajõe lodi Jõmmu ootab loodushuvilisi ka sel sügisel. Soojas trümmis saab kohvitassi kõrval seekord kuulda Emajõe kaladest, imetajatest, putukatest, selgrootutest, tigudest-karpidest ning linnustikust. Lodjasõidud-loengud algavad Väikese lodjakoja sadamast Ujula tänav 98 ning kulgevad Vorbuse suunas.

Pilet kahetunnisele õuesõppe retkele maksab 50 krooni. Sõitudele on vaja enne registreeruda veebi www.lodi.ee esilehel asuvas registreerimismootoris. Küsida saab telefoni teel 551 8386.

22. ja 23. novembril kell 11–13 toimuvatel reisidel räägib kaladest ja kalapüügist Emajõel Elo Raspel, 23. novembril kell 14–16 imetajatest vees Mart Jüssi.

Kaks sõitu on ka neljapäeval, 27. novembril: kell 13–15 on lektor Annelie Ehlvest (“Teod-karbid, veeselgrootud”), kell 16–18 Jaan Luig (“Putukate maailmast”).

Järgmisel nädalavahetusel, 29. ja 30. novembril kell 10–12 on sõidud Rein Kuresooga, kes kõneleb Emajõe lindudest.

Lodjakoda



  
 

Tartus saab vaadata dinosaurusi

Tartu ülikooli (TÜ) geoloogiamuuseumis on avatud näitus “Raul Lunia dinosaurused”.

Ehkki ligi 200 miljonit aastat tagasi meie planeeti asustanud dinosaurustest on tänapäeval võimalik leida vaid kivistisi, on paleontoloogid suutnud kujutlustes taastada selle “kadunud maailma” tol ajal Maad asustanud loomade, siin kasvanud taimede ja valitsenud kliimaga.

TÜ geoloogiamuuseumis on praegu eksponeeritud paleontoloogiliste andmete toel valmistatud dinosauruste 1 : 15 mõõdus maketid ning 1 : 1 mõõdus koljude koopiad; autor on kunstnik Raul Lunia. Nii dinosauruste kui ka nende kaasaegsete pterosauruste, ihtüosauruste, krokodillide ja kilpkonnade taustaks on kasutatud detailitäpselt kujundatud digimaastikke.

Dinosauruste näitus on avatud 2009. aasta märtsi lõpuni. Lähem info ja ekskursioonide tellimine: tel. 737 6076 või e-post loodusmuuseum@ut.ee.

TÜ loodusmuuseum

  


Ökoturismi konverents Moostes

Eesti ökoturismi ühendus (EÖÜ) korraldab 3. detsembril Põlvamaal Mooste mõisa veskiteatris ökoturismi konverentsi “100% naturaalsust”.

Konverents algab kell 10, esinevad osaühingu Süvahavva Loodustalu edendusnõunik Peep Tobreluts, EOÜ esimees Aivar Ruukel, Marika Mann Kumari Reisidest, Maarika Toomel (Viitong Reisid OÜ), Adrian Gerloff (Saksamaa reisibüroo Estland-Reisen) ja Daniel Wolf Watz Östersundi Kesk-Rootsi ülikoolist.

Lõunavaheajal on mõisa linakojas võimalus maitsta ja kaasa osta mahetooteid Põlva- ja Võrumaalt. Päeva lõpus tunnustatakse aga Põlvamaa 2008. aasta parimaid turismikorraldajaid.

Konverentsil osalemiseks on vajalik registreeruda hiljemalt 28. novembriks aadressil pak@polvamaa.ee või telefoni teel: 799 8959 või 524 2025. Osavõtutasu on 200 krooni.

EÖÜ

  



Fotomeenutus Ahto Kaasiku mainitud Paluküla hiiemäelt: hiiemäe kaitsjad versus suusaentusiastid Vesilinnu telekaamera ees

 

Hiie sõber saab auhinnaks kirve

Järgmisel laupäeval, 29. novembril kell 12–15 toimub Tartus Eesti kirjandusmuusemi saalis (Vanemuise 42) esimest korda tunnustamissündmus “Hiie vägi”, mille naelana kuulutatakse välja Hiie sõbra aunime pälvinu ja antakse talle üle Hiie sõbra kirves.

Sündmusel tutvustatakse samuti fotovõistluse “Maavalla hiied 10221” tulemusi ja autasustatakse võitjaid. Piduliku sündmuse pillilugude ja laulude eest hoolitseb Lauri Õunapuu ning lavajuht on Merle Jääger. Sündmus on avalik ja tasuta.

Maavalla koja vanem Ahto Kaasik selgitas, miks valiti Hiie sõbra auhinnaks kirves: “Kirves on põline ja väärikas töö-, sõja- ja taiariist. Hiie sõbra kirves meenutab, et meie pühapaigad pole säilinud juhuslikult, vaid inimese läbimõeldud, kindla ja sageli ka ennastsalgava tegevuse läbi. Põlisrahva käes on kirves alati olnud hiie kaitsel, mitte selle kahjustamisel. Meenutagem vaid neid, kes kogunesid nelja aasta eest Paluküla hiiemäe kaitsele. Või neid lugematuid inimesi, kes on hoidnud ja varjanud pühapaiku läbi vaenulike sajandite.”

Hiie sõbra võrgupaik on http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=2882&op=lugu, fotovõistluse pilte näeb võrguaadressil http://www2.maavald.ee/pildid/.

Hiie sõbra tunnustamissündmust toetab Eesti kultuurkapital ja Eesti rahvuskultuuri fond, fotovõistlust Kehrwieder, Turu Foto, Loodusajakiri, Overall, Maaleht ja Lofo.

Maavalla koda

  


LUSis kuuleb ELKSist

Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) novembrikuu üldkoosolek algab neljapäeval, 27. novembril kell 17.15 LUSi maja saalis Tartus Struve 2.

Esineb Eesti looduskaitse seltsi (ELKS) esimees Juhan Telgmaa, kes räägib ELKSi tegemistest.

LUSi botaanikasektsioon kutsub kõiki huvilisi osalema oma järgmisel koosolekul kolmapäeval, 26. novembril kell 17.15 A. Vaga auditooriumis (Lai 40).

Ülle Reieri ja Silvia Pihu jututeema on “Taasiseseisvunud Ukrainaga botaanilisi sidemeid taastamas”.

LUS



 


MAAILMAST 

 



Vikerkaar Islandi rahvusraamatukogu kohal. Pilt on tehtud just samal päeval, kui pankrotti läks riigi kolmas suurpank…

 

Rahahädas Islandist saab Põhjamaade ministrite nõukogu eesistuja

Teadete vahele sellest, et kolme suurpanga pankroti järel suurde hätta sattunud Island saab suure tõenäosusega umbes kuus miljardit dollarit abi rahvusvaheliselt valuutafondilt IMF ning Põhjamaadelt ja Jaapanilt, on võib-olla huvitav lugeda ka üht hoopis teiselaadset sõnumit: Island on tuleval aastal Põhjamaade ministrite nõukogu (PMN) eesistuja.

PMN teatel rõhutab Island silmapaistvate teadusuuringute olulisust iseäranis energeetika, kliima ja keskkonna vallas. Võtmerolli mängivad siin Põhjamaade teadusamet, Põhjamaade innovatsioonikeskus ja Põhjamaade energeetika-uuringute keskus. Konkreetseks ülesandeks saab muu hulgas kliima, keskkonna ja energeetika valdkonna teadusuuringute programmi “From The Nordic Region to the World” (“Põjapiirkonnast maailmale”) elluviimine.

Olulisim rahvusvaheline sündmus Islandi eesistumise ajal on ÜRO kliimateemaline tippkohtumine Kopenhaagenis. Ülemaailmne soojenemine võimaldab avada uusi merekaubandusliine ja võtta kasutusele Arktika loodusvarasid. Islandi eesistumise ajal pööratakse sealsele arengule ja laiematele koostöövõimalustele erilist tähelepanu.

PMN esindus Eestis/Uudistaja


 

California: soojenev kliima muudab tulekahjud üha ohtlikumaks

Berkeley California ülikooli uurijate David Roland-Holsti ja Fredrich Kahrli uuring California kliimaohtudest ja nende mõjust ilmus just läinud nädalal, täpselt sel ajal, kui märatsev kahjutuli oli hävitanud juba üle 800 kodu Los Angeleses ja Santa Barbaras. Tulekahjudele lisab hoogu ülimadal õhuniiskus, kõrge temperatuur ja krõbekuiv taimestik. Osariigi kulutused tuletõrjele on mullustest juba 150 protsenti suuremad.

Teadlased hoiatavad selles raportis, et kliimamuutusest tulenevad ulatuslikumad looduspõlengud, äärmuslikud ilmaolud ja meretaseme tõus seavad osariigi kinnisvarast koguväärtusega neli biljonit dollarit ohtu osa, mille hind on 2,5 biljonit. Sellele lisandub miljardite dollarite eest kahjustusi, mis tekivad transpordi-, energia-, vee- ja muudele infrastruktuuridele.

Roland-Holsti sõnul on California looduspõlengutes tõeline mure hooajaline vee kättesaadavus. Võtmeküsimus on Sierra Nevada kaduv lumemüts, omalaadne looduslik jahuti ja sulaveega varustaja läbi suve. Tõusev temperatuur sulatab kogu lume nüüd hoopis varem. Kuna metsade pinnas varasemat lisaniiskust enam ei saa, on ta suviti väga kuiv ja mis tahes põleng on kiire paisuma.

IEMA

 


LÕPUPILT 


 


Mina ei taha veel magama jääda…



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet