UUDISTAJA
05. detsember 2008
Novembri eelviimasel nädalavahetusel maha sadanud tohutu lumekogus sulas mõne päevaga ning teda meenutasid peagi veel vaid üksikud määrdunud lume kuhilad ja oluliselt tõusnud vesi jõgedes, sealhulgas Emajões.
UUDISTAJA SOOVITAB
horisont.ee – rohkem teadussõnumeid
Küllap on Horisondi veebileht nagu Tallinna linn, mis kunagi lõplikult valmis ei saa. Kas või juba seepärast, et teaduses juhtub kogu aeg midagi. Uudistaja lugejal tasub aga meelde jätta, et Horisondi teadusblogi pakub nüüd senisest veelgi enam teadussõnumeid. Tänavu sügisel on selle tegijate ringiga liitunud mitu uut kirjutajat: Osnabrücki ülikooli kognitiivteaduste eriala tudeng Paula Henk, Amsterdami ülikooli astrofüüsika doktorant Mihkel Kama, Pennsylvania ülikooli keemiadoktorant Rainer Küngas jt.
Olulise tehnilise uuendusena oleme loomas reaalajas toimivat teadusterminoloogia sõnastikku. Viimane peaks oluliselt lihtsustama Horisondi teadusblogi lugemist, aga ühtlasi seda natuke mängulisemaks muutma.
Ja muidugi saab veebilehelt www.horisont.ee alati järele vaadata, millest on juttu viimases Horisondi trükinumbris. Samas väljas olev ajakirja elektrooniline arhiiv ulatub aastasse 1996 ja võiks ehk mõndagi pakkuda ka neile, kel huvi veebinduse ajaloo ja tehniliste võimaluste vastu, sest oleme oma arhiivis teadlikult säilitanud ka veebilehe omaaegsed ilmed.
Horisondi teadusblogi jätkuvat ülesehitustööd on toetanud haridus- ja teadusministeerium 2008. aasta teaduse populariseerimise projektikonkursi raames.
Horisont
EESTI UUDISEID
“Keskkonnategu 2008”: meenelaud…
… ja päevakohase kaunistusega tort
Keskkonnateod said (au)hinnangu
1. detsembril andis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Estonia talveaias pidulikult üle selle aasta keskkonnateo auhinnad.
Keskkonnateo ja keskkonnateokese kategoorias pandi auhinnad välja viiendat aastat; žürii tööd juhtis keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus.
Keskkonnategudest tõusid selgelt esile kaks: prügikoristuskampaania “Teeme ära 2008” ja mittetulundusühingu Fenolo veebikaamerate projekt. Mõlemad leidsid ühiskonnas laialdase kõlapinna; veebikaameratest nähtavat jälgiti innukalt ka väljaspool Eestit. Pärast pikka ja igakülgset arutelu otsustas žürii anda tiitli “Aasta keskkonnategu 2008” mõlemale. Ära otsustati märkida Jüri Ratas algatuse eest hakata korraldama Euroopa rohelise pealinna konkurssi, Viljandi linnavalitsus, kelle eestvõttel uuendati Viljandi linna jalgpalliväljaku murukatet tehnoloogiaga, mis võimaldas vana murukatet kasutada linna teistel sotsiaalobjektidel, ning mittetulundusühing Ökokratt, kes korraldas menuka ja sisuka keskkonnamüra konverentsi.
Ka tiitel “Aasta keskkonnateoke 2008” läks žürii otsuse põhjal jagamisele. Selle said Pühajärve põhikool, kus arendatakse õpilaste keskkonnateadlikkust praktilise tegevuse kaudu, ning Viljandimaa omavalitsuste liit, kelle algatusel koostati maakonna 1.– 6. klassi õpilastele keskkonnaharidusprogramm, mis võimaldab koolides ühtlustada keskkonnaõppe taset. Ära märgiti Kristiine Rebane (Sampo Pank), Tuuli Keerberg (Ragn-Sells) ja Mairi Enok (Lehola keskkonnahariduskeskus) projekti eest, mille käigus valmis Tallinnas Lehola lasteaias teistelegi lasteaedadele kasutatav õuesõppemajake, ning mittetulundusühing Türi Avatud Noortekeskus, kes on noortele korraldanud isemoodi keskkonnaüritusi.
Kui eelmistel aastatel on keskkonnateokese rahalised auhinnad ikka jäänud keskkonnateo auhindadele selgelt alla, siis seekord otsustas žürii teisiti: kõik neli laureaati saavad 20 000 krooni.
Keskkonnategijaid vaaginud žüriid juhtis asekantsler Harry Liiv. Siingi oli võitjaid kaks: “Keskkonnategija 2008” keskkonnamärgise pälvisid aktsiaselts Ecoprint tervikliku keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamise ja keskkonnahoidliku trükiteenuse “Roheline trükis” eest ning osaühing Silbeti Plokk poorbetoonist seinaplokkide tootmise eest: tänu põlevkivituha kasutusele väheneb loodusliku savi ja lubjakivi kulu. Aukirja said aktsiaselts Eskaro esimese Eestis EÜ ökomärgisega pärjatud toote, laevärvi Primo 2 väljatöötamise ning aktsiaselts Ökosil Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimise eest.
Uudistaja
Hiie sõber Martin Kivisoo saab Maavalla koja vanemalt Ahto Kaasikult hiie sõbra kirve (foto: Auli Kütt).
Esimeseks hiie sõbraks kuulutati Martin Kivisoo
29. novembril Tartus “Hiie väe” tunnustussündmusel kuulutati esimest korda välja hiie sõber, kelleks sai Muhu saare põliselanik, maahobuste kasvataja ja turismitalunik Martin Kivisoo.
Martin Kivisoo algatusel, toetusel ja osalusel on alates 2005. aastast tehtud Muhus looduslike pühapaikade väliuuringuid, mille käigus on teadlased saanud andmeid üle 60 seni teadmata pühapaiga kohta. Üks uurimistöö edukuse põhjus on see, et Martin Kivisoo eestkoste ja usaldusväärsuse varal on kogukond esimest korda usaldanud uurijatele teadmisi, mida seni on hoitud rangelt oma teada.
Maavalla koda märkis ära ka noore hiiesõbra – Minni Saapari – tubli tegevuse. Põhikooli viimase klassi tüdrukuna otsis ta uurijate nõu ja abi ning kaardistas eelmisel aastal Saaremaa Pihtla valla ajaloolised looduslikud pühapaigad. Tema töö päästis hävimast nii mõnegi pühapaiga ja annab olulise lähteteabe uurimaks selle piirkonna pühapaiku.
Martin Kivisoole anti lugupidamise ja tänu märgiks üle hiie sõbra kirves. Nii Martin Kivisoo kui ka Minni Saapar vöötati tänutäheks rahvariidevööga.
Tarvo Tiivitsa võidufoto Maardu hiiemetsast
Ühtlasi autasustati “Hiie väe” tunnustussündmusel fotovõistluse “Maavalla hiied 10221” võitjaid. Täiskasvanute rühmas sai esikoha Tarvo Tiivitsa foto Maardu hiiemetsast. Kuni 16-aastaste hulgas pälvisid võrdväärselt esikoha Mana Kaasik Roostallika ohvrikivi pildi eest ja Toomas Koitmäe, kes on jäädvustanud Helme ohvrikivi.
Maavalla koda
Tartus avatud Peeter Põllu monumendi autorid on skulptor Ekke Väli ja arhitekt Ain Rööpson
Tartu ülikool tähistas eestikeelse ülikooli 89. aastapäeva
Emakeelse ülikooli aastapäeval, 1. detsembri hommikul avati haridus- ja teadusministeeriumi ees Eesti vabariigi esimese haridusministri, rahvusülikooli looja ja esimese pedagoogikaprofessori Peeter Põllu (1878–1930) monument.
Keskpäeval Tartu ülikooli (TÜ) aulas peetud pidulikul aktusel promoveeriti 84 doktorit ja 5 audoktorit, nimetati 3 auliiget ning anti üle Rahvusmõtte auhind.
TÜ audoktoreiks said Münsteri ülikooli emeriitprofessor Werner Krawietz, Helsingi ülikooli professorid Anna-Leena Siikala ja Markku Tapio Kulmala, Moskva Lomonossovi riikliku ülikooli professor Anatoli Šeremet ning Saarimaa ülikooli professor Reinhard Wilhelm. Auliikmeks nimetati Horst-Werner Maier-Hunke, Olga Sternik ning Voldemar Jaanberg (postuumselt).
Juba viiendat korda ülikooli aastapäeva aktusel üle antud TÜ Rahvusmõtte auhinna pälvis seekord kirjanik Ain Kaalep. Auhinnaga tunnustatakse isikut, kes oma loominguga on silmapaistvalt edendanud Eesti riiklikku ja rahvuslikku eneseteadvust. Auhinnaks on Ilmamaa kirjastuse sarja “Eesti mõttelugu” 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taies. Neli varasemat Rahvusmõtte auhinna laureaati on kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa ning kunstnik Kaljo Põllu.
Aastapäeva pidustused päädisid tõrvikurongkäiguga ning balliga Vanemuise kontserdimajas.
TÜ/Uudistaja
Noorte võidupildid, autoreiks Mari Seger…
… ja Arvi Anderson
Eesti Loodus autasustas parimaid taime-, looma- ja seenepildistajaid
3. detsembril oli Tartu ülikooli raamatukogu saalis ajakirja Eesti Loodus üheksanda fotovõistluse lõpuõhtu.
300 piltnikku saatsid võistlusele 2200 fotot. Neid hinnanud žüriisse kuulusid Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk, MTÜ Loodusajakiri vastutav väljaandja Indrek Rohtmets, maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor ja loodusfotograaf Urmas Tartes, fotograaf ja Tartu kõrgema kunstikooli õppejõud Malev Toom ja Peeter Veromann kirjastusest Eesti Loodusfoto.
Peaauhinna – 10 000 krooni eest Canoni tooteid firmalt Overall – võitis Kaarel Kaisel fotoga roohabekast. Esimese auhinna pälvis Juhan Ressar: tuisus lendava kuldnoka jäädvustuse eest. Taimefotode peaauhinna – 6000 krooni eest fotokaupa kaupluste ketilt PhotoPoint – võitis Ingmar Muusikus, esimese preemia varsakapjade pildi eest ning peaauhinna seenepiltide eest sai Egert Tavita.
Noorte hulgast läks loomafotode peaauhind – 5000 krooni väärtuses Canoni tooteid firmalt Overall – Arvi Andersonile Kohilast, ühtlasi pälvis ta eriauhinnad veelooma, taime ja looma seoste kujutamise eest, esimese auhinna taimefotode eest ning Eesti Looduse eripreemia. Loomafotode eest sai esimese auhinna Yyhely Hälvin. Taimefotode eest tunnistati peaauhinna vääriliseks (4000 krooni eest fotokaupa PhotoPhointilt) Mari Seger. Mari jaoks oli see muide üldse esimene fotovõistlus – ja kohe tuli peaauhind! Noorte parima seenefoto eest sai peaauhinna Merily Salura. Žürii andis välja ka rohkesti eripreemiaid.
Lõpuõhtul kuulati kaht ettekannet: Indrek Rohtmets pajatas oma käikudest Aafrika südamesse ning Urmas Tartes rääkis väikeste asjade pildistamisest. Vaadati fotovõistluse teise vooru pääsenud 600 pilti. Ühtlasi anti kätte ajakirja Horisont võistluse “Oma programmid” auhind. Muusikalise vahelduse eest hoolitses Jaak Tuksam.
Eesti Loodus
KIKile laekus enim taotlusi keskkonnateadlikkuse projektidele
Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) keskkonnaprogrammi 2009. aasta esimeses taotlusvoorus esitati kokku 759 taotlust mahuga üle 686 miljoni krooni. Enim taotlusi laekus keskkonnateadlikkuse ja veemajanduse projektide kohta, maakonniti esitati kõige rohkem taotlusi Tartumaal, järgnesid Harjumaa ja Ida-Virumaa. Võrdluseks: 2008. aasta esimeses voorus esitati 894 taotlust, kokku 718 miljonit krooni.
KIK kontrollib taotluste vastavust KIKi nõukogu kehtestatud rahastuskorrale, seejärel edastatakse nõuetele vastavad taotlused keskkonnaministeeriumile, et neid sisuliselt hinnata. Lõpliku otsuse taotlusvoorul osalenud projektide rahastamise kohta teeb KIKi nõukogu 2009. aasta veebruaris.
Keskkonnaprogrammi rahastatakse keskkonnatasude seaduse alusel riigieelarvesse laekunud summadest. KIKi keskkonnaprogrammist toetatakse veemajanduse, jäätmemajanduse, keskkonnakorralduse, looduskaitse, metsanduse, kalanduse ja keskkonnateadlikkuse valdkonna projekte.
KIK
Riigikogu kiitis heaks veeseaduse muudatused
3. detsembril kiitis riigikogu heaks keskkonnaministeeriumis ette valmistatud veeseaduse muudatused, mis täpsustavad nõudeid vee kaitseks reostuse eest ja muudavad veekogude paisutamise tingimusi.
Veeseaduse täiendused reguleerivad laevadelt saasteainete merre heitmist, selle asjaolusid, erandeid ning kahjude kindlaksmääramist.
Reovee puhastusnõuded hakkavad seadusemuudatuste järgi sõltuma reoveekogumisalast, mille loomise üks põhikriteeriume on tiheasustus. Ühiskanalisatsiooni rajamise nõue kehtib seal, kus see on otstarbekas. Reoveekogumisaladel reostuskoormusega alla 2000 inimekvivalendi võib võtta tarvitusele ka sobivad lokaalsed lahendused.
Üks veeseaduse muudatus käsitleb veekogu paisutamist, veetaseme alandamist ja veekogu tõkestamist. “Veekogu paisutamist kavandaval isikul peab selleks olema kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maale pais ehitatakse või kelle maad niiskusrežiimi paisutamine mõjutab,” tõi keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Hendrik Põldoja näite. “Seejuures peab paisu omanik põhjendatud nõudmisel tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu, arvestades seejuures eksperdi arvamust või keskkonnamõju hindamise tulemust.”
Veeseaduse rakendamise paragrahv näeb ette tähtajad vee erikasutusloa omandamiseks nende tõkestusrajatiste puhul, kus see veel puudub. Peamiselt on tegu vanemate rajatistega kalastiku poolest olulistel jõgedel. Vee erikasutusloa alusel saab kehtestada nõuded kalade läbipääsuks tõkestusrajatisest, et nad pääseksid oma kudealadele ja kalade arvukus taastuks.
Keskkonnaministeerium
Vanadest telefonidest mänguväljak (foto: Elisa)
Elisa ärgitab vanu telefone taasringlusse andma
Novembri lõpul alustas Elisa koostöös Nokia ja mittetulundusühinguga Eesti Elektroonikaromu jõulukampaaniat, kus kutsub oma kliente tooma esindustesse lauasahtlis kasutult seisvaid vanu telefone, et neid ümber töötades hoida kokku loodusvarasid. Aktsiooni toetab ka Eesti Roheline Liikumine.
Elisa juhatuse liikme Andrus Hiiepuu sõnul saab kõlbmatuid telefone 65–80 protsendi ulatuses taaskasutada: “Katkistest telefonidest on võimalik toota peaaegu kõike – alates meditsiinitarvetest kuni jäätmekütuse või uute telefonideni.“
Kõik Nokia mobiiltelefonid on toodetud materjalidest, mida saab taaskasutada 80 protsendi ulatuses. Samas näitas Nokia tehtud ülemaailmne uuring, et 44 protsenti vanadest mobiiltelefonidest jääb kuhugi täiesti kasutult vedelema ja ainult 3 protsenti tuuakse tagasi ringlusesse.
Vanu mobiiltelefone võetakse vastu kõikides Elisa esindustes üle Eesti; taaskasutatud materjalist konteinereid on müügipunktides kokku ligi 500. Et inimestel oleks motivatsiooni vana telefon tagasi tuua, annab Elisa iga esindusse toodud telefoni eest 200 krooni tasuta kõneaega või pakub võimalust osta uus Nokia mobiiltelefon 200 krooni soodsamalt. Tasuta kõneaega saab kuni viie telefoni ehk kuni 1000 krooni eest.
Kampaania kestab kuni tuleva aasta 11. jaanuarini. Elisa esindused võtavad vanu telefone vastu ka pärast kampaania lõppu.
Elisa
RMK kingib üldhariduskoolidele metsateemalise DVD
28. novembril Tartusse jõudnud rändnäituse “Jälg metsas” raames kinkis riigimetsa majandamise keskus (RMK) Eesti üldhariduskoolidele Hendrik Relve lugudega metsateemalise DVD “Puu sõbraks”.
DVD-l on 21 keskkonnasaate “Tasakaal” lõiku, mis kirjeldavad Eestis kasvavaid puid ja põõsaid. DVD on teinud osaühing Vesilind ning see saadetakse kokku 585-le üldhariduskoolile üle Eesti.
RMK
Soomaal on taas suurvesi
LKK Pärnu-Viljandi regiooni külastuskorralduse spetsialist Rait Parts teavitas sel nädalal Loodusaja arvutilisti lugejaid järjekordsest “viiendast aastaajast” Soomaal.
Parts kirjutab: “Seda, et suurvesi siinset piirkonda sedavõrd tihti külastab, tuleb ette harva.” Sademeterohkel 2008. aastal on lisaks tavapärasele kevadisele üleujutusele kõrget veeseisu jagunud igasse kvartalisse.
Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuse andmetel küünib Soomaa suuremate jõgede veetase viimaste mõõtmiste andmetel pikaajalise keskmise kõrgeima veetasemeni nii Halliste kui ka Navesti jõel, viimases sellest veel lausa meetri jagu kõrgemale.
Peamine üleujutuse põhjus Soomaal on Sakala kõrgustikult alla tulvav vesi, mida kõrgete rabanõlvade vahel paiknevad jõed ei suuda edasi kanda. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle isegi teed, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi kolm-neli päeva järjest.
Nagu augustis, sulges ka novembri tulvavesi madalamatele sõidukitele ligipääsu rahvusparki Suure-Jaani ja Kildu suunalt. Neil, kes tahavad üleujutusega lähemat tutvust teha, soovitab Rait Parts pöörduda Soomaa matkakorraldajate poole.
LKK/Loodusaeg
Roosakajakas Hiiumaal
Eesti linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots teatas neljapäeval linnuhuviliste arvutilistis, et Leho Aaslaid oli samal päeval (4. detsembril) näinud Hiiumaal Ristnas tegutsemas roosakajakat (Rhodostethia rosea). Kui linnuharulduste komisjon vaatluse kinnitab, siis oleks tegu selle liigi viienda vaatlusega Eestis.
Uudistaja
TASUB OSALEDA
Putukanäitus loomaaias
Tallinna loomaaed on talvehooajal ikka kutsunud selgrootute näitusele “Elavad kalliskivid ja muud mutukad”. Seekord avati troopiliste putukate näitus loomaaia kohvikus Illu 1. detsembril.
Eksponeeritud on mardikaid, prussakaid ja teisi putukaid, kokku 27 liiki. Kuna loomaaia kollektsioonis on 70 liiki selgrootuid, siis uuendatakse eksponeeritavaid liike kord kuus. Näitus on 24. veebruarini lahti iga päev 10–16. Sisse pääseb loomaaia piletiga.
Tallinna loomaaed
Ühe maailma lugu
Täna on ülemaailmne vabatahtlike päev. Maailmaharidust edendav organisatsioon GLEN Eesti korraldab sel puhul filmi- ja jutuõhtu, mille teema on haridus arengumaades.
Kavas on dokumentaalfilm “Testing Hope”, mis räägib Lõuna-Aafrika vabariigi keskkoolinoorte elust: nende lõpueksamitest, lootustest ja võimalustest. Ühtlasi räägivad eestlastest GLENi vabatahtlikud oma kogemustest ning projektidest Lõuna-Aafrika vabariigis, Kambodžas ja Tansaanias. Tutvustatakse ka GLENi 2009. aasta projekte ja vabatahtliku töö võimalusi.
Koosolemine toimub Euroopa Liidu majas (Rävala 4, sisenemine Laikmaa tänava poolt) täna, 5. detsembril algusega kell 17. Osaleda saab tasuta, üritust on toetanud Euroopa Komisjoni esindus ja välisministeerium.
GLEN Eesti
Omnibuss viib suurtele vetele
Looduse Omnibuss sõidab laupäeval, 6. detsembril Tuhalasse ja pühapäeval Soomaale; mõlemal päeval algavad retked nii Tallinnast kui ka Tartust.
Laupäeval vaadatakse Tuhala karstiala, keevat Nõiakaevu ja Ülo Õuna skulptuure. Meenutatakse legendaarset geoloogi Ülo Heinsalu. Retke juhendab looduskaitsja Ants Talioja.
Tallinnast on väljasõit ikka rahvusraamatukogu eest kell 10, tagasi ollakse kell 14 ning sõit maksab täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 100 ja õpilastele 50 krooni.
Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) lähtutakse kell 8.30, tagasitulek on planeeritud kella 15-ks; sõidu hinnad on 150 ja 100 krooni.
Pühapäeval, 7. detsembril minnakse Soomaale vaatama viimase aja suurimat üleujutust. Huvilistel on lisatasu eest võimalus mööda heinamaid kanuuga sõita. Retke juhendab ning kanuusõitjate turvalisuse tagab Aivar Ruukel. Söögid-joogid kaasa.
Tallinna väljasõidu- ja saabumisaeg on vastavalt kell 8 ja 18; Tartus 8.30 ja 18. Sõidu hinnad mõlemast lähtepaigast on 150 ja 100 krooni, lisatasu kanuusõidu eest 100 krooni.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Emajõel sõidab taas teaduslodi
Teaduskeskus Ahhaa ja Emajõe lodjaselts kutsub 7. detsembril lodja Jõmmu pardale jälle astronoomiahuvilisi: kahetunnise sõidu jooksul õpetavad Ahhaa astronoomid tähtkujusid, räägivad taevastest asjadest ja vastavad küsimustele. Õhtu “staarid” on Jupiter ja Veenus.
Kui ilm on pilves, ei sega see juttu ega küsimusi-vastuseid taevastest asjadest. Lodja trümmis saab näha põnevaid pilte planeetidest ning tundma õppida planetaariumiprogrammi ja selle abil taevas rännata. Külma peletab kuum tee.
Tähesõidud toimuvad 7. detsembril kell 15 ja 17, väljumiskoht on Väikese lodjakoja sadamas (Ujula 98).
Vajalik on enne registreeruda Ahhaa numbril: 5197 7667, pileti hind on 50 krooni (sisaldab sooja jooki).
Ahhaa
Tartus saab vaadata Vesilinnu filmi “Muskusveise tagasitulek” (foto: www.ilm.ee/Vesilind)
Mitu põhjust minna Tartu keskkonnahariduskeskusesse
Teisipäeva, 9. detsembri õhtul kell 18 näidatakse Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK, Kompanii 10) taas Matsalu 6. loodusfilmide festivali paremad filme.
Ekraanil on Eesti osaühingu Vesilind “Muskusveise tagasitulek” (“The return of the Musk Ox”, režissöör Vassili Sarana), mis sai kategoorias “Inimene ja loodus” esimese preemia ning parima operaatoritöö auhinna, ning Eesti, Norra ja USA koostöös valminud film kohalikest tavadest ja haprast lõhe ökosüsteemist Kalamathi jões “Kalarahvas” (“Fish on!”, režissöörid Liivo Niglas, Diane Perlov ja Frode Storaas), mis pälvis festivali kiituskirja.
Piletid maksavad 10 ja 25 krooni.
Kolmapäeval, 10. detsembril kutsub TKKHK koos Eestimaa looduse fondiga (ELF) kell 18 keskuse saali arutlema geneetiliselt muundatud organismide (GMO) üle. Pakutakse teed ja vaadata saab filmi “Unnatural selection”. Soovitatav on varem registreeruda e-posti teel: elf@elfond.ee Üritus on tasuta, seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
TKKHK saalis on aga 2.–12. detsembrini tööpäevadel kell 10–17 Tartu loodusmaja õpilastööde näitus. Tava detsembrikuus näitusel loodusmaja ringides tehtud käsitöid ja pilte näidata on loodusmajas juba pikaajaline. Tänavu on oma töid esitanud viie huviringi õpilased.
TKKHK
  
Fotod: TÕM
Jätkuvad huvikursused Tallinna õpetajate majas
Loodusajakirja koostööpartner Tallinna õpetajate maja (TÕM) kutsub järjekordsetele kursustele, mille hulgas on “Kodukujundaja ABC” algajatele ja edasijõudnutele ning “Aiakujundaja ABC” edasijõudnutele.
Kodukujunduskursuste kuraator on Kristiina Eljand. Algajate kursus algab 13. jaanuaril ning see annab inimestele ideid, millest lähtuda oma kodu sisustamisel. Saab teada, millised on kodukujunduse põhitõed: räägitakse värvidest sisekujunduses, valgusest interjööris, tekstiilidest kodukujunduses, köögist, põrandakatetest, keraamilistest plaatidest jpm. Edasijõudnud saavad kokku 30. jaanuaril ja see kursus on mõeldud eelkõige neile, kes on läbinud TÕM “Kodukujundajate ABC” algajate kursuse. Kursuse käigus õpitakse joonistama projekti ja tutvutakse mitmete sisustusstiilidega.
Ka “Aiakujundaja ABC” kursus edasijõudnutele on mõeldud neile, kes on käinud vastaval algajate kursusel. Kursus algab 19. jaanuaril ja seda juhendab maastikuarhitekt Ülle Grišakov.
TÕM
Jõulunäitus mänguasjamuuseumis
29. novembril avati Tartu mänguasjamuuseumis unikaalne Krakowi jõulusõimede näitus.
Krakowi jõulusõimed on muinasjutukompositsioonid, mis on inspireeritud Krakowi vanalinna arhitektuurist. Peamiselt losse ja kirikuid kujutavate erksavärviliste ja detailirohkete arhitektuurimudelite keskseim element on Kristuse sünnikoht.
Eksponeeritavad esemed pärinevad Krakowi ajaloomuuseumi kogudest. Näitus on lahti 1. veebruarini; see toimub Krakowi ja Tartu linnavalitsuse ning Poola vabariigi Eesti suursaatkonna koostöös.
Poola vabariigi suursaatkond
Põldlõokese arvukus kahaneb kiiresti kogu Euroopas (foto: Shay Connolly/BirdLife)
EL põllumajanduspoliitika ei hooli lindudest
Euroopa linnuloendusnõukogu EBCC avaldas koostöös linnukaitseühingute ühendusega BirdLife International 2. detsembril väga põhjaliku ja mitmekülgse linnu-uuringu tulemused. Neist ilmneb, et paljud Euroopa “tavalised” linnuliigid kannatavad üha enam intensiivistuva põllumajanduse tõttu.
Ehkki EL juhid on võtnud kohustuse elurikkuse kadu Vanas Maailmas aastaks 2010 peatada, tundub üsna tõenäoline, et seda sihti ei suudeta saavutada, kui ei tehta drastilisi muudatusi kogu ühenduse ja üksikriikide poliitikas, eriti põllumajanduse valdkonnas.
Laias laastus võttes on kõigi tavalinnuliikide arvukus vahemikus 1980–2006 kümnendiku võrra kahanenud. Aga põllumajandusmaastikus elavate lindude hulk on vähenenud märksa rängemini: pesitusasurkonnad on praegu 1980. aastaga võrreldes poole väiksemad. Päris tüüpiline näide on Eestiski hästi tuntud põldlõoke.
Hullem on olukord Lääne-Euroopas, kus intensiivpõllumajanduse ajalugu on pikem. Paraku astuvad neile nüüd jõudsal sammul järele ka EL uued liikmesriigid.
BirdLife’i kinnitusel on ainus võimalus negatiivseid muutusi peatada teha suuri muutusi ühenduse agraarpoliitikas ning minna üle säästvale maamajandusele ja jätkusuutlikule maaeluarengule.
BirdLife
Selline näeb välja üle kilo kaaluv valge trühvel (foto: news.yahoo.com)
Rekordtrühvel rändas taas Aomeni
29. novembril peetud heategevuslikul trühvlioksjonil ostis suurima seene Aomeni (Macau) kasiinoboss Stanley Ho. Selle aasta kopsakaim Itaaliast leitud valge trühvel kaalus 1,08 kilo ja läks Hong Kongis sündinud rikkurile maksma 200 000 USA dollarit.
Hiigeltrühvel leiti 21. novembril Molise maakonna keskosast. 29. novembril istusid trühvlihuvilised aga ühel ajal Roomas, Londonis, Abu Dhabis ja Aomenis uhkeis lõunalaudades ning tegid satelliitside vahendusel pakkumisi. Kokku müüdi heategevusoksjonil 16 gurmaanidele nii meelepärast seent, tervelt pooled neist osteti just Aomenis.
Itaalias leidub kolme liiki kaubanduslikult olulisi trühvleid: peale kõige väärtuslikumaks peetavate valgete trühvlite (Tuber magnatum) veel musti trühvleid (Tuber melanosporum) ja suvitrühvleid (Tuber aestivum). Kahe esimese korje hooaeg on just praegu. Toidunautlejad ja nende teenindajad on aga kurvalt täheldanud, et vaid looduslikult, mükoriisaseentena kasvavaid valgeid trühvleid jääb üha vähemaks. Põhjuseks arvatakse siingi olevat kliimamuutused: põua ja ägedate vihmavalingute hukutav koosmõju. Sestap on trühvlikilo hind aina tõusnud ja ulatub juba üle 4000 euro.
Olgu lisatud, et mullu omandas Stanley Ho veel kopsakama seene: viimase poolsajandi suurim valge trühvel kaalus poolteist kilo ja läks maksma 330 000 dollarit.
Macau Daily Times/Uudistaja
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
