Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
18. mai 2004


UUDISED





Eesti Loodus kiidab apteegikaani

Seekordne ajakirjanumber on peateemana võtnud sobitada või uuendada oma lugeja tutvust apteegikaaniga. Selle paljudes hirmu ja tülgastust tekitava loomakese kohta kirjutab zooloog Tõnu Talvi: "Meile on ta niisama tähenduslik kui näiteks puisniit, kõre või tutkas. Kõik nad on elanud aastatuhandeid kõrvuti inimesega. Inimene on sõltunud neist ja nemad inimesest. Jääb vaid loota, et need huvitavad ja inimkonda palju ravinud loomad suudavad laiutava naabri kõrval püsima jääda."
Kas teate, et see loomake on hävinud või hävimisohus peaaegu kõikjal, kus ta kunagi on elanud, ja Eestis teatakse teda elavat vaid 27 veekogus? Kas olete kuulnud, et apteegikaani abi on inimese ravitsemiseks rakendatud juba 5. sajandil e.m.a.
Kas usute, et apteegikaanile piisab korralikust kõhutäiest paariks aastaks? Tegelikult on ta üks väga huvitav olevus ja üldsegi mitte kohutav.
Jaan Remmel viib lugeja väärispaika - üsna Tallinna külje all olevasse Lehmja tammikusse, kust leiavad mõtlemisainet nii loodushuvilised kui ka rahvakultuuri austajad. Looduskaitsekuul ei teeks paha võtta ette väike retk tammedeks moondatud pulmaliste sekka.
Marko Valker kirjeldab Noarootsi poolsaare ja Mandri-Eesti vahel paiknevat mitmekesiste maastike ja elustikuga Silma looduskaitseala, mis on eelkõige lindude paradiis. Helen Alumäe aga kutsub looduskaunisse Tilleorgu mis Tartust vaid poolesaja kilomeetri kaugusel.
Hella Kink tutvustab 70 Euroopa jaoks olulist allikat - Natura 2000 eelvalikuala. Ka seekordne intervjuu on looduskaitsekuu vääriline: Toomas Kuke küsimustele vastab looduskaitsebioloog Asko Lõhmus.
Vahelduseks juhatab Priit Orav lugeja maapealsesse paradiisi - Kanaari saartele. Ja kuigi on kevadkuu, teeme juttu ka seentest: Märt Hanso soovitab lepanottidel ja -saepurul kasvatada väärtuslikku söögiseent šiitaket, Villu Anvelt ja Erast Parmasto kirjeldavad vanadel puudel kasvavat soomustorikut.
Ei puudu ka tööjuhendid: Jaanus Järva tutvustab oma kogemusi lähipildistamisel ja Mati Tee õpetab, kuidas määrata oma asukohta kaardil.

Eurolätted. Natura 2000 loodushoiualad Eestis
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel709_704.html

Loodusajakiri







Liikuv veebikaamera näitas Roheliste XV rattaretkelt otseülekannet

Roheliste Rattaretke kajastas reaalajas ilm.ee veebikaamera. Kasutati EMT GPRS teenust. Kahjuks ei olnud igal pool pildi edastamine minutiliste vahedega tagatud, sest mõnes kohas puudus levi ja laagripaikades oli võrk üle koormatud. Siiski sai salvestatud hulk kaadreid ning väikest ülevaadet nendest (samuti ka retkel tehtud fotodest) näeb aadressil http://ilm.ee/index.php?3653
Rattaretke esimesel päeval, 7. mail käis ilm.ee keskkonnas rekordarv külastajaid - tehti 454 018 page view'd ja ainuüksi veebiülekannet tutvustavat ribareklaami klikati 4916 korda.
Kogu retke jooksul siseneti Roheliste Rattaretke leheküljele üle 50 000 korra.

ilm.ee


Universum osutus vanemaks, vulkaan iginooreks

Universum näib olevat vanem, kui siiani arvati. Sellele viitavad mõned tuumareaktsioonid, mis toimuvad tähtedes aeglasemalt, kui eeldati. Vanimate tähtede vanus on siiani arvutatud nende poolt kiiratavate valgusspektrite põhjal, eeldades, et teame neis toimuvate tuumareaktsioonide kiirust. Nõnda asendub Universumi siiani arvatud vanus 13 miljardit aastat miljardi võrra vanemaga, 14 mrd vanusega. Sellisele tulemusele jõudsid Euroopa teadlased eksperimendis, mis toimus 1400 meetri sügavusel kaljude all paikneva Gran Sasso laboris. Maapinnal varjutanuks nende otsitud efekti kosmiliste kiirte vallandatud reaktsioonid.
Kamtšatka poolsaare põhjapoolseim vulkaan, 3283 meetri kõrgune Šivelutš aga tundub olevat iginoor. Hiljuti hakkas see taas purskama. Purset jälgitakse Euroopa Kosmoseagentuuri satelliidilt. Kaks kolmandikku poolsaarest on kaetud vulkaanilist tuhka sisaldava pilvega.

Alfa Galileo/Loodusajakiri


SÜNDMUS

Nüüdsest on eesti rahval oma Universumi-triloogia

Sel nädalal tuleb Tallinna Raamatutrükikojast välja neljavärvitrükis kõvakaaneline ja rohkete originaalfotodega illustreeritud 328-leheküljeline kogumik "Maa Universumis". See on kolmas osa eestikeelsest aimekirjanduse triloogiast, mille esimesed raamatud ilmusid nimetuste all "Universum" (1997) ja "Universumi mikromaailm" (2003).
Kui avate "Maa Universumis" kaane, siis kogete, et siin käsitletakse geoloogia kõige põnevamaid küsimusi: Maa teket, mandrite rännet, maavärinaid, vulkaanipurskeid, jääaegu, meteoriite ja nende plahvatusjälgi, elu teket, hiidsisalikke, inimese tulekut Maale… Selle raamatu on kirjutanud Eesti geoloogiateadlased. Koostanud geoloogiadoktor Heldur Nestor, akadeemik Anto Raukas ja ajakirja Horisont reaalteaduste toimetaja Rein Veskimäe. Kirjastaja on OÜ REVES Grupp.
Eesti Teadusfondi toetusrahade eest saavad Eesti gümnaasiumid ja keskkoolid kogumiku tasuta.
Raamatut esitletakse 20. mail kell 15.00 Eesti Teaduste Akadeemia saalis Tallinn, Kohtu tn 6.

Loodusajakiri


Linnuhoiuala koristustalgud

Huvilised on Tallinna Paljassaare linnuhoiuala koristustalgutele oodatud teisipäeval, 18. mail algusega kell 17.00. Kogunetakse Paljassaare busside lõpp-peatuses. Kaasa tuleks võtta töökindad ning võimalusel näpitstangid ja sõrgkangid. Söök-jook antakse kohapeal.
Paljassaarde saab Balti jaamast bussiga nr 59 (sõiduplaan aadressil http://veeb.tallinn.ee/transport/bussid/tak/059/index.html) ning Väike-Õismäelt ja Mustamäelt bussiga nr 26 (sõiduplaan aadressil http://veeb.tallinn.ee/transport/bussid/tak/026/index.html).
NB! See 26 on kummaline buss, päeva teisel poolel peatub ta teistes kohtades, kui hommikul. Nii et siis kindlasti jälgida õhtupoolset sõiduplaani.
Lisainfo ja soovituslik registreerimine aadressil info@tallinna-linnuklubi.ee või telefonil 58002869

Tallinna Linnuklubi







ASJATUNDJA

10. mail hakkas kehtima uus looduskaitseseadus. Mida muudab uus seadus meie tegelikus elus? Kas seadus on looduskaitsjate seisukohalt õnnestunud?
Vt https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=745306



Teet Koitjärv, Lahemaa Rahvuspargi asedirektor:

Uus seadus on üldiselt positiivne, kuna täpsustab erinevaid valdkondi ning vähendab looduskaitset reguleerivate erinevate seaduste hulka. Kodanikule selgem, kogu looduskaitse on ühes seaduses ning selgelt on välja toodud igameheõigus. Mida toovad kaasa hoiualad ja kohalike omavalitsuste õigus kaitsealasid moodustada, seda saab hinnata hiljem. Igas seaduses on nii või teisiti momente, mis vajavad tõlgendamist ning ametnike ülesanne ongi nüüd kehtivat seadust ellu viia. Näiteks kui varem lubati sihtkaitsevööndis ehitada vana vundamendi peal, siis uue seadusega seda ei lubata, mis võtab ära palju võimalusi šlikerdamiseks. Ent kunagi ei saa kõike reguleerida, inimestel endil peab olema kultuur. Seadus üksi ei muuda inimeste käitumist.


Tiit Randla, Silma looduskaitseala juhataja:

Uus Looduskaitseseadus on paremas kooskõlas EÜ direktiividega. Uued mõisted on elupaiga ja liigi soodne seisund ning hoiuala. Viimane termin võimaldab korrektselt piiritleda Natura-alasid, Ramsari ala. Ka omavalitsustele jääb mängumaad: väärtuslikke maastikke jms saab nüüd hoida kohalikul tasandil. LK praktikas on aga kõige olulisem, et uus seadus koondab ühte kohta kogu loodushoiu, ning näiteks liigikaitse piirangud on saanud piisava konkreetsuse. Ka lõpevad nüüdsest vaidlused ehitamise kohta piiranguvööndis - see on sõnaselgelt keelatud.


Alex Lotman, Matsalu looduskaitseala loodusseire spetsialist:

Olen selle seaduse kohta juba sõna võtnud, minu arust on tegu tööõnnetusega.
Praktilise looduskaitsega seotud inimesena häirib mind esiteks kaitseala töötajate muutmine hampelmanniks, sest neilt võeti ära seegi pisike pädevus järelevalve alal, mis veel säilinud oli.
Teiseks jäeti selle seadusega kasutamata hea võimalus lihtsustada oluliselt Euroopa Liidu põllumajanduse keskkonnaraha kasutamist kaitsealade riigimaadel.
Praegu on see sedavõrd totralt keeruline, et võib öelda - praktiliselt võimatu.
Seega jäävad ebaõnnestunud seaduse tõttu järjekordsed euromiljonid suure tõenäosusega Eestil kasutamata.


KÜSIMUS JA VASTUS

Kas Päikesesüsteemi avastamine jätkub?

Vastab astronoom Mihkel Jõeveer:

Jätkub ikka. Näiteks avastatakse üha uusi komeete. Päikesele liginemisel kaotavad komeedid igal oma orbitaalringil hulga ainet ja nende eluead on suhteliselt lühikesed. Et aga sabatähti ikka leidub, peab neid kusagilt juurde tulema. See "kusagil" asub Päikesüsteemi äärealal, mis asub Päikesest 50 000 korda kaugemal kui Maa. Seda vööd nimetakse esmamainijate eestlase Ernst Öpiku ja hollandlase Jan Oorti järgi Öpiku-Oorti pilveks.
Samal ajal, poole sajandi eest, pakkus Hollandi astronoom Gerard Kuiper, et vastav lühiperioodiliste komeetide reservuaar peaks paiknema lähemal, Neptuuni orbiidi taga - see on saanud nimeks Kuiperi vöö. Siiani polnud neis kahes moodustises kulgevaid taevakehi võimalik vaadelda. Tundlike vastuvõtjate tulekuga asi muutus. Kümmekonna aasta eest registreeriti esimene Kuiperi reservuaari liige. Tänavu, 7. aprilli seisuga, on selliseid nähtud 775. Mõni neist on õige suur, paari tuhande kilomeetrise raadiusega ning tõenäoliselt sündinud ja arenenud mujal kui Kuiperi vöös.
Alates 2001. aastast on Neptuuni tagant avastatud Päikesesüsteemi suuruselt 10., 11. ja 12. keha. Suurimal neist kahtlustatakse ka kuu olemasolu. Kas on tegemist uute planeetidega? Avastajad Palomari observatooriumist panevad ette nimetada neid taevakehi planetoidideks. Nende arvates ei anna planeedi mõõtu välja ka Pluuto.
Täpsemalt vt maikuu Horisont http://www.horisont.ee



KIIRKOMMENTAAR

See kõlvatu maaturism

Möödunud nädalal tuli MTÜ Eesti Maaturism lagedale avaldusega, milles süüdistab Eesti riiki kõlvatuses ja ahistamises. Kas riik alandab naisi või lapsukesi? Neid ka, kuid ainult sel juhul, kui nad juhtuvad olema maaturistid. Valitsus nimelt on välja andnud määruse, milles Riigimetsa Majandamise Keskusele antakse õigus pakkuda ja osutada tasulist turismiteenust. "See paneb nii mõnedki nende naabruses asuvad majandusettevõtted lähiajal raskesse olukorda," öeldakse MTÜ Eesti Maaturism büroo läkituses ja lisatakse, et see seadus on ahistav ning vallandab kõlvatu konkurentsi.
Nii-nii. Et asjast sotti saada, tuleks mõelda selle üle, mis on üldse maaturism. On see kuuturismi vastand? Tundub, et maaturismi edendajate jaoks küll. Kes vähegi on juhtunud kasutama maaturismi edendajate majutusteenuseid, on küllap avastanud enda jaoks üllatava tõe. Majutuskoht kas on jõle, räpane ja ohtlik või see on korralik, ent ei erine kuigivõrd linna majutuspaikadest. Kuid üks, mida meie maaturismi õuelaulikud oskavad, on hindu üles kruvida. Tundub vahel, et ühe õnnetu ööbija pealt peab terve tubli pere tükk aega ära elama.
Hinnad hindadeks, kuid hullem on muu. Kui RMK on üle kogu Eesti teinud tööd selle nimel, et meie loodus oleks rahvale avatud ning selle nimel rajanud puhkeplatse, matkaonne, loodusradu ja mida kõike veel, siis end maaturismiks nimetav seltskond näib olevat rahul, kui loodus Eesti rahva eest lukku pannakse. Pole mina veel näinud sellist maaturismi pärlit, mis tunnistaks näiteks kallasraja olemasolu ja muid igaüheõiguse osi. Ikka enne maatükk lukku, ja siis rahakoguja uksele. See on Eesti maaturismi loosung.
Pole siis ime, et säherduste ahnitsejate jaoks on RMK suund avatud Eesti loodusele pinnuks silmas. Kui maaturistid oma silmast palgi ära saaks, näeksid nad, et turistide kohale saamiseks pole tarastamine just see kõige õigem viis. Võib-olla hakkaks siis ka MTÜ Eesti Maaturism ahistamise ja kõlvatuse asemel otsima võimalusi, kuidas oma külades rajada selliseid väärtusi, mis inimesi ei peletaks, vaid neid kauem kohal olema meelitaks.
Ja veel. Maaturism pole kellegi monopol, nii nagu pole seda ka Kuu.

Tiit Kändler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet