Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
18. mai 2004


UUDISED





Eesti Loodus kiidab apteegikaani

Seekordne ajakirjanumber on peateemana vtnud sobitada vi uuendada oma lugeja tutvust apteegikaaniga. Selle paljudes hirmu ja tlgastust tekitava loomakese kohta kirjutab zooloog Tnu Talvi: "Meile on ta niisama thenduslik kui niteks puisniit, kre vi tutkas. Kik nad on elanud aastatuhandeid krvuti inimesega. Inimene on sltunud neist ja nemad inimesest. Jb vaid loota, et need huvitavad ja inimkonda palju ravinud loomad suudavad laiutava naabri krval psima jda."
Kas teate, et see loomake on hvinud vi hvimisohus peaaegu kikjal, kus ta kunagi on elanud, ja Eestis teatakse teda elavat vaid 27 veekogus? Kas olete kuulnud, et apteegikaani abi on inimese ravitsemiseks rakendatud juba 5. sajandil e.m.a.
Kas usute, et apteegikaanile piisab korralikust khutiest paariks aastaks? Tegelikult on ta ks vga huvitav olevus ja ldsegi mitte kohutav.
Jaan Remmel viib lugeja vrispaika - sna Tallinna klje all olevasse Lehmja tammikusse, kust leiavad mtlemisainet nii loodushuvilised kui ka rahvakultuuri austajad. Looduskaitsekuul ei teeks paha vtta ette vike retk tammedeks moondatud pulmaliste sekka.
Marko Valker kirjeldab Noarootsi poolsaare ja Mandri-Eesti vahel paiknevat mitmekesiste maastike ja elustikuga Silma looduskaitseala, mis on eelkige lindude paradiis. Helen Alume aga kutsub looduskaunisse Tilleorgu mis Tartust vaid poolesaja kilomeetri kaugusel.
Hella Kink tutvustab 70 Euroopa jaoks olulist allikat - Natura 2000 eelvalikuala. Ka seekordne intervjuu on looduskaitsekuu vriline: Toomas Kuke ksimustele vastab looduskaitsebioloog Asko Lhmus.
Vahelduseks juhatab Priit Orav lugeja maapealsesse paradiisi - Kanaari saartele. Ja kuigi on kevadkuu, teeme juttu ka seentest: Mrt Hanso soovitab lepanottidel ja -saepurul kasvatada vrtuslikku sgiseent iitaket, Villu Anvelt ja Erast Parmasto kirjeldavad vanadel puudel kasvavat soomustorikut.
Ei puudu ka tjuhendid: Jaanus Jrva tutvustab oma kogemusi lhipildistamisel ja Mati Tee petab, kuidas mrata oma asukohta kaardil.

Euroltted. Natura 2000 loodushoiualad Eestis
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel709_704.html

Loodusajakiri







Liikuv veebikaamera nitas Roheliste XV rattaretkelt otselekannet

Roheliste Rattaretke kajastas reaalajas ilm.ee veebikaamera. Kasutati EMT GPRS teenust. Kahjuks ei olnud igal pool pildi edastamine minutiliste vahedega tagatud, sest mnes kohas puudus levi ja laagripaikades oli vrk le koormatud. Siiski sai salvestatud hulk kaadreid ning vikest levaadet nendest (samuti ka retkel tehtud fotodest) neb aadressil http://ilm.ee/index.php?3653
Rattaretke esimesel peval, 7. mail kis ilm.ee keskkonnas rekordarv klastajaid - tehti 454 018 page view'd ja ainuksi veebilekannet tutvustavat ribareklaami klikati 4916 korda.
Kogu retke jooksul siseneti Roheliste Rattaretke lehekljele le 50 000 korra.

ilm.ee


Universum osutus vanemaks, vulkaan iginooreks

Universum nib olevat vanem, kui siiani arvati. Sellele viitavad mned tuumareaktsioonid, mis toimuvad thtedes aeglasemalt, kui eeldati. Vanimate thtede vanus on siiani arvutatud nende poolt kiiratavate valgusspektrite phjal, eeldades, et teame neis toimuvate tuumareaktsioonide kiirust. Nnda asendub Universumi siiani arvatud vanus 13 miljardit aastat miljardi vrra vanemaga, 14 mrd vanusega. Sellisele tulemusele judsid Euroopa teadlased eksperimendis, mis toimus 1400 meetri sgavusel kaljude all paikneva Gran Sasso laboris. Maapinnal varjutanuks nende otsitud efekti kosmiliste kiirte vallandatud reaktsioonid.
Kamtšatka poolsaare phjapoolseim vulkaan, 3283 meetri krgune Šivelutš aga tundub olevat iginoor. Hiljuti hakkas see taas purskama. Purset jlgitakse Euroopa Kosmoseagentuuri satelliidilt. Kaks kolmandikku poolsaarest on kaetud vulkaanilist tuhka sisaldava pilvega.

Alfa Galileo/Loodusajakiri


SNDMUS

Ndsest on eesti rahval oma Universumi-triloogia

Sel ndalal tuleb Tallinna Raamatutrkikojast vlja neljavrvitrkis kvakaaneline ja rohkete originaalfotodega illustreeritud 328-lehekljeline kogumik "Maa Universumis". See on kolmas osa eestikeelsest aimekirjanduse triloogiast, mille esimesed raamatud ilmusid nimetuste all "Universum" (1997) ja "Universumi mikromaailm" (2003).
Kui avate "Maa Universumis" kaane, siis kogete, et siin ksitletakse geoloogia kige pnevamaid ksimusi: Maa teket, mandrite rnnet, maavrinaid, vulkaanipurskeid, jaegu, meteoriite ja nende plahvatusjlgi, elu teket, hiidsisalikke, inimese tulekut Maale Selle raamatu on kirjutanud Eesti geoloogiateadlased. Koostanud geoloogiadoktor Heldur Nestor, akadeemik Anto Raukas ja ajakirja Horisont reaalteaduste toimetaja Rein Veskime. Kirjastaja on O REVES Grupp.
Eesti Teadusfondi toetusrahade eest saavad Eesti gmnaasiumid ja keskkoolid kogumiku tasuta.
Raamatut esitletakse 20. mail kell 15.00 Eesti Teaduste Akadeemia saalis Tallinn, Kohtu tn 6.

Loodusajakiri


Linnuhoiuala koristustalgud

Huvilised on Tallinna Paljassaare linnuhoiuala koristustalgutele oodatud teisipeval, 18. mail algusega kell 17.00. Kogunetakse Paljassaare busside lpp-peatuses. Kaasa tuleks vtta tkindad ning vimalusel npitstangid ja srgkangid. Sk-jook antakse kohapeal.
Paljassaarde saab Balti jaamast bussiga nr 59 (siduplaan aadressil http://veeb.tallinn.ee/transport/bussid/tak/059/index.html) ning Vike-ismelt ja Mustamelt bussiga nr 26 (siduplaan aadressil http://veeb.tallinn.ee/transport/bussid/tak/026/index.html).
NB! See 26 on kummaline buss, peva teisel poolel peatub ta teistes kohtades, kui hommikul. Nii et siis kindlasti jlgida htupoolset siduplaani.
Lisainfo ja soovituslik registreerimine aadressil info@tallinna-linnuklubi.ee vi telefonil 58002869

Tallinna Linnuklubi







ASJATUNDJA

10. mail hakkas kehtima uus looduskaitseseadus. Mida muudab uus seadus meie tegelikus elus? Kas seadus on looduskaitsjate seisukohalt nnestunud?
Vt https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=745306



Teet Koitjrv, Lahemaa Rahvuspargi asedirektor:

Uus seadus on ldiselt positiivne, kuna tpsustab erinevaid valdkondi ning vhendab looduskaitset reguleerivate erinevate seaduste hulka. Kodanikule selgem, kogu looduskaitse on hes seaduses ning selgelt on vlja toodud igameheigus. Mida toovad kaasa hoiualad ja kohalike omavalitsuste igus kaitsealasid moodustada, seda saab hinnata hiljem. Igas seaduses on nii vi teisiti momente, mis vajavad tlgendamist ning ametnike lesanne ongi nd kehtivat seadust ellu viia. Niteks kui varem lubati sihtkaitsevndis ehitada vana vundamendi peal, siis uue seadusega seda ei lubata, mis vtab ra palju vimalusi šlikerdamiseks. Ent kunagi ei saa kike reguleerida, inimestel endil peab olema kultuur. Seadus ksi ei muuda inimeste kitumist.


Tiit Randla, Silma looduskaitseala juhataja:

Uus Looduskaitseseadus on paremas koosklas E direktiividega. Uued misted on elupaiga ja liigi soodne seisund ning hoiuala. Viimane termin vimaldab korrektselt piiritleda Natura-alasid, Ramsari ala. Ka omavalitsustele jb mngumaad: vrtuslikke maastikke jms saab nd hoida kohalikul tasandil. LK praktikas on aga kige olulisem, et uus seadus koondab hte kohta kogu loodushoiu, ning niteks liigikaitse piirangud on saanud piisava konkreetsuse. Ka lpevad ndsest vaidlused ehitamise kohta piiranguvndis - see on snaselgelt keelatud.


Alex Lotman, Matsalu looduskaitseala loodusseire spetsialist:

Olen selle seaduse kohta juba sna vtnud, minu arust on tegu tnnetusega.
Praktilise looduskaitsega seotud inimesena hirib mind esiteks kaitseala ttajate muutmine hampelmanniks, sest neilt veti ra seegi pisike pdevus jrelevalve alal, mis veel silinud oli.
Teiseks jeti selle seadusega kasutamata hea vimalus lihtsustada oluliselt Euroopa Liidu pllumajanduse keskkonnaraha kasutamist kaitsealade riigimaadel.
Praegu on see sedavrd totralt keeruline, et vib elda - praktiliselt vimatu.
Seega jvad ebannestunud seaduse tttu jrjekordsed euromiljonid suure tenosusega Eestil kasutamata.


KSIMUS JA VASTUS

Kas Pikesessteemi avastamine jtkub?

Vastab astronoom Mihkel Jeveer:

Jtkub ikka. Niteks avastatakse ha uusi komeete. Pikesele liginemisel kaotavad komeedid igal oma orbitaalringil hulga ainet ja nende eluead on suhteliselt lhikesed. Et aga sabathti ikka leidub, peab neid kusagilt juurde tulema. See "kusagil" asub Pikessteemi realal, mis asub Pikesest 50 000 korda kaugemal kui Maa. Seda vd nimetakse esmamainijate eestlase Ernst piku ja hollandlase Jan Oorti jrgi piku-Oorti pilveks.
Samal ajal, poole sajandi eest, pakkus Hollandi astronoom Gerard Kuiper, et vastav lhiperioodiliste komeetide reservuaar peaks paiknema lhemal, Neptuuni orbiidi taga - see on saanud nimeks Kuiperi v. Siiani polnud neis kahes moodustises kulgevaid taevakehi vimalik vaadelda. Tundlike vastuvtjate tulekuga asi muutus. Kmmekonna aasta eest registreeriti esimene Kuiperi reservuaari liige. Tnavu, 7. aprilli seisuga, on selliseid nhtud 775. Mni neist on ige suur, paari tuhande kilomeetrise raadiusega ning tenoliselt sndinud ja arenenud mujal kui Kuiperi vs.
Alates 2001. aastast on Neptuuni tagant avastatud Pikesessteemi suuruselt 10., 11. ja 12. keha. Suurimal neist kahtlustatakse ka kuu olemasolu. Kas on tegemist uute planeetidega? Avastajad Palomari observatooriumist panevad ette nimetada neid taevakehi planetoidideks. Nende arvates ei anna planeedi mtu vlja ka Pluuto.
Tpsemalt vt maikuu Horisont http://www.horisont.ee



KIIRKOMMENTAAR

See klvatu maaturism

Mdunud ndalal tuli MT Eesti Maaturism lagedale avaldusega, milles sdistab Eesti riiki klvatuses ja ahistamises. Kas riik alandab naisi vi lapsukesi? Neid ka, kuid ainult sel juhul, kui nad juhtuvad olema maaturistid. Valitsus nimelt on vlja andnud mruse, milles Riigimetsa Majandamise Keskusele antakse igus pakkuda ja osutada tasulist turismiteenust. "See paneb nii mnedki nende naabruses asuvad majandusettevtted lhiajal raskesse olukorda," eldakse MT Eesti Maaturism broo lkituses ja lisatakse, et see seadus on ahistav ning vallandab klvatu konkurentsi.
Nii-nii. Et asjast sotti saada, tuleks melda selle le, mis on ldse maaturism. On see kuuturismi vastand? Tundub, et maaturismi edendajate jaoks kll. Kes vhegi on juhtunud kasutama maaturismi edendajate majutusteenuseid, on kllap avastanud enda jaoks llatava te. Majutuskoht kas on jle, rpane ja ohtlik vi see on korralik, ent ei erine kuigivrd linna majutuspaikadest. Kuid ks, mida meie maaturismi uelaulikud oskavad, on hindu les kruvida. Tundub vahel, et he nnetu bija pealt peab terve tubli pere tkk aega ra elama.
Hinnad hindadeks, kuid hullem on muu. Kui RMK on le kogu Eesti teinud td selle nimel, et meie loodus oleks rahvale avatud ning selle nimel rajanud puhkeplatse, matkaonne, loodusradu ja mida kike veel, siis end maaturismiks nimetav seltskond nib olevat rahul, kui loodus Eesti rahva eest lukku pannakse. Pole mina veel ninud sellist maaturismi prlit, mis tunnistaks niteks kallasraja olemasolu ja muid igaheiguse osi. Ikka enne maatkk lukku, ja siis rahakoguja uksele. See on Eesti maaturismi loosung.
Pole siis ime, et sherduste ahnitsejate jaoks on RMK suund avatud Eesti loodusele pinnuks silmas. Kui maaturistid oma silmast palgi ra saaks, neksid nad, et turistide kohale saamiseks pole tarastamine just see kige igem viis. Vib-olla hakkaks siis ka MT Eesti Maaturism ahistamise ja klvatuse asemel otsima vimalusi, kuidas oma klades rajada selliseid vrtusi, mis inimesi ei peletaks, vaid neid kauem kohal olema meelitaks.
Ja veel. Maaturism pole kellegi monopol, nii nagu pole seda ka Kuu.

Tiit Kndler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012