Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA II
09. jaanuar  2009





Häid mõtteid, energiat, tervist ja loodushoidlikku meelt äsja alanud aastal 2009

soovib Uudistaja

 

Viimase Uudistaja ilmumisest möödunud kolme nädala jooksul oli tõsiseid arupidamisi, aga ka pidu ja tralli, tuisku, sula ja pakast, näitusi ja laatasid, jõulud ja aastavahetus. Kuna uudiseid on palju, siis ilmub tänane Uudistaja kaheosalisena.




VEEBILT


Tööd on alustanud evolutsioonifoorum

Uue foorumi moderaator Ivar Puura teatas jaanuari alguses evolutsioonifoorumist võrgupaigas http://evolutsioonifoorum.blogspot.com/.

Puura märgib, et maailm tähistab 2009. aastal mitut olulist sündmust looduseuurimise ajaloos: 12. veebruaril 1809 sündis Inglismaal Shrewsburys Charles Darwin, samal aastal ilmus Jean Baptiste Lamarcki raamat “Philosophie zoologique”, novembris 1859 aga Charles Darwini “Liikide tekkimise” esimene väljaanne.

Veebifoorumi eesmärk on teavitada sündmustest evolutsiooni ja elurikkuse ning nendega seonduvatel teemadel, tihendada teadlaste-õppejõudude otsesuhtlust eelkõige õpetajate, teaduse populariseerijate ja meedia esindajatega, tagamaks evolutsiooniteemade teaduslikult täpset ja samas arusaadavat käsitlemist.

Vastukajad ja teemakohased küsimused palub Puura saata aadressil evolutsioonifoorum@gmail.com ning lisada nimi ja kontaktandmed. Küsimuste eelvaliku teeb moderaator.

 
  


Skeemi on kujundanud osaühing Eesti Disaini Stuudio

 

Võitlus tuuleveskitega

Võrgupaika http://voitlustuuleveskitega.blogspot.com/ on koondatud Hiiumaale kavandatavate tuuleparkidega seotud materjalid.

Inspireerituna tuntud kurva kuju rüütlist on blogi autorid nimetanud ennast Kohalikuks Doniks ja kirjutavad oma profiilis: ““Võib-olla peate Te mind lihtsameelseks, kuid vähemalt olen ma õilis.” Tegelase Kohalik Don taga on liikumise “Võitlus Tuuleveskitega” tuumikgrupp.”

 
  


Kodukakk (foto: Tarvo Valker/
http://www.eoy.ee/kodukakk)

 

Aasta linnul seekord ka veeb

Eesti ornitoloogiaühing on tänavuse aasta linnuks valinud kodukaku (Strix aluco). Kodukakk on üks tosinast kakuliigist, keda on Eestimaal kohatud või pesitsemas leitud. Ta pesitseb kultuurmaastikus (vanad pargid, kalmistud, põldudevahelised metsatukad ja -servad), läänesaartel ka vähestel säilinud puisniitudel ja metsades. Tänavuse aasta lind on hämariku ja ööpimeduse lind, kes on häälekas ja keda tuntaksegi rohkem huikamiste järgi.

Kodukakk on varese suurune lind väga suure ja ümara peaga, siit ka rahvapärane nimetus “suurispeakull”. Värvuselt võib ta olla nii hall kui ka ruuge, kusjuures linnu värvus ei olene ei soost ega elueast. Üldiselt on areaali kirde- ja idaosas levinud hallikamad linnud ning lõuna ja lääne pool pruunimad isendid. Eestis kohtab mõlemat karva linde.

Aasta jooksul on kõigi linnusõprade abiga kavas selgitada kodukaku levikut ja arvukust, uurida tema toitumisharjumusi ning piiluda veebikaamera abil kaku koju. Samuti kogutakse kakufolkloori, korraldatakse laste joonistusvõistlus ning püütakse meedia ja trükiste vahendusel kodukaku tegemisi inimestele lähemale tuua. Aasta teises pooles annab Eesti Post välja ka traditsioonilise aasta linnu postmargi. Aasta linnu projekti toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Esimest korda EOÜ aasta lindude 15-aastases ajaloos on aasta linnul oma koduleht, millest huviline saab üht-teist teada nii kodukakust kui ka teistest Eestimaal kohatud ja pesitsevatest kakkudest. Lugege http://www.eoy.ee/kodukakk!

Eedi Lelov, aasta linnu töörühma juht/EOÜ

 



TASUB OSALEDA



Levinuim talvituja Eesti siseveekogudel on sinikael-part

 

Käes on aeg taliparte loendada

Jaanuariga algas järjekordne kesktalvine veelinnuloendus. Sel aastal on loenduse kesksed päevad 17.–18. jaanuar, aga arvesse lähevad kõik jaanuarikuus tehtud vaatlused. Samal ajal toimub ka rahvusvaheline kormoranide loendus.

Vaatlusankeedi ja sektorite kaardid leiab huviline ornitoloogiaühingu (EOÜ) kodulehelt http://www.eoy.ee projektide alt. Linnuhuvilised, kes pole varem taliloendustel kaasa löönud, aga tahavad seda tänavu teha, peaksid endast teatama loenduse koordinaatorile Leho Luigujõele (leho.luigujoe@emu.ee).

Mullu loeti Eesti vetel kokku 80 972 talvituvat veelindu, sealhulgas 17 999 auli, 15 941 sinikael-parti, 12 889 kühmnokk-luike ja 12 812 sõtkast.

EOÜ

 
  

Omnibussil Mahtrasse (aga mitte Mahtra sõtta, vaid sohu!)

Laupäeval, 10. jaanuaril, viib Looduse Omnibuss huvilised Tallinnast ja pühapäeval, 11. jaanuaril, Tartust jäisele matkale Mahtra soos.

7–8 km pikkust matka juhendavad Toivo Tuberik ja Mats Kangur. Pärast matka ootab Mahtra rahvakoolis kuum tee ja kohv, võileib tuleb endal kaasa võtta.

Laupäeval on väljasõit rahvusraamatukogu eest kell 10, tagasi Tallinnas ollakse kell 17. Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 150 ning õpilastele 100 krooni; lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad tavapäraselt kaasa tasuta.

Pühapäeval lähtutakse Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 9, tagasi Tartusse saab kell 19. Sõidu hinnad on 175 ja 125 krooni.

Pärast matka esitleb arheoloog Ain Mäesalu Mahtra rahvakoolis uut Evald Tõnissoni (1928–2001) koguteost “Eesti muinaslinnad”, mida on toimetanud ning täiendanud Ain Mäesalu ja Heiki Valk. Kohapeal saab raamatut ka soodsalt osta.

Pühapäeval on Mahtras lõppev reis ka Tallinnast. Koos Ain Mäesaluga minnakse esmalt Raplamaale ehk ajaloolisele Lõuna-Harjumaale: Varbola maalinna ning Lohu ja Keava linnamäele, lõpuks osaletakse aga Mahtra rahvakoolis enne juba mainitud raamatuesitlusel.

Väljasõidu- ja saabumisajad rahvusraamatukogu eest on kell 10 ja 18, sõiduhinnad 150 ja 100 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 
  

Loodusõhtu Madagaskarist

Rahvusraamatukogu loodusõhtul esmaspäeval, 12. jaanuaril, algusega kell 18 kõnelevad Jaanus Paal ja Olavi Tammemäe Madagaskarist.

Madagaskari saar on tuntud kui üks maailma unikaalseima loodusega piirkondi, mille taime- ja loomariigist kaugelt üle poole moodustavad endeemsed, ainult seal kasvavad või elavad liigid. Jaanus Paal ja Olavi Tammemäe näitavad filmi ja jagavad asjakohaseid kommentaare. Aasta avaõhtu muusik on Urmas Lattikas.

Sissepääs maksab õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10 ning täiskasvanutele 25 krooni.

Looduse Omnibuss

 
  

Matsalu festivali filmid Tartus

Eeloleval teisipäeval, 13. jaanuaril saab Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK, Kompanii 10) algusega kell 18 taas vaadata Matsalu 6. loodusfilmide festivali auhinnafilme.

Kinolinal on Korea film “Väärtuslikud umbrohud” (“Valuable Weeds”, reþissöör Oh Kyu Ik), mis sai parima reþii preemia kategoorias “Inimene ja loodus”, ning Saksamaal tehtud “Vähk moosipurgis” (“The Crayfish in Jam Jar”, reþissöör Jan Haft), kategoorias “Loodus” parima operaatoritöö auhinna pälvinud film.

Pilet maksab 25 või 10 krooni.

TKKHK

 
  

Fotonäitus “Vereta jaht”

Tartu keskkonnahariduskeskuse saalis on 6.–30. jaanuaril avatud fotonäitus “Vereta jaht”.

XI “Vereta jaht” peeti mullu kevadel ja sügisel RMK Väätsa jahimajandi Põhja-Kõrvemaa piirkonnas. Seekord pöörati erilist tähelepanu tedrele. Fotojahil osales 27 fotograafi.

Loomafotovõistlust “Vereta jaht” on alates 1997. aastast korraldanud RMK, Eesti loodusmuuseum ja aktsiaselts Overall Eesti. Koostööpartnerid on www.ilm.ee, Fotoluks, MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Eesti Jahimees ja Jahimeeste selts.

Näitus on lahti tööpäevadel 10–17.

TKKHK

 
  

Energiasäästlik kool

Taani saatkond Eestis kuulutab koostöös haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Energia ja Tallinna tehnikaülikooli energeetikateaduskonnaga välja võistluse “Energiasäästlik kool”.

Põhikoolide, gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilasi kutsutakse üles jälgima oma energiatarbimiskäitumist ning leidma energia säästmise võimalusi koolis. Võistlusele oodatakse osalema õpilastest ja ühest täiskasvanud koolitöötajast koosnevaid kuni kuueliikmelisi meeskondi.

Meeskond analüüsib energiatarbimist koolimajas ja koolielus, kavandab energiasäästu tegevusi, korraldab teavituskampaania õpilaste ja õpetajate hulgas ning jälgib tegelikku energiasäästmist, tehes võimaluste korral mõõtmisi ja uuringuid.

Võistlusperioodi lõpuks koostab meeskond kokkuvõtte, mis sisaldab ülevaate, kuidas koolis energiat säästeti ja energiasäästu propageeriti, järeldusi ja ettepanekuid, kuidas vähendada energia tarbimist, ning tulevikuvisiooni oma energiasäästlikust ja keskkonnahoidlikke energiaallikaid kasutavast koolist. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 26. veebruar. Võitjad kuulutatakse välja 12. märtsil.

Kaks parimat meeskonda saavad auhinnaks reisi Taani, lisaks on põnevad eriauhinnad parematele meeskondadele ja koolidele.

Võistluse veebilehekülg on www.denmark.ee/energia.

Lisainfo: Kirke Torpan, kirtor@um.dk, telefon 630 6431.

Taani saatkond Eestis

 
  

Algab VVV sihtasutuse matkasari

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) matkasari koosneb talvisest (suusa)matkast, kevadisest kanuumatkast, suvisest jalgsimatkast ja sügisesest rattamatkast.

Avamatk on Vapramäe maastikukaitsealal teemal “Metsloomad” laupäeval, 17. jaanuaril algusega kell 11. Kostümeeritud retkejuhtide saatel matkatakse kahel marsruudil: umbes 4 ja umbes 2,5 kilomeetrit. Lumevaestes oludes matkatakse jalgsi, piisava lume korral suuskadel. Arvestades, et liigutakse Vapramäe künklikul maastikul, on matk pigem raske. Matkale võib tulla teemakohaselt kostümeeritult; matka lõppedes pakuvad korraldajad pisut kehakinnitust.

Kogunetakse kell 10.45 Vapramäe maastikukaitseala suures parklas. Matk on tasuta, aga osavõtust tuleb KINDLASTI teatada. Info ja registreerimine telefonil 5645 8207 või sihtasutus@vvvs.ee.  Matkapäeva toetavad keskkonnainvesteeringute keskus ja A. Le. Coq.

VVV SA


 

 


MAAILMAST 

 



Mulluse 26. märtsi lumeuputus andis Tartu lastele võimaluse lõpuks ka talvemõnusid nautida

 

2008. aasta oli üks soojemaid

Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) andmetel oli 2008. aastal maakera keskmine õhutemperatuur 0,31 °C võrra kõrgem võrreldes 1961.–1990. aastate keskmisega (14 °C).

Samas jäi keskmine temperatuur siiski veidi madalamaks kui 21. sajandi algusaastatel. Selle põhjuseks peetakse 2007. aasta teisel poolel avaldunud nähtust nimega La Niña, mis jahutas merepinda Vaikse ookeani kesk- ja idaosas ning mõjutas viimasel poolaastal paljusid alasid kogu maailmas.

Mullu registreeriti maailma paljudes kohtades ekstreemseid ilmaolusid: kuuma- ja külmalaineid, üleujutusi, lumetorme, põuda. Mullune võimsaim troopiline tsüklon oli Nargis, mis tabas Myanmari mai algul, hävitades tuhandeid kodusid ja tappes ligikaudu 78 000 inimest.

Atlandi ookeanil tekkis 2008. aastal 16 troopilist tormi, nendest kaheksa kasvas orkaaniks. Suurimat kahju tõid orkaanid Hanna, Ike ja Gustav, mis jõudsid Ameerika Ühendriikide ja Kuuba rannikule.

Arktika merejää pindalaks mõõdeti mullu septembris 4,67 miljonit km2. 2007. aastal oli selle väikseim pindala 4,3 miljonit km2.

Paljudes Euroopa piirkondades oli 2008. aasta keskmine temperatuur varasemast kõrgem, kuigi talv oli suuremal osal Euraasia mandrist väga külm. Näiteks Türgis oli jaanuarikuu viimase 50 aasta külmim. Ekstreemne külm põhjustas inimkaotusi Afganistanis ja Hiinas. Siberis ja Skandinaavias oli aga viimane talv tavalisest soojem.

Eestis oli EMHI arvutuste kohaselt aasta keskmine temperatuur 7,4° – kümnendiku pealt sama, mis rekordsoojal 1989. aastal. Sademete hulk 858 mm jättis 2008. aasta “edetabelis” teisele kohale 1981. aasta 869 mm järel.

Eelmine talv oli rekordiliselt soe (vt. ka Eesti Loodus 2008, nr. 12, lk. 6–20). Detsembrist märtsi keskpaigani oli õhutemperatuur pikaajalisest keskmisest 6–8 kraadi võrra kõrgem. Sademete poolest oli rekorditerikas möödunud august: enamikus Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) mõõtejaamades sadas maha vähemalt kahe kuu norm. Veelgi sajusem oli august 2003, kui Jõhvis sadas 265 mm (norm 86 mm).

Lume poolest oli helde mullune märts: Mandri-Eestis mõõdeti lume paksuseks kuni 32 cm (vt. fotot). Novembris aga oli Mandri-Eestis lumikatte paksus lausa kuni 44 cm, Kuusikul rekordiline 56 cm.

EMHI

 
  



Sel Lõuna-Aafrikas püütud pääsukesel on kaasas Soome “sünnitunnistus” (Foto: BirdLife/Lake Victoria Conservancy)

 

Jõuluüllatus Lõuna-Aafrikas

Teadlased, kes seiravad linde Lõuna-Aafrika suurimal suitsupääsukeste puhkealal Mount Morelandis, püüdsid jõulude ajal külalise jõuluvana väidetavalt kodumaalt: sellel aastal koorunud, umbes kuue kuu vanune suitsupääsuke kandis jalas rõngast kirjaga “Helsinki – Finland”. Niisiis oli tilluke lendur läbinud rekordilised 11 000 kilomeetrit.

Ehkki Euroopast pärit suitsupääsukesed pole Mount Morelandis mingi haruldus, pole Soome pääsukesi sealt varem avastatud. Esimesed suitsupääsukesed saabusid Mount Morelandi mullu 29. septembril. Jõuludeks jõudis kätte nende tipparvukuse aeg, nii et selleks rajatud vaatluskohtadest on õhtuti, pääsukeste päikeseloojangueelsel kogunemistunnil võimalik näha kuni kolme miljonit lindu.

Huvilisel lugejal on ehk meeles, et hiljaaegu tuli Lõuna-Aafrika linnukaitsjatel maha pidada tõsine võitlus, säästmaks seda väärtuslikku ala La Mercy lennujaama laienduse eest. Euroopa kolleegide, esmajoones Briti kuningliku linnukaitseühingu RSPB toel õnnestuski arendajaid veenda linnuparadiisi mitte puutuma.

BirdLife/Loodusajakiri

 


 



KOMMENTAAR




Eesti esimene “päris” tuulegeneraator, tilluke “Hiiu ingel” Tahkuna poolsaarel enam ei tööta. Vaevalt oskas tuuliku püstituse algataja, kadunud Ruuben Post ette näha, et kunagi ähvardab tema kodusaart lausa hiidtuulikute mets.

 

Ei ole üksi ükski (Hiiu)maa?

Kui Mandri-Eestis on praegu peakõneained majanduslangusest tulenevad elu- ja olmemured ning “pronksimeeste” neliku kohtuprotsessi järelkajad, siis küllap enamiku hiidlaste meeli on vallanud jahmatus hiigeltuulepargi võimaliku tuleku üle nende väikesele kodusaarele.

Sel nädalal kõneles Hiiumaal juba mõnda aega tuurivast probleemist ka üleriigiline ajakirjandus ja käima läks senisest laiem allkirjade kogumine pargi-idee vastu (vt. eespoolt sõnumit “Võitlus tuuleveskitega”). Niipea, kui allkirja-aktsioonist teada sain, ruttasin seda toetama. Ei, mitte lihtsalt selle pärast, et tohin ennast juba mituteist aastat pidada Hiiumaa sõbraks ja paljusid hiidlasi oma väga headeks tuttavateks. Ma olen veendunud, et veerandi tuhande kõrge tuuliku püstitus muudaks täiesti fataalselt Eesti ühe kõige terviklikuma ja väärtuslikuma looduse ja külakultuuri pelgupaiga nägu ja sisu, nii et sellest ei jääks õieti midagi järele. Samavõrd kindel olen ma ka Hiiu madalate sobimatuses meretuulepargi asukohaks, kuna tegemist on lindudele äärmiselt olulise paigaga.

Sellele ammusele veendumusele sain muide väga olulist kinnitust ühest novembrikuu “Osoonist”, kus Kristjan Kaljundi (KK) küsimustele vastas USA energiaameti rahvusliku taastuvenergialabori NREL tuuletehnoloogia keskuse vaneminsener Jim Johnson (JJ), kelle kallutatust tuulikuvastasusele on küllap raske uskuda.

Lõik saate helireast originaalkeeles:

KK: There's been some concern about the wind turbines in terms of /…/ and killing birds. Have you overcome these by now?

JJ: /…/ The best thing as far as location is concerned to decrease the amount of avian interaction, that is birds being killed or bats, just to not put them where they are, because all man-made structures kill these animals, whether it's buildings or wind turbines or television or radio towers. They all kill those animals, so the best thing in that case is just not put them there.

Ehk lühidalt maakeeles öeldes: lindudele olulistesse kohtadesse ei ole mõistlik püstitada mingisuguseid ehitisi. Tegelikult pole selles ju midagi uut. Korduvalt on näidatud, kuidas näiteks hüdrojõudu tikutakse sageli kasutama kalade või tervete veeasurkondade elu arvel. “Taastuvenergia” ja “roheline energia” ei ole sünonüümid.

Kohe samal päeval, kui rahvusvahelisel petitsioonide leheküljel allkirju koguma hakati (http://www.petitiononline.com/EITAHA/petition.html), hakati ka arvustama allkirja andnuid ja veel enam allkirja kogujaid. Kusjuures kriitikute hulgas oli ka roheliste hulka kuuluvaid isikuid.

Tahes-tahtmata tuli meelde see kirg ja ettevõtlikkus, millega rohelised lasksid mõniteist aastat tagasi põhja – tagantjärele on selgunud, et igaveseks … – Kagu-Eesti jäätmekeskuse idee, kuna suhteliselt reaalne võimalik asukoht riivas paari pere huve. Eks sealgi tulnud kaaluda, mis on olulisem: kas paar peret või terve piirkond. Nüüd on siis ühel kaalukausil tervikuna Eesti kauneim maakond. Mis täpselt on teisel kausil, seda ei oska mina praeguste andmete põhjal öelda: liiga palju on segaseid (kuulu-?)jutte küll Venemaa osalusest, küll kogu kasumi minekust jumal teab kellele ja kuhu.

Minu jaoks ei ole sel kuigi suurt tähtsust; lihtsalt Hiiumaa on minu arvates igal juhul liiga kallis hind. Seda rohkem on ta seda kahtlemata hiidlastele endile, kellest ühe mõttekäik on kenasti kirjas tuuleveski-võitluse veebil: “Mõnele mehele ütleksin vaid, et elad Lasnamäel, Pärnus või kus iganes linnas suures majas – see on sinu valik ja see, et elan rahulikus, privaatses maakonnas Hiiumaal – on minu valik. Sina asusid suurde majja elama teadmisega, et see on suur ja nn. tehismaistu. Mina ja paljud noored pered ja muidugi kõik, kes naudivad Hiiumaa vaikust, rahu, loodust ja kõiki neid väärtusi, hindame just seda, mida tahetakse meilt ära võtta.”

Kõige räigema allkirjakogujate-vastase pamfleti riputas oma ajaveebi ei keegi muu, kui roheliste üks esikõnelejaid, paljude – ja küllap ka iseenda – arvates tark poliitik ja särava mõistusega analüütik Marek Strandberg, kes ikka on jutlustanud vajadust edendada kohalikku elu hajaasustuse ja energia väiketootmise kaudu. Seekord võtab Strandberg kasutusele jultunud kõrtsikakleja alatud võtted.

Kirjatöö on sedavõrd vastik, et ma ei hakka siia isegi linki lisama. Olles kulutanud ligi sada kirjarida dialoogile Allkirjakoguja ja Talumehe vahel, kellest teine on kujutatud aruka ja ausana, esimene aga alatu, juhmi ja harimatu lurjusena, viskab esiroheline lõpuks möödaminnes õhku ka paarirealise etteheite valitsusele, “kus pole suudetud varsti kahe aasta jooksul valmis teha koalitsioonilepingus kokku lepitud üle-Eestilist taastuvenergia teemaplaneeringut” (kirjaviis muutmata, TJ).

Strandberg Hiiumaast ilmselt suurt midagi ei tea. Vähemalt kinnitas ta seda mulle isiklikult siis, kui käis riigikogu valmiste eel saarel sealsele rohemehele kihutustööd tegemas. Seda arusaamatum on “suure poliitiku” jultumus võhivõõraid inimesi mis tahes pahedes süüdistada. Kus on siis nüüd tema tolerantsus kohalike huvide suhtes? Miks on ta arsenali võtnud jesuiitlikud eesmärk-pühendab-abinõu-põhimõtted? Tõepoolest: MIKS?!

Toomas Jüriado

 

 


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet