Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
25. mai 2004


UUDISED





Gorizont Estonii avab ahvide maailma

Vrskes venekeelses ajakirja Gorizont Estonii numbris kirjutab tuntud loomasber Aleksei Turovski sellest, et elame ahvide maailmas. Inimese li mt, ja meie suhtumist ahvidesse juhivad samuti mdid. Eurooplase jaoks on ahv inimese kuri paroodia, kaguaasialasele aga hea, lbus ja tark sber ning abimees. Kohalugu tutvustab Mahtra Leva raba. Valentin Voloko kirjutab haruldasest harrastusest, allveesukeldumisest ning tutvustab seelbi Eesti lbipaistvama veega jrvi - ntu jrvi. Juttu tuleb Vene kulla teekonnast lbi Eesti, sbraks saanud oravast, keeristormidest ning meie tulnukkangelasest - karuputkest. Leidub lugu ka ngemeestele ning linnuspradele.

Loodusajakiri







Roheliste Rattaretk vttis kokku prgitoodangu

7.-9. mail Alutagusel toimunud retkel osales 3500 ratturit. Keskeltlbi tekitas iga Roheliste Rattaretke osaline kolme peva jooksul kokku 1,6 kilo jtmeid. Tpsemalt:
1. Pakendijtmed: klaas - 1,3 tonni,
PET - 0,2 tonni,
plekk - 0,2 tonni.
2. Segaolmejtmed: 1,8 tonni.
3. Lagunevad toidunud (kompost): ca 2 m.
Enamik jtmetest lks korduvkasutusse.

ERL


Lheneb Aegna ideekonkursi thtaeg

Lheneb Tallinna Linnavalitsuse vlja kuulutatud Aegna saare ideekonkursi thtaeg, mis on 31. mail. MT Loodusajakiri on vtnud nuks esitada konkursile ka oma tagasihoidliku idee. Tallinna linn viks niteks koosts RMK-ga, kel Eestis kige laialdasemad kogemused puhkealade ehitamisel, tekitada sinna puhkepiirkonna. Loodetavasti osaleb konkursil peale meie ka teisi, kes nevad Aegnas kauni looduse ja ilusate randadega saart, mille viks avada puhkajatele. Muidu jvadki domineerima silla- ja tunnelirajajate suurejoonelised visoonid.

Loodusajakiri


RMK teabepunktid jlle avatud

Alates 15. maist taas avatud RMK teabepunktid. Mdunud aastal oli esimest aastat avatud 6 punkti. Klastajaid 12 000. Sellel aastal on teabepunkte 8. Uued punktid asuvad Tallinna Loomaaias (avamine 1. juunil), Vrus ja Kablis. Teabepunktid on avatud iga pev 10.00-18.00. Vimalik saada tpset teavet riigimetsas olevatest looduses liikumise vimalustest matkaradadest, pperadadest, telkimiskohtadest, piknikukohtadest, vaatetornidest jne. Sellel aastal pakutakse uudisena kigi 10 puhkeala kaarte. Lisaks on RMK infotulbad Elistvere loomapargis, Hiiumaa Turismiinfokeskuses, Tartu keskkonnahariduse keskuses, RMK Sagadi looduskoolis, RMK Kagu regiooni keskuses Ristipalos, RMK Phni loodusmajas ja Mihkli Ranna dendraariumis. Uudisena vib nha RMK Haanja-Karula puhkealal Tellingume torni, Varbola linnuse juures olevat telkimisala, Kalajrve-Kakerdaja uut matkarajaliku, RMK Aegviidu loodusmaja uepperada ehk Sriksoo pperada.

Lisainfot vt http://www.rmk.ee/metsapuhkus.

RMK/Loodusajakiri




Ilmusid uued Regio atlased

sja ilmus kaks Eesti looduses liikumist hlbustavat kaardikogu.

Suur Regio Eesti teede atlas 2004/2005:

atlase teedekaart on mtkavas 1:150 000, kik linnakaardid 1:20 000;
reisi paremaks planeerimiseks on atlases uuendusena Eesti kaart mtkavas 1:500 000;
sisaldab huvivrsuste ja nimeloendid, reisiinfo loend kigi kaardil kujutatud majutusasutuste kontaktidega;
teedekaardil on mrgitud Eesti phikaardi 1:20 000 lehtede jaotus ja lehe numbrid; meldes ornitoloogidele ja linnuatlase koostajatele on kaardil ka 10 km silmaga UTM-vrk;
eristatud on riigimetsad;
Tallinna kaart on uues kadreeringus ning hlmab ka tihedalt asustatud tagamaa;
Otep mbruse kui populaarse turismipiirkonna kohta on eraldi leheklg mtkavas 1:125 000;
formaat 209 x 293 mm, spiraalkide.

Vike Regio Eesti teede atlas 2004/2005:

atlase teedekaart on mtkavas 1:200 000;
linnakaarte ei ole; sisaldab nimeloendi ja lhendatud huvivrsuste loendi;
sisaldab reisiinfo loendi kigi kaardil kujutatud majutusasutuste kontaktidega;
formaat 157 x 226 mm, mmeldud liimkide.

Vt http://www.regio.ee.

Regio


Vereta jahilised

Ndalavahetusel toimus Nval tavaprane loomafotovistlus "Vereta jaht". Sedapuhku seitsmendat korda toimunud ritusele kogunes peaaegu 30 fotograafi, et tabada fotoobjektiiviga sihitavaks saagiloomaks kuulutatud ilvest. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja Eesti Loodusmuuseumi eestvedamisel pildistasid parimad Eesti loodusfotograafid loomi, linde ja putukaid, ilvesest nhti vaid jlgi. Ettevtmise ks korraldajaid, Eesti Loodusmuuseumi peazooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt peab ilvese kohtamist "Vereta jahi" kigus vga suureks nnestumiseks. "Ilves on varjatud eluviisiga loom, tema tabamist ei tea kunagi ette," snas Hunt vistluse raskusastet kommenteerides. Loomafotovistluse kigus abistasid ja juhendasid looduspiltnikke RMK professionaalsed jgrid.
Esmakordselt "Vereta jahi" korraldamise ajaloos bisid vistlusest osavtjad vlioludes, tpsemalt kolmes sjavetelgis. Lisaks loomade pildistamisele vaadati heskoos ka slaide, videoid ja loodusfilme.
Kolme peva jooksul pildistatud loodusfotodest valib iga osaleja vlja kmme parimat, nende seast selekteerib rii omakorda vlja 50 huvitavamat fotot, millega on kigil huvilistel vimalik suve jooksul tutvuda. 2004. aasta "Vereta jahi" vidut kuulutatakse vlja sgisel. RMK korraldab loomafotovistlust "Vereta jaht" alates 1997. aastast. Varasematel aastatel on jahiloomaks olnud sokk, metssiga, kobras, metskits, pder ja karu. "Vereta jahi" huvitavamad fotod ilmuvad ka ajakirjas Loodus.

RMK/Eesti Loodusmuuseum/Loodusajakiri


SNDMUS



Laidevahe kaitsealal toimub talgureis

Alates 1999. aastast korraldab Eestimaa Looduse Fond koosts Eesti ja vlismaiste organisatsioonidega talgureise, mille eesmrgiks on pliste poollooduslike taimekoosluste, elupaikade, parkide ja pinnavormide silimisele kaasaaitamine, vaadete avamine, klastamiseks sobivatele aladele vi objektidele ligipsuvimaluste rajamine vi nende vimaluste alalhoidmine. Phitdeks on hooldustd, vsa likamine, pperadade, puhkekohtade ja aedade ehitus, varemete ja prgi koristamine.
Jrgmine talgureis on planeeritud korraldada Saaremaale vastloodud Laidevahe kaitsealale 28. juunist - 5. juulini 2004.

Tpsem informatsioon ja registreerimine http://reisid.elfond.ee/index.php?main=tulevasedyritused&second=20011102121211&open=20040506170203

Vt ka vrskeid uudiseid http://www.greengate.ee

ELF







ASJATUNDJA

Luna-Eesti reisikorraldajate kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (http://www.loodusajakiri.ee/ministeeriumile.pdf) ja ministeeriumi vastus (http://www.loodusajakiri.ee/reisikorraldajad.pdf). Ajakirjanduses on seda kirja tlgendatud ka nii, et petaja, kes oma klassiga loodusesse sidab, ei tohi ise bussi ja giidi tellida, vaid peab kindlasti kasutama reisikorraldaja teenuseid. Paljud petajad ju kasutavad ka. Teisest kljest - paljude reisikorraldajate teenused jtavad soovida. Kasumi nimel tehakse, mida iganes.


Jaana Viru, Tarbijakaitseameti turujrelevalve osakonna juhataja:

Vastavalt telefoni teel 24.05.04.a kokkulepitule, selgitan, et turismiseaduse 8 ja 15 kohaselt on ettevtja tegevus reisiettevtjana lubatud majandustegevuse registri registreeringu ja nuetekohase tagatise olemasolu korral.
Ilma registreeringu ja nuetekohase tagatiseta tegutsemise korral kvalifitseerub selline tegevus karistusseadustiku -s 372 stestatud majandusalase steona, ning majandustegevuse eest valdkonnas, mille kohta kehtis erikeeld, samuti tegevusloata, litsentsita vi registreeringuta tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba, litsents vi registreering oli nutav, - karistatakse rahalise karistuse vi kuni kuueaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistuse vi sundlpetamisega.
2003. aastal ja 2004. aasta I kvartalis on Tarbijakaitseamet saanud signaale ebaseaduslikult toimivatest reisiettevtjatest neljal korral ning kik signaalid on edastatud viivitamatult majanduspolitseile.


Lea Pihelgas, pedagoog:

21. mai "Linnalehest" artiklit "Kas katus koolidele?" lugedes ji arusaam, nagu oleks osa meie reisifirmasid alustanud olelusvitlust "klvatute konkurentidega", ppekike ja -ekskursioone korraldavate petajate ja ringijuhtidega. Tegelikult ei ole reisikorraldajad, nimekad firmad kik, oma kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile petajaid, treenereid ega teisi pedagooge, kelle ts matk vi ekskursioon on ks kasutatavatest ppet vormidest, ldsegi maininud. Mistmatu, miks ajakirjandus pedagoogid registreerimata reisikorraldajatega samastab. Kuna petajate kui reisikorraldajate ja lbiviijate pdevus kneks sai vetud, lks minugi mte sellele.
Ainepetaja on kll oma ala spetsialist ja kindlasti on parim klindilbilikest rkima geograafiapetaja, nii nagu lindude laulu on parim tutvustama botaanikapetaja vi laulupidude ajaloost rkima muusikapetaja. Paaritunniseks retkeks ideaalne, mitmeid valdkondi haarava pikema ekskursiooni tarvis on aga kindlasti lisateadmisi vaja ammutada. Kas matemaatikapetaja polegi haritud? Vi vimlemispetaja? Kindlasti on neil nendesamade Ksmu- vi Soomaasitude puhul tunduvalt rohkem vaja end ette valmistada kui ajaloo- vi kirjanduspetajal. petaja on muidugi haritud, kuid olla heaegselt giid ja klassijuhataja, see kooslus jgu fanaatikuile! Kui petaja on end erinevates valdkondades tiendanud vastavalt kavandatavale marsruudile, siis ongi ta ju reisijuht! Pedagoog, kelle teadmised ei piirdu he valdkonnaga, kes on tuttav marsruudile jvate objektidega ning valdab petamise meetodeid. Minu hea kolleeg, laia silmaringiga algklassipetaja, kellel on pilastele lpmatult rkida, kes sobiks suurepraselt klassiekskursiooni ise lbi viima, kasutab jrjepidevalt reisifirma teenuseid. Tema tarkus on mitmekesistamine. Kaasates reisijuhi, annab ta pilastele vimaluse kuulata alati midagi uut ning loob sellega eelduse ekskursiooni kordaminekuks. Olen nus, et iga petaja tunnetab ise oma vimalused ja talitagu oma rangemist mda. Ainult, ma ei ne midagi keelamas ega takistamas. Nii nagu reisifirmade kirjas pole juttu petajatest, ei puudutata neid ka ministeeriumi vastuskirjas.


Sirje Kurrikoff, AS Tensi-Reisid juhataja ja reisijuht; Tnis Kallejrv, O Fortest Reisid asejuhataja ja reisijuht:

Turismifirmade kiri oli suunatud illegaalsete reisikorraldajate (eriregistrisse RETTER mittekantud juriidilised isikud; ht vi kahte bussi omavad ksikritajad, kes ei oma reisikorraldaja litsentsi; turismifirmades td mitte saanud giidid ning ka petajad) vastu, kes korraldavad vlis- ja sisereise. Selliste reiside puhul ei kehti klientidele mingid garantiikindlustused ning ei korvata kahjusid, kui reisil peaks midagi juhtuma. Ka ei maksa sellised korraldajad riigimakse. Tnu sellele suudavad nad pakkuda odavamaid reise. Tellides odava bussi (mis on ldreeglina teline "romu") ning suvalise giidi (teinekord on giidiks ksnes bussijuht) pole garanteeritud reisi nnestumine.
Kahtlemata suudavad bioloogia-, geograafia- ja ajaloopetajad korraldada suurepraseid ekskursioone, andes tiendust koolitundides pitule. Oma klassiga korraks loodusesse sitvat petajat see kiri ei puuduta. Kui sama petaja hakkab gruppi komplekteerima kogu kooli vi naaberkoolide baasil, siis on tegu turismireisi korraldamisega ning petaja muutub "libategijaks".
Turismifirmasid on samuti erinevaid. Soovitame valida firma, mis on aastaid tegutsenud ning on usaldusvrne. Kige odavam reis ei ole sugugi kige parem!

P.S. Teile saadetud majandusministeeriumi vastuses on lause, et Tarbijakaitseamet teostab jrelevalvet kigi reisiteenust osutavate isikute le ja kontrollib? Tegelikult teostab ta jrelevalvet juriidiliste isikute le (sinna ju ei kuulu ksikisikud, nn mustalt tegitsejad) ning kontrollib, kas tagatissumma on olemas. See on nende ainus kontroll ja mustalt tegijad ei huvita neid sugugi. On videtud, et neid polegi vimalik kontrollida.


KSIMUS JA VASTUS

Kas me elame praegu jajal vi jvaheajal?

Vastavad geoloogid Volli Kalm ja Anto Raukas raamatus "Maa Universumis":

Sltub elupaigast. Antarktikas kestab jtumine juba 30-40 miljonit aastat. Aafrikas mdus viimane jaeg 250 mln aasta eest. Eesti jaoks lppes viimane jtumine 12 000 aasta eest. Hetkel katavad liustikud umbes kmnendikku Maa mandritest ja seovad kolmandiku mageveevarudest. Viimasel jtumise perioodil kattis j hoopis suurema ala. Nii et elame praegu jvaheajal, igemini selle teisel poolel, mil tunda on lheneva jaja hingust. Oma majandustegevusega hoiab inimene lheneva jahenemise ilmselt ra.



KIIRKOMMENTAAR

Riiklik hda selle vsaga

Tundub, et igal kevadel trkab hes mitmesuguste roheliste taimedega ka lootus neilt lausa muidu energiat ligata. Kik tundub nii lootusrikas. Vsa muudkui kasvab. Ja rikkad riigid maksavad veel ssihappegaasi eest kah. Nii et lase aga kia, pane energiavsa (see on eufemism nii rohelisele energiale kui mnusale elule) kasvama, ja siinsamas ta on. Nii nagu kullike muinasjutus oksakese maha pillas ja sellest silmapilkselt mets kasvas, kust vanathi ja ta pere lbi ei saanud. Nii on ka tnavu jutud energiavsast kasvanud suuremaks, kui vsa ise Eestis kunagi jaksab.
Vsaga on nimelt nnda, et see kasvab vaid siis, kui seda vaja pole. Kui aga energiat vaja, siis alles ned vaeva ja valu. Eesti aktinomeetria rajajaid akadeemik Juhan Ross alustas paarteist aastat tagasi Traveres energiavsa energiabilansi mtmist. Ja judis jreldusele, et kui sa ikka seda kuramuse vsa korralikult ei hoolda, siis pole tast miskit kasu. Korralikult - see thendab kastmist, see thendab vetamist ja see thendab vastavate masinatega vaheltharimist ja likamist. Ning lpuks peab ju selle vsanatukese veel hakkmasinasse pistma ja energiajaama kohale viima. Mis kik teadagi kulutab energiat, ja enamjaolt just fossiilset ktust!
Kahjuks pole looduses tasuta vsasid. Vi ieti on kll, ent ainult siis, kui ta sul risuks kaelas on. Mis thendab ht kurba asja. Energiavsa kib meie kliimas ja laiemas laastus asja ette vaid siis, kui viimane hda kes. Mis thendab seda, et ka riik viimaks asja le mtlema hakkab.

Tiit Kndler





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012