UUDISTAJA
25. mai 2004

UUDISED

Gorizontõ Estonii avab ahvide maailma

Värskes venekeelses ajakirja Gorizontõ Estonii numbris kirjutab tuntud loomasõber Aleksei Turovski sellest, et elame ahvide maailmas. Inimese lõi müüt, ja meie suhtumist ahvidesse juhivad samuti müüdid. Eurooplase jaoks on ahv inimese kuri paroodia, kaguaasialasele aga hea, lõbus ja tark sõber ning abimees. Kohalugu tutvustab Mahtra Leva raba. Valentin Voloðko kirjutab haruldasest harrastusest, allveesukeldumisest ning tutvustab seeläbi Eesti läbipaistvama veega järvi - Äntu järvi. Juttu tuleb Vene kulla teekonnast läbi Eesti, sõbraks saanud oravast, keeristormidest ning meie tulnukkangelasest - karuputkest. Leidub lugu ka õngemeestele ning linnusõpradele.

Loodusajakiri







Roheliste Rattaretk võttis kokku prügitoodangu

7.-9. mail Alutagusel toimunud retkel osales 3500 ratturit. Keskeltläbi tekitas iga Roheliste Rattaretke osaline kolme päeva jooksul kokku 1,6 kilo jäätmeid. Täpsemalt:
1. Pakendijäätmed: klaas - 1,3 tonni,
PET - 0,2 tonni,
plekk - 0,2 tonni.
2. Segaolmejäätmed: 1,8 tonni.
3. Lagunevad toidunõud (kompost): ca 2 m³.
Enamik jäätmetest läks korduvkasutusse.

ERL


Läheneb Aegna ideekonkursi tähtaeg

Läheneb Tallinna Linnavalitsuse välja kuulutatud Aegna saare ideekonkursi tähtaeg, mis on 31. mail. MTÜ Loodusajakiri on võtnud nõuks esitada konkursile ka oma tagasihoidliku idee. Tallinna linn võiks näiteks koostöös RMK-ga, kel Eestis kõige laialdasemad kogemused puhkealade ehitamisel, tekitada sinna puhkepiirkonna. Loodetavasti osaleb konkursil peale meie ka teisi, kes näevad Aegnas kauni looduse ja ilusate randadega saart, mille võiks avada puhkajatele. Muidu jäävadki domineerima silla- ja tunnelirajajate suurejoonelised visoonid.

Loodusajakiri


RMK teabepunktid jälle avatud

Alates 15. maist taas avatud RMK teabepunktid. Möödunud aastal oli esimest aastat avatud 6 punkti. Külastajaid 12 000. Sellel aastal on teabepunkte 8. Uued punktid asuvad Tallinna Loomaaias (avamine 1. juunil), Võrus ja Kablis. Teabepunktid on avatud iga päev 10.00-18.00. Võimalik saada täpset teavet riigimetsas olevatest looduses liikumise võimalustest – matkaradadest, õpperadadest, telkimiskohtadest, piknikukohtadest, vaatetornidest jne. Sellel aastal pakutakse uudisena kõigi 10 puhkeala kaarte. Lisaks on RMK infotulbad Elistvere loomapargis, Hiiumaa Turismiinfokeskuses, Tartu keskkonnahariduse keskuses, RMK Sagadi looduskoolis, RMK Kagu regiooni keskuses Ristipalos, RMK Pähni loodusmajas ja Mihkli Ranna dendraariumis. Uudisena võib näha RMK Haanja-Karula puhkealal Tellingumäe torni, Varbola linnuse juures olevat telkimisala, Kalajärve-Kakerdaja uut matkarajalõiku, RMK Aegviidu loodusmaja õueõpperada ehk Sõõriksoo õpperada.

Lisainfot vt http://www.rmk.ee/metsapuhkus.

RMK/Loodusajakiri




Ilmusid uued Regio atlased

Äsja ilmus kaks Eesti looduses liikumist hõlbustavat kaardikogu.

Suur Regio Eesti teede atlas 2004/2005:

atlase teedekaart on mõõtkavas 1:150 000, kõik linnakaardid 1:20 000;
reisi paremaks planeerimiseks on atlases uuendusena Eesti kaart mõõtkavas 1:500 000;
sisaldab huviväärsuste ja nimeloendid, reisiinfo loend kõigi kaardil kujutatud majutusasutuste kontaktidega;
teedekaardil on märgitud Eesti põhikaardi 1:20 000 lehtede jaotus ja lehe numbrid; mõeldes ornitoloogidele ja linnuatlase koostajatele on kaardil ka 10 km silmaga UTM-võrk;
eristatud on riigimetsad;
Tallinna kaart on uues kadreeringus ning hõlmab ka tihedalt asustatud tagamaa;
Otepää ümbruse kui populaarse turismipiirkonna kohta on eraldi lehekülg mõõtkavas 1:125 000;
formaat 209 x 293 mm, spiraalköide.

Väike Regio Eesti teede atlas 2004/2005:

atlase teedekaart on mõõtkavas 1:200 000;
linnakaarte ei ole; sisaldab nimeloendi ja lühendatud huviväärsuste loendi;
sisaldab reisiinfo loendi kõigi kaardil kujutatud majutusasutuste kontaktidega;
formaat 157 x 226 mm, õmmeldud liimköide.

Vt http://www.regio.ee.

Regio


Vereta jahilised

Nädalavahetusel toimus Nõval tavapärane loomafotovõistlus "Vereta jaht". Sedapuhku seitsmendat korda toimunud üritusele kogunes peaaegu 30 fotograafi, et tabada fotoobjektiiviga sihitavaks saagiloomaks kuulutatud ilvest. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja Eesti Loodusmuuseumi eestvedamisel pildistasid parimad Eesti loodusfotograafid loomi, linde ja putukaid, ilvesest nähti vaid jälgi. Ettevõtmise üks korraldajaid, Eesti Loodusmuuseumi peazooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt peab ilvese kohtamist "Vereta jahi" käigus väga suureks õnnestumiseks. "Ilves on varjatud eluviisiga loom, tema tabamist ei tea kunagi ette," sõnas Hunt võistluse raskusastet kommenteerides. Loomafotovõistluse käigus abistasid ja juhendasid looduspiltnikke RMK professionaalsed jäägrid.
Esmakordselt "Vereta jahi" korraldamise ajaloos ööbisid võistlusest osavõtjad välioludes, täpsemalt kolmes sõjaväetelgis. Lisaks loomade pildistamisele vaadati üheskoos ka slaide, videoid ja loodusfilme.
Kolme päeva jooksul pildistatud loodusfotodest valib iga osaleja välja kümme parimat, nende seast selekteerib þürii omakorda välja 50 huvitavamat fotot, millega on kõigil huvilistel võimalik suve jooksul tutvuda. 2004. aasta "Vereta jahi" võidutöö kuulutatakse välja sügisel. RMK korraldab loomafotovõistlust "Vereta jaht" alates 1997. aastast. Varasematel aastatel on jahiloomaks olnud sokk, metssiga, kobras, metskits, põder ja karu. "Vereta jahi" huvitavamad fotod ilmuvad ka ajakirjas Loodus.

RMK/Eesti Loodusmuuseum/Loodusajakiri


SÜNDMUS

---

Laidevahe kaitsealal toimub talgureis

Alates 1999. aastast korraldab Eestimaa Looduse Fond koostöös Eesti ja välismaiste organisatsioonidega talgureise, mille eesmärgiks on põliste poollooduslike taimekoosluste, elupaikade, parkide ja pinnavormide säilimisele kaasaaitamine, vaadete avamine, külastamiseks sobivatele aladele või objektidele ligipääsuvõimaluste rajamine või nende võimaluste alalhoidmine. Põhitöödeks on hooldustööd, võsa lõikamine, õpperadade, puhkekohtade ja aedade ehitus, varemete ja prügi koristamine.
Järgmine talgureis on planeeritud korraldada Saaremaale vastloodud Laidevahe kaitsealale 28. juunist - 5. juulini 2004.

Täpsem informatsioon ja registreerimine http://reisid.elfond.ee/index.php?main=tulevasedyritused&second=20011102121211&open=20040506170203

Vt ka värskeid uudiseid http://www.greengate.ee

ELF







ASJATUNDJA

---

Lõuna-Eesti reisikorraldajate kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (http://www.loodusajakiri.ee/ministeeriumile.pdf) ja ministeeriumi vastus (http://www.loodusajakiri.ee/reisikorraldajad.pdf). Ajakirjanduses on seda kirja tõlgendatud ka nii, et õpetaja, kes oma klassiga loodusesse sõidab, ei tohi ise bussi ja giidi tellida, vaid peab kindlasti kasutama reisikorraldaja teenuseid. Paljud õpetajad ju kasutavad ka. Teisest küljest - paljude reisikorraldajate teenused jätavad soovida. Kasumi nimel tehakse, mida iganes.


Jaana Viru, Tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna juhataja:

Vastavalt telefoni teel 24.05.04.a kokkulepitule, selgitan, et turismiseaduse § 8 ja § 15 kohaselt on ettevõtja tegevus reisiettevõtjana lubatud majandustegevuse registri registreeringu ja nõuetekohase tagatise olemasolu korral.
Ilma registreeringu ja nõuetekohase tagatiseta tegutsemise korral kvalifitseerub selline tegevus karistusseadustiku §-s 372 sätestatud majandusalase süüteona, ning majandustegevuse eest valdkonnas, mille kohta kehtis erikeeld, samuti tegevusloata, litsentsita või registreeringuta tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba, litsents või registreering oli nõutav, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kuueaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistuse või sundlõpetamisega.
2003. aastal ja 2004. aasta I kvartalis on Tarbijakaitseamet saanud signaale ebaseaduslikult toimivatest reisiettevõtjatest neljal korral ning kõik signaalid on edastatud viivitamatult majanduspolitseile.


Lea Pihelgas, pedagoog:

21. mai "Linnalehest" artiklit "Kas katus koolidele?" lugedes jäi arusaam, nagu oleks osa meie reisifirmasid alustanud olelusvõitlust "kõlvatute konkurentidega", õppekäike ja -ekskursioone korraldavate õpetajate ja ringijuhtidega. Tegelikult ei ole reisikorraldajad, nimekad firmad kõik, oma kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile õpetajaid, treenereid ega teisi pedagooge, kelle töös matk või ekskursioon on üks kasutatavatest õppetöö vormidest, üldsegi maininud. Mõistmatu, miks ajakirjandus pedagoogid registreerimata reisikorraldajatega samastab. Kuna õpetajate kui reisikorraldajate ja läbiviijate pädevus kõneks sai võetud, läks minugi mõte sellele.
Aineõpetaja on küll oma ala spetsialist ja kindlasti on parim klindiläbilõikest rääkima geograafiaõpetaja, nii nagu lindude laulu on parim tutvustama botaanikaõpetaja või laulupidude ajaloost rääkima muusikaõpetaja. Paaritunniseks retkeks ideaalne, mitmeid valdkondi haarava pikema ekskursiooni tarvis on aga kindlasti lisateadmisi vaja ammutada. Kas matemaatikaõpetaja polegi haritud? Või võimlemisõpetaja? Kindlasti on neil nendesamade Käsmu- või Soomaasõitude puhul tunduvalt rohkem vaja end ette valmistada kui ajaloo- või kirjandusõpetajal. Õpetaja on muidugi haritud, kuid olla üheaegselt giid ja klassijuhataja, see kooslus jäägu fanaatikuile! Kui õpetaja on end erinevates valdkondades täiendanud vastavalt kavandatavale marsruudile, siis ongi ta ju reisijuht! Pedagoog, kelle teadmised ei piirdu ühe valdkonnaga, kes on tuttav marsruudile jäävate objektidega ning valdab õpetamise meetodeid. Minu hea kolleeg, laia silmaringiga algklassiõpetaja, kellel on õpilastele lõpmatult rääkida, kes sobiks suurepäraselt klassiekskursiooni ise läbi viima, kasutab järjepidevalt reisifirma teenuseid. Tema tarkus on mitmekesistamine. Kaasates reisijuhi, annab ta õpilastele võimaluse kuulata alati midagi uut ning loob sellega eelduse ekskursiooni kordaminekuks. Olen nõus, et iga õpetaja tunnetab ise oma võimalused ja talitagu oma äranägemist mööda. Ainult, ma ei näe midagi keelamas ega takistamas. Nii nagu reisifirmade kirjas pole juttu õpetajatest, ei puudutata neid ka ministeeriumi vastuskirjas.


Sirje Kurrikoff, AS Tensi-Reisid juhataja ja reisijuht; Tõnis Kallejärv, OÜ Fortest Reisid asejuhataja ja reisijuht:

Turismifirmade kiri oli suunatud illegaalsete reisikorraldajate (eriregistrisse RETTER mittekantud juriidilised isikud; üht või kahte bussi omavad üksiküritajad, kes ei oma reisikorraldaja litsentsi; turismifirmades tööd mitte saanud giidid ning ka õpetajad) vastu, kes korraldavad välis- ja sisereise. Selliste reiside puhul ei kehti klientidele mingid garantiikindlustused ning ei korvata kahjusid, kui reisil peaks midagi juhtuma. Ka ei maksa sellised korraldajad riigimakse. Tänu sellele suudavad nad pakkuda odavamaid reise. Tellides odava bussi (mis on üldreeglina tõeline "romu") ning suvalise giidi (teinekord on giidiks üksnes bussijuht) pole garanteeritud reisi õnnestumine.
Kahtlemata suudavad bioloogia-, geograafia- ja ajalooõpetajad korraldada suurepäraseid ekskursioone, andes täiendust koolitundides õpitule. Oma klassiga korraks loodusesse sõitvat õpetajat see kiri ei puuduta. Kui sama õpetaja hakkab gruppi komplekteerima kogu kooli või naaberkoolide baasil, siis on tegu turismireisi korraldamisega ning õpetaja muutub "libategijaks".
Turismifirmasid on samuti erinevaid. Soovitame valida firma, mis on aastaid tegutsenud ning on usaldusväärne. Kõige odavam reis ei ole sugugi kõige parem!

P.S. Teile saadetud majandusministeeriumi vastuses on lause, et Tarbijakaitseamet teostab järelevalvet kõigi reisiteenust osutavate isikute üle ja kontrollib? Tegelikult teostab ta järelevalvet juriidiliste isikute üle (sinna ju ei kuulu üksikisikud, nn mustalt tegitsejad) ning kontrollib, kas tagatissumma on olemas. See on nende ainus kontroll ja mustalt tegijad ei huvita neid sugugi. On väidetud, et neid polegi võimalik kontrollida.


KÜSIMUS JA VASTUS

---

Kas me elame praegu jääajal või jäävaheajal?

Vastavad geoloogid Volli Kalm ja Anto Raukas raamatus "Maa Universumis":

Sõltub elupaigast. Antarktikas kestab jäätumine juba 30-40 miljonit aastat. Aafrikas möödus viimane jääaeg 250 mln aasta eest. Eesti jaoks lõppes viimane jäätumine 12 000 aasta eest. Hetkel katavad liustikud umbes kümnendikku Maa mandritest ja seovad kolmandiku mageveevarudest. Viimasel jäätumise perioodil kattis jää hoopis suurema ala. Nii et elame praegu jäävaheajal, õigemini selle teisel poolel, mil tunda on läheneva jääaja hingust. Oma majandustegevusega hoiab inimene läheneva jahenemise ilmselt ära.


KIIRKOMMENTAAR

---

Riiklik häda selle võsaga

Tundub, et igal kevadel tärkab ühes mitmesuguste roheliste taimedega ka lootus neilt lausa muidu energiat lõigata. Kõik tundub nii lootusrikas. Võsa muudkui kasvab. Ja rikkad riigid maksavad veel süsihappegaasi eest kah. Nii et lase aga käia, pane energiavõsa (see on eufemism nii rohelisele energiale kui mõnusale elule) kasvama, ja siinsamas ta on. Nii nagu kullike muinasjutus oksakese maha pillas ja sellest silmapilkselt mets kasvas, kust vanatühi ja ta pere läbi ei saanud. Nii on ka tänavu jutud energiavõsast kasvanud suuremaks, kui võsa ise Eestis kunagi jaksab.
Võsaga on nimelt nõnda, et see kasvab vaid siis, kui seda vaja pole. Kui aga energiat vaja, siis alles näed vaeva ja valu. Eesti aktinomeetria rajajaid akadeemik Juhan Ross alustas paarteist aastat tagasi Tõraveres energiavõsa energiabilansi mõõtmist. Ja jõudis järeldusele, et kui sa ikka seda kuramuse võsa korralikult ei hoolda, siis pole tast miskit kasu. Korralikult - see tähendab kastmist, see tähendab väetamist ja see tähendab vastavate masinatega vaheltharimist ja lõikamist. Ning lõpuks peab ju selle võsanatukese veel hakkmasinasse pistma ja energiajaama kohale viima. Mis kõik teadagi kulutab energiat, ja enamjaolt just fossiilset kütust!
Kahjuks pole looduses tasuta võsasid. Või õieti on küll, ent ainult siis, kui ta sul risuks kaelas on. Mis tähendab üht kurba asja. Energiavõsa käib meie kliimas ja laiemas laastus asja ette vaid siis, kui viimane häda käes. Mis tähendab seda, et ka riik viimaks asja üle mõtlema hakkab.

Tiit Kändler