UUDISTAJA
06. märts 2009
Auvahtkond
Papa Hurda valge kasukas
Hommikune kriisinõupidamine: oli seda jama nüüd jälle vaja!
Kirikutee olgu puhas
Pildid meenutavad läinud laupäeva hommikuüllatust Tartus. Taevavalget hakkas pudenema juba õhtul, veel sulailma aegu. Öösel sadu aina tugevnes. Mõnekraadine temperatuurilangus sidus lume okstele ja nii oligi varahommik kui jalutuskäik imepäraste erkvalgete taiestega skulptuuriaias.
EMHI lumekaart esmaspäeva hommikuse seisuga
UUDISTAJA SOOVITAB
 
EESTI UUDISEID
KIK: esmatähtis on kaasrahastada ühtekuuluvusfondi projekte
Nädal tagasi kogunenud keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogu otsustas rahastada veel kolme vana perioodi (2004–2006) ühtekuuluvusfondi projekti, kinnitas keskkonnaprogrammi 2009. aasta esimese vooru vähendatud eelarve ning vaatas läbi laekunud laenutaotlused.
Et vana perioodi Euroopa Liidu toetused võimalikult suures mahus ära kasutada, otsustati rahastada kolme ühtekuuluvusfondi projekti kogusummas üle 131 miljoni Eesti krooni. Lisarahastuse said kaks Emajõe ja Võhandu valgala veemajandusprojekti ning Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksi prügilate sulgemise projekt. Veemajanduse projektide lisarahastuse toel rekonstrueeritakse Võru linna reoveepuhasti ja lõpetatakse Elva linna veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitustööd.
Keskkonnaprogrammi 2009. aasta esimese taotlusvooru eelarve on varem teatatud 350 miljoni krooni asemel ainult 160 miljonit krooni: nõukogu otsustas eelarvet vähendada riigieelarve kärpe tõttu, mis võttis 2009. aasta keskkonnaprogrammi eelarvest 350 miljonit krooni. Kuna toetusteks eraldatav summa on esialgu planeeritust poole väiksem, otsustati ühtlasi jätta esimeses voorus kõik maakondliku programmi taotlused rahuldamata, välja arvatud keskkonnateadlikkuse maakondliku programmi omad.
KIK nõukogu koguneb uuesti 10. märtsil, et kinnitada tegevuseelarve ning teha keskkonnaprogrammi esimese vooru rahastusotsused.
KIK
Kogunes looduskaitse arengukava koostamise juhtrühm
3. märtsil pidas esimese koosoleku aastani 2020 koostatava looduskaitse arengukava juhtrühm: vaadati üle senine materjal ja fikseeriti töö täpne ajakava.
Koostatava looduskaitse arengukava eelnõu alus on aastatel 2004–2006 ette valmistatud eelnõu, millele valitsus andis heakskiidu 2006. aasta juunis.
Looduskaitse arengukava koostamise eest vastutab keskkonnaministeerium, kaasa löövad ka haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, rahandusministeeriumi, kultuuriministeeriumi ja välisministeeriumi esindajad. Ühtlasi osalevad arengukava koostamises Eesti keskkonnaühenduste koja, Tartu ülikooli,
teaduste akadeemia, põllumajandus-kaubanduskoja, linnade liidu ja maaomavalitsuste liidu asjatundjad.
Märtsi lõpuks valmib arengukava sissejuhatav osa, mis avalikustatakse osalusveebis www.osale.ee. Arengukava peaks esitatama valitsusele selle aasta detsembris. Arengukava kohta saab lisa lugeda keskkonnaministeeriumi kodulehelt http://www.envir.ee/1091888 ja http://www.envir.ee/1090011.
Keskkonnaministeerium
Rein Taagepera (foto: TÜ)
Skytte medali saab Rein Taagepera
27. veebruari istungil otsustas Tartu ülikooli (TÜ) nõukogu ühel häälel, et Skytte medali pälvib emeriitprofessor Rein Taagepera, kes oli 1992. aastal TÜ sotsiaalteaduskonna rajaja.
2008. aastal sai professor Taagepera Uppsala ülikooli Skytte sihtasutuse välja antava Skytte auhinna demokraatlike valimissüsteemide uurimise eest. Auhinnaga kaasnenud pool miljonit Rootsi krooni auhinnaraha annetas Taagepera TÜ sotsiaalteaduskonnale uue, sotsiaal- ja täppisteadusi ühendava uurimissuuna rajamiseks.
Skytte medal on TÜ autasu riigi- või ühiskonnategelasele, kes on TÜ nõukogu hinnangul viimastel aastatel aidanud kõige enam kaasa ülikooli ja Eesti kõrghariduse arengule. Möödunud aastal pälvis medali Rootsi suursaadik Dag Hartelius, varasematel aastatel on medali saanud Andres Lipstok, Mart Laar, Marju Lauristin, Mihkel Pärnoja, Lennart Meri, Andrus Ansip, Jüri Raidla ning mitme riigi suursaadikud.
Johan Skytte (1577−1645) oli kuningas Gustav II Adolfi isiklik õpetaja ja hiljem nõunik ning teda peetakse Tartu ülikooli asutamise üheks peaalgatajaks ja teostajaks. Ülikool on tähistanud Skytte päeva alates 1995. aastast.
Erandkorras saab Rein Taagepera Skytte medali kätte aprillis, mitte traditsioonilisel Skytte päeval, 25. märtsil.
TÜ
Väätsa europrügila Järvamaal.
Algas tavajäätmeprügilate sulgemise teine taotlusvoor
Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) teatas 4. märtsil, et algab Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist rahastatava meetme „Nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine“ teine taotlusvoor. Taotlusi saavad esitada kohalikud omavalitsused ja prügila sulgemise kohustusega juriidilised isikud, taotluste esitamise tähtaeg on 5. mai.
Ühtekuuluvusfondist toetatakse keskkonnateenistuste sulgemisotsuse saanud prügilate sulgemistöid: jäätmed tuleb koondada ja tihendada, anda ladestuskohale tema eripära arvestav nõlvus ning katta jäätmelade kas haljastusega või muul viisil.
Jäätmeseaduse kohaselt peavad kõik nõuetele mittevastavad prügilad olema ladestamiseks suletud 2009. aasta 16. juuliks ning korrastatud 2013. aasta 16. juuliks. See aga tähendab, et kõik prügilate sulgemiskohustusega juriidilised isikud ja kohalikud omavalitsused peavad kiirustama, et taotleda ettenähtud töödeks raha ühtekuuluvusfondist.
Perioodil 2007–2013 on ühtekuuluvusfondist jäätmekäitluse arendamise projektidele kavandatud 2,8 miljardit krooni, sellest tavajäätmeprügilate sulgemiseks 630 miljonit krooni. Esimeses taotlusvoorus otsustati toetada kolme projekti kogusummas ligi 130 miljonit krooni.
KIK
TASUB OSALEDA
Tähelepanu, õpetajad!
TÜ loodusmuuseum korraldab 16. märtsil kell 11 infopäeva õpetajatele. Tutvustatakse õppeprogramme ning muuseumi töölehti zooloogia- ja geoloogiamuuseumis. On võimalik registreeruda õppeprogrammidele. Infopäevast osavõtt on tasuta.
Osavõtust tuleb teatada e-posti teel: kulli.kalamees-pani@ut.ee.
TÜ loodusmuuseum
Fotovõistluse “Looduse aasta foto 2009” tähtaeg on lähedal
Meenutame, et Looduse Omnibussi ja Nordea panga traditsioonilise fotovõistluse tähtaeg on lähedal: fotode üleslaadimisleht on avatud 16. märtsini.
Võistlema on oodatud igas vanuses loodusepildistajad: nii täiskasvanud, noored kui ka lapsed. Peale Eestis tehtud fotode saab sel aastal esimest korda võistelda ka kategoorias „Maailma loodus“.
Võitjad kuulutatakse välja 19. aprillil Tallinna linnahallis, kus jagatakse auhindu, sealhulgas keraamik Anne Türni loodud skulptuure “Tantsiv hunt” iga kategooria võitjale. Võistluse põhjaliku juhendi leiate võrgupaigast http://www.looduseomnibuss.ee/?page=34.
Looduse Omnibuss
Laupäeval saab Omnibussiga RMK üritustele
Looduse Omnibuss võtab naistepäeva-eelsel laupäeval, 7. märtsil ette koguni kaks retke.
Üks sõit viib suusa- või jalgsimatkale Oandult Võsule; korraldavad Võsu vabatahtlik tuletõrjeühing ja RMK. 10–11 kilomeetri pikkust matka juhendavad ning tutvustavad Lahemaa loodust ja kultuurilugu Anne Kurepalu ja Riina Laanetu. Pärast matka saab sooja suppi ja teed, ühtlasi uudistada uut Oandu loodusmaja.
Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 9.30, tagasi Tallinnas ollakse kell 17. Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 125, õpilastele 75 krooni.
Teise reisi sihtkoht on Kauksi, kus saab aktiivselt osaleda RMK perepäeva „Metsaga mestis“ üritustel. Kavas on loodusretked, räätsaretked, õpitoad käsitööhuvilistele, jahitrofeede näitus, kelgu-, suusa-, uisu- ja reesõidud. Kui jääolud lubavad, siis minnakse ka Vladislav Koržetsiga Peipsile kalapüüki proovima. RMK poolt on soe supp ja tee. Vt. ka http://www.rmk.ee/perepaev/yrituseinfo.
Väljasõit ja saabumine rahvusraamatukogu juures kell 8 ja 19, sõidu hinnad 150 ja 100 krooni.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Tõivo Sarmeti Paapua-jutud jätkuvad
Rahvusraamatukogu loodusõhtul esmaspäeval, 9. märtsil kell 18 on kavas esialgu 9. veebruariks planeeritud „Retk Paapua loodusrahvaste juurde II“, kus näitab pilte ja ajab juttu mägironija Tõivo Sarmet.
Jätkub retk Paapua loodusrahvaste keskel ning õhtu lõpus jõutakse imekaunile Bali saarele. Musitseerib Ain Varts.
Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10, täiskasvanutele 25 krooni.
Looduse Omnibuss
RMK kutsub lapsi metsapostkaarte joonistama
Juba seitsmendat korda algas RMK Pähni looduskeskuse eestvedamisel igakevadine joonistusvõistlus „Eesti koolilaste metsapostkaart 2009“, mille tulemusena pannakse 36 paremast pildist kokku postkaartide komplekt. Varasematel aastatel isegi üle kolme tuhande töö kogunud võistlusele oodatakse kooliõpilaste metsa- ja loodusteemalisi joonistusi 17. aprillini.
Hindajatele kõige enam meeldinud 36 kaardist postkaardikomplekti saavad tänuks ka kõik osalenud koolid ja väljavalitud tööde autorid. Žürii kümne lemmikjoonistuse autorid saavad auhinnaks loodusraamatu. Postkaardikomplekte saab edaspidi osta RMK teabepunktidest, näitus õpilaste joonistustest jääb üles Pähni looduskeskusesse aasta lõpuni.
Joonistused peavad olema tehtud ühekordsetena paksema paberi ühele küljele mõõdus 10 x 15 või 15 x 10 cm. Kaardi teisele küljele tuleb trükitähtedega märkida autori ees- ja perekonnanimi, kool ja klass. Tööd tuleks koolis koguda õpetaja kätte, kes saadab need hiljemalt 17. aprilliks posti teel RMK Pähni looduskeskusesse aadressil Pähni küla, Varstu vald, 66116 Võru maakond.
Metsapostkaardi mõtte algataja oli metsa- ja loodusemees Vello-Taivo Denks, kes töötas üle kolme aastakümne Roosa metskonna metsaülemana. Tema eestvõttel leidis 2002. aastal aset esimene võistlus, milles osalesid esialgu vaid Võrumaa koolid. Aasta hiljem kasvas võistlus juba üleriigiliseks ning võistlustöid saabus kokku üle pooleteise tuhande. Umbes sama suur hulk on toredaid joonistusi saabunud ka järgnevatel aastatel, kusjuures mullu oli võistlustöid lausa 148 Eesti koolist.
RMK
Fotonäitus „Talv Käärikul“
Tartu keskkonnahariduskeskuse saalis (TKKHK, Kompanii 10) saab 27. märtsini vaadata fotonäitust „Talv Käärikul“. See koosneb Tartu loodusmaja õpilaste töödest, mis on tehtud 6.–8. veebruaril Käärikul toimunud talvelaagris.
Talvelaager on Tartu loodusmaja iga-aastane traditsioon, mille käigus saavad õpilased osaleda õppekäikudel ning koos mõnusalt aega veeta. Sellel aastal oli laagris 45 õpilast 1.–11. klassist. Lapsed õppisid tundma loomade tegevusjälgi, pungi ja pilvi, said teada, kuidas kasutada kompassi ja käia räätsadega lumel. Ühe tegevusena pildistasid õpilased Kääriku ümbrust. Näitusel on 41 õpilase tööd. Tasuta näitus on lahti 10–17.
TKKHK
Kliima soojenemise tõttu on Euroopas kiivitajate arvukus vähenenud (foto: Jodie Randall, RSPB/BirdLife).
Kolmveerand Euroopa tavalinnuliikidest kannatab kliimamuutuste tõttu
Ajakirjas PloS ONE ilmunud artikli mitmest Euroopa riigist pärit autorid näitavad, et on olemas selge seos meie maailmajao levinumate tavaliste linnuliikide arvukuse ja nende elupaigus aset leidvate kliimamuutuste vahel. Rohked arvandmed on võimaldanud luua indikaatori, mis näitab Euroopa elustiku sõltuvust kliimast; uue indikaatori on kasutusele võtnud ka Euroopa Komisjon.
Suurt ärevust tekitab asjaolu, et kui umbes veerandile Euroopa linnuliikidest on kliima soojenemine kasulik ja nende arvukus suureneb, siis tervelt kolmveerand uurimusse hõlmatud 122 tavaliigist kannatab nende muutuste tõttu.
Suureneva arvukusega liikide esikümnesse kuuluvad sametpea- ja punakurk-põõsalind, mesilasenäpp, viinamäe-tsiitsitaja, kalda-rädilind, vaenukägu, peoleo, ohakalind, tiigi-roolind ja kaelus-turteltuvi, suurimad kannatajad on aga tikutaja, sookiur, põhjavint, põhjatihane, kiivitaja, ööbik, mets-lehelind, mänsak, kivitäks ja väike-kirjurähn.
Töös kasutatud andmete kogumisel on oma osa ka Eesti linnuvaatlejatel.
BirdLife/Uudistaja
London harjutab inimesi jala käima
Pärast seda, kui Londonis hakati propageerima ühissõidukeid ja seadma sõiduautodele piiranguid (näiteks kehtestati 2003. aastal ummikumaks), tekkis uus probleem: ühissõidukid, eriti allmaaraudtee, koormati üle. Sestap püütakse nüüd rõhutada jalakäigu eeliseid.
Esmane uurimus tegi kindlaks, et kümnendik metroo- ja koguni ligi pool bussisõitudest vaid alla kahe kilomeetriga ning et kaks kolmandikku sõitjaist eelistaks käia jala, kui ta teaks täpselt, kuidas turvaliselt sihtpunkti jõuda. Järgmise etapina said tänavad jalakäijatele mõeldud märgistuse ja bussipeatustesse pandi kaardid. Käivitusprojektina võeti ette Bondi tänava piirkond.
Nüüd, aasta pärast tehtud muudatusi, tehti ulatuslik hindamistöö, mille tulemused olid põhiliselt positiivsed: inimesed on uuest süsteemist teadlikud ja kasutavad seda, säästavad sel moel aega ja on igati rahul. Puudustest toodi välja liiga kitsad ülekäigurajad ja väikesed peatuste väljapääsud, samuti arvati, et kaartidel peaks olema register.
91 protsenti küsitletud inimestest leidis, et Bondi tänava piirkonnas proovitud süsteem tuleks evitada terves linnas.
ELTIS
Mure albatrosside huku pärast ...
... sunnib rakendama kalalaevadele rangemaid nõudeid (fotod: Alan Tate/BirdLife ja Albatross Task Force)
FAO muretseb albatrosside pärast
Aastaid on olnud probleem, kuidas vähendada albatrosside ja teiste avamerelindude kalapüügist tingitud suremust, juhuslikku sattumist kalapüünistesse. Kui siiani olid Ühinenud Rahvaste toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO reeglites kirjas nõuded, kuidas säästa suuri linde jadaõngede eest, siis nüüd on lisandunud ettekirjutused ka traalidele, nakke- ja triivvõrkudele.
Kalapüüki sunnivad lindudele ohutumaks muutma muu hulgas sellised traagilised asjaolud, nagu teadmine, et 18 albatrossiliiki üldse eksisteerivast 22-st on hukuohus või et igal aastal satub peale haruldaste tiivuliste kaaspüügi sekka lugemata hulk tavalisemaid merelinde.
Uutel reeglitel on eriline tähtsus ka Euroopa Liidu jaoks, mis peab 2009. aastal välja töötama tegevuskava lindude kaaspüügi vähendamiseks nii oma territoriaalvetes kui ka kus iganes, kus EL lippe kandvad laevad kalaretkedel käivad.
BirdLife
KOMMENTAAR
Raamatuhankijad, olge valvsad!
Tšehhi antifašisti-kommunisti Julius Fuèiku kuulsa lausungi parafraas on mulle viimaseil nädalail pähe tulnud lausa mitu korda, viimati üleeile, kui e-postkasti potsatas järjekordne ringülekutse tellida osaühingu Geotrail järjekordset üllitist, seekord pealkirjaga „Eesti tammed“.
Minule piisas omal ajal sama kirjastaja teadaolevalt esimesest teosest „Eesti looduse õppe- ja matkarajad“. Pealiskaudse, vigase ja hüpliku raamatu põhihäda oli minu jaoks ülevaatliku kaardi puudumine, mis teinuks mõttetuks ka hoopis sisukama esituse.
Nüüd on ajakirja Eesti Loodus toimetus saanud mitmelt inimeselt kiita veebruarinumbris ilmunud (vt. lk. 60–61) raamatukriitika eest. Kritiseeritav on Geotraili seni viimane trükis „Eesti soorajad“. Sisukokkuvõtteks piisab ehk mainida pealkirja, mille artikli pahased autorid, sooteadlane Edgar Karofeld ning loodusharidusspetsialistid Katrin Möllits ja Elo Raspel oma kirjutisele on pannud: „Teejuht mädasohu“. Mõni kriitika kiitja on isegi öelnud, et pahandada tulnuks veel rohkem. Olgu siis tõe huvides öeldud, et kriitilise loo autoreil olnuks materjali ka kolm korda pikema variandi jaoks; lihtsalt Eesti Loodus ei jõua kõiki rumalusi üles lugeda.
Kohe-kohe suletavas Mattieseni raamatupoes selle nädala alul viiendiku võrra allahinnatud köiteid lehitsedes leidsin veel ühe näite, kuidas oma vigadest õppida ei taheta. Noorepoolne „reisikirjanik“, kelle üht varasemat teost vigade ja küll-käib-stiili tõttu nii Eesti Looduses kui ka mujal omajagu „harjata“ tuli, on maha saanud järjekordse, hoopis priskema teosega, mis pretendeerib lausa ringile ümber Eesti. Need üksikud leheküljed, mida lapates silmata jõudsin, paistsid silma äärmusliku teabevaegusega.
Aga prohmakaid juhtub ka tunnustatud kirjastustel. Peagi ilmuva märtsikuu Eesti Looduse raamatututvustuste seas on arvustatud tuntud ja lugupeetud Varraku suurt komistust, kallist ja väga esindusliku väljanägemisega suurt mõõtu raamatut „Tahan kõike teada“. Eessõna kinnitusel olevat see hea teabeallikas ka näiteks kooli- või kursusetöö tarvis. Ometi tuli kriitikul seegi kord välja mõelda üsna kuri pealkiri: „Me ei taha sellest raamatust midagi teada!“. Tõepoolest, pikalt pole vaja süveneda: ilmuvas Eesti Looduses toodud näited botaanilistest „pärlitest“ nende kenade kaante vahel panevad lausa jahmuma. Seekord võib öelda, et tegemist pole lihtsalt väikeste ilu- või näpuvigadega, vaid lausa lauslollustega.
Seega: raamatuhankija, ole valvas ja ära lase ennast võrgutada ei raamatu kenal väljanägemisel ega väljaandja mesimeelitustel; katsu ka sisust põguski ülevaade saada!
Toomas Jüriado
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
