UUDISTAJA
09. aprill 2009
APRILLIHAKUHETKI
4. aprill: kevad ajab puhevile
5. aprill Šnelli tiigil Tallinnas: “Tule, mu kallim! Küll see jää kord sulab!”
7. aprill: botaanikaaed ärkab
7. aprill: sillad pilutavad sinisilmi
7. aprill: talve lootusetu vastupanu aias
8. aprill: linnaparkide linnulaulu üldtooni hakkavad määrama metsvindid, aga ainult seal, kus pole segamas künnivareste fortissimo-koor
8. ja 9. aprill: talve lootusetu vastupanu EMHI lumekaardil
UUDISTAJA SOOVITAB
Loodusesõber kutsub rattaretkele
Maikuu teisel nädalavahetusel vahetame taas diivaninurga rattasadula kõva kolmnurga vastu ja öine suletekk asendub magamiskoti krõbiseva kattega. Mida siis sel korral näeme? Kolmeks päevaks Eestimaa edelanurka suunduv roheliste rattaretk “Kuidas elad, Luitemaa?” jõuab enne Antsülusjärve ja Litoriinamere luiteid pikalt sõita mööda puutumatuid rabasid ja soid – retk on igati magus kompu kõiksugu rohelusenautijatele. Nigula kandi pikad loodushoiu traditsioonid näitavad meile, milline on loodus, kui tal veidi aega omapäi tegutseda lastakse. Salapärased maastikud tekivad ju sealkandis, kus põllumaa lõikub metsade ja soodega, erinevate biotoopide kohtumispaigad on liigirikkuse põhjus. Ja mõmmik ajakirja kaanel ei vaata meile niisama otsa, tegu on ühe Nigula taastuskeskuse armsa pontsuga. Rattamatk möödub nimelt väga lähedalt ulukite ajutisest kodust. Ulukid jäävad küll sinna, kus nad olema peavad – eraldusse – ja näha me neid ei saa. Nad ei tohi neid ju inimhulkadega harjutada. Aga seda rohkem kuuleme nendest lugusid laagrilõkke valgel – sellest, mida inimene saab ära teha, et võimalikult vähe metsloomi taastuskeskusse satuks.
Ajakirja numbrist on siiski vaid üks osa pühendatud rattaretkele. Kevadel on ka muud teha: õpetame vaatlema raagus oksi, sest mõnda liiki on kergemgi määrata lehtedeta. Kakkudest mänguasjade abil saab selgeks öökullide perekonna, köögifüüsika nurgas aga näitame, mis juhtub, kui tass ja banaan ja keefir maha kukkuda lasta. Tõsisematel teemadel räägib aga Nigeri deltast Eestise külla sõitnud beninlane, kes jutustab loo oma riigi maagaasi põletamise vastasest sõjast.
Helen Arusoo, Loodusesõbra peatoimetaja
Kahekümnes roheliste rattaretk toimub 8.–10. mai 2009
ja kannab sel aastal pealkirja “Kuidas elad, Luitemaa?” Rattamatk saab alguse Kilingi-Nõmmelt, Pärnumaa kaguosa traditsioonilisest majandus- ja kultuurikeskusest. Kolme päeva jooksul läbivad ratturid 200 kilomeetrit, saavad ülevaate paikkonna rikkalikest looduskaitse- ning linnu-uurimise traditsioonidest, samuti Liivimaa ajaloolistest piiridest ja metsavendadega seotud pärimusest. Laagripaikades on võimalus jälgida eurodebatti läbiva teemaga EL-iga liitumise mõjust Eesti loodusele ja keskkonnakaitsele, saada ülevaade Nigula metsloomade taastuskeskuse tööst ning lisaks pakub Keskkonnatelk võimalust arutleda teemadel “Rattarikkaks” ja “ Võlguelamine.” Rattaretkelistele pakuvad muusikalist meelelahutust Justament, Svjata Vatra, Liisi Koikson, Piccolo Folk, Tiit Born, Bonzo jt. Registreerimine retkele 13. aprillist 5. maini. Täpsem info www.rattaretked.ee.
EESTI UUDISEID
Kulda ja pronksi loodusteadusolümpiaadilt
Eesti noored võitsid läinud laupäeval Hispaanias Murcias lõppenud VII Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadil (EUSO) kuld- ja pronksmedali.
Kuldmedali ja absoluutarvestuses 5. koha saavutas Eesti I võistkond koosseisus Uku-Laur Tali (Hugo Treffneri gümnaasium), Erik Tamre (Tallinna reaalkool) ja Kadi Liis Saar (Tallinna reaalkool/Tallinna inglise kolledž). 21. koha ja pronksmedali saanud Eesti II võistkonda kuulusid Eva-Lotta Käsper (Tartu Kivilinna gümnaasium), Kert Pütsepp (Tallinna reaalkool) ja Sander Siim (Tallinna Vanalinna hariduskolleegium). Kokku osales 40 võistkonda 21 riigist.
Võistkondade saatjad-mentorid olid lektor Karin Hellat, teadur Timo Kikas ja magistrant Jaanus Uibu, kõik Tartu ülikoolist. Eesti õpilaste osavõttu rahvusvahelistest olümpiaadidest toetab haridus- ja teadusministeerium.
TÜ
Eelmise, 2007. aastal lõppenud Eesti-Läti keskkonnaharidusprojekti osalised Peipsi ääres Kolkjas
Tagasi loodusesse
Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) teatas 2. aprillil, et Eesti-Läti programmi ja keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu on rahastatud keskkonnaameti, Peipsi koostöökeskuse, TKKHK, Gauja rahvuspargi sihtasutuse ja Kemeri rahvuspargi administratsiooni koostööprojekti “Ühiste meetodite ja vahendite väljatöötamine keskkonnahariduse tõhustamiseks” koodnimega “Tagasi loodusesse”.
Projekti eesmärk on toetada Eesti ja Läti piiriülest keskkonnahariduskoostööd, võttes aluseks meie märgalad. Projektiga tahetakse võimalikult ulatuslikult ja mitmekesiselt haarata märgaladega mingil moel kokku puutuvaid huvirühmi. Korraldatakse märgaladega seotud laste- ja perelaagreid; koostatakse töölehed iseseisvaks käiguks märgaladele. Õppepäevadel on huvilistel võimalik teada saada, mida ja kuidas soodes uuritakse. Aidatakse korraldada rahvusvahelisi vee- ja märgalapäevi ning kantakse kevadise koristustalgute käigus hoolt lähimate veekogude eest.
Pisut müstilisema vahepalana kirjutatakse raamat soomuinasjuttudest; lapsed saavad osaleda märgala-kalendri fotovõistlusel ning lauamängu väljamõtlemisel. Kaks käsiraamatut luhtade ja soode teemal peaksid muutma hõlpsamaks märgaladel omapäi matkamise.
Projekti kogumaksumus on veidi üle 10 miljoni krooni ja projekti tegevused on planeeritud ellu viia 2011. aasta märtsiks.
TKKHK
Selgusid Eesti parimad noored bioloogiatundjad
4. ja 5. aprillil peeti Tartus Eesti 48. bioloogiaolümpiaadi lõppvoor 9.–12. klassile.
Praktiliste tööde ja teooriavooru tulemuste põhjal selgus üldparemusjärjestus. Kümme parimat gümnaasiumide õpilast asuvad maikuus veel kord isekeskis võimeid võrdlema, et välja sõeluda edukamad, kes esindavad juulikuus Eestit 20. rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil Tskukuba ülikoolis Jaapanis.
Eesti 2009. aasta parimad bioloogiatundjad gümnaasiumi vanuseastmes on Mark Gimbutas (Hugo Treffneri gümnaasium, HTG), Eero Vaher (Pärnu Koidula gümnaasium), Kristiina Tüür (Saaremaa ühisgümnaasium), Katrin Kalind, Linda Rusalepp, Madis Hurt, Kristiina Tomasson (kõik HTG), Sander Kask (Kohila gümnaasium), Risto Võsaste (HTG) ja Kaur Leemets (Viljandi maagümnaasium). Nendega liituvad valikvõistluse ajaks ka Eva-Lotta Käsper (Tartu Kivilinna gümnaasium) ja Uku-Laur Tali (HTG), kes esindasid Eestit samal ajal Euroopa Liidu VII loodusteaduste võistkondlikul olümpiaadil Hispaanias (vt. üle-eelmist sõnumit).
Piirkonnavoorude tulemuste põhjal lõppvooru kutsututel oli kahe päeva jooksul võimalus tõestada end bioloogia eri aladel. Esimene päev koosnes praktilistest töödest, kus oskused pandi proovile zooloogias, botaanikas, taimefüsioloogias ja molekulaarbioloogias. Teine olümpiaadipäev andis ülevaate õpilaste teoreetilistest teadmistest. Olümpiaadist võttis osa 44 parimat bioloogiatundjat üle kogu Eesti.
Bioloogiaolümpiaadi korraldab TÜ ja tema teaduskool. Parimaid õpilasi klasside arvestuses autasustati kirjastuse Avita nimeliste stipendiumidega. Oma auhinnad iga vanuserühma parimatele oli välja pannud üks peasponsoritest aktsiaselts Quantum Eesti, meeneid jagas osaühing InBio. MTÜ Loodusajakiri kinkis teooriavooru ja praktiliste tööde parimale (vastavalt Eero Vaher ja Katrin Kalind) ajakirja Eesti Loodus aastatellimuse. Aineolümpiaadide korraldamist toetab haridus- ja teadusministeerium.
TÜ
Kakukaameras on huvitav
Kakukaamera (http://www.eoy.ee/kodukakk/kakukaamera/) “kõneisik” Aivar Veide andis 5. aprillil linnuhuviliste arvutilistis teada, et 4. aprillil koorusid kaamerakakul pojad, keda õnnestus näha alles hommikul. Kuna kakk hakkas hauduma pärast kolmandat muna, koorusid kolm poega üsna ühel ajal.
Neljas poeg koorus kaamerapesas 7. aprilli ööl. Nüüd on kakusõpradel olnud huvitav jälgida, kes ja mida poegadele toiduks toob.
Kodulehel on nüüd üleval ka mitu videot koorunud poegadest.
Linnuhuvilised/Uudistaja
Loodi Eesti maavarade ühing
Märtsi lõpul asutasid seitse maavarade mõistlikust kasutusest hoolivat vabaühendust Tallinnas üle-eestilise katusorganisatsiooni, mittetulundusühingu Eesti Maavarade Ühing.
Loodud ühingu peamised ülesanded on seista hea Eesti maavarade säästliku kasutamise eest ning osaleda maavarade kasutamise poliitika kujundamises. Ühingu pressiteate kinnitusel ajendas katusorganisatsiooni looma “ettevõtjate ja keskkonnaministeeriumi ühine surve uute kaevanduste avamiseks vaatamata asjaolule, et ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru jätkub Eestis vaid 40 aastaks ja aktiivset turba tarbevaru 240 aastaks”.
Ühing leiab, et kohalike inimeste esindatus on nende eluolu otseselt puudutavates küsimustes ebapiisav, ja kavatseb olukorda parandada. Asutakse korraldama üleriigilist teabevahetust praeguste ja plaanitavate maavara kaevandamisalade kohta. Eesti maavarade ühingu asutajaliikmed on Lüganuse küla selts, keskkonnakaitse ühing, Pikavere küla selts, seltsing Roheline Urvaste, Audevälja arenduskeskus, väikesaarte selts Vesiru ja Nabala keskkonnakaitse ühing. MTÜ on avatud ka uutele liitujatele.
MTÜ Eesti Maavarade Ühing
ERM-i margi esmasümbrikul on muuseumi uue peahoone sissepääsu eskiis
Mark ERM-i juubeliks
Eesti rahva muuseumi 100. aastapäeval, 14. aprillil, annab Eesti Post välja päevakohase postmargi.
Margi nimiväärtusega 5.50 on kujundanud Vladimir Taiger ja seda on trükikojalt Vaba Maa tellitud sada tuhat eksemplari.
Uudistaja/Eesti Post
Komisjon kinnitas haruldusvaatlused
Eesti linnuharulduste komisjon (HK) vaatas 4. aprillil Tartus järjekordsel koosolekul läbi kõik uued HK-ni jõudnud teated ja tegeles vanade, näiteks esimese linnuatlase tegemise käigus 1976–82 kogutud andmetega.
Uueks liigiks Eesti liiginimistus kinnitati mägikiur (Anthus spinoletta), keda vaatles hulk linnuvaatlejaid tänavu 29. jaanuari ja 23. veebruari vahel Tallinnas Koplis (linnu leidis esimesena Ranno Puumets). Nüüd on Eesti nimekirjas 372 linnuliiki.
Muudest põnevamatest vaatlustest kinnitati välja-väikelõoke (Calandrella brachydactyla, 22.11.2008 Pärnus, Eesti 5. vaatlus) ja koldjalg-hõbekajakas (Larus cachinnans, 12.10.2008 Veere sadamas Saaremaal, Eesti 8. vaatlus). Samuti leidis kinnituse ka tamme-kirjurähni (Dendrocopos medius) vaatlus 04.10.1980 Petseris, mis oli liigi esimene taasleid Eesti aladelt pärast kõige esimest leidu 1895. aastal.
HK
Õues nüüd hõlpsam õppida
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) eestvedamisel on valminud “Õuesõppe õppematerjalide kogumik”.
Kogumik on üles ehitanud samamoodi kui sihtasutuste õppeprogrammid, kus teadmisi omandatakse vahetu kogemuse teel loodusest mängude ja õpetlike ülesannete kaudu. Kogumikule lisavad väärtust fotod ning huvitavad vahepalad ja kogemused õpetajatelt ja lastelt.
Suurema osa kogumikust hõlmavad eri õppeprogrammid, kus iga programmi esimesest osast leiab programmi tutvustuse õpetajale-juhendajale, millele on lisatud looduses korraldatavad mängud, ülesanded ja katsed. Õppeprogrammi teine osa koosneb töölehest või programmi kirjeldusest. Kogumik on koostatud selliselt, et nii mängujuhendeid kui ka töölehti saab kergesti paljundada.
Õuesõppe õppematerjalide kogumikku on rahastanud VVV SA ja keskkonnainvesteeringute keskus. Lisateave ja tellimine: Gea Järvela 50 88 359 ja gea@nvv.ee.
VVV SA
TASUB OSALEDA
ERM-il on suursünnipäev
Eesti rahva muuseum (ERM) tähistab 14. aprillil oma 100. sünnipäeva. Muuseum on ellu kutsutud sada aastat tagasi selleks, et meil oleks üks koht, kus on hoiul Eesti kultuurivara: esemed, tekstid, fotod ja filmid. Kõik need aitavad kirjeldada ja mäletada Eestimaal elavaid ja elanud inimesi, nende igapäevast elu ja pidupäevi.
Juubeliaasta raames kutsub muuseum kõiki üles jäädvustama 14. aprilli ja edastama see muuseumile kogudes hoidmiseks. ERM soovib sel moel kõiki kaasata oma kogude täiendamisse.
Oma päeva jäädvustamiseks saab alates 15. aprillist kuni 1. juunini saata nii tekste, fotosid, ajaveebi sissekandeid kui ka filme. Soovi korral saab muuseumisse tuua ka 14. aprilliga seotud esemeid või muid materjale, mis päeva iseloomustavad.
Osalustingimused ja -ankeedi ning auhinnafondi leiate veebist: www.erm.ee/kingipaev.
15. aprillil on ERM-is kell 11–18 avatud uste päev “Väravad on valla!”. Päeva raames on kõigil võimalus käia ERM-i hoonetes, saada osa ekskursioonidest näitusemajas ja kogudes, tutvuda püsi- ja juubelinäitusega jpm.
Lisainformatsioon juubeliürituste kohta www.erm.ee/100.
ERM
Omnibussil tulevad töötihedad pühad
Homme, 10. aprillil viib Looduse Omnibuss Soomaale suurt vett vaatama ja Zaèekit kuulama. Näha saab viimase kümne aasta ulatuselt viiendat üleujutust, loodusõhtul rahvuspargi külastuskeskuses aga Sven Zaèeki pildiprogrammi “Mitmekesine Eesti”.
Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 11, tagasi Tallinnas ollakse kell 23. Sõidu hind koos praega Jõesuu kõlakõrtsis täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 200, õpilastele 150 krooni.
Laupäeval lähtub rööbikreis pankadele ja veerohketele jugadele (Pakri ja Leetse pank, Keila, Vahiküla ja Türisalu juga, Treppoja kaskaad) Tallinnast ja Tartust. Tartlased teevad teel väikese peatuse Tuhala karstialal, et näha, kas Nõiakaev veel keeb. Päeva keskel on väike söögipeatus Paldiskis. Retke juhendab geoloog ja loodusfotograaf Tõnis Saadre, Tuhalas Ants Talioja.
Väljasõit Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 8.30, tagasi saab kell 20.30; sõidu hind 175 või 125 krooni. Tallinnast minnakse rahvusraamatukogu eest teele kell 10, tagasi Tallinnas ollakse kell 19. Hinnad 150 ja 100 krooni.
Eelmisest reisist tund varem, laupäeval kell 9, lähtub rahvusraamatukogu eest sõit Ida-Virumaa jugadele, näha saab Kõrtsialuse, Karjaoru, Saka, Valaste, Aluoja, Langevoja, Tõrvajõe jugasid ja joastikke ning Uhaku karstialal. Retke juhendab geoloog Kalle Suuroja. Söögid-joogid kaasa. Tagasi Tallinna jõuab buss kell 20, hinnad 175 ja 125 krooni.
Pühapäeval, 12. aprillil suundutakse kanuuretkele mööda Soomaa suurt vett: veematk Soomaa “viiendas aastaajas” pikkusega 10 kilomeetrit viib Tõramaalt Hoolmiku taluni. Pärast matka ootab Jõesuu külakõrtsis soe söök. Kanuumatka juhendavad Aivar Ruukel ja Jaen Soer. Vajalik on täpne registreerimine.
Väljasõit rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi jõuab kell 19. Sõidu hind koos kanuusõidu ja praega täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 300, õpilastele 200 krooni.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Viimane võimalus vaadata ikooninäitust
Kuna homme ja pühapäeval on Eesti ajaloomuuseum (EAM) pühade tõttu suletud, on laupäeval viimane võimalus vaadata Maarjamäe lossis Tartu ülikooli kunstimuuseumi 10. detsembril avatud näitust “Pühapildi sünd. Vanavene ikoonitraditsioon”.
Näitus annab ülevaate ikooni loomise protsessist, tutvustab TÜ kunstimuuseumi kogudest pärit vanausuliste ikoone ning Peipsi-äärses Raja külas meistri Gavriil Frolovi juhendusel tegutsenud töökojale kuuluvaid ikoonide eeskujujooniseid.
Vanematest ikoonidest on näitusele välja pandud EAM kogusse kuuluv 16. sajandi algusest pärinev teos Pühast Nikolaist ja tema elust. See ikoon on tunnuslik klassikalise vene ikoonimaali õitseajale. Tegu on vanima Eesti muuseumides hoitava ikooniga.
Loss on laupäeval lahti kell 10–17. Samas on vaadata ka Eesti vabariigi 90. aastapäevale pühendatud suurnäitus “Iseolemise tahe” ja klaasikunstnik Maks Roosmast kõnelev “Klaasilaste ürgisa”.
Uudistaja/EAM
Tartu keskkonnabuss sõidab Valgamaale
Laupäeval, 11. aprillil kutsub Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) kõiki loodushuvilisi Valgamaale Hellenurme vesiveskisse ja Elva mändide alla.
Esmalt kõnnitakse Elva raudteejaama matkakeskusest algaval Väikesel Väerajal kolm kilomeetrit läbi parkmetsa ja ümber järvede Tartumaa tervisespordikeskuseni. Eesti muinasjuttude tegelasi kajastavate puuskulptuuridega kujundatud ja tähistatud raja väest ja lugudest vestab üks väeraja idee autoritest Anni Irs.
Päeva teises pooles Valgamaal Hellenurmes räägib veskiemand Mae Hellenurme vesiveskile 2004. aastal antud Eesti turismitoodete ökoturismi kvaliteedimärgisest EHE. Ühtlasi saab näha, kuidas auväärses vanuses vesiveski töötab.
Väljasõit on kell 10 TKKHK eest (Kompanii 10), tagasi Tartusse saab umbes kell 17.
Info ja registreerimine 736 6120 või info@teec.ee. Osalustasu 35 krooni saab tasuda bussis.
TKKHK
Overalli loodusviktoriin
Taas on kõigil loodussõpradel võimalus panna proovile oma teadmisi taime- ja loomariigist ning leida vastused Tiit Hundi koostatud Overalli loodusviktoriini küsimustele. Uuendusena on üks küsimus ka Eesti tuntud loodusteadlase kohta; põnevust lisavad audio- ja videoküsimused.
Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse Tallinna linnahallis “Looduse aasta foto 2009” lõpuüritusel välja uus Canoni fotoaparaat PowerShot SX200 IS, varuks on ka lohutusauhindu. Traditsiooniliselt jagab Overall koostöös Canoniga auhindu fotovõistluse loomafoto kategooriates ning tutvustab uusimat Canoni foto- ja prinditehnikat.
Viktoriini leiad http://www.overall.ee/Loodusviktoriin.
Looduse Omnibuss
Loodusfilmid Tartus
Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK, Kompanii 10) saab järjekordseid Matsalu 6. loodusfilmide festivali filme vaadata teisipäeval, 14. aprillil kell 18.
Linal on filmid “Ei päevagi pääsukeseta” (“The Gate of the Birds”, režissöör Ari Häkkinen, Soome), “Maleng? Tai putukakütid” (“Maleng? Insecthunters in Thailand”, režissöör Claudia Pelz, Tai, Saksamaa, Itaalia) ning “Iraani loodus” (“Irani Wildlife”, režissöör Mani Mirsadeghi, Iraan).
Piletid maksavad 10 ja 25 krooni.
TKKHK
Kadriorus on “Väike kevadpühade näitus”
Eile avati Kadrioru pargi muuseumis-raamatukogus (A. Weizenbergi 26) taas väljapanek “Väike kevadpühade näitus”, kust leiab fantaasiarikkaid ja lustlikke ideid kodukaunistamiseks kevadpühade ajal.
Eksponaadid on näituse koostaja Elle Pent toonud oma kodust ja meisterdanud looduslikest materjalidest. Kevadnäitust saab vaadata kuni 19. aprillini, muuseum-raamatukogu on lahti kolmapäevast pühapäevani 10–17. Sissepääs on tasuta.
Raepress
Looduses orienteerumine ja GPS-i kasutamine
Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) ootab kahepäevasele koolitusele looduses orienteerumisest ja GPSi kasutamisest.
Esimene õppepäev on 16. aprillil (kell 10–17), juhendab Erki Kokkota (AS Regio). Tutvustatakse GPS-i võimalusi ja tööpõhimõtteid ning õpitakse praktiliselt kasutama GPS-i õues.
Teisel õppepäeval toimub praktiline õpe looduses orienteerumisest ja GPS-i kasutamisest väljasõiduga loodusesse. Teise õppepäeva aeg lepitakse kokku esimesel õppekorral.
Koolitus sobib õpetajatele ja loodusretkejuhtidele. Lõpetanud saavad tunnistuse. Koolitusele registreeritakse kuni 20 osalejat. Registreeruda tuleb hiljemalt 13. aprilliks, täpne päevakava saadetakse registreerunutele. Tasuta koolitust toetab KIK.
Info ja registreerimine koolitusele Külli Kalamees (kylli.kalamees@teec.ee või 5342 5101); teave Helle Kont (helle.kont@teec.ee või 736 1693).
TKKHK
Linnulaulukool Sagadis
RMK Sagadi looduskoolis on täna ja homme, 9. ja 10. aprillil “Linnulaulukool 1”, lektor retkejuht Peeter Hussar.
Täna kell 19–21 on loeng “Igal linnul oma laul”, homme 7–9 linnulaulu praktikum Sagadi pargis ja 9–12 linnuretk rannikule. Koolitus on tasuta.
Info ja registreerumine Asta Tuusti (507 6485 või asta.tuusti@rmk.ee).
“Linnulaulukool 2” toimub 9. mail.
RMK
MAAILMAST
Foto: VTT
Kütuseelement leiab koha “targas pakendis”
Soome tehnoloogiafond Tekes teatas läinud nädalal, et fondi rahastusel valminud tilluke kütuseelement pälvis rahvusvahelise tunnustuse Jaapanis kui üks parimaid omalaadsete seas.
Tegemist on trükitava ensüüm-kütuseelemendiga, mille töötasid koostöös välja Åbo akadeemia, Soome tehnikauuringute keskus VTT ja Helsingi tehnoloogiaülikool. Jaapanis toimunud rahvusvahelisel kütuseelementide esitlusel tunnistati see üheks uuendusmeelsemaks. Pisike kütuseelement toodab voolu orgaanilisest ainest, näiteks suhkrust.
Tööstus vajab odavaid ja keskkonnaohutuid mikro-energiaallikaid näiteks toidu pakkimiseks nn. tarka pakendisse, kus selle abil saab seirata toidu kvaliteeti pakendi sees. Samuti võib selline element anda toidet mikrokiibist ja mäluseadmest koosnevale plaastriga inimkehale kinnitatavale seireseadmele, mis mõõdab näiteks kehatemperatuuri ja pulssi. Erinevalt kõikvõimalikest patareidest ei ole ensüümelemendis mingeid keskkonnaohtlikke materjale ja seetõttu on seda ohutu kasutada ja käidelda.
Kõnealune element koosneb mitmest õhukesest kihist kogupaksusega alla millimeetri; pikkuselt-laiuselt on ta veidi suurem kui postmark.
Tekes
Rotipeibutistega helikopter (foto: Steve Cranwell/BirdLife)
Vaikse ookeani saared: mitte rottidele, vaid lindudele ja inimestele
Ühendkuningriigi organisatsioon Darwin Initiative on eraldanud ligi kolmsada tuhat Inglise naela kolm aastat vältavaks Vaikse ookeani saarte kaitse projektiks “Prioriteetsete Vaikse ookeani saarte ökosüsteemide taastamine inimestele ja elurikkusele”.
Pole saladus, et enamik teadaolevaid liikide kadumisi Vaikse ookeani saartel on tingitud võõrliikide, esmajoones koos inimestega tulnud kasside ja näriliste hävitustööst. Näiteks Palau saarestiku põhjapoolseimatel Kayangeli saartel on veel kaks aastakümmet tagasi seal pesitsenud endeemsetest või kitsa areaaliga linnuliikidest alles vaid kolm. Aga närilised pole ohtlikud mitte ainult loodusele, vaid teevad kurja ka inimestele, rikkudes põlde, kahandades saake ja levitades ohtlikke haigusi.
Üheksalt Fidži saarelt, mis on valitud tähtsateks linnualadeks ja kus elavad ohustatud kilpkonnad, lülijalgsed ja roomajad, on õnnestunud rotid juba kõrvaldada. Just Fidži kogemused näitavad, kui oluline on taastustööde kõigis järkudes kaasata kohalikke inimesi: ainult nende toel on võimalik saada kindlustunne, et ohtlikud tulnukad saartele ei naase.
BirdLife
Uudistaja soovib oma lugejaile kauneid kevadpühi!
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
