Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
17. aprill  2009



APRILLIJÄTKUHETKI




 


10. aprill: Tartu, veetagune linn

 


11.aprill: värvilaigurõõmus Kadriorg



 


11. aprill: muna-ikebanad Kadrioru muuseum-raamatukogus

 


Ajast ees hobukastan

 


14. aprill: talvekaitsevarjust välja

  

UUDISTAJA SOOVITAB




 
     
  
 


Mälestus mullusest retkest. (foto: Peep Veedla)

 
Kahekümnes Roheliste rattaretk

toimub 8.–10. maini 2009 ja kannab sel aastal pealkirja „Kuidas elad, Luitemaa?” Rattamatk saab alguse Kilingi-Nõmmelt, Pärnumaa kaguosa traditsioonilisest majandus- ja kultuurikeskusest. Kolme päeva jooksul läbivad ratturid 200 kilomeetrit, saavad ülevaate paikkonna rikkalikest looduskaitse- ning linnu-uurimise traditsioonidest, samuti Liivimaa ajaloolistest piiridest ja metsavendadega seotud pärimusest. Laagripaikades on võimalus jälgida eurodebatti läbiva teemaga ELiga liitumise mõjust Eesti loodusele ja keskkonnakaitsele, saada ülevaade Nigula metsloomade taastuskeskuse tööst ning lisaks ärgitab Keskkonnatelk arutlema teemadel „Rattarikkaks” ja „Võlguelamine”. Rattaretkelistele pakuvad muusikalist meelelahutust Justament, Svjata Vatra, Liisi Koikson, Piccolo Folk, Tiit Born, Bonzo jt. Registreerida retkest osavõtuks saab 13. aprillist 5. maini. Täpsem info www.rattaretked.ee.



            
EESTI UUDISEID


Otsitakse Kumari looduskaitsepreemia kandidaate

Keskkonnaministeerium (KKM) ootab 4. maini taotlusi Eerik Kumari nimelisele looduskaitsepreemiale, et välja selgitada selle aasta väärikaim kandidaat ja tunnustada teda 40 000 krooniga.

Tänavu 21. korda välja antav Kumari preemia tõstab esile üksikisikuid, kollektiive, asutusi või organisatsioone nende töö eest looduslike koosluste, liikide või looduskaitseobjektide kaitsel, sellealaste teadmiste levitamisel ja propageerimisel. Kandidaadiks võib seada nii enda kui ka mõne teise isiku või organisatsiooni.

KKM on looduskaitsekuu raames Kumari preemiat välja andnud alates 1989. aastast. Eerik Kumari (1912–1984) oli ligi kolmkümmend aastat Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni esimees, kes algatas Eesti punase raamatu pidamise. Maailmas teatakse ornitoloogiaprofessor Eerik Kumarit kui alusepanijat Eesti linnuteadusele ja looduskaitsele.

Taotlused tuleb saata hiljemalt 4. maiks KKM looduskaitse osakonda, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn. Preemia antakse üle looduskaitsekuu avamisel. Looduskaitsekuu kestab tänavu 10. maist 5. juunini ja kannab juhtlauset „Elurikkus on elujõud”.

Senised preemia laureaadid on Fred Jüssi (1989), Aare Mäemets (1990), Rein Maran (1991), Viktor Masing (1992), Mari Reitalu (1993), Madis Aruja (1994), Ilse ja Lemming Rootsmäe (1995), Arvi Järvekülg ja Linda Metsaorg (1996), Hella Kink ja Juhan Lepasaar (1997), Vaike Hang ja Anto Raukas (1998), Vilju Lilleleht (1999), Veljo Ranniku (2000), Ann Marvet (2001), Edgar Valter (2002), Jaan Eilart (2003), Tiit Leito (2004), Enn-Aavo Pirrus (2005), Tiit Randla (2006), Loit Reintam (2007) ja Erast Parmasto (2008).

KKM

 


 

Selliseid makette auhinna toonud projekti aegu ehitatigi

 

Keskkonnahariduskeskus sai auhinna mainekal konkursil

Rahvusvaheline žürii valis Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK) projekti „Meie oma ökomaja” National Energy Globe 2008 Eesti võitjaks.

Energy Globe Award on tunnustatud kõige prominentsemaks keskkonnaauhinnaks maailmas. Selle eesmärk on esitleda edukaid keskkonnaprojekte laiemale avalikkusele ja näidata, et paljudele meie keskkonnaprobleemidele on olemas head ja teostatavad lahendused. Sel aastal esitati kokku 769 projekti 111 riigist, mis võistlesid viies kategoorias. TKKHK ökomajaprojekt kandideeris noorte kategoorias, kuid valiti hoopis National Energy Globe 2008 Eesti võitjaks.

Tšehhi vabariigi valitsuse liikmed andsid võitjatele Energy Globe tunnistused üle sel esmaspäeval Prahas toimunud auhinnatseremoonial.

Vt lähemalt http://www.energyglobe.com/.

Projekti „Meie oma ökomaja” käigus kavandasid Eesti koolinoored oma kogukonda sobivaid ühiskondlikke ökomaju: noortekeskusi, lasteaedu jms ning ehitasid nende makette (vt Loodusesõber, 2007, nr 3).

TKKHK

 

  

Tartu ülikoolis valmis ökoloogilise jalajälje kalkulaator

TÜ teatas teisipäeval, et ülikooli geograafia osakonnas on välja töötatud ökojalajälje kalkulaator, mille tegevat „veebiavarustes leiduvate arvukate teiste ökojalajälje kalkulaatoritega” võrreldes eriliseks kaks asjaolu: et see on mõeldud nii eesti- kui ka venekeelsele kasutajale ning et algoritmi koostamisel tugineti Eesti kohta käivatele andmetele.

Ökoloogilise jalajälje metoodika analüüsib inimese ressursikasutuse ja jäätmetekkega seonduvat otsest ja kaudset maakasutust. Kalkulaator annab kasutajale võimaluse leida, kas tema elustiil ja tarbimisharjumused mahuvad piiridesse, mis on igaühe ressursitarbe katmiseks ja jäätmete sidumiseks ka tegelikult maakeral olemas.

2008. aasta kevadtalvel sai sama töögrupp Briti Nõukogu ja Suurbritannia saatkonna toel valmis kalkulaatori esimese versiooni. Praeguse, teise versiooni puhul on oluliselt laiendatud käsitletavaid valdkondi ja arvutusalgoritmis võetud arvesse Eesti tausta. Kalkulaator valmis keskkonnainvesteeringute keskuse toel.

Mitmetes allikates on kalkulaatorit juba kritiseeritud. Oma silm (ja oma sõrm) on kuningas: veendu kalkulaatori voorustes või puudustes aadressil http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/.

TU/Uudistaja

 

  

Kulu ei tohi enam põletada

9. aprillist alates on kulu põletamine keelatud.

Keskkonnaministri määruse „Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine” kohaselt algab tuleohtlik aeg kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabudes. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut. Kulupõletamise keelust üleastujaid ootab rahatrahv kuni 18 000 krooni, lisaks tuleb kulupõlengu põhjustajal tasuda tekitatud keskkonnakahju.

Kulupõlengud saavad enamasti alguse hooletust lõkke tegemisest, seetõttu tuletab päästeteenistus meelde, et seda tehes peab järgima ohutusnõudeid. Samuti tuleks kohaliku omavalitsuse eeskirjadest kontrollida, kas antud piirkonnas lõket üldse teha võib. Mittesüttiva pinnasega ümbritsetud lõkkease peab asuma hoonetest vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast vähemalt 30 meetri kaugusel. Käeulatusse tuleb varuda esmased kustutusvahendid. Lõket tohib teha üksnes tuulevaikse ilmaga. Mitte mingil juhul ei tohi põlevat lõket jätta järelevalveta. Nõuetele mittevastav lõke võib tuua rahatrahvi kuni 12 000 krooni.

Möödunud aastal oli ligi kaks tuhat metsa- ja maastikupõlengut, milles hukkus ka üks inimene. Tänavu oli 9. aprilliks registreeritud juba üle 40 metsa-ja maastikupõlengu.

Päästeamet

 

  

Kõrgessaare looduskaitseala sai kaitse-eeskirja

9. aprillil kinnitas valitsus Hiiumaal asuva Kõrgessaare looduskaitseala kaitse-eeskirja.

Ala on maastikukaitsealana kaitse all olnud alates 1999. aasta 19. maist, seega ei võetud nüüd kaitse alla uut piirkonda, vaid täpsustati olemasoleva kaitseala piire ja kehtestati uus kaitse-eeskiri.

Kõrgessaare looduskaitsealal elavad jõgitiir, randtiir, väiketiir, hüüp, sookurg, roo-loorkull, täpikhuik, rukkirääk, punaselg-õgija, mudatilder, vöötsaba-vigle ja euroopa naarits ning kasvab kaunis kuldking. Seal leiduvad sellised kaitstavad elupaigatüübid nagu rannaniidud, kuivadel lubjarikastel muldadel paiknevad niidud, allikad ja allikasood, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, rohundirikkad kuusikud ning soo-lehtmetsad.

Kõrgessaare looduskaitseala asub Hiiumaal Kõrgessaare alevikus ja Otste külas. Kaitseala pindala on 69 hektarit: 14,5 hektarit sellest on era- ja 54,5 hektarit riigimaa. Kaitseala valitseja on keskkonnaamet.

KKM

 

  

Konnade kevadränne täies hoos

Meedias on sel nädalal rohkesti korratud keskkonnaameti üleskutset autojuhtidele: liigelda ettevaatlikult ja vähendada konnarohketel teelõikudel kiirust, sest alanud on konnade kevadränne.

Eriti tähelepanelikud peaksid autojuhid olema soojadel ja vihmastel päevadel ning veekogude läheduses. Konnade rände ajal talvitumisalalt kudemisalale võib rändeteedega ristuvatel maanteedel ainuüksi mõne tunni jooksul hukkuda tuhandeid konni.

Nii eelmisel kevadel kui ka varem on kõige rohkem teateid konnadest tulnud Saku-Kiisa, Leie-Oiu-Tänassilma, Ülemiste järve ja Paide tehisjärve piirkonnast.

Teedel allaaetud konni kasutavad toiduks röövloomad (rebased, kullilised jt), mis omakorda võib suurendada auto alla jäävate loomade arvu.

Uudistaja/Keskkonnaamet

 


 

Uku Paali montaaž Saunjas tehtud lannuvardi-piltidest (foto: www.estbirding.ee)

 

Linnunimistu aina pikeneb

Mida rohkem on Eestis aktiivseid linnuvaatlejaid, seda sagedamini tuleb teateid liikide esmaleidudest.

Linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots teatas linnuhuviliste võrgukirjas, et Uku Paal leidis 13. aprillil Saunja lahelt Põhja-Ameerikast pärit vardiliigi Aythya collaris, kes on meie linnunimetajatelt saanud maakeelse nime lannuvart. Pärast vaatluse kinnitamist saab lannuvart 373. linnuliigiks Eestis. Lind tegutses tuhandete muud liiki vartide seas. Kuna lindu paar tundi pärast avastust enam märgata ei õnnestunud, said haruldust näha vaid kõige kiiremini reageerinud vaatlejad. Teistel tuleb leppida piltidega, mida klõpsasid tulnukast Aivar Veide (http://www.llk.ee/galerii/photo.php?photo=1284) ja Uku Paal http://www.estbirding.ee/pildid/displayimage.php?album=lastup&cat=0&pos=6.

Mõningast hämmingut tekitanud liiginimetust selgitas Eerik Leibak linnunimetuste komisjonist: „Epiteet kajastab liigi peamist pesitsusbiotoopi – land (om. lannu) on eelkõige Lõuna-Eestis levinud nimi väikejärve kohta”.

Margus Ots teatas sedagi, et laupäeval 11. aprillil jäi Sõrve säärel Robert Pekkarineni kaamera ette mustvares (Corvus corone corone). Tegemist on varese Lääne-Euroopa alamliigi kolmanda vaatlusega Eestis.

Uudistaja/linnuhuviliste võrgukiri





EELTEADE 


 


Umberto Eco tuleb maikuus Eestisse

Mainekas Itaalia semiootik, filosoof ja kirjanik Umberto Eco tuleb Eestisse kultuuriteooria tippkeskuse kutsel: 6. mail toimub Umberto Eco audoktori-inauguratsioon Tartu ülikoolis, millele järgneb tema aulaloeng ning kohtumine ülikooli semiootikaosakonna teadlaste ning tudengitega.

7. mail osaleb Umberto Eco Prima Vista kirjandusfestivalil TÜ raamatukogus, kohtudes ühtlasi kirjastajate ja tõlkijatega. Eco Eesti-visiit lõpeb 8. mail Tallinnas, kus ta lööb kaasa Tallinna ülikoolis kultuuriteooria tippkeskuse seminaril.

Umberto Eco on Bologna ülikooli professor, semiootik, medievist ja kirjanik. Tema raamat „Semiootika teooria” (1976) on selle valdkonna klassika, samuti kuulub kirjandusklassikasse romaan „Roosi nimi”. Eesti keeles on ilmunud kaheksa Eco raamatut, viimane neist, „Kuus jalutuskäiku kirjandusmetsades“ sel nädalal.




TASUB OSALEDA




Uus näitus loodusmuuseumis

Eesti loodusmuuseumis (Tallinn, Lai 29a) avati teisipäeval, 14. aprillil näitus „Kuuejalgsete maailmas”, mis jääb valla 30. augustini.

Väljapanekuilt saab uurida putukate kaitsekohastumisi, kaitsevärvust ja ümbritseva looduse ning üksteise matkimist. Võib vaadelda, kui hästi sulanduvad ümbritsevasse keskkonda lehte täiuslikult imiteerivad lehtritsikad või põõsaoksa matkivad raagritsikad. Püüd ennast igati vaenlaste eest kaitsta on pannud paljud ohutud putukad jäljendama mürgiseid või astlaga varustatud elukaid. Öösel ja päevasel ajal puutüvedel tegutsevad liigid on tagasihoidlikult tumedalt värvunud jne.

Eesti loodusmuuseum

 

  

Pühapäeval jagatakse linnahallis Tantsivaid Hunte

Kauase traditsiooniga loodusfoto võistluse Looduse aasta foto 2009 võitjad kuulutatakse välja 19. aprillil Tallinna linnahallis.

Alates kella 14 saab suurelt ekraanilt näha võistluse 600–700 paremat pilti, musitseerivad Katrin Mandel, Peeter Rebane, Raul Vaigla, Kristjan Priks, Robert Jürjendal, Jaak Tuksam, Jaak Sooäär ja Tuule Kann. Päeva juhivad Rohke Debelakk ja Aleksei Turovski.

Konkursile saabus üle ootuste palju pilte: rohkem kui 12 000 fotot 1400 autorilt. Sel aastal oli võistlusel ka üks uus teema: maailma loodus, seda kõigis kolmes vanuserühmas, nii laste, noorte kui ka täiskasvanute arvestuses. Seetõttu on võistluse võitjaid, kes saavad Tantsiva Hundi, senisest kolme võrra rohkem – viisteist. Üks neist pälvib Suure Hundi – aasta loodusfotograafi tiitli.

Traditsiooniliselt paneb Nordea Pank välja eriauhinna kõige põhjamaisemale fotole.

Linnahalli pääseb juba kl 12. Näha saab uut fototehnikat ning mitmeid loodusfoto näitusi. Pileti hind on täiskasvanutele 50, pensionäridele, tudengitele ja õpilastele 30, väikestele lastele ning fotovõistlusel osalenutele on loodusfoto päev tasuta.

Looduse Omnibuss

 

  

Omnibussi nädalavahetus

Muidugi on Looduse Omnibussi selle nädalavahetuse põhiettevõtmine Aasta looduse foto lõpuüritus Tallinna linnahallis (vt eelmine sõnum).

Ometi võetakse homme, 18. aprillil ette ka sõit pealkirjaga „Prominendid – kultuurilooline retk Pärnu ja Pärnumaale”. Kevadretkel suvepealinna tutvutakse seal elanud Eesti ajalugu kujundanud inimeste eluseikadega. Retke juhendab kultuuriloolane Elmar Joosep.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest kl 9, tagasi Tallinna jõutakse kl 20. Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 150, õpilastele 100 krooni.

Pühapäeval hoolitseb Omnibuss aga selle eest, et huvilised Tartustki loodusfotovõistluse lõpuüritusele jõuaksid. Väljasõit Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) on kell 10, tagasi Tartusse jõuab kell 20. Sõidu hind koos linnahalli pääsmega täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 150, õpilastele ja fotovõistlusel osalenutele 100 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Esmaspäevase loodusõhtu rahvusraamatukogus sisustavad Peeter Vissaku pildikavad Läänemaalt ja Põhjamaalt ning Jaak Tuksami laulud. Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10, täiskasvanutele 25 krooni.

Looduse Omnibuss

 

  

Lindude huvipäev

TÜ Loodusmuuseum ootab lindude huvipäevale 22. aprillil kl 17.30–21.30.

Huvipäeval vaadeldakse linde Ilmatsalu linnurajal, käiakse tornis. Väljasõit Ilmatsallu loodusmuuseumi eest (Vanemuise 46) on kell 17.30, juhendavad ornitoloogid Margus Ots ja Riho Marja. Soovitatav kaasa võtta binokkel. Huvipäev on tasuta, osavõtjate arv piiratud.

Eelregistreerimine katrin.kolnes@ut.ee, tel 5568 9023.

TÜ loodusmuuseum

 

  

Keskkonnahariduskeskuse üritusi

Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK, Kompanii 10) on teisipäeval, 21. aprillil algusega kl 18 loeng „Naftareostused ja nende mõju veekeskkonnale”.

Kõneldakse maailma suurimatest naftareostustest ja Nõva naftareostusest Eestis. Räägitakse naftatransiidist Läänemeres ja sellega seonduvatest ohtudest. Näha saab Eestimaa looduse fondi filmi „Miljoni barreli vaade”. Esinevad Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooli doktorandid Irina Zemit ja Randel Kreitsberg.

Kolmapäeval, 22.aprillil algusega kl 17.30 on samas loodusõhtu sarjast „Eesti loomad tuttavaks” pealkirjaga „Tere, pringel!”.

Vaadatakse filmi „Pringlid – elu ja surm kiirteel” (režissöör Florian Garner, Saksamaa, 2005); zooloog Ivar Jüssi räägib pringlitest Läänemeres, nende uurimisest, seisundist ning suhetest inimese ja teiste olenditega. Võimalus on saada asjatundlikud vastused oma pringliteemalistele küsimustele.

Mõlemad õhtud on tasuta, neid toetab KIK.

Neljapäeval, 23. aprillil kl 10–17 on keskuses aga koolitus „Vöötteod ja teised maismaalimused” loodusõpetuse ja bioloogia õpetajatele, loodusringide juhendajatele ja aktiivsetele loodushuvilistele.

Ühepäevane koolitus tutvustab C. Darwini 200. sünniaastapäevale pühendatud üleeuroopalist vööttigude vaatlusprojekti EvolutionMegaLab, kojaga ja kojata Eesti tigusid ja nende elu.

Koolitus ja toitlustus (lõuna ja kohvipaus) on korraldajate poolt. Osalejad saavad koolitustunnistuse ja paljundatud juhendmaterjalid. Koolituse korraldaja on TKKHK, seda toetab KIK. Registreerumine koolitusele anneli.ehlvest@teec.ee või 736 1693.

TKKHK



 



  

MAHE 2009: Miksikese ja maaülikooli suur keskkonnavõistlus

Miksike ja Eesti maaülikool (EMÜ) korraldavad Organic.Eduneti (eContentPlus programm) http://www.organic-edunet.eu/ projekti Eesti partneritena suure keskkonna-alaste õppematerjalide koostamise ja kogumise võistluse nii õpetajaile kui ka õpilastele. Oodatud on materjalid keskkonnakaitse, kliimamuutuste, ökoloogia, reostuse ja eriti mahepõllunduse kohta nii eesti kui ka vene keeles.

Õpetajatelt oodatakse neis teemavaldkondades õppekäikude stsenaariume, ülevaateid vabas õhus toimunud keskkonnaüritustest ja keskkonna vaatlustest/hindamisest koos autorite fotodega, tunnikavu, kontrolltöid, teste, töölehti, esitlusi, küsimustikke, lisamaterjalide kogusid, interaktiivsed harjutusi, sidusrežiimi-(online-)kontrolltöid jmt. Õpilased võivad võistlusele saata uurimistöid, referaate, pilte keskkonnaüritustest, mänge, viktoriine, ristsõnu jm. Tööd tuleb saata hiljemalt 15. mail aadressil tiina@miksike.ee.

Võistlustöid hinnatakse kahes kategoorias: gümnaasiumiõpilased ja õpetajad ning põhikooliõpilased. Eeliseks on, kui saadetud materjal on komplektina ja seda saab kasutada stsenaariumides, millega võib tutvuda Miksikese kodulehel.

Peaauhinnad mõlemale vanusegrupile on iPodid aktsiaseltsilt IM Arvutid. Auhinnad on välja pannud Miksike ja EMÜ ning need olenevad materjalide hulgast, kvaliteedist ning koostajate vanusest.

Täpsem info http://miksike.ee/?showurl=/docs/projektid/mahe2009.htm.

Tartu keskkonnainfopunkt

 

  

Hiite päev Lahemaal

Karjalaskepäeval, 23. aprillil toimub Lääne-Virumaal Vihula vallas Ilumäel ja Palmses Lahemaa hiite päev.

Alates kl 15 hakatakse puhastama Ilumäe hiieniinepuud sobimatutest plastseostest, kl 18 algab aga Palmses Lahemaa looduskeskuses Ahto Kaasiku loeng „Looduslikud pühapaigad meil ja mujal”.  Avatakse fotonäitus „Maavalla looduslikud pühapaigad”, mis tutvustab hiisi ja teisi ajaloolisi looduslikke pühapaiku.

Hiite päeva korraldab keskkonnaameti Viru regioon koostöös Maavalla koja ja Tartu ülikooli pühapaikade keskusega, toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Maavalla koda

 

  

Linnulauluõppus Vellaveres

Homme, 18. aprillil kl 7.30 toimub Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse kevadine linnulaulu kuulamine Vellavere piirkonnas.

Kogunetakse Vapramäe parklas kl 7.15, kust koos sõidetakse edasi matka alguspunkti. Linnulauluhommikut viib läbi ornitoloog Jaanus Elts. Kaasa palutakse võtta soe jook, neljajalgsed sõbrad tuleks aga koju jätta. Osavõtuks registreeruda telefonil 525 4172 (Triinu). Linnulauluhommik on osalejatele tasuta, korraldust toetab KIK.

VVV SA

 

  


Jutuvestja Piret Päär

 

Piret Päär räägib loodusjutte

Teisipäeval, 28. aprillil kl 17.30 on huvilised oodatud loodusõhtule „Ja taevast kukkus alla kolm õuna. Üks jutu jutustajale, teine jutu kuulajale, kolmas...” Toila rahvamajja (Pikk 41).

Lugusid pajatab jutuvestja Piret Päär, muusikat mängib rahvamuusik Cätlin Jaago. Tasuta õhtu korraldab keskkonnaameti Viru regioon keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel.

Keskkonnaameti Viru regioon

 

  

Fotovõistlus Soomaa üleujutusest

Soomaa üleujutus on sedakorda taandumas. Ettevõtjad Jaen Soer ja Aivar Ruukel korraldavad koostöös fotoportaaliga Nagi võistluse „Soomaa viies aastaaeg”.

Võistlusele on oodatud jäädvustused muljetest ja elamustest Soomaa viiendal aastaajal. Auhinnaks parima pildi autorile on suvine kanuumatk kümnele ja õhtu parvsaunas „Pühamüristus”.

Pildid saab üles laadida võrgupaigas http://nagi.ee/contest/29/.

http://soomaa-com.blogspot.com/

 


MAAILMAST 




Usin hiirepüüdja loorkakk (foto: Amir Ezer/BirdLife)



Tuuletallajatibud kodulävel (foto: Flip de Nooyer/Foto Natura/FLPA/BirdLife)

 

Lendavad hiirelõksud linnurände pudelikaelas

Iisraelis alanud laialdane röövlindude kasutus põllukahjurite tõrjes laieneb nüüd jõudsalt ka juudiriigi naaberaladele, Palestiinasse ja Jordaaniasse.

Pesakasti-kampaania loorkakkude ligimeelituseks sai Iisraelis alguse 1990. aastate lõpus, kui täheldati läbirändavate röövlindude laialdast hukku. Surma põhjuseks arvati ülemäära pestitsiidide sisaldanud saakloomad.

Iisrael on teatavasti üks lindude rände nn pudelikaelu, kust rändab läbi tohutu hulk liuglendu harrastavaid ja seetõttu tõusvaid ohuvoole vajavaid tiivulisi, sealhulgas röövlinde. Kohalike põllumeeste õlul lasub sestap vastutus ka selle eest, et kullilised nende maadel toitudes ei neelaks ülemäärast hulka mürkaineid. Just sel põhjusel leiti, et põlde kahjustavate näriliste hulka tuleks piirata pigem kohalike röövlindude kui kemikaalide abil.

Traditsiooniline hiiresööja neil aladel on loorkakk (Tyto alba); paar loorkakke sööb aastas hinnanguliselt üle kahe tuhande närilise. Paraku on kaasaegne elukorraldus oluliselt vähendanud selle kaku pesitsusvõimalusi: pole enam neile meelepäraseid küüne või lagunevaid maju. Sestap hakati esmalt keskkonnahoidlikes kollektiivmajandites kibutsites loorkakkudele paigutama pesakaste ja linnud võtsid need meelsasti omaks.

Seejärel hakati pesakaste seadma ka teise närilisi ohjava röövlinnu, tuuletallaja jaoks. Kui kakud peavad jahti öösel, siis pistrikud „patrullivad” valgel ajal ja nii on närilised ööpäevaringse surve all; nende käitumine on muutunud ja saagikadu oluliselt väiksem.

Praegu on Iisraelis 1480 loorkaku pesakasti, milles hinnanguliselt pesitseb 600 paari. Juudi looduskaitsjad on oma kogemusi jaganud ka naabreile. Paraku on loorkakk muslimitele ajalooliselt olnud paha õnne sümbol ja seepärast oli vaja tõsiseid edulugusid, et veenda keskmist Palestiina põllupidajat pesakasti üles riputama. Nüüd olevat needki barjäärid ületatud ja Iisraelis mõeldakse juba oma „lendavate hiirelõksude” kampaania laiendusele Aafrika riikidesse.

BirdLife

 

  



Roheline nädal juuni lõpus

Juba traditsiooniks saanud Euroopa suurim keskkonna aastakonverents Roheline nädal toimub Brüsselis 23.–26. juunini ja tõstab seekord esile kliimamuutuste temaatika.

Lähemat infot leiab huviline võrgupaigast http://ec.europa.eu/environment/greenweek/.

Ogilvy Public Relations


 



KOMMENTAARITA 



Armeenia šašlõkk on Eesti rahvustoit – „Eesti piir käib vastu Hiina müüri”??




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012