Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
8. juuni 2004


UUDISED



Ridamus kutsub Veenuse leminekut vaatlema!

Veenuse leminekuks nimetatakse sellist olukorda, kus Veenus Maa pealt vaadatuna le pikeseketta liigub. Maa ja Veenuse orbiitide iserasuste tttu on see vga harvaesinev astronoomiline sndmus. Alates teleskoobi leiutamisest on leminek toimunud kigest kuus korda (aastatel 1631, 1639, 1761, 1769, 1874 ja 1882).
Jrgmine Veenuse leminek toimub aga 8. juunil ning see on Eestis hsti vaadeldav. Sndmus algab Eesti suveaja jrgi kell 08:03 ning lpeb 14:26. lemineku vaatlemine ei nua kallist erivarustust - hakkama saab ka suhteliselt lihtsate ja kepraste vahenditega. Sellegipoolest on vga oluline ohutusnuete jlgimine!
Hetkeseisuga toimuvad avalikud vaatlused Eestis jrgmistes kohtades:
Tallinna Linnahalli promenaad
TT Geoloogia Instituudi hoov
Tallinna Thetorn Hiiul
TT peasissekigu esine
Tartu Thetorn Toomemel
Travere observatoorium

Lisainfo aadressilt http://www.ridamus.ee.

Ridamus







Keskkonnakuu loojangul ilmus hva loodusjuht

Keskkonnakuu lpul tutvustati keskkonnaministeeriumis uut raamatut. "Rahvusvahelise thtsusega looma- ja taimeliigid Eestis" sisaldab Natura 2000 kaitse all olevat elu, mis Eestis leida. Raamatu koostaja ja ks toimetajaid Kristel Vilbaste on loonud meeldiva ning mnusalt haaratava kogumiku, mis jrgib taime- ja loomamrajate parimaid traditsioone. Iga kaitsealuse liigi kohta saab teavet tema levikust, elupaigast, seisundist, hvardavatest ohtudest. Ei puudu levikukaart, liigi kirjeldus ja ingliskeelne kokkuvte. Ning kik see mahub iga liigi puhul hele lehekljele! Raamatul on hulganisti autoreid, kelleks on vastava liigiga kursis olevad loodusteadlased. Taimeosa on toimetanud Ann Marvet, fotod Arne Ader, pildid joonistas Ene Aomets ja Rein Kuresoo. Kuresoo on ka ingliskeelse tlke autor. Raamatut on toetanud KIK ja EL.
Kahju on vaid hest. Nii nagu paraku EL toetusel valminud loodusraamatute puhul halvaks tavaks kujunenud, ei saa seda poodidest osta. Nii et huviline peab endale soetama tuttava keskkonna-keskametniku. Selleks on muidugi ajalooline kogemus olemas - kodusoomlaste hankimises.

Loodusajakiri


Sinilipud tmmatakse masti

Lisaks arvukatele sinimustvalgetele lippudele lehvib Eestis sel suvel kaheksa sinilippu. Sel aastal heisati 5. juunil, maailma keskkonnakaitse peval sinilipud kaheksas Eesti meresadamas ja mererses supelrannas. Esmakordselt lehvivad alanud hooajal Eestis Sinilipud Kuressaare sadamas Saaremaal ja Stroomi rannas Tallinnas. Lisaks omistati Sinilipud veel Lohusalu, Roomassaare ja Prnu Jahtklubi sadamatele ning Phajrve, Prnu ja Vsu supelrandadele. Sinilipp on keskkonna- ja kvaliteedimrgis sadamale vi rannale, kuid ka tunnustus kohalikule omavalitsusele, informeerides klastajaid kvaliteetsest looduskeskkonnast. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud mrgis puhta, turvalise ja nauditava rannikurse puhkepiirkonna kohta.

Loodusajakiri


Eesti Looduskaitse Selts avaldas eurovalimiste vlimraja

Europarlamenti Eestist kandideerijate rohelise meelsuse mramiseks vttis Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) aluseks ksimuse, mis phinesid Brsselis tegutseva keskkonna-kodanikehenduste memorandumil valimisteks. "On kurvastavalt tenoline, et Europarlamendi jrgmisse koosseisu Roheliste fraktsiooni ei teki," tdeb ELKS. Ning jreldab sellest, et peab valima selliseid parteilasi, kelle rohemeelsus on suurem.
"Eesti erakondade arusaam on ootamatult erinev," tdeb ELKS, "mmargusest nullist kuni tieliku mistmiseni." Nulli saab Keskerakond, kelle programm ei sisalda ldse keskkonnateemalist alajaotust. Kas lhem vi pikem jutt on Isamaaliidul, Reformierakonnal ja SDP-l. Siis vaatleb ELKS, kas kandidaatide esikolmikute seas on loodusespru. Mitte htegi - Keskerakond, Reformierakond, sotsiaaldemokraadid. "Ja asjast suureprane arusaamine - Rahvaliit, Res Publica," nendib ELKS. Loodusespradest partei valimisnimekirjade esikolmikutes leitakse kolm: Tunne Kelam Isamaaliidul, Maimu Berg Rahvaliidul ja Ene Ergma Res Publical. Nende rohelisuse hindamiseks on ra toodud Europarlamendi pdevuses olevate keskkonnamurede arv erakonna valimisplatvormis ehk "pdevad taotlused". Neid on siis Isamaaliidul 2, Rahvaliidul 14 ja Res Publical 11. "Niisiis osutub loodusesbra jaoks asi lihtsaks - pole valida midagi peale Rahvaliidu ja Res Publica, Maimu Bergi ja Ene Ergma," lpetab ELKS oma uurimist leskutsega.

Loodusajakiri


Palamusel dresseeritakse kopraid

Valitsus otsustas 3. juunil anda Palamuse vallale maad, et ehitada nkklas asuvale Jrveotsa maaksusele mnguvljakud, pallimnguplatsid, telkimisvimalustega laagriplats koos lkkeplatsi, grillimisplatsi ja vikese estraadilavaga.
Metsast plaanitakse kujundada park, kus oleks vimalus nii jalutamas kia kui tervisejooksu harrastada. Maa-ala lnepoolseks piiriks olevas kraavis elavad ja tegutsevad koprad. "Kraavirne maa jetakse 15-20 meetri ulatuses looduslikuks ning sinna plaanitakse ehitada vaateplatvorm kobraste jlgimiseks," selgitatakse Maa-ameti ja Keskkonnaministeeriumi pressiteates.

Loodusajakiri


Vormistatakse Nmme Tee Seltsi vit

Selle ndala kolmapeval saab viduka lahenduse Nmme Tee Seltsi viieaastane vitlus vrvipimedusega. 9. juunil kell 15.00 avatakse Tallinnas Glehni pargis Nmme-Mustame maastikukaitseala. See on kaitse alla vetud unikaalne Nmme-Mustame maastik - Mustame nlv, Nmme liivikud, allika-alad ja linnarahvale suure virgestava thtsusega metsad. Kaitseala silitab puhkevimalused loodusenautijatele ja tervisesportlastele ning suurendab ka linnametsade bioloogilise mitmekesisuse silimise lootusi. Kaitseala moodustamise ettepaneku tegi 2000. aastal MT Nmme Tee Selts, kelle pideval survel maastikukaitseala loomine tegelikkuseks ka sai.

Looduskaitse Teabekeskus/Loodusajakiri


Eesti jagati vesikondade vahel ra

Haldusreform venib teona, kuid Eesti veed on ndsest edukalt reformitud. Vastupidiselt haldusreformi kavale on ndsest Eestis vesikondi tervelt kolm korda rohkem kui enne. Tsi, hte neist tuleb jagada Ltiga. 3. juunil vttis Valitsus vastu mruse Eesti vesikondade ja alamvesikondade nimetamise kohta. Selle peamine erinevus seni kehtinud mrusest on kogu Eesti territooriumi jaotamine he vesikonna asemel kolmeks vesikonnaks. Nendeks on:
Lne-Eesti vesikond, millesse kuuluvad Lnesaarte, Harju, Matsalu ja Prnu alamvesikonnad;
Ida-Eesti vesikond, millesse kuuluvad Peipsi, Viru ja Vrtsjrve alamvesikonnad;
Koiva vesikond, mis moodustab rahvusvahelise vesikonna koos Koiva je Ltis paikneva vesikonnaga.
Pandivere phjavee alamvesikond on moodustatud phjavee kaitseks ja kuulub nii Lne-Eesti kui ka Ida-Eesti vesikonda. Vesi- ja alamvesikondade mberjagamise kaugem eesmrk on aastaks 2015 kik veekogud ja phjavesi heasse seisundisse saada.

KM/Loodusajakiri




Regio kaart Magellan GPS seadmes!

Paljude jaoks suur unistus on titunud: esimene detailne Eesti kaart on GPS seadmes ja kasutatav ties funktsionaalsuses koos otsingumootoriga.

Alates juunikuust laeb Magellani maaletooja Alfa-GPS O kaartinitavatesse GPS-idesse Eesti kaarti.
Kaardi koostas Regio ja edastas vektorkujul edasiseks konverteerimiseks seadmesse. Peamised infokihid: teed on eristatud thtsuse jrgi ja varustatud tee registrinumbriga. Leitavad on isegi krvalised ja kitsad kva phjaga teed.
Kik Eesti linnad on tnavatega ja tnavanimedega. Tnava nimi on kenasti loetav ja tpselt igel tnavaligul.
Vetevrk on samuti detailne. Mrgitud on suurem osa Eesti jrvedest ja jgedest. Isegi suured kraavid ja viksed ojad on nimega thistatud.
Objektid on kaardil turismi suunitlusega: muuseumid, sularahaautomaadid, avalikud internetipunktid, tanklad ja majutuskohad.
Lhimal ajal tuleb uus, tpsustatud versioon, kus on ka Regio unikaalsed t-numbri objektikoodid ja Wifi alad.
Lisaks tehakse uues versioonis mned parandused ja tpsustused, mida ei osanud esimesel valmistamisel ette nha. Sellegipoolest on kaarti kasutatud ning tagasiside on vga kiitev ja uusi ideid pakkuv.
Kaardi hankimiseks tuleb kaartinitav Magellani GPS les otsida ja prduda maaletooja vi Regio poole, kes tasulise teenusena kaardi seadmesse laeb.

Lisainfo http://www.regio.ee http://www.gps.ee.

Regio


SNDMUS



Pskla saladuste jlil
Neljapeval, 10. juunil 2004


Ekskursioon Psklla: geoloogia ja sjaliste rajatiste ajalugu. Juttu tuleb ja vaadatakse Tallinna piirkonna geoloogilisest ehitusest. Vulkaanidest maailmas ja vulkaanilise tuha vahekihtidest Eesti alusphjas. Esimese maailmasja aegsetest kindlustustest ja tunnelitest Psklas. Pskla kviku geoloogilisest ehitusest ja maailma he suurema vulkaanipurske tuhakihist Pskla geoloogilises lbilikes. N Liidu aegsetest sjalistest rajatistest Psklas. Tunnelite klastamiseks peab igal osavtjal kaasas olema valgusti (taskulamp). Tunnelites vabamalt liikumiseks on soovitav jalga panna kummikud.
Ekskursiooni juhib Eesti Geoloogiakeskuse Geokeemia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Tarmo Kiipli.

Vljasit Sakala parklast kell 18.00, tagasi juame orienteeruvalt kell 21.00.
Hind 95 krooni, Horisondi tellijale 80 krooni.
Hinna sees bussisit vastavalt marsruudile, reisijuhi teenused. Igale osavtjale tasuta ks MT Loodusajakirja vljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee vi telefonil 648 22 71.

Loodusajakiri







ASJATUNDJA

Tallinna Linnavalitsuse Ettevtlusamet korraldas ideekonkursi Aegna saare asustamiseks, kus rhutati, et piirangutega ei pruugi arvestada. Rgitakse juba silla ehitamisest, vormelirajast jne. Samas on saar maastikukaitseala, saarel on vga palju muinsuskaitse all olevaid objekte. Kas see ei ole hiskonnale signaaliks, et ks omavalitsus ei pea seadusi jrgima, vib kike lubada jne.


Kairi Teiniste, Tallinna Linnavalitsuse Ettevtlusameti juhataja:

Paljud piirangud on Aegna saarel kehtestatud vga ammusest ajast. Kindlasti on mistlik koos ekspertidega analsida piirangute otstarbekust ning kas kik hetkel kehtivad piirangud on phjendatud. Tepoolest on Aegna saarel palju piiranguid ning sellest tulenevalt pole vimalik praktiliselt midagi saarel arendada. Tallinna linn on seisukohal, et Aegna saar on vrtuslik ja saarest peaks kujunema meeldiv koht paljudele huvilistele. Kui saarel midagi ei toimu, pole phjust sinna ka minna. Mingi infrastruktuur: toitlustus, majutus, matkarajad, meelelahutus jms, peaks seal siiski olema.
Muinsuskaitse all olevad objektid kavatsetakse loomulikult silitada.


Marika Erikson, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna spetsialist:

Aegna saare kaitseala on loodud 12. 04. 1991. a. vikesaare maastiku kaitseks. Kaitse all on kogu Aegna saar. Kaitseala lesandeks on Aegna saare looduse ja kultuuriprandi kaitse tugeva klastuskoormuse tingimustes. Eriti rnad on Lemniku ninal, kaunil liivasel maasrel, kasvavad kooslused. Lemniku poolsaare kaelal on Tulekivi e Sihi suurkivi ja Lemniku kiviklv. Kaitsealal kehtib piiranguvndi reiimile vastav kaitsekord. Kaitseala valitseja on KM Harjumaa keskkonnateenistus.


Tiina Napp, Harjumaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist:

Tallinna Linnavalitsuse poolt algatatud ideekonkursi lhtelesannet ei ole Harjumaa Keskkonnateenistusega koosklastatud. Tegemist on siiski vaid ideekonkursiga. Igasugune tegevus Aegna saarel peab aga arvestama kehtivate Aegna saare maastikukaitseala kaitse-eeskirjadega.


KSIMUS JA VASTUS

Mida teha, kui metsloom satub koduhoovi?

Vastab Nigula LK peaspetsialist, Kaja Kbar:

Metsloom pole lemmikloom, seeprast tuleb temaga ka ettevaatlikult kituda.
Kigepealt tuleb helistada psteametisse (112), kohalikule loomaarstile vi Nigula Looduskaitsealale (telefon 5045891) ja kirjeldada olukorda.
Eriti ettevaatlikult tuleks suhtuda marutaudi enam levitavatesse loomadesse, nagu rebased ja khrikud.
Loomapoegade puhul viks konsulteerida Nigula LKA-ga, vigastustega loomapoegade puhul kigepealt veterinaariga.
Ettevaatust - metsloomadel, sealhulgas lindudel, vib sageli sulgede-karvade vahel kaasas olla parasiite nagu kirbud ja puugid.



KIIRKOMMENTAAR

Kuidas kolm rohelist rtsepat eurostta lksid

Kui ka europarlamendi valimised meile ei anna miskit muud, siis vhemasti saab selgust kandideerivate parteide ja neid toetavate ju-idude asjus. Juba tekkiski hirm, et Eesti rohelised on vlja surnud - pole neid ammu omavahel kisklemas nha olnud. Kuid see hirm osutus nneks siiski ennatlikuks. Kismaks polnud lihtsalt vrikat phjust. Euroopa Liitu astumine on sellegi poolest hea, et phjuse see andis.
Europarlamenti kandideeriva "ksikkandidaadi" Marek Strandbergi taga on Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Roheline Liikumine. Nemad agiteerivad rohelise sdametunnistusega rahvast ilmtingimata Mareki poolt hletama.
Marek pole muidugi kade, ja kuulutas juba ette, et ega ta oma lbiminekut loodagi. Sellega on pri ka Eesti Looduskaitse Selts, ja veel ruudus, deklareerides oma ldkogu nimel koguni, et "on kurvastavalt tenoline, et Europarlamendi jrgmisse koosseisu Roheliste fraktsiooni ei teki." Ning lheb siit veelgi edasi, ja juab phjaliku uurimist kigus (vt http://www.loodusajakiri.ee/Kes_kaitseks.pdf.) jreldusele, et kui rohelised tahavad endale ikka tublit ja asjalikku rohemtlejat europarlamenti, siis tuleb valida kas Rahvapartei Maimu Berg vi siis Res Publica ja Ene Ergma kui "loodussbrad" neist parteidest, kellel on asjalik ngemus "loodushoiust kui olulisimast osast kike hlmavast sstva arengu taotlusest". Kahjuks ei phjendanud ELKS, mille poolest Res Publica "Murrame lbi!" ja Rahvaliidu "Kaitse Eesti krooni!" nii vga rohelised on. Kas kajastab esimene neist Ida-Viru kaevurite muret Eesti energiamajanduse le? Ja teine rhutab hea rohelise tsaari krooni kaitsmise vajadust?
ELKS-i avalduse pareeris ERL, saates laiali Euroopa Rohelise Leppe, roheliste 44 ettepanekut europarlamendi uuele koosseisule (vt http://www.loodusajakiri.ee/Roheline_lepe.pdf.). Ning pris ELKS-ilt, millel nende kaljukindel arvamus roheliste mittepsust parlamenti phineb. Nojah, need roheliste 44 ettepanekut Lennukiktuse maksu kehtestamisest lbi soolise vrdiguslikkuse kuni surmanuhtluse keelustamiseni kogu maailmas (sic!) vlja. Kes sellest murd-iva tita juab, seegi peab enne nost ige mitu korda roheliseks minema, enne kui oma t vilja neb.
Aga ega see olegi thtis. Oluline on, et eesti roheline mte ei ole teps mitte kadunud. Ning tore uuesti avastada, et see sisaldab endas tsist ja tervet eesti pusimist. Meenutades Artur Alliksaart - ega olnu ei hvi, sest et mlu ei kao.

Tiit Kndler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012