UUDISTAJA
11. september 2009
HILISSUVE MAALRITÖÖD
Võõramaised ilupuud Tartu tänavate servas ja õuedel hakkavad saama sügisrüüd. Fotod on tehtud selle nädala esimeses pooles.
Saarvaher
Äädikapuu
Mari-õunapuu
Kollane kastan
Punane tamm
UUDISTAJA SOOVITAB
Põhjusi otsides
Horisontki on lõpuks teemaks võtnud Vabaduse väljaku. Tõsi, mitte selle tänase päeva ja väljanägemise, vaid arheoloogilised uurimistööd Vabaduse väljakul. Ja isegi mitte kogu uurimistöö, sest Vabaduse väljaku läbikaevamine tervikuna on üldse üks mahukamaid ettevõtmisi Eesti arheoloogia ajaloos. Seepärast piirdumegi esialgu vaid ülevaatega kiviaja asulakohast, mis renoveerimistööde käigus avastati. See-eest on ülevaade kompleksne ja oma seisukoha ütlevad välja nii arheoloogid Ulla Kadakas ja Villu Kadakas, geoloogid Alar Rosentau, Leili Saarse ja Jüri Vassiljev kui ka paleozooloog Lembi Lõugas. Muu hulgas selgub, mis põhjused lubavad autoreil väita, et n.-ö. tagantjärele tarkusena oli kiviaja asulakoha leidmine Vabaduse väljaku edelaosast täiesti loogiline asi.
Füüsik ja poliitik Tõive Kivikas kirjutab põhjustest, mis on vorminud viimastel aastakümnetel Rootsi energeetikapoliitikat. Ta arvab, et Eestil oleks sellest midagi õppida. Astronoom Tõnu Viik selgitab, kust ja miks tulevad ohtlikud naabrid, millega Maa võib kokku põrgata. Psühholoogid Jaan Aru ja Talis Bachmann kirjeldavad, miks teadus ikka veel ei tea, kuidas tekib teadvus. Ja mida teadus teadvusest õigupoolest teab. Allveearheoloog Vello Mäss lahkab, miks kadus Tallinna lahte Tsaari-Vene allveelaev Jedinorog. Rännumees Hendrik Relve põhjendab, miks suure Atlandi ookeani ääres laiuvas Namibi kõrbes peaaegu kunagi ei saja. Sõnumiterubriigis kommenteerib demograaf Allan Puur hiinlaste rahvastikupoliitikat ja epidemioloog Kuulo Kutsar prognoosib, mida ja miks oodata lähenevalt gripihooajalt.
Intervjuu Heino Arumäega märgib Teise maailmasõja algust ning avab Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salalepingu tagamaid. Üks küsimus on esitatud teoloog Toomas Paulile ja uurib, mis mõjutusi ta Uku Masingu õpilasena oma õpetajalt on saanud. Kuidas teadus on mõjutanud tema elu, selle üle mõtiskleb ehtekunstnik Kadri Mälk.
Olümpiaadirubriik pakub ülevaadet nii rahvusvahelisest keemia- kui ka füüsikaolümpiaadist. Raamaturubriigis selgitab teadusajakirjanik Tiit Kändler, miks ta otsustas kirjutada teadusraamatu lastele. “Elektropolis” pakub Veljo Sinivee taas uut elektroonikaprojekti ning “Enigmas” Tõnu Tõnso nuputamist arvude ja tähtedega. Observatooriumis õpetatakse vaatlema galaktikaid.
Horisont
EESTI UUDISEID
TÜ teadlased said uue materjali uuringuteks 7,5 miljonit krooni
Tartu ülikooli füüsika instituudi (FI) vanemteaduri Harry Allese juhitava teadustöö raames valmistatakse uudset, grafeenil põhinevat materjali ja uuritakse selle võimalikke rakendusi. Teadlased loodavad, et uurimistulemuste rakendamine aitab tulevikus luua Eestis uusi nanotehnoloogiafirmasid.
Projektijuht Harry Allese sõnul on grafeen – vaid ühe aatomkihi paksune süsinikaatomite võrgustik – praegu materjaliteaduse “kuumim” uurimisobjekt, mida on eksperimentaalselt uuritud vaid viis aastat. Viis aastat kestab ka teadlasmobiilsuse programmi “Mobilitas” raames toetuse saanud Allese projekt.
“Üks tähelepanuväärsemaid grafeeni omadusi on tema laengukandjate väga suur liikuvus toatemperatuuril, mis on oluliselt suurem kui hetkel elektroonikatööstuses laialdaselt kasutusel oleval ränil. Lisaks juhib grafeen väga hästi soojust ja on keemiliselt inertne. Mõõtmised on ka näidanud, et grafeen on 200 korda tugevam kui teras ja kannatab kuus suurusjärku kõrgemaid voolutihedusi kui vask,” kirjeldas Alles.
TÜ tahkisetehnoloogia professori Jaan Aariku sõnul on FI-l pikemas perspektiivis plaanis välja töötada näiteks grafeenil põhinevad ülitundlikud gaasisensorid.
Grafeeniuuringuid FI-s toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi teadlasmobiilsuse programmi “Mobilitas” raames.
TÜ
Kalad vajaksid möödapääsu ka Linnamäe hüdrojaama paisust Jägala jõel.
EL toel paranevad kalade rändevõimalused
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist saab toetust vooluveekogude seisundi parandamise projekt, mille tulemusel muutuvad 11 Eesti jõel paiknevad 23 paisu kaladele läbipääsetavaks.
Projekti käigus rajatakse kalapääse või eemaldatakse voolusängidest paisuvaresid, kaevatakse lahti Emajõe vanajõgesid ning teostatakse Esna jõe käivitusprojekt. Eesmärk on suurendada nii lõheliste kui ka karpkalalaste sigimis- ja noorjärkude kasvualasid ning aidata kaasa elupaikade mitmekesisuse kasvule. Keskkonnaministeeriumi kinnitusel suureneb merre laskujate arv kuni 30 000 võrra aastas ning kudealade pindala laieneb kokku 11 000 m2 võrra.
Investeeringute kavas on planeeritud parandada kalade rändevõimalusi järgmistel jõgedel: Kasari (Laastre pais), Loobu (Loobu pais), Pirita (Nehatu, Loo ja Paritõkke paisud), Vasalemma (Vanaveski pais), Pärnu (Kurgja ja Türi-Särevere paisud), Mustoja (Vihula alumine pais), Kunda (AS Estonian Cell pais), Õhne (Leebiku ja Tõrva paisud), Piusa (Korela, Tsüdsinä, Tillo, Saarõ, Tamme, Keldre, Jõksi, Makõ, Suntri, Kelbä ja Oro paisud), Emajõe vanajõed ja Esna jõgi.
Projekti ehitustööd on planeeritud lõpetada 2013. aastal. Vooluveekogude seisundi parandamiseks on elukeskkonna arendamise rakenduskava kaudu planeeritud kokku 300 miljonit krooni.
Keskkonnaministeerium
Tartu ülikooli peahoonel oli 200. sünnipäev
Kolmapäeval, 9. septembril tähistati peahoone päevaga 200 aasta möödumist TÜ peahoone valmimisest.
Peale piduliku koosoleku oli võimalik osaleda giidiga inglis- ja eestikeelsetel ringkäikudel, fuajees avati fotonäitus peahoone ajaloost ning Vilde teater mängis aulas Mart Kivastiku näitemängu “Nurgakivi”. Päevale pani punkti Tõnis Mägi kontsert TÜ aulas.
Sõdades hävinud Maarja kiriku krundile rajatud TÜ peahoone avatseremoonia peeti ülikooli aulas 31. juulil 1809. Aastatel 1804–1809 ehitatud peahoone kavandas Johann Wilhelm Krause, kes oli kunsti alal iseõppija, kuid praktiseerinud mõisaarhitektina Liivimaal.
TÜ
Mitmed vähipüüdjad rikkusid reegleid
Augusti alguses alanud ja kuu aega kestnud vähipüügihooajal avastasid keskkonnainspektsiooni (KI) inspektorid mitukümmend ebaseaduslikult püügile asetatud vähimõrda ja -natta ning tabasid mitu röövpüüdjat.
Kuna huvi vähipüügi vastu on suurem kui püügivõimalused, siis üritatakse tihtipeale ka seadust rikkudes vähke püüda. Röövpüügi ärahoidmiseks ja seaduserikkumiste avastamiseks teeb KI vähipüügihooajal veekogudel tugevdatud järelevalvet.
Tänavu avastatud seaduserikkumiste puhul oli tegemist peamiselt ebaseaduslikult püügile seatud vähimõrdade ja -nattadega. Võru-, Põlva- ja Valgamaal leiti kokku 16 vähinatta ja 18 -mõrda. Lääne regiooni inspektorid avastasid oma järelevalvepiirkonnas viis ebaseaduslikult püügile asetatud natta ja kaks mõrda.
Vähki üritatakse püüda ka muude vahenditega, näiteks Põhja-Kõrvemaal asuva Paukjärve ääres avastasid inspektorid kaldaäärsesse vette torgatud puust kepikesed koos söödaks mõeldud lihatükkidega.
Tabati ka mitu isikut, kes olid otsustanud vähki püüda püügiriistu kasutamata. Näiteks Jõgevamaal püüdis üks mees Pedja jõest kätega 14 vähki. Vähid lasti vette tagasi ja püüdjat karistati 1500-kroonise rahatrahviga. Valgamaal tabati käsitsi vähkide püügilt kaks noormeest, kelle suhtes algatati väärteomenetlus.
Röövpüügijuhtumeid on avastatud ka pärast püügihooaja lõppu. 3. septembri õhtul tabasid Harjumaa inspektorid Saku vallas asuva Tammemäe järve ääres meeskodaniku, kelle auto pagasiruumist leiti seitse vähinatta koos vähkide ligimeelitamiseks mõeldud söödaga. Mees ei salanud, et oli tulnud vähkisid püüdma. Püügivahendid võeti hoiule ning nende omaniku suhtes algatati väärteomenetlus.
KI
Ilmus Keskkonnaharidusleht
Keskkonnaameti (KA) väljaantav Keskkonnaharidusleht on mõeldud koolijuhtidele, õpetajatele, looduskeskuste juhendajatele ja teistele huvilistele.
Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar rõhutab, et keskkonnaharidus on toimiv ja tõhus ainult siis, kui ta muutub meie elust lahutamatuks ja mahub meie igapäevaellu selle loomuliku osana, olles siiski innovaatiline ja meie jaoks huvitav. Keskkonnaharidusleht on abiks köitva ja uuendusmeelse keskkonnaharidustegevuse planeerimisel alanud õppeaastal.
Esimene lehenumber annab ülevaate keskkonnaministeeriumi kolme asutuse – KA, RMK ja Eesti loodusmuuseumi keskkonnaharidustegevusest. Samuti saab lehest lugeda, mida pakub Lehola keskkonnahariduskeskus Tallinnas, mida silmas pidada uurimistööde juhendamisel, kuidas Viljandimaa omavalitsusliit aitas korraldada laste õuesõpet ning Kohtla-Järve gümnaasiumi kogemusest, miks lastele meeldib õues õppida. Viimaselt küljelt leiab keskkonna ja pärandkultuuri tähtpäevade kalendri.Keskkonnaharidusleht ilmub kaks korda aastas ja saadetakse otsepostitusega kõigile Eesti üldhariduskoolidele, venekeelne leht jõuab koolidesse selle kuu lõpul. Müüki leht ei lähe. Järgmine Keskkonnahariduslehe number ilmub detsembris.
Keskkonnahariduslehe väljaandmist toetab KIK. Keskkonnahariduslehega saab tutvuda ka KA kodulehel www.keskkonnaamet.ee
KA
Maaülikoolis saab õppida valikainet looduslikest pühapaikadest
Eesti maaülikool (EMÜ) avab sügissemestril valikaine hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest.
Aine on mõeldud maastiku- ja keskkonnaeriala üliõpilastele, aga ka laiemalt kõigile huvilistele. Kursuse läbinud saavad üldised teadmised pühapaikade kujunemisest, tüpoloogiast, uurimisloost, väärtustest, vaimsest kultuuripärandist ning kasutamise ja hoidmise põhimõtetest. Loengusari on valminud koostöös Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskusega.
Lektorite seas on professorid Jaanus Paal ja Rein Einasto, filosoofiadoktorid Ain Raal ja Heiki Valk, Pille Tomson, Mari-Ann Remmel, Ahto Kaasik jt. Tosinast loengust, ekskursioonist ja seminarist koosnev kursus toimub 23. septembrist kuni 16. detsembrini kolmapäeviti kell 14–16 Kreutzwaldi 5 Tartus. Aine edukalt läbinutele kantakse õpinguraamatusse kolm ainepunkti.
Aine on maaülikooli üliõpilastele registreerimiseks avatud kuni 16. septembrini; teiste kõrgkoolide üliõpilastel tuleb kursuse ametlikuks läbimiseks pöörduda EMÜ õppekorraldusspetsialisti Marget Matjuse poole (731 3137, Marget.Matjus@emu.ee). Lihtsalt huvilised saavad kuulamissoovist teatada aadressil ahto.kaasik@ut.ee.
Mullu kinnitas kultuuriminister Laine Jänes riikliku arengukava pühapaikade erakorralisteks ja kiireloomulisteks päästetöödeks ja määras TÜ selle rakendusasutuseks. Kuigi kultuuriministeerium rahastab arengukava eelarves kavandatust vähem kui kümnendiku ulatuses, on TÜ alustanud arengukava täitmist ning selle raames valmistanud ette ka EMÜ pühapaikade valikaine.
Eesti kõrgkoolides pole sellist kursust kunagi varem olnud.
TÜ looduslike pühapaikade keskus/Uudistaja
Esineb Inno Salasoo
Inno Salasoo 80
Esmaspäeval, 7. septembril avati Tartus Baeri majas (Veski 4) Inno Salasoo juubelinäitus. Näituse avamisel kõneles teemal “80 aastat looduses” juubilar ise.
Keemik, botaanik, kirjanik ja ühiskonnategelane Inno Salasoo on sündinud 6. septembril 1929 Tartus. 1944 Saksamaale põgenedes oli ta 15aastane. 1949 siirdus farmaatsiadoktor Hugo Salasoo pere Austraaliasse. Seal lõpetas Inno Salasoo ülikooli, sai doktorikraadi orgaanilises keemias, töötas Uus-Lõuna Walesi ülikoolis. Sünnimaal on ta end tutvustanud raamatuga “Viiskümmend aastat vastu tahtmist välismaal” (Tallinn, 1994). Eestis on ta esinenud konverentsidel, nõupidamistel, avaldanud artikleid TA looduskaitse komisjoni (TA LKK) artiklikogumikes, ajakirjas Eesti Loodus ning ajalehtedes. Inno Salasoo on koostanud raamatu “Linad ja takud” (Tartu, 1998) oma isa, rohuteadlase ja botaaniku, Austraalia Eesti arhiivi looja ja 38 aastat arhivaarina tegutsenud Hugo Salasoo (1901 – 1991) elust. Inno Salasoo jätkas arhiivis isa tööd aastatel 1991–1994.
Näituse on koostanud Vaike Hang ja seda saab kokkuleppel veel paari nädala jooksul tööajal vaadata.
TA LKK/Uudistaja
TASUB OSALEDA
Sügisene filmiränne jälle Lihulas
16.–20. septembril on Lihulas järjekordne Matsalu loodusfilmifestival.
Suurim uudis on seekord Lõuna-Aafrika filmimeeste osalus mitme linateosega. Kaugetest maadest on tänavu esindatud ka Austraalia, India, Jaapan, Lõuna-Korea, Araabia Ühendemiraadid, Argentina, Brasiilia, Ecuador, Iraak, Iraan ja Surinam. Euroopa loodusfilmi esindavad Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, Rootsi, Norra, Soome, Holland, Itaalia, Hispaania, Kreeka, Belgia ja Portugal.
Nagu ikka, võistlevad filmid kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”. Suure saali võistlusfilmid on tõlgitud ka eesti keelde. Peale selle saab Lihula kunstimajas KuMa vaadata rikkalikku lisaprogrammi. Jälle hakkab festivali ajal tööle videoraamatukogu, kus kõiki festivalile saabunud filme on võimalik vaadata DVD-delt. Traditsiooniliselt alustab kolmapäeval festivali õpilaste päev. Õpilaste oma žürii töötab aga juba teist aastat Haapsalus.
Samuti tavapäraselt kuuluvad festivali kavasse loodusfotonäitused, suurim neist on tänavune loodusfoto aastanäitus. Lihula kultuurimajas näeb festivali ajal pikaaegse Tallinnfilmi mängufilmide kunstniku Halja Klaari maastikumaale.
Vt. lähemalt http://www.matsalufilm.ee/.
Uudistaja/www.matsalu.ee
Muinsuskaitsepäevade talgud on ka Kuigatsi mõisas. Pilt on pärit 2007. aasta suvest.
Euroopa muinsuskaitsepäevad Eestis
Terve selle nädalala, 7.– 13. septembrini vältavad Euroopa muinsuskaitsepäevad on muuseumiaasta puhul seekord teemal “Koha- ja vabaõhumuuseumid muinsuste kaitsel”.
Ürituste kavas on esmaspäeval peetud avakonverents Eesti vabadusvõitluse muuseumis Lagedil, ringkäigud ja ettekandeõhtud Tallinnas, Valgas ja Pandiveres, täna toimuv rattaretk Tallinna ümbruse mõisatesse ning mitu tasuta külastuspäeva muuseumides mitmel pool üle Eesti. Peetakse ka heakorratalguid Kuigatsi mõisas ja mõisapargis Valgamaal, Saadjärve linnamäel Tartumaal ja Sääre piirivalvekordoni õues.
Vt. lähemalt www.muinsuskaitse.ee.
Uudistaja
Seenetark Mall Vaasma
Käes on seenekoolituste ja -näituste aeg
Terve selle nädala, 7.–13. septembrini toimub suur seenenädal Rõuges.
Eestvedajad on Viitina loodushariduskeskus, Rõuge rahvamaja ja portaal looduskalender.ee. Loenguid pidasid professorid Erast Parmasto ja Urmas Tartes, eile sai vaadata Eesti tuntuima seenefotograafi Vello Liivi fotoprogrammi. Viiel hommikul käidi seeneõppematkadel Eesti maaülikooli seeneteadlase Mall Vaasma juhendusel ja koguti eksponaate seenenäituse tarvis. Teisipäeval tegi Tallinnast sõidu Rõuge seenepäevadele Looduse Omnibuss. Homme läheb Omnibuss Rõugesse sõitu Tartust (vt. järgmist teadet).
Homme kell 11 räägib Rõuge rahvamajas seenekulinaariast Vladislav Koržets, toimub ka seenehoidiste võistlus. Kell näeb Mats Kanguri loodusfotoprogrammi. Seenenäitus on lahti pühapäeval kella 14-ni.
Tartu ülikooli loodusmuuseumi seente huvipäevad on 14.–16. septembril. Esmaspäeval, 14. septembril sõidetakse metsa seeneõppele ja näituseks seeni koguma. Väljasõit on kell 10 Vanemuise 46 eest Tartus. Tasuta reisile saab registreeruda loodusmuuseumi administraatori kaudu (loodusmuuseum@ut.ee, 737 6076).
Kahel järgmisel päeval on kell 10–17.30 vaadata seenenäitus Vanemuise 46 fuajees. Näituse tutvustus ja konsultatsioonid on kell 11 ja 16; juhendavad Mall Vaasma ja Külli Kalamees. Huvipäevi toetab KIK.
Homme, 12. septembril pakub seenekoolitust Elva-Vitipalu maastikukaitsealal Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus. Kogunetakse kell 9.45 Vitipalu maastikukaitsealal Elva-Hellenurme teel Vitipalu karjääri teeristil infotahvli juures. Juhendavad mükoloogid Kadri Pärtel ja Teele Jairus. Koolitus kestab umbes neli tundi ja toimub üsna raskel maastikul. Vajalik on eelregistreerimine tel. 525 4172 (Triinu) või triinu@vvvs.ee. Tasuta koolitust toetab KIK. Vt. ka http://www.vvvs.ee/?691.
Eile avati traditsiooniline seenenäitus Eesti loodusmuuseumis (Tallinn, Lai 29a). Näitus on lahti kümme päeva, iga päev kell 10 – 17. Üle päeva uuendatav ekspositsioon käib kaasas muutustega seenemetsas ja alati on külastajatel võimalus tuua määramiseks ka enda seenesaagi võõraid leide.
Uudistaja
Küüslaugukimbud Kasepää külas.
Omnibussi sügissuvised retked
Looduse Omnibuss korraldab homme, 12. septembril, väljasõidu sügisvärvides Naissaarele.
Saab sõita Naissaare rongiga, matkata metsades ja randades ning tutvuda ajaloo ja endiste militaarobjektidega. Retke juhendavad Birgit Itse ja Hardo Aasmäe, retkelised saavad kingituseks käsiraamatu. Laev Monica väljub kesklinna reisisadamast Admiraliteedi basseinist kell 12 ja on tagasi kell 20.30. Sõidu hind täiskasvanutele on 250 ja 150 krooni, koolieelikud saavad tavapäraselt kaasa tasuta.
Tartust sõidetakse homme Rõuge seenepäevadele (vt. eelmist sõnumit). Käiakse Vladislav Koržetsi juhitaval seenehõrgutiste konkussil, vaadatakse seenenäitust ja tehakse seenematk Võrumaa metsades seenehuvilise Toivo Tuberiku ja loodusfotograafi Vello Liiviga. Väljasõit keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) on 9.30, tagasi saab kell 18. Sõidu hinnad 150 ja 100 krooni.
Pühapäeval, 13. septembril on aga Omnibussi traditsiooniline suvelõpu sibularetk Tallinnast Peipsi vanausuliste juurde Kolkjasse ja Varnjasse. Sealt saab ka küüslauku, jõhvikaid ja head kala. Tagasi Tallinna sõidab buss Muuga ja Rakvere kaudu. Kultuuriloolist retke juhendab legendaarne looduskaitsja Veljo Ranniku. Väljasõit rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi jõutakse kell 20. Sõidu hinnad on 200 ja 125 krooni.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Koolitusi Tartu keskkonnahariduskeskuses ….
Tartu keskkonnahariduskeskuse (TKKHK) täiskasvanute koolituskeskus korraldab tasuta koolitused “Säästlik eluviis algajatele”.
Viiepäevased koolitused toimuvad 14.–18. septembril ja 19.–28. oktoobril TKKHK saalis Kompanii 10. Ühe koolituspäeva pikkus on kolm tundi, algusega kell 16. Käsitletavad teemad on “Ökoloogiline jalajälg ja suuremates poekettides müügil olevad ökomärgisega tooted”, “Mida ja kuidas ma tarbin”, “Ökopoed”, “Säästunipid” ja “Prügi sorteerimine ja taaskasutus”. Koolitajad on Annelie Ehlvest, Eva-Liisa Orula ja Mirjam Pikla TKKHK-st ning Lõuna-Eesti ökokeskuse töötajad.
Tasuta kursus on mõeldud eelkõige noortele peredele. Osaluseks tuleb esitada täidetud avaldus, mida saab koolitusjuht Margit Sokult (margit.sokk@teec.ee või 736 6120).
Koolitust toetavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.
Harjumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa venekeelsete koolide I ja II kooliastme õpetajatele on mõeldud tasuta täienduskoolitus “Looduse ABC”.
Seegi kahepäevane koolitus toimub TKKHK-s ja on järgmistel teemadel: “Vesi” (Külli Kalamees-Pani), “Rohttaimed” (Tarmo Niitla), “Ilm ja looduses orienteerumine” (Helle Kont) ning “Pargipuud” (Natalja Hripunova).
Koolitused on planeeritud kolme kursusena: 24. ja 25. september, 1. ja 2. ning 2. ja 3. oktoober. Kursustel osalevatele õpetajatele tagatakse lõunasöök ja öömaja.
Registreerimine ja lisainfo: margit.sokk@teec.ee või 736 6120. Koolitust toetab KIK.
TKKHK
… ja TÜ loodusmuuseumis
Looduse mitmekesisuse tasuta koolitus on 18.–19. septembril TÜ loodusmuuseumis.
Kahe päeva jooksul tutvutakse Eesti koosluste ja elupaikadega, õpitakse tundma mitmesuguseid kooslusi ja nende elustikku, vaadeldakse taimeliike, uuritakse mulda ja selle elustikku. Praktilise tööna koostatakse koosluse kirjeldus, vaadeldakse looduse mitmekesisust eri elupaikades.
Koolitus toimub väljasõitudena Jõgeva- ja Põlvamaale mõlemal päeval kell 10–18. Väljasõit Tartust Vanemuise 46 eest mõlemal päeval kell 10. Koolitus tutvustab TÜ loodusmuuseumi looduse mitmekesisuse väliõppe programmi.
Koolitust juhendavad Evelin Saarva ja Külli Kalamees-Pani.
Koolitus on tasuta, koolitusel osalejad saavad tunnistuse. Koolitusele on oodatud põhikooli ja gümnaasiumi astme õpetajad, looduskeskuste juhendajad, loodusainete õpetajad ja loodushuviga algklassi õpetajad.
Registreeruda saab kuni 15. septembrini TÜ loodusmuuseumi kodulehel http://natmuseum.ut.ee/610874.
Lisainfo 5342 5101 või kulli.kalamees-pani@ut.ee.
TÜ loodusmuuseum
Teade geoloogidele ja geoloogiahuvilistele
Geoloogia V sügiskooli, mis toimub 16.–18. oktoobril, saab registreeruda võrgupaigas http://geoloogiasygiskool.blogspot.com/2009/09/registreeru-geoloogia-v-sugiskooli.html.
Endiselt oodatakse lühiartikleid kogumikku “Schola Geologica V”. Kirjutised tuleks saata aadressil Leeliamon@gmail.com. Samuti käib kaanekujunduse võistlus (pildid saata Kadri.Sohar@ut.ee).
Kogu info leiab jooksvalt võrgupaigast http://geoloogiasygiskool.blogspot.com/.
TÜ
Märgalapiltide võistlus on lõppjärgus
Veel veidi üle nädala, 21. septembrini on võimalik esitada töid noorte foto- ja joonistusvõistlusele “Märka märgalasid!”.
Täpsemad osalemistingimused leiate võrgupaigast www.nagi.ee/contest/33/. Veel septembrikuus valib žürii välja kuus parimat joonistust ja kuus fotot, mis leiavad koha märgaladeteemalises koolikalendris. Võitjad saavad kingituseks foto- ja kunstitarbeid ning koostatud koolikalendri.
Võistlus peetakse Eesti-Läti koostööprojekti “Tagasi loodusesse” raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-Läti programmi vahendusel ja KIK. Fotovõistlust toetab ka osaühing Nagi.
Täpsemat teavet annab Piret Pungas, MTÜ Peipsi Koostöö Keskus projektijuht (piret.pungas@ctc.ee, 5344 0791).
www.ctc.ee
Emajõe-teemaline fotovõistlus ootab loodushuviliste jõeelamusi
RMK Emajõe-Suursoo looduskeskus kuulutas septembri alguses välja fotovõistluse “Elamusi Emajõel”. Igas vanuses loodushuvilistelt oodatakse fototabamusi nii Emajõelt kui ka selle kallastelt. Parimatest fotodest valmib looduskeskuses näitus.
Paberfotod tuleb saata mõõdus 15 x 20 cm aadressil RMK Emajõe-Suursoo looduskeskus, Kavastu küla, Luunja vald, Tartumaa; digifotod aga JPG-formaadis aadressile emajoe-suursoo.looduskeskus@rmk.ee.
Digifoto mõõtmed ei tohi olla väiksemad kui 1800 x 2400 pikslit ning resolutsioon peaks olema 300 dpi. Lisada tuleb foto autori nimi, vanus ja kontaktandmed. Fotosid oodatakse kuni 31. oktoobrini, parimad selguvad juba 9. novembril.
Fotovõistlust toetavad Luunja, Vara ja Mäksa vallavalitsus, sihtasutus Emajõe Jõeriik, MTÜ Peipsi Vikat, Lõuna-Eesti kalastajate klubi ja Emajõe Nupuklubi.
RMK
Järgmine Uudistaja ilmub 25. septembril.
Foto: Internet
Uudistaja toimetaja kasutab järgmisel nädalal selle aasta viimaseid puhkusepäevi ja kavatseb need veeta Euroopa edelanurgas.
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
