Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
15. juuni 2004


UUDISED





Ajakiri Loodus õpetab kährikut armastama

Kährikkoera kaitseks astub välja vanameister Rein Maran. Eestis on kährikkoer põlatud tulnukliik. Maran ütleb, et loom pole süüdi, et ta siia poole sajandi eest elama tassiti ning tõmbab kibeda paralleeli kähriku ja küüditatute vahel. "Keegi selle loomakese käest pole küsinud, kas ta tahtis siia tulla," nendib Maran, kel kevadel valmis vastavasisuline film kährikust nimega "Sundasukas". Intervjuus Maraniga selgub veel, miks tal jäi pooleli ülivajalik filmi puugist - viimasel kümnendil on plahvatuslikult kasvanud haigestumine puukide levitatavatesse haigustesse. Maran pakub välja oma retsepti nakatumise vältimiseks.
Vt http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel533_512.html.
Juuninumbrist selgub, et siilidele võivad liigselt korrastatud aiad saatuslikuks saada. "Varjepaikade kadumine aedade ja hoonete liigklantsimise läbi on hukutanud siili asurkondi näiteks Rootsis," hoiatab Matti Masing. Kui pole enam sobivaid pragusid ja õõnsusi hoonete all, pole okaskeral ka kohta, kus elada.
Isetehtud elektriauto Muhus kutsub järele tegema - 132-ampertunnise aku ja vanadest jalgrattavelgedest saad endale odava iseliikuri valmistada. Juuninumbrist saab veel teada, mis teeb Fair Trade ehk Ausa Kaubanduse märki kandvad tooted ausaks ning kas Eelista Eestimaist tüüpi erimärgised jäävad Euroliidus alles.
Vt http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel540_512.html.
Tutvustame uusi matkaradu. Imetleme Looduse Aastafoto paremad töid, lastele õpetame, kuidas valmistada veetilgast mikroskoopi ning luubi all on taimeriigi petturitest kaunitarid, kes oma välimuse ja lõhna abil putukaid lõksu meelitavad. Külas endisel inimsööjate maal - Paapua Uus-Guineas. Meenutame pildis ja sõnas Roheliste Rattaretke Alutagusel ning Looduse talguid Leevre hiietamme juures.

Loodusajakiri







Akadeemia jagas stipendiume

Akadeemia juhatus määras nõuetele vastava 23 taotluse hulgast Eesti Teaduste Akadeemia 2004. aasta stipendiumi teadusmonograafiate ja populaarteaduslike raamatute lõpetamiseks järgmistele teadlastele:
Raimo Pullat (dr habil, TPÜ linnakultuuri õppetooli juhataja) 15 000 kr
monograafia "Eesti haritlaskonna kujunemine Peterburis. Lootuste linn" lõpetamiseks ja väljaandmiseks;
Heiki Valk (PhD, TÜ arheoloogia kabineti juhataja) 15 000 kr
raamatu "Lõuna-Eesti maakalmistud: 13.-18. sajand" väljaandmiseks;
Uno Valk (bioloogiadoktor, EPMÜ emeriitprofessor) 15 000 kr
monograafia "Eesti rabad. Ökoloogilis-metsanduslik uurimus" vormistamiseks ja väljaandmiseks;
Jaanus Harro (meditsiinidoktor, TÜ sotsiaalteaduskonna dekaan) 15 000 kr
populaarteadusliku raamatu "Uimastite ajastu" väljaandmiseks.

Eesti Teaduste Akadeemia


Vooremaa maastikukaitseala kontoriga ühes avati looduskool

12. juunil kell 12.00 avas keskkonnaminister Villu Reiljan Vooremaa maastikukaitseala uue kontori ja Saadjärve looduskooli. Mõlemad hakkavad loodusharidust edendama Tartu vallas Äksi külas.
Vooremaa maastikukaitseala uus kontor asub maalilise Saadjärve kaldast vaid 10 meetri kaugusel, ühes majas värske Saadjärve looduskooliga. Lisaks tegutseb hoones raamatukogu. Kolme naabri kooslus loob hea aluse loodushariduse edendamiseks.
Vooremaa maastikukaitseala direktor Aita Saksing on uue kontori eest tänulik Tartu vallale: *Tartu vallavanem kuulis meie soovist leida tegutsemisruumid oma territooriumi lähedusse ning pakkus ise selleks sobiliku koha välja. See, et meiega ühes majas asuvad looduskool ja raamatukogu annab siinsele loodushariduse edendamisele uue taseme." Vooremaa maastikukaitseala otsis endale uusi ruume, sest senine kontor asus kaitseala territooriumist mitmekümne kilomeetri kaugusel Kuremaa lossis.
Ka Saadjärve looduskooli loomine sai teoks tänu Tartu vallale, kes oli nii idee autor kui ka kooliprojekti finantseerija. Looduskooli juhtivaks teemaks on oma asukoha tõttu järvekeskkond. Kool pakub loodusharidust läbi õpperetkede ja kunstilise tegevuse nii Tartumaa kui kogu Lõuna-Eesti lastele.
Tartu vallas asuvat Vooremaa maastikukaitseala ümbritsevad kaheksa voorte vahele eksinud järve: Saadjärv, Kaiavere järv, Soitsjärv, Elistvere järv, Raigastvere järv, Pikkjärv, Prossa järv ja Ilmjärv. Ca 10 000 ha kaitsealal on kolm matkarada, ümbrust tutvustavad soovijatele giidid.
Kui teistes maailma voorestikes on voored enamasti pikkusega alla 2 km, ja kõrgusega 20-40 m, siis Saadjärve voorestikus on ligikaudu 100 voort, mille pikkus enamasti 2,5-5 km ja laius 0,5-0,8 km ning kõrgus 20-40 m. Sama suuri voori leidub Soomes, Rootsis, Suurbritannias, Iirimaal ja Põhja-Ameerikas.
Vooremaa maastikukaitseala moodustati 1964. aastal, neljaliikmeline administratsioon loodi hiljuti, 1. novembril 2003. Vooremaa maastikukaitseala kuulub Keskkonnaministeeriumi haldusalasse. Kaitseala kohta saab lähemat infot koduleheküljelt http://www.vooremaastik.ee.

Keskkonnaministeerium


Keskkonnaohtlikud ühendid ei pääsenud Kroodi ojja

Tallinna külje all toimunud ohtlike jäätmete laos toimunud põlengu tagajärjel ei pääsenud keskkonnaohtlikud ühendid Kroodi ojja. Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja teatel ei leitud Kroodi ojast võetud proovidest keskkonnaohtlikke PCB-ühendeid ehk polükroreeritud ühendeid.
Irus Vana-Narva maanteel asuv AS-ile Masp kuuluv angaar süttis 5. juunil, päästjad kustutasid tulekoldeid veel ka järgmistel päevadel. Süttinud angaari kasutati vanade õlide, värvide, kemikaalide ja masuudihoidmise laona.
Pärast põlengut lao territooriumilt sadevete kanalisatsioonist võetud proovide analüüsimisel selgus, et tulekustutusveega sadevete kanalisatsiooni sattunud õlid ja vesi sisaldavad suures koguses PCB-ühendeid.
Kanalisatsioonitrass suubub Kroodi ojja ja sealt edasi merre.
Kohe pärast analüüsitulemuste saamist suleti keskkonnainspektsiooni korraldusel kanalisatsioonitrass ja pumbati tühjaks kanalisatsioonikaevud. Praegu kogutakse lao territooriumilt kokku reostunud sadevett.
PCB-ühenditel on toksiline mõju inimese tervisele ja need lagunevad looduses väga raskesti. Enamasti kasutatakse neid ühendeid elektritransformaatorites, et vältida mikroorganismide paljunemist õlides ja säilitada õlide määrdeomadusi.

Baltic News Service


SÜNDMUS

Suvi algab Karuskosel pööripäevalaagriga

17.-21. juunil toimub Karuskose talus Soomaal pööripäevalaager. Päeval ehitame haabjat ja kaevule rakiseid, vildime kübaraid ja voolime lusikaid, punume korve ja karjaaeda, õpime tundma ja korjame ravimtaimi, keedame tökatit ja seepi. Ja muud. Õhtuti kavas: N 17.- ööliblikate püük, R 18.- Jõesuu külateater ja regilaul, L 19.- suitsusauna ja indiaanisauna duett, P 20.- simman ja pööripäeva saabumise tähistamine.
Laagris osavõtt tasuta.
Vt http://www.soomaa.com/?lk=uudised&uIDD=420.

Soomaa.com


Õppepäev ja talgud Ülgase koobastes

Rebala muinsuskaitseala ja Jõelähtme vallavalitsus koostöös TTÜ Mäeinstituudiga korraldab 18. juunil 2004 algusega kell 10.00 Ülgase vanas fosforiidikaevanduses õppepäeva, millele järgnevad talgud rikastusvabriku varemeid puhastades. Üritus on mõeldud kõigile huvilistele ja projekti kaasatud spetsialistidele.
Üritus on korraldatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastava projekti "Ülgase paekalda uuringud" raames.

Rebala muinsuskaitseala







KÜSIMUS JA VASTUS

Avati puhastatud ja süvendatud Väike viik Haapsalus. On räägitud olulise linnuala kadumisest. Teisest küljest asub ju Väike viik keset Haapsalu linna. On see mereäärse Haapsalu inimestele oluline puhkeala?

Vastab Haapsalu aselinnapea Jüri Kurba:

Väike viik oli enne süvendustöid soostuv madalapõhjaline veekogu, mille põhilisteks asukateks olid kajakad. Kajakakoloonia terroriseeris ümberkaudseid elanikke ja ka sanatooriumides viibivaid turiste. Süvendamisega seoses ei ole kajakate populatsioon ilma jäänud pesitsuskohast – Haapsalu on ümbritsetud kolmest küljest merega ning pesitsemiseks sobivaid roostikke leidub siin piisavalt.
Ala puhastamisel jäeti viigi keskele saared seal alaliselt pesitsenud luikedele, kes pole oma pesakohtadest loobunud ning toimetavad tänaseni Väiksel viigil edasi.
Linna elanike ja külaliste hulgas on Väike viik armastatud puhke- ja jalutuspaik. Vastselt loodud jalgrajad viigi kallastel on inimesed lahesopi äärde tagasi toonud.



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet