Presidendi kultuurirahastu määras hariduspreemiaid

Vabariigi Presidendi kultuurirahastu otsustas 7. oktoobril tänavuse hariduspreemia saajad.

Selle pälvisid Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna loodusteadusliku hariduse keskuse bioloogia didaktika lektor ning Hugo Treffneri gümnaasiumi bioloogia ja keemia süvaõppega loodussuuna bioloogiaõpetaja Urmas Kokassaar; Kolga keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Terje Varul ning Narva lasteaia Päikene juhataja Heli Adamovitš. Sel aastal antakse esimest korda välja ka reaalteaduste eripreemia, mille sai Tallinna Tõnismäe reaalkooli matemaatikaõpetaja Mihhail Gusev. President Toomas Hendrik Ilves annab hariduspreemiad üle 12. oktoobril presidendi kantseleis.

Urmas Kokassaare peamised uurimisvaldkonnad on toidu ja toitainetega seonduv biokeemia ja õppekirjandus bioloogia didaktikas. Ta on 77 teaduspublikatsiooni autor ning on kirjutanud 58 õppevahendit. Kokassaar on ühtlasi tuntud populariseerija, kelle artiklid on kindlasti tuttavad ka Loodusajakirja väljaannete lugejaile.

Terje Varul õpetab eesti keelt ja kirjandust nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiastmes ning loeb gümnaasiumi meediaõpetuse kursusi, aga juhendab ka näiteringi ja korraldab üle aasta peetavat ülevabariigilist õpilaste teatrifestivali „Põhjafestival”. 2006. aastast on Varul ka Tallinna ülikooli avatud ülikooli täiendõppekeskuses eesti keele ja kirjanduse õpetajate koolitaja.

Heli Adamovitš on seitsme aasta jooksul, kui ta on töötanud lasteaia Päikene juhatajana, teinud sellest Narva populaarseima lasteaia. Ta on rakendanud lasteaias keelekümblusprogrammi ning kirjutanud projekti, mille alusel toetas EL Regionaalarengu tõukefond lasteaiale uue, nüüdisaegse lapsesõbraliku maja ehitamist.

Mihhail Gusev õpetab Tallinna Tõnismäe reaalkoolis matemaatika süvakallakuga klassides. Ta on arendanud kooli matemaatika õppekava ja annab selle järgi õpilastele lisateadmisi. Mihhail Gusev kasutab tundides eestikeelset matemaatikaterminoloogiat. Tema õpilased on edukalt osalenud nii Eesti kui ka rahvusvahelistel matemaatikaolümpiaadidel.

2003. aastal asutatud hariduspreemia rahastaja on Sampo pank. Urmas Kokassaare preemia on 75 000, Terje Varuli preemia 55 000 ja Heli Adamovitši preemia 45 000 krooni. Reaalteaduste 60 000-kroonist eripreemiat rahastab Skype Eesti.

Presidendi kantselei

Lihula sai Eesti esimese rohtsel biomassil töötava katlamaja

2. oktoobril avati osaühingu Lihula Soojus uuendatud katlamaja, mis nüüdsest töötab põlevkiviõli asemel taastuval biokütusel – rohtsel biomassil ja hakkpuidul.

Ümberehitustööde käigus asendati põlevkiviõliküte rohtse biomassi ja hakkpuiduga. Seetõttu väheneb CO₂ heide atmosfääri 1300–1500 tonni võrra aastas.

Rohtse biomassina kasutatakse katlamajas Kasari jõe luhaheina, mida on vaja niita, hoidmaks Matsalu märgala maastikke. Veel saab katlamajas põletada Matsalu lahe pilliroogu ja kohalike põllumajandusettevõtete rohtset biomassi. Hakkpuit pärineb vallas tegutsevatelt metsa- ja puidufirmadelt.

Projekti „Kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamine taastuvate biokütuste kasutuselevõtuga OÜ Lihula Soojus katlamajas” toetati Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi kaudu 5,9 miljoni krooniga, mis oli pool projekti kogumaksumusest. Uuendatud katlamaja köeti esimest korda 16. septembril.

Riigikogu liige Aleksei Lotman kirjutas Loodusaja arvutilistis, et see on „tüüpiline mitmepoolse kasu ehk win-win projekt, sest a) saame looduskaitseliselt vajalikule luhaniitmisele lisamõtte – hein läheb asja ette; b) fossiilkütus asendatakse kohaliku biomassiga; c) kohalik raha jääb kohalikku majandusse.”

Keskkonnaministeerium/Loodusaeg

„Head Eesti asjad” veebis

Loodud on veebilehekülg http://headeestiasjad.ee/, et hõlbustada suhtlust ja infovahetust Eesti talunike ning nende kauba potentsiaalsete tarbijate vahel.

Lehe loojate kinnitusel on seni olnud mahetootjaid, kohalikke põllumehi või kohalike käsitöömeistrite tooteid internetist raske leida, ehkki on olemas ka sellised portaalid nagu www.laat.ee või www.maakaup.com.

Uus portaal on seadnud sihi koondada kokku kõik vajalik ja kasulik ning tuua meie kohalik toodang inimestele ligemale. Oodatud on lugejate vihjed ja ettepanekud.

HEA

Ararati vallutamisest möödub täna 180 aastat

Pühapäeval, 4. oktoobril avati Türgis Ararati mäe jalamil Ishak Paşa kindluses näitus kunagise Tartu ülikooli rektori professor Johann Friedrich Parroti jõudmisest Ararati tippu, millest täna möödub 180 aastat. Näituse avamisest võttis osa TÜ rektor Alar Karis.

„Loodusteadlased olid 19. sajandil äärmiselt mitmekülgsed. Nii ka Parrot, kes õppis küll arstiteadust ja töötas arstina, kuid pühendus juba sel ajal geofüüsikale. Lisaks võib Parrotit pidada tõenäoliselt maailma esimeseks professionaalseks alpinistiks. 19. sajandi esimesel poolel polnud peale tema ühtegi teist inimest, kes oleks käinud kokku kuues eri mäestikupiirkonnas,” tunnustab rektor Karis oma eelkäija professor Johann Friedrich Parroti, imperaatorliku Tartu ülikooli esimese rektori Georg Friedrich Parroti poja saavutusi.

Näituse kuraator on Tartu teadusloolane Erki Tammiksaar, kes asus esmaspäeval teele 30 Eesti ja Türgi mägironija seas, et jõuda ühiselt Ararati tippu täpselt 180 aastat hiljem ehk täna, 9. oktoobril 2009. Tammiksaar teeb koos samuti mäge vallutama läinud filmimehe Riho Västrikuga Parrotist ja tema Ararati vallutusest filmi.

TÜ/Uudistaja

See Maardu haljastajate loodud aed meeldis Tallinna lillefestivalil käinutele kõige rohkem
 

Maardulaste aed osutus publiku lemmikuks

6. oktoobril Tallinna raekojas peetud rahvusvahelise Tallinna lillefestivali pidulikul lõpetamisel selgus iluaed, millele publik oli andnud kõige rohkem hääli – osaühingu Maardu Linnahooldus rajatud Jaapani aed.

Abilinnapea Deniss Boroditš andis Maardu linnale üle auhinna: klaasvitraaži Tallinna lillefestivali logoga, millel on kujutatud lohe ja viinapuuväät. Logo motiiv on võetud 500 aasta vanuselt dominikaanlaste kloostris eksponeeritavalt raidkivilt.

Kadrioru pargi direktor Ain Järve ütles, et osaluseks Tallinna lillefestivalil saadeti 34 ideekavandit, millest valiti välja 31 huvitavamat, nende hulgas kuus välisautorite kujundatud iluaeda.

Lillefestivali iluaedasid sai Tornide väljaku pargis vaadata neli kuud ja selle aja jooksul oli huvilisi üle 400 000.

Raepress

Keerukad süsteemid saavad osaks igapäevaelust

5.–7. oktoobril peeti Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ) rahvusvaheline konverents „Keerukad nähtused mittelineaarsete lainete maailmas”, mille korraldas TTÜ mittelineaarsete protsesside analüüsi tippkeskus (CENS).

Meie maailma keerukus on suurelt jaolt põhjustatud sellest, et tervik on märksa suurem ja olulisem kui selle osade lihtne summa. Sellise „lisaväärtuse” annab lihtsatele asjadele mittelineaarsus. Tuntuimad mittelineaarsed nähtused on kiirlaevalained. Samalaadsed väga keeruka olemusega, ent erakordselt suuri võimalusi pakkuvad nähtused tekivad ka optilistes kaablites edastatavate signaalide või mikrostruktuurides levivate üksiklainetena.

Peale TTÜ küberneetika instituudi teadlaste võtsid konverentsist osa teadlased 12 välisriigist. Konverentsi fookuses olid mittelineaarse lainelevi mudelid ja nende rakendused. Ettekanded käsitlesid põnevaid nähtusi mikrostruktuuriga materjalides ja vee pinnal, termodünaamikas ning biomehaanikas.

Konverents märkis ühtlasi CENSi 10. tegevusaastat ja akadeemik Jüri Engelbrechti juubelit.

TTÜ

Astronoomiaminutid veebis

Mõni nädal tagasi alustas veebileht astronoomia.ee rubriigiga „Astronoomiaminutid”.

Tegemist on kaks korda kuus ilmuva veebisaatega, mida võib kuulata otse veebist, laadida oma arvutisse või mis tahes MP3-mängijasse. Saates tutvustatakse peamiselt palja silmaga nähtavat tähistaevast, aga ka seda, mida näeb binokli või väiksema teleskoobiga. Vt. http://www.astronoomia.ee/minutid/.

Astronoomia.ee viidete rubriigist leiab nüüd ka loengute arhiivi, kuhu on kokku kogutud kõik tähetorni ringi ettekannete videosalvestused: http://www.astronoomia.ee/viited/eesti/loengud/.

Loodusring

Paras tükk Tartu maratoni rada kulgeb Elva-Vitipalu maastikukaitsealal
 

RMK ja Tartu maratoni klubi sõlmisid maarendilepingu

Esmaspäeval, 5. oktoobril sõlmisid riigimetsa majandamise keskus (RMK) ja mittetulundusühing Klubi Tartu Maraton 10 aastaks maarendilepingu suusa-, jooksu- ja rattaraja kasutamiseks riigimetsamaal.

Leping sõlmiti riigimetsamaal paiknevate rajalõikude kohta, kus fikseeriti maa kasutamise tingimused ja poolte õigused-kohustused. Maratonirada kulgeb riigimetsamaal umbes 17 kilomeetrit Valgamaal Palupera, Otepää ja Sangaste vallas ning 3,5 kilomeetrit Tartumaal Nõo ja Rõngu vallas.

RMK

Põlvamaa sai keskkonnamaja

7. oktoobril avati Räpinas Põlvamaa keskkonnamaja, kus on tööruumid keskkonnaameti (KA), metsauuendusekeskuse, keskkonnainvesteeringute keskuse ja tervisekaitse töötajate jaoks.

Üks keskkonnamaja olulisi ülesandeid on pakkuda Lõuna-Eesti piirkonnale keskkonnaharidust: majas on sobivad ruumid näituste jaoks ning sisustatakse õppeklass.

Põlvamaa keskkonnamaja ehitas aktsiaselts Eviko, selle kogumaksumus on umbes 53,2 miljonit krooni.

KA

Rohelise Võtme sipelgaretke juhendab mürmekoloog Ants-Johannes Martin
 

Algas Rohelise Võtme hotellide sügiskampaania

Kaheksa Rohelise Võtme keskkonnamärgist kandvat Eesti hotelli panid septembri lõpus EAS turismiarenduskeskuse toel esimest korda käima ühise turunduskampaania „Võti sügisesse”, mis pakub eelkõige siseturistidele meeldejäävaid ja harivaid elamusi Eesti looduses.

Kampaanias osalevad Nordic Hotel Forum (paketiga „Laupäevane jalutuskäik Naisterabas”), Sokos Hotel Viru („Pealinna linnuriiki avastamas”), Meresuu Spa & Hotel („Energilised elamused Meresuus”), hotell Koidulapark („Kuremarjamatk Kuresoos”), Ammende villa („Lindude maagiline maailm”), hotell Kubija („Kopra jälgi avastamas”), hotell Pesa („Külaskäik sipelgate kuningriiki”) ja Pühajärve spaahotell („Hundituur Rein Kuresooga”).

Kampaania „Võti sügisesse” raames viiakse ellu ka heategevusprojekt, mille siht on koguda raha loodusõppelaagri korraldamiseks Tallinna lastekodu vaimupuuetega lastele 2010. aasta suvel Alam-Pedja looduskaitsealal asuvas Palupõhja looduskoolis. Selleks annavad kampaanias osalevad Rohelise Võtme hotellid heategevusprojektile viis protsenti kampaania käibest.

Roheline Võti (Green Key) on rahvusvaheline keskkonnamärgis turismiettevõtetele, kes hoolivad keskkonnast, soovivad vähendada oma tegevusega seotud keskkonnamõjusid ning saada ka sellekohast tunnustust. Märgis sai alguse Taanist 1994. aastal, nüüdseks on märgisega liitunud kokku 13 riiki. Eestis hakati märgist jagama 2001. aastal ning praeguse seisuga on selle saanud 20 majutusettevõtet.

Vt. lähemalt http://www.estravel.ee/index.php?lang=est&main_id=808,809&show=uudised&id=2614.

Consumetric