Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
09. oktoober  2009




OKTOOBER




Viinakuu juhatas sisse vintske torm, mis segas läinud nädalavahetusel laevaliiklust ja viis paljudelt majapidamistelt voolu, okste ja tervete puude murdmisest rääkimata. Siiski ei paisunud tuul nii kõvaks, nagu sünoptikud esmalt olid hirmutanud: maksimumtuhin Vilsandil oli olnud „ainult” 25,5 meetrit sekundis.

 


Soe, aga tuuline sügis on osalt puudelt lehed peaaegu viimseni maha rebinud, teised pole jõudnud veel õieti oma rohelist suvevärvigi kirjuks maalima hakata.

 


Tuulisel laupäeva lõunatunnil käändus üle Tartu mitmekordne ere vikerkaar.


 


   

UUDISTAJA SOOVITAB




Loodusesõber külas Kabli linnujaamal

Kuuleme tihti lindude rõngastamisest. Ent kas see on raske töö? Kas rõngastamine toob välja seaduspärasid, mis laienevad kogu keskkonnale? Ornitoloog Agu Leivits kirjeldab Loodusesõbra oktoobrinumbris Kabli linnujaama tööd: 40 aastaga on suudetud rõngastada tohutu hulk linde, ainuüksi pöialpoisse üle 156 000. Nende aastate jooksul on avastatud lindude käitumises mustreid, millest enne polnud aimugi, näiteks lindude osaränne. Osarändajad ei lenda otseselt lõunamaale, küll aga rändavad sellegipoolest ringi, et sobivaimat talvituspaika leida. Et käes on lindude suur minekuaeg, anname lugejale nõu, mis ajal ja millise ilmaga võib Kabli linnumõrra juures rändlinde näha.

Oktoobrinumbris usutleb Loodusesõber ökojalajälje kontseptsiooni ühte loojat Mathis Wackernagelit, kes annab nõu pöörata eestlaste jalajäljele tähelepanu tervikuna, riiklikul tasandil, mitte vaid üksikisikute valikuid mõjutades. Tema sõnul on tuleviku käekäigu tarvis otsused teha kohe. Usutlust illustreerib mõneti septembri keskel alguse saanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu elektrisäästu projekt, mille käigus õpivad kaks tavalist Eesti pere oma kodus elektrit säästlikult kasutama. Projekt on tänuväärne näide just üksikinimese valikuid mõjutava ettevõtmise kohta. Kuid suurte muutuste jaoks vajaksime enamat – miks, sellele vastab Mathis Wackernagel.

Ajakirja kaante vahelt leiab muu hulgas veel kevadise vereta jahi fotosaagi, köögifüüsika nurga õpetuse, kuidas elutoas „tornaadot” teha, Siniallika hiiepaiga pärimuse loo ning meenutuse, kuidas eestlane pidas kirjasõprust legendaarse Thor Heyerdahliga.

Loodusesõber

 



            
EESTI UUDISEID

 



Urmas Kokassaar (Foto: Illar Leuhin)

Presidendi kultuurirahastu määras hariduspreemiaid

Vabariigi Presidendi kultuurirahastu otsustas 7. oktoobril tänavuse hariduspreemia saajad.

Selle pälvisid Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna loodusteadusliku hariduse keskuse bioloogia didaktika lektor ning Hugo Treffneri gümnaasiumi bioloogia ja keemia süvaõppega loodussuuna bioloogiaõpetaja Urmas Kokassaar; Kolga keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Terje Varul ning Narva lasteaia Päikene juhataja Heli Adamovitš. Sel aastal antakse esimest korda välja ka reaalteaduste eripreemia, mille sai Tallinna Tõnismäe reaalkooli matemaatikaõpetaja Mihhail Gusev. President Toomas Hendrik Ilves annab hariduspreemiad üle 12. oktoobril presidendi kantseleis.

Urmas Kokassaare peamised uurimisvaldkonnad on toidu ja toitainetega seonduv biokeemia ja õppekirjandus bioloogia didaktikas. Ta on 77 teaduspublikatsiooni autor ning on kirjutanud 58 õppevahendit. Kokassaar on ühtlasi tuntud populariseerija, kelle artiklid on kindlasti tuttavad ka Loodusajakirja väljaannete lugejaile.

Terje Varul õpetab eesti keelt ja kirjandust nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiastmes ning loeb gümnaasiumi meediaõpetuse kursusi, aga juhendab ka näiteringi ja korraldab üle aasta peetavat ülevabariigilist õpilaste teatrifestivali „Põhjafestival”. 2006. aastast on Varul ka Tallinna ülikooli avatud ülikooli täiendõppekeskuses eesti keele ja kirjanduse õpetajate koolitaja.

Heli Adamovitš on seitsme aasta jooksul, kui ta on töötanud lasteaia Päikene juhatajana, teinud sellest Narva populaarseima lasteaia. Ta on rakendanud lasteaias keelekümblusprogrammi ning kirjutanud projekti, mille alusel toetas EL Regionaalarengu tõukefond lasteaiale uue, nüüdisaegse lapsesõbraliku maja ehitamist.

Mihhail Gusev õpetab Tallinna Tõnismäe reaalkoolis matemaatika süvakallakuga klassides. Ta on arendanud kooli matemaatika õppekava ja annab selle järgi õpilastele lisateadmisi. Mihhail Gusev kasutab tundides eestikeelset matemaatikaterminoloogiat. Tema õpilased on edukalt osalenud nii Eesti kui ka rahvusvahelistel matemaatikaolümpiaadidel.

2003. aastal asutatud hariduspreemia rahastaja on Sampo pank. Urmas Kokassaare preemia on 75 000, Terje Varuli preemia 55 000 ja Heli Adamovitši preemia 45 000 krooni. Reaalteaduste 60 000-kroonist eripreemiat rahastab Skype Eesti.

Presidendi kantselei

 

  

Lihula sai Eesti esimese rohtsel biomassil töötava katlamaja

2. oktoobril avati osaühingu Lihula Soojus uuendatud katlamaja, mis nüüdsest töötab põlevkiviõli asemel taastuval biokütusel – rohtsel biomassil ja hakkpuidul.

Ümberehitustööde käigus asendati põlevkiviõliküte rohtse biomassi ja hakkpuiduga. Seetõttu väheneb CO2 heide atmosfääri 1300–1500 tonni võrra aastas.

Rohtse biomassina kasutatakse katlamajas Kasari jõe luhaheina, mida on vaja niita, hoidmaks Matsalu märgala maastikke. Veel saab katlamajas põletada Matsalu lahe pilliroogu ja kohalike põllumajandusettevõtete rohtset biomassi. Hakkpuit pärineb vallas tegutsevatelt metsa- ja puidufirmadelt.

Projekti „Kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamine taastuvate biokütuste kasutuselevõtuga OÜ Lihula Soojus katlamajas” toetati Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi kaudu 5,9 miljoni krooniga, mis oli pool projekti kogumaksumusest. Uuendatud katlamaja köeti esimest korda 16. septembril.

Riigikogu liige Aleksei Lotman kirjutas Loodusaja arvutilistis, et see on „tüüpiline mitmepoolse kasu ehk win-win projekt, sest a) saame looduskaitseliselt vajalikule luhaniitmisele lisamõtte – hein läheb asja ette; b) fossiilkütus asendatakse kohaliku biomassiga; c) kohalik raha jääb kohalikku majandusse.”

Keskkonnaministeerium/Loodusaeg



  



„Head Eesti asjad” veebis

Loodud on veebilehekülg http://headeestiasjad.ee/, et hõlbustada suhtlust ja infovahetust Eesti talunike ning nende kauba potentsiaalsete tarbijate vahel.

Lehe loojate kinnitusel on seni olnud mahetootjaid, kohalikke põllumehi või kohalike käsitöömeistrite tooteid internetist raske leida, ehkki on olemas ka sellised portaalid nagu www.laat.ee või www.maakaup.com.

Uus portaal on seadnud sihi koondada kokku kõik vajalik ja kasulik ning tuua meie kohalik toodang inimestele ligemale. Oodatud on lugejate vihjed ja ettepanekud.

HEA

 

  

Ararati vallutamisest möödub täna 180 aastat

Pühapäeval, 4. oktoobril avati Türgis Ararati mäe jalamil Ishak Paşa kindluses näitus kunagise Tartu ülikooli rektori professor Johann Friedrich Parroti jõudmisest Ararati tippu, millest täna möödub 180 aastat. Näituse avamisest võttis osa TÜ rektor Alar Karis.

„Loodusteadlased olid 19. sajandil äärmiselt mitmekülgsed. Nii ka Parrot, kes õppis küll arstiteadust ja töötas arstina, kuid pühendus juba sel ajal geofüüsikale. Lisaks võib Parrotit pidada tõenäoliselt maailma esimeseks professionaalseks alpinistiks. 19. sajandi esimesel poolel polnud peale tema ühtegi teist inimest, kes oleks käinud kokku kuues eri mäestikupiirkonnas,” tunnustab rektor Karis oma eelkäija professor Johann Friedrich Parroti, imperaatorliku Tartu ülikooli esimese rektori Georg Friedrich Parroti poja saavutusi.

Näituse kuraator on Tartu teadusloolane Erki Tammiksaar, kes asus esmaspäeval teele 30 Eesti ja Türgi mägironija seas, et jõuda ühiselt Ararati tippu täpselt 180 aastat hiljem ehk täna, 9. oktoobril 2009. Tammiksaar teeb koos samuti mäge vallutama läinud filmimehe Riho Västrikuga Parrotist ja tema Ararati vallutusest filmi.

TÜ/Uudistaja

 

  


See Maardu haljastajate loodud aed meeldis Tallinna lillefestivalil käinutele kõige rohkem
 

Maardulaste aed osutus publiku lemmikuks

6. oktoobril Tallinna raekojas peetud rahvusvahelise Tallinna lillefestivali pidulikul lõpetamisel selgus iluaed, millele publik oli andnud kõige rohkem hääli – osaühingu Maardu Linnahooldus rajatud Jaapani aed.

Abilinnapea Deniss Boroditš andis Maardu linnale üle auhinna: klaasvitraa˛i Tallinna lillefestivali logoga, millel on kujutatud lohe ja viinapuuväät. Logo motiiv on võetud 500 aasta vanuselt dominikaanlaste kloostris eksponeeritavalt raidkivilt.

Kadrioru pargi direktor Ain Järve ütles, et osaluseks Tallinna lillefestivalil saadeti 34 ideekavandit, millest valiti välja 31 huvitavamat, nende hulgas kuus välisautorite kujundatud iluaeda.

Lillefestivali iluaedasid sai Tornide väljaku pargis vaadata neli kuud ja selle aja jooksul oli huvilisi üle 400 000.

Raepress

 

  

Keerukad süsteemid saavad osaks igapäevaelust

5.–7. oktoobril peeti Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ) rahvusvaheline konverents „Keerukad nähtused mittelineaarsete lainete maailmas”, mille korraldas TTÜ mittelineaarsete protsesside analüüsi tippkeskus (CENS).

Meie maailma keerukus on suurelt jaolt põhjustatud sellest, et tervik on märksa suurem ja olulisem kui selle osade lihtne summa. Sellise „lisaväärtuse” annab lihtsatele asjadele mittelineaarsus. Tuntuimad mittelineaarsed nähtused on kiirlaevalained. Samalaadsed väga keeruka olemusega, ent erakordselt suuri võimalusi pakkuvad nähtused tekivad ka optilistes kaablites edastatavate signaalide või mikrostruktuurides levivate üksiklainetena.

Peale TTÜ küberneetika instituudi teadlaste võtsid konverentsist osa teadlased 12 välisriigist. Konverentsi fookuses olid mittelineaarse lainelevi mudelid ja nende rakendused. Ettekanded käsitlesid põnevaid nähtusi mikrostruktuuriga materjalides ja vee pinnal, termodünaamikas ning biomehaanikas.

Konverents märkis ühtlasi CENSi 10. tegevusaastat ja akadeemik Jüri Engelbrechti juubelit.

TTÜ

 

  

Astronoomiaminutid veebis

Mõni nädal tagasi alustas veebileht astronoomia.ee rubriigiga „Astronoomiaminutid”.

Tegemist on kaks korda kuus ilmuva veebisaatega, mida võib kuulata otse veebist, laadida oma arvutisse või mis tahes MP3-mängijasse. Saates tutvustatakse peamiselt palja silmaga nähtavat tähistaevast, aga ka seda, mida näeb binokli või väiksema teleskoobiga. Vt. http://www.astronoomia.ee/minutid/.

Astronoomia.ee viidete rubriigist leiab nüüd ka loengute arhiivi, kuhu on kokku kogutud kõik tähetorni ringi ettekannete videosalvestused: http://www.astronoomia.ee/viited/eesti/loengud/.

Loodusring

 

  


Paras tükk Tartu maratoni rada kulgeb Elva-Vitipalu maastikukaitsealal
 

RMK ja Tartu maratoni klubi sõlmisid maarendilepingu

Esmaspäeval, 5. oktoobril sõlmisid riigimetsa majandamise keskus (RMK) ja mittetulundusühing Klubi Tartu Maraton 10 aastaks maarendilepingu suusa-, jooksu- ja rattaraja kasutamiseks riigimetsamaal.

Leping sõlmiti riigimetsamaal paiknevate rajalõikude kohta, kus fikseeriti maa kasutamise tingimused ja poolte õigused-kohustused. Maratonirada kulgeb riigimetsamaal umbes 17 kilomeetrit Valgamaal Palupera, Otepää ja Sangaste vallas ning 3,5 kilomeetrit Tartumaal Nõo ja Rõngu vallas.

RMK

 

  

Põlvamaa sai keskkonnamaja

7. oktoobril avati Räpinas Põlvamaa keskkonnamaja, kus on tööruumid keskkonnaameti (KA), metsauuendusekeskuse, keskkonnainvesteeringute keskuse ja tervisekaitse töötajate jaoks.

Üks keskkonnamaja olulisi ülesandeid on pakkuda Lõuna-Eesti piirkonnale keskkonnaharidust: majas on sobivad ruumid näituste jaoks ning sisustatakse õppeklass.

Põlvamaa keskkonnamaja ehitas aktsiaselts Eviko, selle kogumaksumus on umbes 53,2 miljonit krooni.

KA

 

  


Rohelise Võtme sipelgaretke juhendab mürmekoloog Ants-Johannes Martin
 

Algas Rohelise Võtme hotellide sügiskampaania

Kaheksa Rohelise Võtme keskkonnamärgist kandvat Eesti hotelli panid septembri lõpus EAS turismiarenduskeskuse toel esimest korda käima ühise turunduskampaania „Võti sügisesse”, mis pakub eelkõige siseturistidele meeldejäävaid ja harivaid elamusi Eesti looduses.

Kampaanias osalevad Nordic Hotel Forum (paketiga „Laupäevane jalutuskäik Naisterabas”), Sokos Hotel Viru („Pealinna linnuriiki avastamas”), Meresuu Spa & Hotel („Energilised elamused Meresuus”), hotell Koidulapark („Kuremarjamatk Kuresoos”), Ammende villa („Lindude maagiline maailm”), hotell Kubija („Kopra jälgi avastamas”), hotell Pesa („Külaskäik sipelgate kuningriiki”) ja Pühajärve spaahotell („Hundituur Rein Kuresooga”).

Kampaania „Võti sügisesse” raames viiakse ellu ka heategevusprojekt, mille siht on koguda raha loodusõppelaagri korraldamiseks Tallinna lastekodu vaimupuuetega lastele 2010. aasta suvel Alam-Pedja looduskaitsealal asuvas Palupõhja looduskoolis. Selleks annavad kampaanias osalevad Rohelise Võtme hotellid heategevusprojektile viis protsenti kampaania käibest.

Roheline Võti (Green Key) on rahvusvaheline keskkonnamärgis turismiettevõtetele, kes hoolivad keskkonnast, soovivad vähendada oma tegevusega seotud keskkonnamõjusid ning saada ka sellekohast tunnustust. Märgis sai alguse Taanist 1994. aastal, nüüdseks on märgisega liitunud kokku 13 riiki. Eestis hakati märgist jagama 2001. aastal ning praeguse seisuga on selle saanud 20 majutusettevõtet.

Vt. lähemalt http://www.estravel.ee/index.php?lang=est&main_id=808,809&show=uudised&id=2614.

Consumetric


  


Järjekordne lisa Eesti linnuliiginimistusse: tundra-neppvigle (foto: Uku Paal/www.estbirding.ee)

 

Linnunimistu aina pikeneb

2. oktoobril nägid Jan Nordblad, Uku Paal jt. Läänemaal Põgaris tundra-neppviglet (Limnodromus scolopaceus).

Linnuharulduste komisjoni esimehe Margus Otsa kinnitusel pesitseb see kurvitsaline Põhja-Ameerikas ja Kirde-Aasias, satub aga eksikülalisena suhteliselt sageli ka Euroopasse. Näiteks Soomes on teda kohatud kaheksa korda. Kui linnuharulduste komisjon vaatluse kinnitab, siis on tundra-neppvigle Eesti 375. linnuliik.

Linnu fotosid saab vaadata võrgupaikadest http://www.estbirding.ee/pildid/displayimage.php?album=lastup&cat=0&pos=0 ja http://www.llk.ee/galerii/photo.php?photo=1343.

Linnuhuviliste arvutilist



LANDCLIM 10 000 nõupidamine Tallinna ülikoolis

Tallinna ülikoolis (TLÜ) peetakse 8.–10. oktoobril rahvusvahelise koostöövõrgustiku LANDCLIM 10 000 nõupidamine, mis keskendub taimkatte-, kliimamuutuste ning inimtegevuse vahelise mõju uurimisele.

LANDCLIM 10 000 on rahvusvaheline koostöövõrgustik, kuhu kuuluvad Euroopa juhtpaleoökoloogid, taimkatte ja kliima modelleerijad ning kraadiõppurid. Võrgustik ongi mõeldud eelkõige doktorantide koolituseks: et nad saaksid osaleda multidistsiplinaarsetes uurimisprojektideks, mis hõlmavad maa-, taimkatte ja kliimauuringuid.

Projekti teaduslik eesmärk on katsetada hüpoteesi, kas inimtegevus, eelkõige see, et põllumajandustegevusega avatakse maastikke, võis muuta ka globaalset kliimat tunduvalt varem, kui seni arvatud (Euroopa tasemel juba vähemalt viimased 3000 aastat).

TLÜ

  


 

Foto: Simay Gįbor/BirdLife

 

Ilm segas Birdwatchi

Läinud nädalavahetusel toimus järjekordne üle-euroopaline linnuvaatlus Birdwatch.

Osavõtuaktiivsusele avaldasid Eestis ja mujalgi kindlasti oma mõju nädalavahetuse rasked ilmaolud. Meil vaatlusi koordineerivale ornitoloogiaühingule (EOÜ) saatis pühapäeva pärastlõunaks oma vaatlustulemused üle 60 linnuvaatleja. Loodushuvilised loendasid kahe päeva jooksul 112 000 isendit 147-st liigist. Viis kõige arvukamat linnuliiki olid metsvint (21 000), viupart (17 700), valgepõsk-lagle (13 500), hallrästas (6400) ja hõbekajakas (6200 isendit). Põnevamatest liikidest nähti väikepütti, lõunatirku, randkiuru, rabapistrikut ja koldvinti.

Need, kel nädalavahetuse tähelepanekud veel saatmata, peaksid seda tegema hiljemalt oktoobri lõpuks e-posti teel riho.kinks@eoy.ee või tavakirjana EOÜ postiaadressile.

BirdLife sai üle Euroopa andmeid üle 63 000 loodusesõbra osalusest 35 riigis. Kokku pandi kiirandmete kogumisel kirja umbes 2 641 000 isendit, kõige rohkem Venemaal (900 000) ja Ungaris (495 000). Enim kohatud liigid olid kuldnokk, sinikael-part ja lauk.

EOÜ/BirdLife/Uudistaja

 

 



TASUB OSALEDA


 

 

Tartu ülikool ootab kandidaate rahvusmõtte auhinnale

Kuni 1. novembrini saab esitada kandidaate TÜ rahvusmõtte auhinnale. Rahvusmõtte auhinnaga tunnustab TÜ isikuid, kes oma loominguga on silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.

TÜ annab auhinda välja juba kuuendat korda ning selle jaoks saavad kandidaate esitada TÜ nõukogu liikmed, teaduskondade ja asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide nimed koos põhjendusega tuleb saata TÜ rektori nimele aadressile Ülikooli 18, 50090 Tartu või e-posti teel: rektor@ut.ee.

Auhinna saaja valib välja üheteistkümneliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad TÜ rektor, eelnenud aastal auhinna saanu, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli. Eelmistel aastatel esitatud isikuid ei arvata automaatselt auhinna saaja kandidaatide hulka, küll aga on sama isikut lubatud esitada korduvalt.

Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaastaies pidulikult üle rahvusülikooli 90. aastapäeval 1. detsembril TÜ aulas. Eelneval viiel aastal on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu ning kirjanik Ain Kaalep.


 

  

Kas mõte Pakri tuumajaamast meeldib teile

Pakri saarte loodus-ja kultuuripärandi kaitseks saab anda allkirju veebileheküljel www.eipakrituumajaamale.ee.

Uudistaja

 

  


Pokumaal

Omnibussiga saab Pakri poolsaarele ja Pokumaale
Looduse Omnibuss viib huvilised homme Tallinnast matkale ümber Pakri poolsaare. Kavas on umbes 10 kilomeetri pikkune poolring Leetse pangalt läbi Leetse mõisa Pakri majakani, matkapäev lõpeb Paldiskis. Retke juhib Paldiski hea tundja Ülle Mihhailova.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 10 ja tuleb tagasi kell 18, sõidu hind täiskasvanutele on 125 ja õpilastele 75 krooni.

Pühapäeval, 11. oktoobril siirdutakse aga nii Tallinnast kui ka Tartust Pokumaale ja Urvastesse. Retke Edgar Valteri muinasjutumaastikel ning Urvaste, Kuldre ja Sangaste kandis juhendab legendaarne looduskaitsja Veljo Ranniku.

Tallinnast väljub buss kell 8.30 ja jõuab tagasi kell 21; sõidu hinnad on 225 ja 150 krooni. Tartust keskkonnahariduse keskuse eest asutakse teele kell 11 ja tullakse tagasi kell 19; sõit maksab 150 ja 100 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 (Tallinnas), 5559 1032 (Tartus) ning info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss
 

  

Taani kliimamuutustenäitus Tartus

Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK) on avatud näitus „Kliimamuutused – globaalne ja isiklik väljakutse”, mis annab ülevaate kliimamuutustest ja ÜRO kliimakonventsioonist, 2009. aasta lõpul Kopenhaagenis peetavast konverentsist COP15 ning taastuvenergia ja energiasäästu võimalustest. Näiteid on toodud nii Taanist kui ka Eestist.

Näitusel saab täita töölehte ning vaadata lühifilmi „Ühiskondlik vastutus – energiasääst Eesti-Taani ettevõtetes”. Väljas on taastuvenergiamudelid, mis tutvustavad alternatiivenergia tootmise võimalusi. Taani saatkonna koostatud näitust saab vaadata 16. oktoobrini tööpäeviti kell 10–17 Kompanii 10. Näitus on tasuta. Rühmakülastused tuleb registreerida telefonil 736 6120 või info@teec.ee.

TKKHK

 

  

Mattias Klumi loodusfotod Vaal galeriis

Tallinnas Vaal galeriis (Tartu mnt. 80d) on kuni 24. oktoobrini võimalik vaadata tuntud Rootsi fotograafi Mattias Klumi loodusfotonäitust.

Väljas on kakskümmend 1968. aastal Uppsalas sündinud ja oma töödega koguni ajakirja National Geographic esikaanele jõudnud Klumi fotot. Klumi pilte on kasutatud veel sellistes väljaannetes nagu Wildlife Conservation, Audubon, Geo, Terre Sauvage, Stern, Der Spiegel ja The New York Times. Fotograafi autorinäitusi on peale Rootsi olnud ka Ameerika Ühendriikides, Malaisias, Indias jm.

www.vaal.ee

 

  

Mänguks on just õige aeg – loodusmängude loomise konkurss

TKKHK, Peipsi koostöökeskus ja keskkonnaamet korraldavad suure üle-eestilise loodusmängude loomise võistluse, kus oodatakse osalema igas eas loodus- ja mängusõpru.

Siht on luua lõbus ja õpetlik loodusmäng, mis aitab tundma õppida märgalade (sood, luhad, rannaniidud, lodumetsad) elustikku, õpetab looduses liikuma või tõstab esile loodushoiu ideed. Loodav mäng võib olla märgalasid kirjeldav ja tutvustav või pöörata tähelepanu inimese seotusele loodusega. Mängu vorm – olgu see seltskonna-, laua-, põranda- või mingi muu mäng – on vaba.

Võistlusel vanusepiire ei ole, laekunud töid hinnatakse kahes kategoorias: kuni 16-aastased ning 16-aastased ja vanemad. Mäng peab võistlusel osalemiseks olema TKKHK-s hiljemalt 15. jaanuariks 2010. Auhinnafond on 100 000 krooni.

Konkurss toimub Eesti-Läti koostööprojekti „Tagasi loodusesse” raames, mida toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-Läti programmi kaudu ja KIK.

TKKHK

 




MAAILMAST

     

Tänavuse Nobeli meditsiinipreemia jagavad kolmes võrdses osas omavahel Elizabeth Blackburn, Carol Greide ja Jack Szostak (fotod: nobelprize.org)

 

Selguvad tänavused nobelistid

Sel nädalal kuulutatakse välja enamik tänavuse aasta Nobeli preemiate saajaid.

Esmaspäeval, 5. oktoobril teatati, et Karolinska instituudi Nobeli-komisjon on seekord esile tõstnud kolm Ameerika teadlast. Elizabeth H. Blackburn (sünd. 1948 Austraalias), Carol W. Greide (sünd. 1961 USA-s) ja Jack W. Szostak (sünd. 1952 Ühendkuningriigis) on avastanud, kuidas kromosoome raku jagunemisel täielikult kopeeritakse ja kaitstakse, ja näidanud, et lahendus on telomeerides, kromosoomide otstes, ning neid tootvates ensüümides telomeerides. Ehkki Blackburn on pärit Tasmaaniast ja Szostak Londonist, töötavad kõik kolm USA-s. Kunagi varem pole meditsiinipreemia laureaatide hulgas olnud korraga kaks naist.

Kaks järgmist preemiat, teisipäeval avalikustatud füüsika- ja kolmapäeval teatatud keemiaauhinna määrab traditsiooniliselt kuninglik Rootsi teaduste akadeemia.

Füüsikas tõsteti esile kolm üpriski eakat meest, „valguse käskijat” (The masters of light), nagu neid on tituleerinud Nobeli komitee pressiteate pealkiri. 1933 Hiinas sündinud Suurbritannia kodakondsusega hongkonglane Charles K. Kao tegi 1966 läbimurdeavastuse fiiberoptika valdkonnas, ameeriklased Willard S. Boyle (sünd. 1924 Kanadas) ja George E. Smith (1930) leiutasid aga 1969 tehnoloogia, mis võimaldas valgust elektroonselt salvestada, nii nagu see toimub digikaamerates. Kaole kuulub pool, Boyle'ile ja Smithile aga kummalegi veerand preemiasummast, 10 miljonist Rootsi kroonist.

Võrdseteks kolmandikeks jagatud keemiapreemia saavad Cambridge’is töötav USA kodanik Venkatraman Ramakrishnan (1952, India), ameeriklane Thomas A. Steitz (1940) ja Iisraeli teadlane Ada E. Yonath (1939) uuringute eest ribosoomide struktuuri ja talitluse alal.

Eile selgus kirjanduspreemia saaja. Selle pälvis 1953. aastal Saksamaal elav rumeenlannast kirjanik Herta Müller.

Täna kuulutab Norra Nobeli-komitee välja rahupreemia saaja, 1968. aastal Rootsi panga loodud majanduspreemia laureaat tehakse teatavaks aga esmaspäeval, 12. oktoobril.

Kuningas Carl XVI Gustaf annab preemiad tavapäraselt üle Alfred Nobeli surma-aastapäeval 10. detsembril Stockholmi kontserdimajas.

nobelprize.org/Uudistaja

 


 

Tuul on küll rohkesti lehti rebinud, …



 

… aga värvivaesust selle nädala piltidel veel pole.










Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet