Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
22. juuni 2004


UUDISED



Poliitilised prnad Kadriorus

Esmaspeval, 21. juulil kell 18 istutasid Lnemeremaade Nukogu peaministrite viiendal tippkohtumisel osalevad valitsusjuhid ja delegatsioonide esindajad Kadrioru parki 13 laialehelist prna. Puude istutamisega tunnustasid Lnemere maade valitsusjuhid maikuiseid le-eestilisi metsaistutustalguid "Istuta oma puu". Kolmerealise prnaallee taastamiseks istutatud prnad thistatakse esialgu ajutiste mrkidega, Kadrioru pargi remondi valmimise jrel saavad puud psiva thistuse.

Valitsuse infonunik







Kadriorust kujuneb parkmuuseum

Tallinna linnavolikogu kinnitas Kadrioru pargi arengusuunad aastani 2018, mis seavad eesmrgiks ala terviklikuks parkmuuseumiks kujundamise.
Abilinnapea Jri Ratase snul kujundatakse Kadrioru park aastaks 2018, kui thistatakse Kadrioru asutamise 300. aastapeva, seal asuvate muuseumidega terviklikuks ansambliks hendatud parkmuuseumiks, kus on vimalik tutvuda sajandite vanuste pargikunsti vtetega.
Kadriorus on juba praegu A. H. Tammsaare majamuuseum, Ed. Vilde majamuuseum, Mikkeli galerii ja Vliskunsti muuseum. Valmimas on Kunstimuuseum, Lastemuuseum ning Vene muuseum. Seda kike liidab nii territoriaalselt kui ka vaimselt Kadrioru park. Kadrioru pargi kogupindala on 85 hektarit. Viimasel kmnendil on taastatava Kadrioru pargi populaarsus tallinlaste hulgas mrgatavalt tusnud, traditsiooniliseks on muutunud seal toimuvad kontserdid, ilutulestikud, balletihtud jm kultuuriritused. Mullu valmis lplikult Karioru lossi tagune esinduslik, barokset algupra jrgiv lilleaed. Ratase snul on Kadrioru pargi nol tegemist kogu perega sisuka peva veetmise kohaga ja aktiivse puhkuse tsooniga linna sees.

BNS


Tallinn muudab Aegna saare mandriks

Tallinna linnavalitsuse komisjon valis Aegna ideekonkursi vidutks saarele silla vi tammi ehitamist soovitava kavandi. Vidut autori, osahingu EA Reng arhitekti Martin Aunini idee kohaselt hendataks Aegna saar mandriga Viimsi poolsaare otsast autosilla vi tammiga ning saarele rajatakse kai jahtide ja vikelaevade tarbeks, ehitatakse hotelle, kasiinosid, vabahuatraktsioone ja muid meelelahutuskeskusi, kirjutab Postimees. Ideekonkursile esitatud tid hinnanud komisjoni juht abilinnapea Toomas Vitsut tles, et linnavim pooldab saare just sellist aktiivset kasutuselevttu, nagu vidut ette neb: psihendust mandriga ja hulka uusehitisi.
Teise koha saanud Tuule idee kohaselt hendataks Aegna mandriga kisraudtee abil ning saarest kujuneks eelkige loodusturismi koht. Kolmanda koha omaniku Puusepa idee kohaselt jks Aegna looduskeskkonnaks, kuid saar hendataks maismaaga htlasi silla abil ning kahele saare ja mandri vahel asuvale laiule, Krsulile ja Kumblile, ehitataks broo- ja kortermajad, kohvikud, restoranid, hotellid, klubid.
Kokku laekus ideekonkursile 14 td ja tavatu ideena pakuti saarele niteks vormelirada. Osales ka MT Loodusajakiri, mis pakkus saart vlja kui Eesti looduse mitmekesisuse tutvustamise soodsat paika nii linlastele kui nende klalistele.

BNS


KIK suunas mullu keskkonnaprojektidesse le poole miljardi

Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) eelmise aasta auditeeritud aruande jrgi suunas asutus mullu keskkonnaprojektide arendamisse le 623 miljoni krooni. KIK-i juhataja Kalev Auna snul suunati suurimad toetused veemajanduse ja jtmekitluse arendamisele. "Vee- ja jtmekitluse kaasajastamine on olnud meie prioriteet juba mitu aastat. On oluline, et inimestel oleks puhas joogivesi ning meie keskkonnaohtlikud prgilad ei reostaks loodust. Seetttu suunati keskkonnaprogrammist pea 70 protsenti vee- ja jtmemajandusprojektide arendamiseks," snas Aun. 2003. aasta veekaitse programmi eesmrgiks oli vhendada veekogude ja phjavee reostuskoormust, tagada elanikele kvaliteetne joogivesi ja likvideerida pinnasest phjavett ohustavaid ohtlikke aineid.
Jtmekitluse programmist rahastati ka 43 prgila sulgemist.
Arvuliselt kige rohkem toetati projekte keskkonnateadlikkuse- ja looduskaitseprogrammist. Toetust said 301 keskkonnateadlikkuse projekti kogusummas 19,3 miljonit krooni. Nende seas toetati ka MT Loodusajakiri vljaandeid. Looduskaitseprogrammist toetati 188 projekti 23,9 miljoni krooniga.

BNS


Eesti 36-st orhideeliigist kasvab 28 Vilsandil

Laupeval tutvustas Vilsandi Rahvuspark neljandat aastat korraldatava orhideepeva raames orhideeliike. petust andsid ja tutvumismatka viisid lbi Eesti parimad orhideetundjad. Orhideepev oli suunatud eelkige paikkonna loodusvrtuse ja elupaikade silimisega enim seotud inimesetele - Vilsandi Rahvuspargi maaomanikele ja kohalike omavalitsuste ametnikele, aga ka petajatele, giididele ja kikidele teistele huvilistele. Orhideepeva alustati seminariga Vilsandi Rahvuspargi klastuskeskuse spetsialisti Kadri Kullapere, Viidume Looduskaitseala direktori, tunnustatud botaaniku ja he orhideekaitseklubi asutaja Mari Reitalu ning harrastusbotaaniku Saare Maavalitsuse planeeringuosakonna juhataja Tarmo Pikneri eestvedamisel. Tarmo Piknerilt oli ka ettekanne seni veel kinnitamata, eelmisel aastal leitud, uue hbriidse liigi kohta.
Jrgmine looduskoolitusritus *Kivipev" toimub traditsiooniliselt kaitseala 94. aastapeval - 14. augustil.

Keskkonnaministeerium


SNDMUS

Sel aastal toimub Keskkonnafestival Hiiumaal

Tnavune, jrjekorras kolmas Keskkonnafestival toimub 9.-11. juulini Hiiumaal, Sru sadamas. 2002. aastal algatasid keskkonnafestivali Eestimaa Looduse Fond ja Euroopa Komisjoni Delegatsioon Eestis ning see toimus bikuorus. Igal aastal keskendub festival hele osale meid mbritsevast. Tnavu on peategelaseks meri. Keskkonnafestivalil vetakse lisaks mereloodusele ja looduskaitsele thelepanu alla ka eestlaste mererahvaks olemine. Sru sadamas seisab ajalooline mootorpurjekas Alari, ks kolmest tnaseni silinud Eestis ehitatud puulaevast. Festivali klalistel on vimalus aidata kaasa meie mereajaloo vrtustamisele, annetades Alari taastamist juhtivale fondile. Annetuse saab teha festivalile tulles, tnavu ei ole vaja eraldi lunastada festivalipset. Toimuvad loodusretked ja ttoad, kohal on nii Lilleoru talu rahvas koos Rupert Encinasega, klalisega Tohono O`odhami indiaanihimust, kui ka Eesti Merekultuuri Selts ja Terveilma rahvas. Kuulus ruhnu jaal koos kuningale kirja viinud meremeestega visab festivali laupeval. htuti vaadatakse loodusfilme, programmi on koostanud O Vesilind.
Kolm keskkonnafestivali ei oleks saanud teoks heade toetajateta, kes aasta-aastalt festivali korraldamisel la alla on pannud: TELE2, RMK, Ruge ja Emmaste vald, RagnSells, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaministeerium, Maaleht, MT Loodusajakiri, Roheline Vrav, Postimees, ETV, Vikerraadio, Kuku Raadio, Looduse Omnibuss, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, O Vesilind, Studio Viridis ja paljud, paljud teised.
Tere tulemast keskkonnafestivalile 9.-11. juulini Sru sadamas Hiiumaal!
Vt lisaks http://www.keskkonnafestival.info.

Hoia Eesti Merd







ASJATUNDJA

Kas paisud jgedel tasuvad end kaladele rohkem ktte, kui annavad tulu elektrijaama omanikele?

Jaak Tambets, Eesti Loodushoiu Keskus:

Eesti on lauskmaa ja meie jgedel on kalade jaoks juba looduslikult liiga vhe krestikke ning kiirevoolulisi kivise-kruusase phjaga jelike. Iga pais kaotab osa kaladele vrtuslikest krestikest.
Kaladele on oluline je looduslik hdroloogiline reiim. Hdroelektrijaamad paisude juures muudavad je veevoolu tskliliseks - kord on jes allpool paisu vett palju, siis jlle vga vhe. Selle tulemuseks on kalade koetud marja, maimude, aga ka vanemate kalade hukkumine.
Kalade jaoks on jgedes oluline vee hea kvaliteet - eelkige orgaanilise reostuse puudumine. Jele rajatud paisjrvedes lhevad mineraalsed lmmastiku- ja fosforihendid tihti aineringesse, phjustades periooditi vetikate massilist vohamist ning je vee orgaanilist reostust.
Enamik kalu sooritab jgedes rndeid, nende sigimis-, talvitus- ning suvised elupaigad asuvad tihti erinevates jeosades. Paisud vtavad kaladelt rndevimalused.
Seega halvendavad paisud jgedel kiki kalastiku jaoks olulisi kvaliteedikomponente ning tulemuseks on enamasti liigi- ja kalavaesed jed.
Mis me saame vastu?
Kui me rajame paisud ning hdroelektrijaamad kikjale meie jgedele, kus see tehniliselt on vimalik, siis (arvestamata Narva jge) vime saada kuni 0,5% Eestile praegu vajalikust elektrienergiast. Kuid see 0,5% on saavutatud suure keskkonnakahju hinnaga ning ei tule psivalt, sest madalveeperioodidel pole normaalne elektritootmine enamasti vimalik. Eesti ainus reaalset hdroenergeetilist potentsiaali omav jgi - Narva jgi, viks anda 4-5% meile vajalikust elektrienergiast, kuid le 80% sellest potentsiaalist on juba ra kasutatud Vene poolel oleva Narva hej poolt.
Kas me hdroenergiat tootes tegelikult sstame ka hteainsat tonni plevkivi ja tekitame mne kuupmeetri vhem kasvuhoonegaase? kki jb see tskliliselt tulev o,1 vi 0,2% Eesti ja Balti sej-des ldse "mrkamata" ning kateldesse lheb tpselt sama palju plevkivi kui ilma hdroelektrijaamadeta?



Raimo Oinus, Eesti Energia Rohelise Energia projektijuht:

Kaladele tekkiv kahju ja selle korvamine sltub suuresti rajatava/taastatava hdroelektrijaama tbist ning asukohast.
Iga konkreetse hdrojaama rajamisel ja taastamisel tuleb lbi viia keskkonnamjude hindamine ning sellest tingitud ettekirjutustest sltuvad ka jaama rajamiseks tehtavad kulutused vi selle rajamise vimalikkus ldse.
Suure tenosusega olemasolevatel jgedel korraliku kalatrepiga uue paisu rajamine ennast ra ei tasu. Kll on hdrojaamade rajamine vanadele, st olemasolevatele paisudele, suhteliselt vikese keskkonnamjuga, seda tingimusel, et veetaset ei muudeta.
Minu hinnangul ei ole uute suuremate paisutuste ette vtmine suurematel jgedel hdroenergia vkese pontentsiaali tttu mistlik.
Vanade tammide osas tuleks need kiiremas korras le vaadata, ning hinnata, millised oleks mistlik lhkuda, milliseid saaks hdroenergia tootmiseks kasutada ning milliseid tuleks kiiremas korras kindlustada. Vana tammi purunemine vib selle taha kogunenud mudast tingituna tsise keskkonnaohu tekitada, mis teeb tammide likvideerimise keerukaks.
Kaladele on suhteliselt ohutud derivatsioonikanaliga hdroelektrijaamad, nagu niteks Eesti Energia poolt taastatav Keila joa HEJ. Sellises jaamas juhitakse osa je vett selle sngist krvale ning paisutust ei toimu - mju je kossteemile on suhteliselt vike.



KSIMUS JA VASTUS

Kui Eesti jgede paisutamine ohustab seal elavaid kalu, mida siis teha tublide veeenergeetikutega, et nende igusi ei ahistataks?

Vastab fsik Tiit Kndler:

Nende tarbeks peab riik kiiresti ehitama Peipsist otse le Ontika merre suunduva betoonphja ja -kallastega je. Sinna saabki teistelt jgedelt hdroelektrijaamad le viia. Jgi kujuneb kiiresti ka turismimagnetiks ning elektriseerib kohalikku mikrokliimat.



KIIRKOMMENTAAR

Nii nad siis valisid meie rohelisi

Mis seal pikalt keerutada, tavaline lugu, vhemalt Eesti jaoks. Et ERL, ELF ja ELKS he laua taha kokku ra ei mahtunud, ji see nali ngemata, et Strandberg oleks Euroopa Parlamenti saadetud. Ega seal ju palju puudu olnud. 5366 hlt on ikkagi kva sna. Kvem kui Urmas Reinsalu, rkimata juba kellestki Ivari Padarist. Kuid nd pole meie saadikute seas kll palju kedagi, kellelt kuulda viks, mis seal tegelikult juhtub.
Looduskaitse Seltsi prognoos selle kohta, et uues parlamendis roheliste fraktsiooni moodustada ei saa, ei titunud ja europarlamenti sai 41 rohelist/Euroopa Vaba Alliansi (ei oska seda sna tlkida) liiget. Euroopa Keskkonnabroo peab seda tulemust halvaks, hoiatades, et see nitab EL-i kodanike vastuseisu EL-ile ldse. Kalduti hletama ikka liitu lammutada pdva partei poolt. Eestis pris nnda siiski ei juhtunud. Toetati ikka liidu toetajaid. Kuid ega poleks olnud ju paha nha ka ht sltumatut konstruktiivset kriitikut Eesti delegatsioonis. Nii nagu juhtus Ltis, Luksemburgis, Soomes, Rootsis - et mainida pisemaid riike. Kuid jah, on ka Ltil, Soomel ja Rootsil poolteist kuni kolm korda enam saadikuid. Nii et proportsionaalselt on meie rohemeelsus naabritega vrdne. Kui siin muidugi vaid elementaarmatemaatikat rakendada lubatakse. Vist siiski mitte. Sest ksik hunt on ikka ksik hunt. Ja et ka ks on lahinguvljal sdur, vib juhtuda vaid laulus.

Tiit Kndler

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012