Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
29. juuni 2004


UUDISED





Eesti Loodus seikleb Saaremaal

Juunikuu Eesti Loodus uurib, mida on uut ja huvitavat Saaremaa looduses. Tarmo Teder kirjutab kahest Saaremaa suurimast, Kuressaare linnusest ja Kaali kraatrist. Rein Kalamees kirjeldab, kuidas tekkis Saaremaa kadakane karjamaa. Selgub, et Vilsandi vikesaared pole veel valmis ja et Saaremaal toovad lapsi hoopis sookured. Avaldatakse saaremaa looduskaitsealade kaart ning kirjeldatakse tee algust Srve srele. Intervjueeritav Marti Reitalu kirjutab ka saaremaa robirohust. Ning muidugi - need kuulus Saaremaa Mustjala ehk Panga pank.
Vt http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel731_728.html

Loodusajakiri







Euroopa Liidu keskkonnanukogu koguneb Luxemburgis

Sellel esmaspeval toimus Luxemburgis Euroopa Liidu keskkonnanukogu istung. Kohtumisel soovitakse saavutada poliitilised kokkulepped mitmes olulises ka Eestit puudutavas valdkonnas, nagu vvlisisaldus laevaktustes, riikidevaheline jtmete vedu ning suplusvee kvaliteet. Eesti on selles osas EL-i nuete titmiseks valmis.
Istungil arutatakse ka jtmete vltimise strateegiat, bioloogilise mitmekesisuse silitamise strateegiat kuni aastani 2010, kaevandusjtmete direktiivi eelnu ja geneetiliselt muundatud maisi (liin NK603) turustamise taotlust.
Euroopa Liidu keskkonnanukogus osaleb iga liikmesriigi keskkonnavaldkonda esindav minister. Eestit esindab tnasel istungil keskkonnaministeeriumi abiminister Olavi Tammeme. Keskkonnanukogu on ks heksast Euroopa Liidu nukogu koosseisust.

KM


Vana Hall Sagadi metsamuuseumis

Sagadi metsamuuseumis on avatud hundinitus. Milline hunt vlja neb, kus elab, keda sb, milline on huntide arvukus meil ja mujal, kuidas hunte ktitud on, mis on hundivllas, millal oli hundinuhtlus, mille vastu aitab hundiliha smine, kuidas libahundiks muutuda - neile ja paljudele teistele hallivatimehega seotud ksimustele vib seal vastuse saada. Nitus on avatud iga pev kl 10 - 18.
Misahrberi katusekorrusel ja samaaegselt ka metsamuuseumi fuajees saab nha Kaarin Subbi fotonitust "Vlutud vaikusest, veest ja valgusest".

RMK


Tartus avati uus infopunkt

Uus infopunkt Tartus aitab neid, keda huvitab turism ja matkamine (matkarajad, pperajad), linnaloodus, igaheigus, looduskaitse ja kaitsealad, keskkonnakaitse (jtmed, korduvkasutus ja taastootmine, vesi, hk), loodusritused ja -uudised Luna-Eestis. Punkt asub Kompanii tnav 10 II korrusel ja on lahti esmaspevast reedeni kl 10 - 14. Info tel: 7366 120.
e-mail: info@teec.ee
Vt ka http://www.teec.ee

Tartu Keskkonnahariduse Keskus


Karula rahvuspark ilmutas uue lehenumbri

Ilmunud on Karula rahvuspargi infolehe "Tarupetti" suvenumber. Lehte saab lugeda jrgneval aadressil: http://www.karularahvuspark.ee/files/doc/infoleht/infoleht_19.pdf

Karula RP


Ostke khku okolaadi!

Briti teadlased hoiatavad, et maailma okolaaditoodang langeb drastiliselt, kui Luna-Ameerika kakaoistandusi tabanud haigused mujale levivad. Suurenenud kaubandus ja transport vib vahendada selliste seenhaiguste levikut, nagu seda on tuulepesaks (nialuuaks) nimetatu. Haigus on saanud nime sellest, et ta muudab kakaopuu vra tuulepesa sarnaseks pusaks. 1970. aastate ge metsaraiumine meelitas maamehi liikuma le Andide ning nad tid haiguse endaga Amazonase jgikonda kaasa. Seejrel levis kakaohaigus Brasiilia Atlandi rannikule, mislbi kaotas khku t 200 000 inimest. Nialuua vastu pole siiani leitud veel mingit rohtu, mis avitaks.

AlphaGalileo


Esieesel sndis Aafrikas

Eesel oli kige kangekaelsem kodustamise vastu seisma. Ning muudeti taltsaks teistest koduloomadest kige hiljem, vaid 5000 aasta eest. Nd uurisid Barcelona teadlased vlja, et see juhtus Aafrikas. Enamik koduloomi on kodustatud Lhis-Idas. Kodueesli lhimad sugulased aga on Nuubia ja Somaalia metsikud eeslid. Kodueeslid muutusid kiiresti kaubaks ja liikusid edasi Lhis-Itta.

AlphaGalileo


SNDMUS



Matk Vike-Pakri saarele
Laupeval, 24. juulil 2004


Vike-Pakri saar on pindalalt suurem kui Suur-Pakri, kuid nime panemisel mdeti suurusi elanike arvu jrgi ja elanikke oli viksemal saarel rohkem kui suuremal saarel. Saari asustasid kuni 1964. aastani peamiselt rannarootslased, seejrel sai saartest kigi sotsialistlike riikide polgoon. Praegu elab saarel alaliselt 1 inimene.
Vike-Pakri huvitavam osa on phjaosas asuv pankrannik, mille pikkus on 4 km ja krgus kuni 17 m. Meri on aegade jooksul pankranniku pehmemaid kivimeid ra uhtunud, tekitades koopaid ja muid pnevaid moodustisi. Saare looderannikul lheb pankrannik le huvitavaks loodusliku killustikuga nlvaks.
Jalgsimatk saarel umbes 10 km.

Buss vljub kell 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi juame umbes kell 21.00. Vileivad ja jook kaasa!
Osavtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 350 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis slle mahtuva lapse vib kaasa vtta tasuta. Kigile teistele on hind 450 krooni.
Registreerumine kuni 19. juulini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676 087 (Elo Jakobson) vi e-postiga elo@forma.ee

Loodusajakiri


Ilmus uus taimemraja

Kolmapeval kell 16 esitletakse Eesti Loodusmuuseumis Toomas Kuke taimemrajat "Eesti taimede kukeaabits". Raamatut vrtustavad Guara Muuga ja Merike Tsimmeri joonistused 950-st Eestis sagedamini kohatavast taimest. Koos tekstis kirjeldatud sarnaste taimeliikidega on ra toodud 1250 taime, mis on suurem osa Eesti metsikult kasvavatest taimeliikidest. Ei puudu ka taimede levikukaardid Eestis, mille on koostanud EPM ZBI botaanikud. Hind Apollos 229 krooni.

Loodusajakiri




KIIRKOMMENTAAR

Rahva enda tahtel

"Viimasel kmnendil on Kadrioru pargi populaarsus tallinlaste hulgas mrgatavalt tusnud." Kas see lause meenutab teile midagi? Mulle kll. "Viimasel kahel viisaastakul on Tallinna haljasalade populaarsus trahva seas mrgatavalt tusnud." Esimene lause prineb Tallinna abilinnapea suust anno 2004. Teine neist vinuks olla prit Tallinna Rahvasaadikute Nukogu esimehe asetitja suust v godu 1974. Neid kahte hendab lisaks nahksele snastusele veel ks asi. Nimelt ei phine need vited mitte millelegi muule kui ametniku suvale. Pole mingeid usaldusvrseid andmeid, millele toetudes nnda elda saadi. Kuid telda on vaja. Sest Kadriorust tuleb teha - parkmuuseum (vt eelmine Uudistaja). Kas mletate veel sda nende suurte puude mber, mis lossist linna poole jvad? Puud on siiani psti. Kuid ametnike leidlikkusel pole piiri. Ja nnda lastakse kiku lendsna - parkmuuseum. Keegi kurat ei tea, mida see thendab. Ja pole vaja ka. Peaasi, et selle eufemismi varjus saaks oma arved ra klaaritud. Kui ikka mni puusalu parkmuuseumi ei sobi, siis maha! Parkmuuseumi ksul, rahva tahtel. Loodan vga, et kardan kolli. Kuid kardan, et ei karda kolli asjata.

Tiit Kndler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012