Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
29. juuni 2004


UUDISED





Eesti Loodus seikleb Saaremaal

Juunikuu Eesti Loodus uurib, mida on uut ja huvitavat Saaremaa looduses. Tarmo Teder kirjutab kahest Saaremaa suurimast, Kuressaare linnusest ja Kaali kraatrist. Rein Kalamees kirjeldab, kuidas tekkis Saaremaa kadakane karjamaa. Selgub, et Vilsandi väikesaared pole veel valmis ja et Saaremaal toovad lapsi hoopis sookured. Avaldatakse saaremaa looduskaitsealade kaart ning kirjeldatakse tee algust Sõrve säärele. Intervjueeritav Marti Reitalu kirjutab ka saaremaa robirohust. Ning muidugi - need kuulus Saaremaa Mustjala ehk Panga pank.
Vt http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel731_728.html

Loodusajakiri







Euroopa Liidu keskkonnanõukogu koguneb Luxemburgis

Sellel esmaspäeval toimus Luxemburgis Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istung. Kohtumisel soovitakse saavutada poliitilised kokkulepped mitmes olulises ka Eestit puudutavas valdkonnas, nagu väävlisisaldus laevakütustes, riikidevaheline jäätmete vedu ning suplusvee kvaliteet. Eesti on selles osas EL-i nõuete täitmiseks valmis.
Istungil arutatakse ka jäätmete vältimise strateegiat, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise strateegiat kuni aastani 2010, kaevandusjäätmete direktiivi eelnõu ja geneetiliselt muundatud maisi (liin NK603) turustamise taotlust.
Euroopa Liidu keskkonnanõukogus osaleb iga liikmesriigi keskkonnavaldkonda esindav minister. Eestit esindab tänasel istungil keskkonnaministeeriumi abiminister Olavi Tammemäe. Keskkonnanõukogu on üks üheksast Euroopa Liidu nõukogu koosseisust.

KM


Vana Hall Sagadi metsamuuseumis

Sagadi metsamuuseumis on avatud hundinäitus. Milline hunt välja näeb, kus elab, keda sööb, milline on huntide arvukus meil ja mujal, kuidas hunte kütitud on, mis on hundivõllas, millal oli hundinuhtlus, mille vastu aitab hundiliha söömine, kuidas libahundiks muutuda - neile ja paljudele teistele hallivatimehega seotud küsimustele võib seal vastuse saada. Näitus on avatud iga päev kl 10 - 18.
Mõisahäärberi katusekorrusel ja samaaegselt ka metsamuuseumi fuajees saab näha Kaarin Subbi fotonäitust "Võlutud vaikusest, veest ja valgusest".

RMK


Tartus avati uus infopunkt

Uus infopunkt Tartus aitab neid, keda huvitab turism ja matkamine (matkarajad, õpperajad), linnaloodus, igaüheõigus, looduskaitse ja kaitsealad, keskkonnakaitse (jäätmed, korduvkasutus ja taastootmine, vesi, õhk), loodusüritused ja -uudised Lõuna-Eestis. Punkt asub Kompanii tänav 10 II korrusel ja on lahti esmaspäevast reedeni kl 10 - 14. Info tel: 7366 120.
e-mail: info@teec.ee
Vt ka http://www.teec.ee

Tartu Keskkonnahariduse Keskus


Karula rahvuspark ilmutas uue lehenumbri

Ilmunud on Karula rahvuspargi infolehe "Tarupettäi" suvenumber. Lehte saab lugeda järgneval aadressil: http://www.karularahvuspark.ee/files/doc/infoleht/infoleht_19.pdf

Karula RP


Ostke kähku šokolaadi!

Briti teadlased hoiatavad, et maailma šokolaaditoodang langeb drastiliselt, kui Lõuna-Ameerika kakaoistandusi tabanud haigused mujale levivad. Suurenenud kaubandus ja transport võib vahendada selliste seenhaiguste levikut, nagu seda on tuulepesaks (nõialuuaks) nimetatu. Haigus on saanud nime sellest, et ta muudab kakaopuu võra tuulepesa sarnaseks pusaks. 1970. aastate äge metsaraiumine meelitas maamehi liikuma üle Andide ning nad tõid haiguse endaga Amazonase jõgikonda kaasa. Seejärel levis kakaohaigus Brasiilia Atlandi rannikule, misläbi kaotas kähku töö 200 000 inimest. Nõialuua vastu pole siiani leitud veel mingit rohtu, mis avitaks.

AlphaGalileo


Esieesel sündis Aafrikas

Eesel oli kõige kangekaelsem kodustamise vastu seisma. Ning muudeti taltsaks teistest koduloomadest kõige hiljem, vaid 5000 aasta eest. Nüüd uurisid Barcelona teadlased välja, et see juhtus Aafrikas. Enamik koduloomi on kodustatud Lähis-Idas. Kodueesli lähimad sugulased aga on Nuubia ja Somaalia metsikud eeslid. Kodueeslid muutusid kiiresti kaubaks ja liikusid edasi Lähis-Itta.

AlphaGalileo


SÜNDMUS



Matk Väike-Pakri saarele
Laupäeval, 24. juulil 2004


Väike-Pakri saar on pindalalt suurem kui Suur-Pakri, kuid nime panemisel mõõdeti suurusi elanike arvu järgi ja elanikke oli väiksemal saarel rohkem kui suuremal saarel. Saari asustasid kuni 1964. aastani peamiselt rannarootslased, seejärel sai saartest kõigi sotsialistlike riikide polügoon. Praegu elab saarel alaliselt 1 inimene.
Väike-Pakri huvitavam osa on põhjaosas asuv pankrannik, mille pikkus on 4 km ja kõrgus kuni 17 m. Meri on aegade jooksul pankranniku pehmemaid kivimeid ära uhtunud, tekitades koopaid ja muid põnevaid moodustisi. Saare looderannikul läheb pankrannik üle huvitavaks loodusliku killustikuga nõlvaks.
Jalgsimatk saarel umbes 10 km.

Buss väljub kell 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi jõuame umbes kell 21.00. Võileivad ja jook kaasa!
Osavõtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 350 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis sülle mahtuva lapse võib kaasa võtta tasuta. Kõigile teistele on hind 450 krooni.
Registreerumine kuni 19. juulini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676 087 (Elo Jakobson) või e-postiga elo@forma.ee

Loodusajakiri


Ilmus uus taimemääraja

Kolmapäeval kell 16 esitletakse Eesti Loodusmuuseumis Toomas Kuke taimemäärajat "Eesti taimede kukeaabits". Raamatut väärtustavad Guara Muuga ja Merike Tsimmeri joonistused 950-st Eestis sagedamini kohatavast taimest. Koos tekstis kirjeldatud sarnaste taimeliikidega on ära toodud 1250 taime, mis on suurem osa Eesti metsikult kasvavatest taimeliikidest. Ei puudu ka taimede levikukaardid Eestis, mille on koostanud EPMÜ ZBI botaanikud. Hind Apollos 229 krooni.

Loodusajakiri




KIIRKOMMENTAAR

Rahva enda tahtel

"Viimasel kümnendil on Kadrioru pargi populaarsus tallinlaste hulgas märgatavalt tõusnud." Kas see lause meenutab teile midagi? Mulle küll. "Viimasel kahel viisaastakul on Tallinna haljasalade populaarsus töörahva seas märgatavalt tõusnud." Esimene lause pärineb Tallinna abilinnapea suust anno 2004. Teine neist võinuks olla pärit Tallinna Rahvasaadikute Nõukogu esimehe asetäitja suust v godu 1974. Neid kahte ühendab lisaks nahksele sõnastusele veel üks asi. Nimelt ei põhine need väited mitte millelegi muule kui ametniku suvale. Pole mingeid usaldusväärseid andmeid, millele toetudes nõnda öelda saadi. Kuid ütelda on vaja. Sest Kadriorust tuleb teha - parkmuuseum (vt eelmine Uudistaja). Kas mäletate veel sõda nende suurte puude ümber, mis lossist linna poole jäävad? Puud on siiani püsti. Kuid ametnike leidlikkusel pole piiri. Ja nõnda lastakse käiku lendsõna - parkmuuseum. Keegi kurat ei tea, mida see tähendab. Ja pole vaja ka. Peaasi, et selle eufemismi varjus saaks oma arved ära klaaritud. Kui ikka mõni puusalu parkmuuseumi ei sobi, siis maha! Parkmuuseumi käsul, rahva tahtel. Loodan väga, et kardan kolli. Kuid kardan, et ei karda kolli asjata.

Tiit Kändler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet