Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
19. märts  2010




MÄRTS
 




 

Terve eelmisest Uudistajat möödunud aja on tasapisi oma õiguste poole pürgiv kevad heidelnud talvega nagu Virumaa priskel toidul sumohiiglaseks kosunud Baruto oma asiaatidest kolleegidega.

  


13. märtsi ennelõunal oli Tartus skepter selgelt sooja peos: Emajõest leidis jääd vaid kaldaservast, …

  


… tänavail sätendas ja pritsis sulavesi ning …

  


… ikka veel väiksemaid linlasi rõõmustav lumelinn oli üsna varemeisse vajunud.

  


Aga sama päeva õhtul algas (ja pühapäeval jätkus – vaheldumisi päikesepaistega!) tihe lumesadu.

  


Ja esmaspäeva hommikul oli talv mis talv: kümne külmakraadi ning valge, taas tublisti paksenenud lumevaibaga, …

  


… tööd rabavate kojameeste ja lumetraktoritega ning …

  


… Emajões uuesti hulpivate jäälatakatega.

  


Aga juba üheteistkümnendaks hommikutunniks pigistas päike purikad kevadepisaraid nutma.

  

Öise pakase ja päevase (päikese)soojaga ilmad püsisid terve esimese nädalapoole, siis hakkasid ka ööd soojemaks tikkuma ning eelolevaks nädalavahetuseks ähvardab saabuda paras sula.

 

Aga kõrvad kuulevad kevadet isegi voodis, veel magades: mu varahommikused äratajad pole enam talveöödeks lähikonna suurte majade vahelisse puudesallu öömajale koondunud hakid, vaid hõbekajakad, need Emajõe-linna mitte väga ammused uusasukad.

Läinud nädalavahetusel olevat aga siin-seal täheldatud äikest – tiheda lumesaju ajal.

  
  


 



UUDISTAJA SOOVITAB





Inimesed, olge valvsad: kohe ilmub Eesti Looduse erinumber “Õudne ja ohtlik Eesti loodus”!

 


 

Horisont on märtsis Energia avastuskeskuse sõber

Horisondi sõprus Energia avastuskeskusega tähendab seda, et märtsis saab Tallinnas Põhja puiesteel vanas elektrijaamas asuvas energiakeskuses sirvida Horisondi numbreid ning panna end koolivaheaja perenädalal 22.–27. märtsil proovile teemaviktoriinidel, mille küsimustele õigesti vastanud saavad kaasa Horisondi märtsinumbri või Teleskoobi-eri.

Lisaks kingib Horisont kõigile, kes vormistavad märtsis Energia avastuskeskuses Horisondi aastatellimuse, raamatu „Lehed ja tähed” neljanda osa alapealkirjaga „Evolutsioon ja revolutsioon”. Horisondi aastatellimuse hinnaga 220 krooni saab vormistada energiakeskuse piletikassas.

Täpsem info: www.horisont.ee ja www.energiakeskus.ee

Horisont



 

   




EESTI UUDISEID


     
    
 

Elutööpreemia saab seemneks üliõpilasteaduse fondile

Vabariigi aastapäeval elutöö teaduspreemia pälvinud Tartu ülikooli emeriitprofessor Marika Mikelsaar on otsustanud asutada fondi, et innustada arstiteaduskonna üliõpilasi juba õppetöö ajal teadustööd tegema.

Stipendiumifondi loomisega tunnustab Mikelsaar arstiteaduskonna üliõpilasi, magistrante ja doktorante, kes on uurimistööga andnud oma panuse meditsiinilisse mikrobioloogiasse. Professor eraldas stipendiumifondi algkapitaliks kuuendiku preemiast, 100 000 krooni. Fondi asutaja soovil suunatakse pool summast otse stipendiumide maksmiseks ja teine pool investeeritakse tuleviku tarvis.

Vt. lähemalt http://www.ut.ee/773673.


 
  
 


Foto: Internet

Keskkonnaorganisatsioonid Nord Streami vastu kohtus

Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 16. märtsil, et Soome ja Eesti keskkonnaorganisatsioonid vaidlustasid kohtus Nord Stream AG-le antud ehitusloa.

Nimelt esitasid Soome looduskaitseseltsi Uusimaa osakond ja kaheksa Eesti keskkonnaorganisatsiooni Vaasa halduskohtule avalduse, milles taotletakse Nord Stream AG-le antud veekasutusloa tühistamist. See veekasutusluba võimaldaks ehitada gaasitoru Soome territoriaalmeres.

Avaldajad põhjendasid vajadust luba tühistada sellega, et üldsusel pole olnud võimalust saada ülevaadet mõjudest, mis võivad ehitusega kaasneda, ja teha parandusettepanekuid; välja antud otsuse aluseks on olnud ebaadekvaatne hinnang Soome lahe põhjasetetes sisalduvate dioksiinide ja teiste mürkkemikaalide kohta; torujuhtmete katoodkaitse ei pruugi olla piisav gaasijuhtme kaitseks korrosiooni vastu, mis võib suurendada torujuhtme ohtlikkust; mõjude hinnang merepõhja heidetud mürgitünnide kohta on ebaadekvaatne jne.

Vt. http://www.elfond.ee/et/uudised/27-mereuudis/934-soome-ja-eesti-keskkonnaorganisatsioonid-vaidlustasid-kohtus-nord-stream-ag-le-antud-ehitusloa. Samast leiate vaide soomekeelse teksti ning ülevaate keskkonnaorganisatsioonide senisest gaasijuhtmevastasest tegevusest.

ELF

 
  
 

Selgeks said tänavused parimad noored keemiatundjad

12.–13. märtsil peeti Tartu ülikoolis 57. üleriigiline keemiaolümpiaad.

12. klassi võitja oli Gleb Široki Tallinna Õismäe vene lütseumist, 11. klassis Kadi Liis Saar Tallinna reaalkoolist, 10. klassis Eva-Lotta Käsper Hugo Treffneri gümnaasiumist ja 9. klassis Jaan Toots Tallinna tehnikagümnaasiumist.

Olümpiaadist oli piirkonnavooru ja keemia lahtise võistluse tulemuste põhjal osa võtma kutsutud kokku 102 õpilast. Õpilased pidid keemiaolümpiaadil viie tunni jooksul lahendama teooriaülesandeid. Järgmisel päeval toimus eksperimentaalne voor: 9. ja 10. klassile tiitrimine ning 11. ja 12. klassile orgaaniline süntees.

Gleb Široki sai YOGA LLC eriauhinna; ta sõidab tänavu sügisel Stockholmi Nobeli keemia- ja füüsikaauhinna laureaatide presentatsioonile. 3000-kroonise Avita stipendiumi pälvisid 9.–11. klassi võitjad. 9. ja 10. klassi parimatele eksperimentaatoritele (Jaan Toots ja Eva-Lotta Käsper) pani MTÜ Loodusajakiri välja Horisondi aastatellimuse. TBD Biodiscovery eriauhind (Navitrolla maal) kingiti Kadi Liis Saarele, kes oli parim orgaanilise sünteesi sooritaja.

Lõppvooru tulemuste põhjal arvati Eesti võistkonna kandidaatideks 16 õpilast, kes osalevad aprilli alguses valikvõistlusel, kus selgitatakse Eesti esindus 18. Balti keemiaolümpiaadiks. Eesti võistkond 42. rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil (19.–28. juulil Tokios) koosneb neljast võistlejast, kes valitakse Balti keemiaolümpiaadil osalenud õpilaste hulgast.


 
  
 


Keskkonnaameti looduskeskused ja asutused, kellega ametil on keskkonnahariduse vallas koostöölepingud. (Allikas: keskkonnaamet)


Keskkonnahariduse jagajad tegutsevad koos
Keskkonnaamet (KA) allkirjastas läinud nädalal keskkonnahariduskoostöölepped Pärnu loodusmaja, RMK Sagadi metsakeskuse, Pühalepa vallavalitsuse ja Võrumaa kutsehariduskeskusega.
Koostöös soovitakse korraldada nii õpilastele kui ka täiskasvanutele keskkonnaharidusüritusi, korraldada õppekava lisaprogramme ja projekte, vahetada teavet, aidata tõhusamalt kasutada praegusi keskkonnaharidusvõimalusi ja leida uusi.
Pühalepa vallas teeb KA koostööd Palade loodushariduskeskusega (http://www.palade.edu.ee/LHK/), kus tutvustatakse looduse mitmekesisust ja inimese osa selles ning koondatakse loodus- ja keskkonnateavet.
Koostöös Pärnu loodusmaja (http://loodusmaja.parnu.ee/) õpetajatega on KA varem korraldanud mitu ühist õppereisi. Loodusmaja missioon on kujundada õpilastes ja täiskasvanutes looduskeskkonda väärtustav maailmapilt.
RMK Sagadi metsakeskus (http://www.sagadi.ee/pages.php3/08) on KA-ga teinud ühiskoolitusi ja koostanud õppeprogramme. Alates 1999. aastast on metsakeskus tegutsenud keskkonnahariduskeskusena.
Võrumaa kutsehariduskeskusel (http://www.vkhk.ee) on KA aidanud korrastada Väimela parki ja rajada sinna õpperadasid. 1999. aastal asutatud kutsehariduskeskus pakub rakenduslikku kõrgharidust ja kutsekeskharidust sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse, tehnika, tootmise ja ehituse ning teeninduse õppevaldkonnas.
KA
 
  
 



Ilma ennustamine muutub täpsemaks

Keskkonnainvesteeringute keskus kiitis heaks Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) taotluse, millega soovitakse moderniseerida Eesti keskkonnaseirevõrku ning aidata sellega elanikkonda operatiivselt teavitada ja muuta ilmaprognoosid täpsemaks. 26 miljonit Eesti krooni jaamade uuendamiseks tuleb täies mahus Euroopa Regionaalarengu Fondist.

EMHI koostab ilmaprognoose ja tormihoiatusi ning korraldab meteoroloogilist ja hüdroloogilist seiret. Projekti käigus ajakohastatakse seirevõrk ning lisatakse uusi rannikumere jaamu. Nii saab ajas ja ruumis täielikuma seireinfo ning võimalikke ohtlikke ilmasituatsioonide varem avastada. Projekt kestab kolm aastat.

Kokku on aastatel 2007–2013 Euroopa Regionaalarengu Fondist keskkonnaseire arendamiseks toetusi plaanitud 50 miljoni Eesti krooni eest. Toetust saavad valitsuse kinnitatud investeeringute kava alusel EMHI ning keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus.

Vt. http://www.kik.ee/?op=body&id=2&art=375.

KIK

 
  
 

RMK ja Kotkaklubi tõhustavad kotkaste kaitset

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) ja MTÜ Kotkaklubi sõlmisid 11. märtsil koostöölepingu, mille eesmärk on kaitsealuste linnuliikide tõhusam kaitse. Edaspidi püütakse vältida olukorda, kus keskkonnaametile edastatud informatsioon leitud kaitsealuste linnuliikide pesapuude kohta ei jõua piisava kiirusega RMK-ni.

Kotkaklubi hakkab nüüd peale keskkonnaameti teavitama ka RMK-d riigimetsast leitud kaitsealuste liikide pesapuudest, nii et RMK saab kohe rakendada ajutise raiekeelu kuni ametliku kaitsekohustusteatise laekumiseni.

RMK omalt poolt hakkab lisaks keskkonnaametile pesapuu leidudest teavitama ka Kotkaklubi. Lepingu järgi koolitatakse RMK metsakorraldajaid ja metsnikke leidma ja eristama pesapuid.

RMK



 
  

Need puud siiski alles ei jää.

 

Tartu linnavalitsus ja supilinlased lepivad vahtraallee suhtes ilmselt kokku

Kahe nädala taguses Uudistajas (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja313.html) kirjutasime Tartus puhkenud vaidlusest Emajõe tänava puudeallee üle. Supilinna seltsi ja roheliste nõudel tulnuks säilinud alleejupp alles hoida ning rajada kaherealine allee, linn pakkus üherealist uut alleed.

Selle nädala hakul linnavalitsuses toimunud kohtumisel leiti, et erimeelsusi on võimalik lahendada. Kaherealise allee korral tuleb ilmselt kõnnitee tänava äärest allee keskele ümber paigutada. Küll ei ole võimalik vanu puid alles hoida, kuna esiteks saavad nad ehitustööde käigus paratamatult kahjustada ja teiseks jääks osalt noortest, osalt vanadest vahtratest puiestik ka väga ebaühtlane.

Tartu LV/Uudistaja


 


 

 
TÄHELEPANEK


 




Fotod: Viive Puik

 

Aasta puu kurb talv

Need fotod aasta puust toomingast saatis meile Viive Puik Järva-Jaanist: huvitava kujuga toomingas oli lund lükkavale traktorile lihtsalt “ette jäänud” …

“Ega seda laia teed vaja polnudki, seda kaudu lähevad õpilased võimlasse ja on ikka jalgrajaga hakkama saadud,” lisab meie lugeja kahetsusega.

Uudistaja

  
 


 

 

TASUB OSALEDA




Tehke ettepanekuid Eerik Kumari looduskaitsepreemia määramiseks!

Keskkonnaministeerium ootab kuni 20. aprillini ettepanekuid Eerik Kumari looduskaitsepreemia saaja väljaselgitamiseks.

Kumari preemia antakse pikaajalise looduskaitsetegevuse eest ja selle eesmärk on tõsta esile üksikisikuid, kollektiive, asutusi või organisatsioone, kes on tõhusalt kaitsnud looduslikke kooslusi, liike ja loodusobjekte ning levitanud ja propageerinud looduskaitseteadmisi. Preemia suurus on 40 000 krooni.

Eerik Kumari (1912–1984) oli ligi 30 aastat Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni esimees, kelle eestvõttel algatati Eesti punase raamatu pidamine. Maailmas teatakse ornitoloogiaprofessor Eerik Kumarit kui Eesti linnuteaduse ja looduskaitse alusepanijat. Keskkonnaministeerium on looduskaitsekuu raames Eerik Kumari preemiat välja andnud alates 1989. aastast.

Vt. http://www.envir.ee/1116693; samast leiate ka seniste Kumari preemia laureaatide nimekirja.

Keskkonnaministeerium

 
  
 

100 soovi ja palvet

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) alustas sel esmaspäeval võistlusega “100 soovi ja palvet”, et tähistada Eesti looduskaitse juubeliaastat.

Võistluse raames kogutakse mõtteteri – lausungeid, mis lähendavad meid loodusele ning rõhutavad looduse väärika kohtlemise tähtsust, mõtestavad inimese ja looduse vahelisi suhteid. Lausung võib olla esitatud meie soovi või palvena loodusele, looduselt meile või meilt meile endile. Esitatud tööd võivad leida kasutust konkursi korraldaja RMK tulevikus loodavates materjalides, millega kujundatakse avalikkuse hoiakuid ja väärtushinnanguid loodusega suhtlemisel.

Võistlus peetakse 15. märtsist 28. maini, võitluse algusest kuni 17. juunini käib aga rahvahääletus. Rahvahääletuse 100 lemmikut tehakse teatavaks 18. juunil, ürii otsus aga 21. juunil. Auhinnad antakse üle 14. augustil Vilsandi rahvuspargis toimuval matka- ja muusikaüritusel.

Soove-palveid saab sisestada võrgupaigas http://www.rmk.ee/loodusegakoos/konkursid/100-soovi-ja-palvet. Samast leiab võistluse kohta ka täpsemat teavet.

Järgneb veel neli võistlust, neist esimesena tordiretseptide kohta, kus üks kohustuslik komponent on mõni metsaand. ürii valib välja 10 parimat retsepti ning neid torte saab RMK looduskeskustes looduskaitse sünnipäeval augustikuus ka maitsta. Veel tulevad võistlused “100 looduse postkaarti”, “100 metsapilti” ja “100 lemmikut looduses”.

RMK

 
  
 



Kajakatest, kakkudest, kormoranidest ja muust

27. märtsil kell 13–16 toimub Tartus Vanemuise 46 suures ringauditooriumis Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) ettekandepäev, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Räägivad Ivar Ojaste (“100 aastat linnukaitset Eestis – kuhu me oleme jõudnud?”), Lauri Saks ja Kalev Rattiste (“Pesitsevate (kala)kajakate vanuse määramisest sulestiku järgi” ja “Mis Läänemere kormoranidest uudist?”), Renno Nellis ja Eedi Lelov (“Kodukakuaasta põnevamad tulemused”) ning Tarvo Valker (“Aasta lind 2010 – mis tehtud, mis tulemas”).

Sama päeva ennelõunal on Tartus EOÜ üldkoosolek.

EOÜ

 
  
 

LUS-is räägib Riinu Rannap

Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) märtsi üldkoosolek peetakse paastumaarjapäeval, 25. märtsil algusega kell 17.15 LUSi maja saalis Tartus (Struve 2).

Kavas on Riinu Rannapi ettekanne “Eestis ohustatud kahepaiksed ja nende kaitse”, samuti kuulatakse seltsi 2009. aasta tegevus- ja majandusaruannet, arutatakse tänavust tööplaani ning kuulutatakse välja uued liikmed.

LUS

 
  
 



Matsalu festivali filmid Tartu

Matsalu 7. loodusfilmide festivali filme saab Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK, Kompanii 10) taas vaadata teisipäeval, 23. märtsil kell 18.

Seekord on kavas Rootsi film “Vee hing” (“The Soul of Water”, reissöör Kurt Skoog) ja Saksamaal valminud linateos “Saagkalad – Neptuni unustatud lapsed” (“Sawfish – Neptuns Forgotten Children”, reissöör Florian Guthknecht).

Piletid maksavad 10 ja 25 krooni, Tartu loodusmaja õpilased saavad sisse tasuta.

TKKHK

 
  
 

Turbakohver õpetab tundma soid

Keskkonnaamet tutvustab 22.–24. märtsil õppevahendite komplekti “Turbakohver”.

Üritused toimuvad 22. märtsil algusega kell 13.30 Tartu keskkonnahariduskeskuse (TKKHK) saalis, 23. märtsil kell 13 Valga maavalitsuse suures saalis ja 24. märtsil kell 13 Võrus Tamula hotellis. Osalema on oodatud üldhariduskoolide õpetajad, loodusmajade ja -keskuste juhendajad ning teised looduse vahendajad. Osaluseks tuleb registreeruda e-posti aadressil margit.turb@keskkonnaamet.ee või telefonil 766 9290.

“Turbakohver” on õppevahendite komplekt, mille abil saab siseoludes tutvustada soid ja nende elustikku ning selgitada loodusnähtusi. Sihtrühm on 2.–3. kooliastme õpilased ja töö põhineb õpilaste praktilisel osalusel. Komplekt sisaldab näiteks Eesti soodes kasvavate tavalisemate taimeliikide herbaareksemplare, turbaproove katseklaasides, turba näidiseid mikroskoobi või luubiga vaatamiseks, juhendmaterjale õpetajale, töölehti õpilastele ja nii mõndagi muud. Näidismaterjalid on kogutud Lõuna-Eestist soodest.

Komplekt on valminud Eesti-Läti koostööprojekti “Tagasi loodusesse” raames, mida toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-Läti programmi vahendusel ja KIK. Projekti partnerid on TKKHK, Peipsi koostöökeskus ja keskkonnaamet Eestist ning Koiva rahvuspargi fond ja Kemeri rahvuspargi administratsioon Lätist.

Keskkonnaamet

 
  
 



Aasta linnu nuputamismäng jätkub

Alanud on Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) ja Tartu keskkonnahariduskeskuse (TKKHK) korraldatava aasta linnu nuputamismängu 2. voor. Koolinoortele mõeldud ülesanded leiab tänavuste aasta lindude õgijate kodulehelt www.eoy.ee/ogijad.

Järgmisel nädalal ilmub lühike tagasiside esimese vooru kohta, aga õigete vastustega on võimalik tutvuda juba praegu. Teise vooru vastuseid oodatakse hiljemalt 15. aprilliks TKKHK aadressil Kompanii 10, 51007 Tartu.

Aasta lindu projekti tegevusi rahastab KIK.

EOÜ

 
  
 



Tulekul on ökoloogiakonverents

8.–9. aprillil peetakse Tartus XI Eesti ökoloogiakonverents “Elurikkus ja ökosüsteemid”, mis kuulub ÜRO rahvusvahelise elurikkuse aasta ürituste sarja ning tähistab ka Eesti looduskaitse 100. aastapäeva.

Konverentsi plenaaristung 8. aprillil Tartu ülikooli aulas juhatab sisse neli teemat, mille ettekandeid peetakse neljas sektsioonis: elurikkus, aine- ja energiavood ökosüsteemides, Läänemere keskkonnaprobleemid ning geograafiliste infosüsteemide rakendamine ökoloogias. Plenaaristungi esinejaiks on planeeritud Martin Zobel, Urmas Kõljalg, Tõnu Oja ja Georg Martin. Töö sektsioonides toimub Dorpati konverentsikeskuses (Tasku hoone, Soola 6) kahel päeval.

Registreerumine ja lisainfo: http://www.lote.ut.ee/geo/okoloogiakonverents, osalus konverentsil on tasuta, banketi osalustasu on 200 krooni.

Konverentsi koduleht: http://www.lote.ut.ee/geo/okoloogiakonverents.

Konverentsi korraldustoimkond

   



MAAILMAST


 



Sotši olümpia ettevalmistusega on muresid

ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP asjatundjad vaatasid jaanuaris üle 2014. aasta talimängudeks tehtud ettevalmistused Sotšis ja olid üsna kriitilised, kinnitades, et Venemaa pole võtnud arvesse “mitmesuguste projektide kumulatiivset mõju Sotši piirkonna ökosüsteemidele ja selle asukatele”.
Keskkonnaaktivistid on juba varem kinnitanud, et osa ehitustega põhjustatud muutusi on pöördumatud; hävitatud on nii lindude kui ka karude elupaiku. Selle asemel et kriitikat veidigi arvesse võtta, olevat aga Vene võimud süüdistanud keskkondlasi sabotaais. UNEP raport põhineb ekspertide käigul muu hulgas eriti tundlikeks peetavaisse paikadesse, näiteks rannikut ja mägesid ühendavate raud- ja maanteede ehitusele.

Leiti, et korraldajad pole õigel ajal teinud poliitilisi otsuseid, mis võimaldanuks soovimatuid keskkonnamõjusid pehmendada või vältida. Nii tulnuks laiendada Sotši rahvusparki, paremini kaitsta Mzõmta jõe orgu ning luua Musta mere äärde uusi linnukaitsealasid.

Ekspertide reisi raportit saab lugeda UNEP kodulehelt võrgupaigas http://www.unep.org/PDF/PressReleases/REPORTOFTHEUNEP_2ndEXPERT_MISSION.pdf.

UNEP/Uudistaja

 

    
 


KALENDRIKEVAD ALGAB


homme, 20. märtsil, kell 19.32.
 

  


Jääkraed puudel näitavad peagi tõusma hakkavale veele talvehakurekordit.

  


Pardid juba kõik puha paaris.

  


Õige kevadeootaja on oodatu tulekuks tee puhtaks lükanud.

  


Kui toote kevade Tartusse turismibussiga, siis palun väiksega!





Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012