Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA II
23. aprill  2010



Kuna eelmise Uudistaja ilmumisest on möödas kaks nädalat, siis tuleb tänane väljaanne kahes osas.




APRILL 






Käe ulatab (noor?) paadimees nii lahkelt neiule, ...

 

… kes (aralt?!) seisab tema ees, …


 

... et saada üle vee.



13. aprillil Tartus Ihaste teel (fotod: Erika Jüriado).

 

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB





Konnad selgeks!

Eestis elab vaid 11 liiki kahepaikseid, aga neid kõiki ära tunda polegi nii lihtne, eriti siis, kui tegu on noorjärkude, näiteks kudu või kullestega. Või kui kuulda on üksnes huvialuse laulu, aga ta ise silma eest peidus. Ometi on see ülesanne “lihtsurelikule” täiesti kontimööda. Abikäe ulatab Eesti Looduse aprillinumber, mille ohtra pildi- ja helimaterjaliga kahepaiksete määraja peaks kevadistel-suvistel loodusretkedel kuuluma lausa kohustuslikku matkavarustusse.

Veel saab aprillinumbrist ülevaate teaduslike toidu-uuringute telgitagustest: kas ja miks on kasulik punane vein ja lihamarinaadile lisatud marjad, mis ohte kätkevad vanaks läinud toit ja toiduvärvid, seda seletab Tõnu Püssa, kes sai tänavu sellealaste uuringute eest riigi teaduspreemia. Toidulauale paigutab ajakiri ka tänavuse aasta puu toominga: inimene on üks väheseid imetajaid, kes seda väärt suupistet hinnata mõistab. Tõsi, marjas sisalduv seeme tasub tervelt välja sülitada, sest see sisaldab mürki.

Aimu saab Eesti oma sisemaaluidetest ehk kriivadest (mitte segi ajada ooside ja mõhnadega!): kui mujal maailmas teame sääraseid eelkõige kõrbest, siis meie omad leiab hoopis soodest ja metsadest. Nende tekkelugu on kummalisel kombel seniajani jäänud saladuseks, jagub vaid ebakindlaid oletusi.

Eesti looduskaitse ajaloo sarjas on seekord luubi all riigipargid jm. looduskaitseasutused vanemal Eesti ajal, kus tähtsat rolli mängis Päts isiklikult, tõsi, mitte küll Konstantin, vaid tema geograafist vend Peeter. Eesti Looduse matk viib otse Eesti kirjandusklassika südamesse: Tammsaare väljamäelt üle Kodru raba Järva-Madisele.

Eesti Loodus


    


PANIN TÄHELE




  

Uudistaja sai mitu fotot loodusemehelt Peep Tobrelutsult, mis tehtud 14. aprillil Viljandis. Sealne rahvas on aastaid püüdnud vabaneda häirivast künnivaresekolooniast ja ajakirjanduses kõvasti nahutada saanud, kui on vahel üritanud ka pesi lõhkuda. Tobrelutsu fotod näitavad kujukalt, et rahumeelsemad vahendid ei pruugi nutikatele mustasulelistele mingit mõju avaldada.

 


TASUB OSALEDA





Maamess

Täna kuni kella 18-ni ning homme, laupäeval kell 9–16 saab käia Maamessil Tartu näitustehallis Kreutzwaldi 60.



Oma boks on messil ka mittetulundusühingul Loodusajakiri, hinnad on soodsad.

Uudistaja

 
  
 

Metsajälg on taas Tartus

Eelmisest laupäevast, 17. aprillist alates on Tartu Lõunakeskuses asuvas Ahhaa-keskuses avatud koguperenäitus „Ahhaa, omadega metsa!”, kus tartlased saavad tutvuda riigimetsa majandaja RMK ekspositsiooniga „Jälg metsas”.

RMK

 
  
 

Omnibuss viib Tartust ja Tallinnast Narva kosele, Tallinnast ka Tsitresse

Looduse Omnibuss on tallinlastest loodusesõpru sel nädalal juba korra viinud Narva kahjuks haruldaseks jäänud vetemängule. Taas minnakse Narva koske ja teisi Ida-Virumaa uhkeid jugasid vaatama nii homme kui ka ülehomme. Buss väljub rahvusraamatukogu eest mõlemal päeval 8.30 ja on tagasi kell 20.

Pühapäeval väljub Omnibuss samale retkele ka Tartust – kell 9 keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10, tagasi kell 20). Retki juhivad geoloogid Kalle Suuroja ja Tõnis Saadre. Piiritsoonis viibimiseks tuleb kaasa võtta pass või ID-kaart. Sõidu hind koos Kreenholmi piletiga täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 250, õpilastele 150 krooni; koolieelikud saavad kaasa tasuta.
Pühapäeval ootavad Tallinnast väljuvaid reisilisi Artur Talvik ja RMK. Matkatakse Turjekeldri astangu ja joa juurde, Muuksi vanal külatanumal, Muuksi linnamäel ja Tsitre põlises mõisapargis Kolga lahe ääres. Tsitres saab süüa suppi ja vaadata üht head loodusfilmi.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 15, tagasi Tallinna jõutakse kell 23. Sõidu hinnad koos supi ja kinopiletiga 150 ja 100 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297, 5559 1032 (Tartust lähtuvale sõidule), info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 
  
 



9. Supilinna päevad

Supilinna selts, Tartu linnaosade rahva kõige tegusam ühendus, korraldab sel nädalal juba üheksandaid linnaosa päevi.

Täna tullakse linna keskele ja pakutakse Raekoja platsil suppi, õhtupoolel on kavas ekskursioon TÜ botaanikaaia Oa tänava aiandisse ja seltsi ühe hinge Mart Hiobi juhitud ringkäik Supilinnas.

Homme on suur platsifestival Kartuli ja Oa tänava nurgal Emajõe ääres, kus esineb hulk muusikuid ja kõnelejaid ning on palju muid kõikvõimalikke ettevõtmisi. Päevade avasõnu lausutakse kell 14, samas kuulutatakse välja Supilinna 2010. aasta parim maja. Töötab valvega rattaparkla ja Supilinna seltsi teabetelk, vaadata saab ajaloonäitust ja Mari-Ann Remmeli maale; kell 13–17 tegutseb täika, käib ka Eesti aiaklubi rohevahetus jne. Hulk omaette tegevusi on ka lastele ja noortele.

Kahjuks jäävad mootorlaevade sõidukeelu tõttu ära lodjasõidud, õigemini on need üle viidud Käreverre, kus saab seilata Eesti suurimal ajutisel veekogul. Vt. lähemalt www.lodi.ee. Küll kurseerib kondiauruga liikuv laulupeotule vedaja, viikingilaev Turm, toimetades huvilisi Supilinna päevade platsilt Emajõe vabaujulasse ja tagasi. Vabaujulasse on rajatud ajutine RMK perepäevade sadam, kus muu hulgas tehakse algust handi haabja ehitamisega.

Tähtvere dendropargis on kell 11–16 RMK perepäev „Metsaga mestis”.

Õhtul on Genialistide klubis Supilinna päevade järelpidu.

Supilinna päevade kava leiate võrgupaigast http://www.supilinn.ee/teated/9-supilinna-paevad-22-24-aprillil-2010.

Uudistaja

 
  
 



Retk Ilmatsalu linnurajale

TÜ loodusmuuseumi järjekordset linnuretke, mis toimub 28. aprillil Ilmatsalu linnurajale, juhendavad Margus Ots ja Riho Marja.

Väljasõit Tartust Vanemuise 46 eest on kell 17.30, tagasi Tartusse saab kell 21.30. Kaasa tasub võtta binokkel. Linnuretk on osalejatele tasuta, seda toetab KIK. Eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee, info telefonil 737 6076 (administraator).

TÜ loodusmuuseum

 
  
 

LUS-i aprilli üldkoosolek

Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) järjekordne kokkusaamine on linnuristipäeval, 29. aprillil kell 17.15 seltsi majas Tartus Struve 2.

Kavas on Silver Rattasepa ettekanne „Kultuurist evolutsioonilistes terminites”, kõneldakse ka LUS-i suvekavadest.

LUS

 
  
 


Urmas Sellis


Otepääl esinevad kotkamehed

Neljapäeval, 29. aprillil algusega kell 18 toimub Otepääl loodusõhtu teemal „Uued suunad kotkaste ja must-toonekure uurimisel”, esinevad Ain Nurmla ja Urmas Sellis.

Eestis tegeleb kotkaste ja must-toonekure uurimise ning kaitsega veerandsaja liikmega Kotkaklubi. Loodusõhtul räägitakse ja näidatakse pilte lindude märgistamismeetoditest ning nende igapäevaelu jälgimisest kaamerate abil. Saab teada, milleks seda tehakse ning mida kasulikku saab seeläbi lindude elust teada.

Loodusõhtu on tasuta, seda toetab KIK. Kohtade arv on piiratud; lisainfo ja registreerumine: 766 9290, 518 6747 või margit.turb@keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaamet

 
  
 

Ökokratt kutsub noori loodust pildistama

MTÜ Ökokratt kuulutab välja digifotovõistluse „Kevadärevus”, mis on pühendatud Eesti looduskaitse 100. aastapäevale ja toimub projekti „Mänguga sõbraks ja targaks!” raames.

Projektiga kutsutakse liituma kõiki koolinoori, keda huvitab Eesti loodus ja keskkond. Osalemiseks tuleb registreeruda Ökokrati uuendatud veebikeskkonnas. Fotod tuleb hiljemalt 31. maiks üles laadida Ökokrati veebilehe mängukeskkonnas http://www.okokratt.ee/gamezone/. Parimad fotod selgitatakse välja 11. juuniks. Fotosid hindavad veebivaatajad ning ürii, kuhu kuulub Ökokrati esindajaid, fotograafe ja ajakirjanikke.
Auhinna saavad iga vanuserühma parimad, lisaks antakse nii eriauhindu kui ka publikupreemia.

Täpsemat infot konkursitingimuste kohta saab MTÜ Ökokratt veebilehelt www.okokratt.ee. Projekti rahastavad Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fond ja kultuuriministeerium, toetab integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus Meie Inimesed.

MTÜ Ökokratt

 
  
 



Taas algab metsaviktoriin

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) korraldab juba üheksanda metsaviktoriini Eesti koolidele. Tänavu toimub see 12. aprillist 7. maini.

Vt. http://www.rmk.ee/teemad/metsakool/konkursid/metsaviktoriin.

Võitjad selgitatakse välja kolmes vanuserühmas: 4.–5., 6.–9. ja 10.–12. klass. Parimad klassid saavad auhinnaks metsapäeva või loodusõppeprogrammi RMK looduskeskustes – neid on nüüd üle kogu Eesti kokku 18. Esimesele kolmele klassile igas vanuserühmas on ette nähtud ka bussisõidu kompensatsioon. Kõik vähemalt pool võimalikust punktisummast teeninud osalejad saavad metsaviktoriini meene. Auhindadega tunnustatakse ka suure töö tegijaid – parimate klasside juhendajaid-õpetajaid.

RMK

 
  
 


Allikas: ELF

Tänavune Läänemere aasta põllumajandustootja võistlus on alanud

13. aprillil avasid maailma looduse fond WWF, Swedbank, Eestimaa Looduse Fond (ELF) ning paljud teised keskkonna- ja põllumajandusorganisatsioonid ühiselt „Läänemere aasta põllumajandustootja 2010” võistluse. Selle siht on tuua esile Läänemerd hoidvaid põllumajanduspraktikaid ning tunnustada neid talunikke, kes vähendavad oma taludes aktiivselt väetisainete sattumist keskkonda. Rahvusvahelise konkursi võitjale on määratud auhind 10 000 eurot, Eesti rahvusliku vooru võitjale 1000 eurot.

ELF võtab vastu konkursitaotlusi nii üksikutelt tootjatelt kui ka tootjate liitude või muude huvitatud organisatsioonide esitatud kandidaate. Eesti vooru üriisse kuuluvad ELF-i, Eestimaa talupidajate keskliidu ja Swedbanki eksperdid. Siinse eelvooru võitja pääseb rahvusvahelisse lõppvooru, konkureerima teiste Läänemeremaade võitjatega. Kandidaatide esitamise tähtaeg Eestis on 31. mai.

Eelmisel aastal võitis konkursi Kuningamäe veisefarm, AS Viraito, mis kasutas oma põldudel ära Põltsamaa meierei reoveemuda, vähendades nõnda Põltsamaa linnast lähtuvat reostust jõkke. Kõik Eesti jõed suubuvad aga Läänemerre.

ELF

 
  
 

Jätkub keskkonnaloengute sari

28. aprillil kell 18 algab Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK) Kompanii 10 Linda Margna loeng „Saasteained meie toidus”.

Põhiliselt keskendub Linda Margna polüaromaatsetele süsivesinikele (PAH). Need on mürgised ja vähkitekitavad ained, mis saastavad nii keskkonda kui ka meie toitu.

Oodatud on nii toiduhuvilised kui ka õpilased ja tudengid, kes soovivad oma kooliteadmisi täiendada. Üritus on tasuta, keskkonnaloengute sarja toetab KIK.

TKKHK

 
  
 

Õppima Õpetajate Majja

Tallinna Õpetajate Majas (TÕM, Raekoja plats 14) jätkuvad põnevad huvikursused.

Nii algab juba esmaspäevast (26.04) dhjaana-jooga meditatsiooni kursus ja kolmapäevast (28.04) loovarenduskursus – meditatiivne kunstiteraapia. Peagi algavatest kursustest mainime keraamika töötuba (5.05), fotokursust algajatele (6.05), lillemaali õlivärvidega (25.05) ja meigikooli meistriklassi (31.05). Kõigi koolituste loend on võrgupaigas http://www.opetajatemaja.ee/?mod=kursused&mid=137&&st=red&h=92d9, lisainfo ja registreerimine veebilehel www.opetajatemaja.ee või telefonil 615 5161.

Kutsume osalema ka meelelahutuslikel ja harivatel koolitustel, mis sobivad rühmadele: sõpruskondadele ja firmadele. Meelelahutuslik koolitus on ühistegevust võimaldav firma- või pereürituse või koolituse osa. Valida saab näiteks vanalinnamängu, koolituse „Grilling Akvaariumis”, kokteilikoolituse, salsa või veel ligi 15 koolituse vahel. Kui puuduvad ruumid, siis pakub TÕM kaheksat eri suuruses koolitus- ja peoruumi mahutavusega 10–250 inimest. Lisainfo www.opetajatemaja.ee või 615 5162 ja 615 5163.

TÕM

 
  
 

Jälle tuleb teoreetilise bioloogia kevadkool

Iga-aastase, järjekorras 36. teoreetilise bioloogia kevadkooli teema on „Liikumise teooria” ja see toimub 21.–23. mail Kopra talus Viljandimaal (http://www.kopra.ee/).

Mõistagi ootavad korraldajad „muljetavaldava kvantiteedi ja kvaliteediga osavõttu kevadkoolist endast ja sisukaid kaastöid avaldatavasse Schola Biotheoretica 36. köitesse”.

Liikumise teema lahtimõtestuseks on pakutud selliseid teeviitu: liikumise vormid ja mehhanismid eluslooduses organellidest ja rakkudest isendite ja populatsioonideni; liikumine loomadel, taimedel, seentel ja bakteritel; liikumisvõime ontogenees ja evolutsioon; liikumisorganite tüpoloogia; liikumine eri keskkondades, lendamine, ujumine, kõndimine, roomamine, ronimine, hüppamine; bipedalism ja polüpedalism; ratta probleem bioloogias; liigutamise erinevus liikumisest; bioloogilise liikumise molekulaarmehhanismid; molekulaarmootorid, motoorsed valgud; kinesioloogia ja biomehaanika; neuromotoorne ja lokomotoorne süsteem; kiiruse ja kiirenduse piirangud biosüsteemides; bioreoloogia; ränne, migratsioon, levik, areaalimuutused; liikumise taju; bioloogilise liikumise põhjused.

Mõistagi on teretulnud ka siin nimetamata liikumise probleemide käsitlused, millel on eluteadusele midagi lisada. Suulise ettekande aeg on eeldatavasti 30 minutit. Kirjalikke kaastöid oodatakse kuni 5. maini e-posti teel: ingmar.tulva@ut.ee ja maarja.opik@ut.ee.

TBK 36 korraldajad

 

 


MAAILMAST

 


Allikas: BirdLife

 

Toonekurg toob Aafrikale jalgpallikarika?

Tänavused jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse teatavasti Lõuna-Aafrika Vabariigis (LAV) ja seepärast on riiki ehitatud mitu uut jalgpallistaadionit. Nüüd näevad inimesed oma üllatuseks, et mõnelegi uuele spordirajatisele on hakanud pesi ehitama valge-toonekured. Kuna valge-toonekurg on paljudel rahvastel tuntud titetoojana, siis püüavad aafriklased näha ses uudises head ennet: ehk tuleb maailmameistri karikas seekord Mustale Mandrile!

Valge-toonekure tavalised pesitsusalad on Euroopas, Loode-Aafrika ja Edela-Aasia. Vahel on mõni paar ka varem Lõuna-Aafrikasse kodu looma jäänud, aga kaugeltki mitte nii suurel hulgal nagu nüüd. LAV linnukaitseühingu programmijuht Jonathan Barnard leiab selles positiivset: talvitusaladele pesitsema asuvad linnud ei pea tundma hirmu nende rohkete ohtude ees, mis neid rändeteel ootavad – elektriliinid, illegaalne jaht, mürgid.

Suur valge lind on Aafrikas ennegi elevust tekitanud. Nii “arreteeriti” 2001. aastal Burundis toonekurg nimega Saturn, sest ta kandis uurimisotstarbelist satelliitsaatjat ja umbusklikud aafriklased kahtlustasid teda … spionaais! 1822. aastal Saksamaal Klützi külas püütud valge-toonekurg andis aga esimese tõelise kinnituse lindude rände kohta: tema kaelast eemaldati aafriklase vibust pärit nool.

BirdLife

 
  
 


Tatrad (foto: ekoforum.sk) ja …

  


… ümiseja, üks selle piirkonna asukaid.

 

Slovakid paluvad abi maa vanima rahvuspargi kaitsel

Võrgupaigas http://www.ekoforum.sk/peticia/stop-destruction-tatra-national-park/ saab anda allkirja rahvusvahelisele petitsioonile, mis on adresseeritud Slovakkia valitsusele.

Kirjas muretsetakse Slovakkia – ja kogu endise Tšehhoslovakkia – vanima rahvuspargi Tatra rahvuspargi pärast. Sellesse rahvusparki on koondunud suured loodusväärtused, seal elab hulk haruldasi ja endeemseid looma- ja taimeliike. Muidugi kuulub park ka Natura 2000 võrgustikku. Ometi plaanitakse seal nüüd turismiarendust, mis loodusele tekkivaid ohte ei arvesta.

Kui märkida vaid mõnda liiki, kes kavandatu tõttu ohtu satuvad, siis hävitaks arendused mägikitse ja ümiseja sigimisalad ning selle piirkonna olulisimad tedre ja metsise mängu- ja pesapaigad. Avaldajad rõhutavad, et rahvuspark on praegu suuremas ohus, kui seda isegi enne 1989. aastat, totalitaarreiimi ajal.

Sestap pöörduvadki slovakid abipalvega kogu maailma loodushoidlike inimeste poole.

ekoforum.sk

 
  
 

Tuhablokaad paljastas lennujaamade keskkonnavaenulikkuse

Läinud ja sellel nädalal paljudele tuska toonud vaikus suurtes lennujaamades andis Ühendkuningriigi keskkonnateadlastele unikaalse võimaluse tõestada seda, mida nad arvasid ammu teadvat: et tõusvad ja maanduvad lennukid on ohtlikud saasteallikad. Seni polnud seda saanud kindlalt kinnitada sel lihtsal põhjusel, et lennukite jäätmeheide pole eristatav autotranspordi tekitatust.

Nüüd võis kolme lennuvaba päeva järel nii Heathrow’ kui ka Gatwicki lennujaama ümbruses kinnitada: nii lämmastikdioksiidi kui ka üldse lämmastikoksiidide tase õhus langes lausa nulli. Need saastajad võivad aga eakatel inimestel põhjustada hingamisraskust ning tekitada vaevusi südamehaigetele. Päikesevalguses soodustavad lämmastikoksiidid veel ohtlikuma saastaja osooni teket.

IEMA





SEITSE KEVADIST HETKE BELGIAS JA HOLLANDIS



 


Eelmisel nädalal oli Belgia ja Hollandi lastel veel koolivaheaeg. Järjekord Anne Franki maja juures Amsterdamis.

  


Katoliiklik Belgia oli munapühadeehtes ka veel nädal tagasi.

  


Soe suvehõnguga laupäev Gentis, Leie kaldapealsel.

  


Üks Brugge kühmnokk-luik on end tänavu pesitsema seadnud lausa voorimeeste „parkla” kõrvale.

  


Antwerpeni pikim poiss on Lange Wapper.

  


Waterloo lõvi juurde viib 228 väsitavat astet.

  


Brüsseli pissiv koer Zenneke on kindlasti vähem kuulus kui Manneken Pis või isegi pissiv tüdruk Jeanneke. Aga nagu pildilt näha, ei pissi ta ka …

  



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012