Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
07. mai 2010




APRILLIST MAISSE
 





Eks seda tundnud igaüks meist omal nahal, et aprill suure soojusega ei hiilanud, sademeidki polnud just palju. Seda kinnitavad ka EMHI meteoroloogide arvutused: jürikuu ehk mahlakuu keskmine temperatuur oli tänavu 4,8°, pikaajaline keskmine on aga 5,3°; sademeid tuli seekord 28 mm, aprilli n.-ö. norm on 34 mm.

  










Viimased aprillipäevad olid siiski üsna soojad ja ehkki ilm esialgu soojapaidega just ei liialda, on üldpilt linnas tasapisi üha rohelisemaks ja õielisemaks tõmbunud.

  


Üleujutus Tartus on tublisti järele andnud ja Supilinna kaitsma toodud liivakotid osalt kuival.

  


Tuttava lumemäegi aeg on varsti ümber.

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB





„Taksaatori märkmed” on müügil ka Eesti Looduse toimetuses

Eduard Schabaku raamat on oodanud avaldamist eesti keeles peaaegu terve sajandi. Aastatel 1911–1913 ilmus „Taksaatori märkmed” vihikutena tolleaegses metsandusajakirjas „Lesnoi Žurnal” ning 1914. aastal avaldati see Peterburis omaette raamatuna. Teos omandas kiiresti suure populaarsuse. Asjaomastes ringkondades aga hakati seda hellitavalt kutsuma „taksaatori piibliks”.

Raamatust saab põhjaliku ülevaate taksaatori toitumisest ja varustusest ning takseertööde korraldusest. Suures osas on raamatust abi ka tänapäevasel looduses liikujal, taksaatorist rääkimata. Kindlasti pakub teos ka ajaloolist huvi.

Lõik peatükist taksaatori toitumine, a) kohapealsed saadused: „Musta leiva ja aganatega pooleks segatud jahust tehtud kõva talupojaleib ei pruugi harjumatule taksaatorile olla suu järgi, ja üle talve hoitud pooleldi riknenud kruupidest keedetud puder on kehva maitsega. Sabasuled kaotanud nälginud kuke eest küsis üks tatarlane 75 kopikat, põhjendades niisugust kõrget hinda: „aga ta laulab vägevasti”. Suuremat rõõmu pole ka talupoja kõhnast vasikast, kelle liha sarnaneb „Moskva vasikalihaga”.”

Pikemalt saab raamatu kohta lugeda metsakorralduse büroo kodulehelt http://www.metsakorraldus.ee/taksaatori_markmed.html. Toimetusest ostes maksab teos 175 krooni.

Eesti Loodus

 

 

    



EESTI UUDISEID



  


Uuenenud Meteoalarm näitab ilmahoiatusi 650 Euroopa piirkonna kohta

Euroopa avalike ilmateenistuste ametlik ilmahoiatuste koduleht www.meteoalarm.eu on täienenud Euroopa piirkonna kaardiga. Nüüd saab sealt ülevaate kõikidest aktuaalsetest ilmahoiatustest ligikaudu 650 piirkonnas, kokku 30 riigis.

Rahvuslikud ilmateenistused edastavad hoiatusi 10 parameetri kohta ulatusega 24 kuni 48 tundi. Ilmahoiatusi on võimalik tellida uudisvoona (RSS) ning need on lihtsalt ühildatavad eri meediakanalitesse. Möödunud nädalal tehti Meteoalarmi lehel avalikuks ka Eesti ilmahoiatused.

Kõik piirkonnad riikide kaartidel on värvkodeeritud ning esitavad hoiatusi neljal tasemel: punane näitab eriti ohtlikke ilmatingimusi, järgmised tasemed on märgitud oranži ja kollasega, viimane tase on roheline ja näitab, et raskeid ilmastikuolusid oodata ei ole. Inimesed, kes ei erista värve, saavad valida halli värviskaalaga kaardi.

Meteoalarm on ühtlasi rahvuslike hoiatussüsteemide portaal, kus kohaliku lisainfo vaatamiseks tuleb klõpsata sobiva rahvusliku ilmateenistuse logol.

Vt. pikemalt http://www.envir.ee/1122232.

EMHI/Keskkonnaministeerium

 
  
 




Puuvolikogu juures poseerivad Tartu linnavolikogu esimees Aadu Must viljandlastelt kingiks saadud vihmavarjuga, Eesti metsaseltsi president Heiki Hepner, Viljandi linnavolikogu esimees Tarmo Loodus ja Tartu linnapea Urmas Kruuse.

 


Vähese vaatajaskonnaga, aga meeleolukal ja lustlikul tseremoonial sai kuulda ka meeskoori Forestalia.

 

Tartust sai metsapealinn

Metsanädala viimasel päeval andis mullune metsapealinn Viljandi selle tiitli üle Tartule. Metsapealinna traditsioon sai alguse 2004. aastal, seega oli Viljandi juba seitsmes Eesti linn, mis selle tiitli sai.

Eesti metsaseltsi presidendi Heiki Hepneri sõnul arvestati tänavuse metsapealinna valimisel seda, et Tartu on metsanduse akadeemilise hariduse keskus ning tänavu täitub 90 aastat akadeemilise metsandusliku hariduse andmise algusest.

Tartu linnapea Urmas Kruuse kinnitab, et Tartu on tänu oma rohelusele kindlasti seda tiitlit väärt: „Üle kümne protsendi meie linna pindalast on kaetud parkide ja haljasaladega.”

Raekoja ees avati ka kunstiteos – puuvolikogu. Igal poliitikul, kes viimastel valimistel Tartus hääli kogus, on puuvolikogus oma pakk. Paku pikkus oleneb häälte arvust; kõige pikemad palgid on Marju Lauristinil (2730), Margus Tsahknal (3988) ja Urmas Kruusel (6102 häält).

Uudistaja / Eesti metsaselts

 
  
 

Väljatöötamisel on uudne liigesehaiguste varase diagnoosimise süsteem

Tartu ülikool teatas 30. aprillil, et ülikooli sisekliinik osaleb Euroopa Komisjonilt üle 9 miljoni euro toetust saanud projektis NanoDiaRA, mille eesmärk on välja töötada nanotehnoloogial põhinev liigesehaiguste diagnoosimise meetod.

Projektis määratakse kolme aasta jooksul kindlaks laborimarkerid, mille põhjal saaks vere- või uriiniproovist avastada viiteid liigeses algavale haigusele. Tehnoloogia peaks aitama algjärgus osteoartroosile ja reumatroidartriidile jälile saada palju kiiremini ja täpsemalt kui seni. Sisekliiniku ülesanne projektis on uuel metoodikal põhinevat diagnoositehnoloogiat katsetada.

TÜ laboratoorse meditsiini professori Agu Tamme sõnul pakkus rahvusvahelisel tasandil huvi Eesti kogemus põlveliigeste varajase osteoartroosiga. Töid alustati Tartus juba 2002. aastal. Kokku on sisekliiniku töörühma vaatluse all ligi 500 inimest vanuses 35–55 eluaastat. Osteoartroosi puhul tegelevad nii noorte inimestega vaid üksikud keskused maailmas, mistõttu on Eestis kogutud andmebaas maailmas hinnas. Liigeskudedes avastatud muutused koos andmebaasis kirjeldatud haiguse kuluga annavadki usaldusväärse aluse haiguse varaseks diagnoosiks.

Projektis osalevad koos TÜ sisekliinikuga veel kaheksa ülikooli ja seitsme tehnoloogiafirma spetsialistid Šveitsist, Rootsist, Saksamaalt, Hollandist, Austriast ja Kanadast.

Loe tehnoloogiast lähemalt TÜ teadusuudiste portaalist Novaator võrgupaigast http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/eestlaste_valutavad_polved_on_abiks_uudse_nanodiagnostika_loomisel/, NanoDiaRA projektist aga võrgupaigast http://www.matsearch.ch/index.php?l=en&contenu=news&id=54.


 
  
 



Neugrundi mereala kaitse alla

26. aprillil esitas mittetulundusühing Balti Keskkonnafoorum (BEF) projekti „Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed – ESTMAR” raames keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta Neugrundi mereala kaitse alla, et säilitada Soome lahes asuva Neugrundi madaliku unikaalsus ja puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus.

Põhjaelustiku ja -elupaikade uuringutest selgub, et kõnealune mereala on Eesti jaoks unikaalne. Neugrundi madalik ja seda ümbritsevad geoloogilised moodustised kuuluvad EL loodusdirektiivi lisas I mainitud elupaigatüüpi „karid”.

Neugrundi madal kujutab endast 20-kilomeetrise läbimõõduga kraatri keskosas olevat 5,5-kilomeetrise läbimõõduga ringikujulist paeplatood – keskplatood. Keskplatoo kohal on vett 1–15 m ja seda ümbritseb kaarjalt 20–60 m sügavune ja 200–400 m laiune ringsüvik. Sellest väljapool on 20–50 m kõrgune ja kuni 3 km laiune kristalsetest kivimitest ringvall.

Projekti ESTMAR raames tehtud uuringute tulemustel põhinev ettepanek on võtta kaitse alla kraatri keskplatoo ja osaliselt seda ümbritsev kanjon. Loodava kaitseala pindala oleks 21,41 km2. Projekti ESTMAR rahastavad Norra finantsmehhanismid ja KIK, projekt kestab 2007–2011 ja seda viivad ellu TÜ Eesti mereinstituut, BEF, Eesti ornitoloogiaühing, Eestimaa Looduse Fond, keskkonnaamet ja keskkonnateabe keskus; välispartneritena BEF-Läti ja Norra veeuuringute instituut (NIVA).

Vt. täpsemalt http://www.estmar.purk.ee/?p=381.

BEF

 
  
 

Teaduse populariseerijad olid agarad raha küsima

Teaduse populariseerimise projektikonkursi tähtajaks aprilli alguses laekus taotlusi kogusummas 14,4 miljonit krooni. Konkursi eelarve on 1,4 miljonit krooni, seega küsiti raha kümme korda eelarvest rohkem.

Esitada võis projekte, mis tutvustavad teadustegevust üldsusele, populariseerivad teadust ja teadlaste tööd ning äratavad huvi teadlase elukutse vastu. Näiteks toetatakse õppevahendite koostamist ning näituste, konkursside ja konverentside korraldamist. Heakskiitva rahastusotsuse saanud projektid selguvad juuni alguses.

Konkursi eelarve on alates 2008. aastast vähenenud, taotluste arv on aga ligi kahekordistunud – kui 2008. aastal esitati kokku 50 taotlust kogusummas ligi 9,3 miljonit krooni, siis sel aastal oli taotlusi 95 ja taotluste kogusumma ulatus 14,4 miljoni kroonini. Sestap peaksid teaduse populariseerijad toetust taotlema ka alternatiivsetest rahastusallikatest, näiteks hasartmängumaksu nõukogult.

SA Archimedes

 

  
 

Selline näeb välja juba uue näoga osa Küüni tänavast …

 


… ja selline esimene tänavanimeline jalgrattaparkla.

 

Tartu Küüni tänav saab uue näo

Esmaspäeval, 3. mail alustati Küüni tänava rekonstrueerimistöid Poe ja Riia tänava vahelisel lõigul, mille tulemusena saab uue ilme kogu Küüni tänav.

Kaevetööde käigus vahetatakse välja tänavaalune soojus- ja sadeveetorustik, täiendatakse elektrikaableid ning valgustussüsteeme. Rekonstrueerimise jooksul saab Küüni tänav teekatteks punasest ja hallist betoonkivist sillutise, nagu juba on Poe tänava ja Raekoja platsi vahelisel lõigul. Tänav viiakse ühte tasapinda ning kaotatakse kõnnitee äärekivid.

Poe ja Uueturu tänava vahel olevad puud saavad senise metallvõrestiku asemel munakivikatte ning sealne skulptuur „Isa ja poeg” hakkab paiknema 50 meetrit Kaubahallile lähemal. Tänavale paigaldatakse Aleksandri, Uueturu ja kaubahoovi nime kujulised jalgrattahoidlad.

Ehitustööd kestavad esialgsete plaanide kohaselt septembri lõpuni. Küüni tänava Poe ja Riia tänava vahelist lõiku rekonstrueerib OÜ Sahkar TT ja projekti kogumaksumus on 8,3 miljonit krooni.

Tartu linnavalitsus

 
  
 



Emajõe tänava vahtrad on maha raiutud

5. märtsil (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja313.html) ja 19. märtsil (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja315.html) kirjutas Uudistaja vaidlustest Tartu linnavalitsuse ning Supilinna seltsi ja roheliste vahel Tartu Emajõe tänava vahtraallee pärast.

Aprilli lõpus otsustas linnavalitsus toetada seltsi ja roheliste seisukohta, et Emajõe tänaval tuleb suuremas osas taastada kaherealine allee. Vaid Kartuli tänava otsa juures ei ole selleks ruumi ning istutatakse üks puuderida.

Sel nädalal võeti vanad puud maha, et alustada ümberehitusi. Selleks, et allee saaks kaherealine, taotleb Tartu EAS-ist toetust projektimuudatusele, sest EAS on Emajõe tänava rekonstrueerimise üks rahastaja. Supilinna selts avaldas lootust, et EAS toetab kodanikualgatust ning arvestab nende enam kui 600 allkirjaga, mis kaherealise allee poolt on antud.

Uudistaja / Supilinna selts


 

 

 

TASUB OSALEDA



Linnuretk Käreverre

Neljapäeval, 13. mail saab osaleda TÜ loodusmuuseumi järjekordsel linnuretkel Kärevere luhale ja Ilmatsalu linnurajale.

Väljasõit Tartust Vanemuise 46 eest kell 17.30. Tagasi Tartusse jõutakse kell 21.30. Kaasa võtta binokkel,
riietuse puhul lähtuda ilmaoludest. Juhendavad Margus Ots ja Riho Marja.

Linnuretk on osalejatele tasuta, retke toetab KIK. Eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee

TÜ loodusmuuseum

 
  
 

Looduseuurijate päev tuleb ka tänavu

Eesti looduseuurijate selts (LUS) teatas president Tõnu Viigi suu läbi sel nädalal, et otsustatud on „korraldada tänavu 19. juunil minimalistlik looduseuurijate päev”.

Esialgsete kavade järgi kogunetakse Tartus seltsi majja, kus hommikukohvi järel kuulatakse paar ettekannet ning sõidetakse siis bussidega Vapramäele, kus on plaanis õppematk ja lõunasöök ning seejärel ekskursioon Luke mõisaparki või/ja Tõravere 1,5-meetrise teleskoobi juurde.

Osavõtusoovist palutakse teada anda aadressil katrin.alekand@elus.ee.

Uudistaja/LUS

 
  
 

Uue näitusega näitab muuseum keelt

18. mail avatav ERM-i näitus „Muuseum näitab keelt”  toob külastaja ette eesti keele eripärad, tutvustab keele ülesehitust ja ajalugu ning pakub võimalusi keelega mängida ja katsetada. Keel tehakse nähtavaks, kuuldavaks ja katsutavaks.

Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik elab Eestis. Eesti keel on ka üks Euroopa Liidu ametlikke keeli. Mitte iga väikese kõnelejaskonnaga keel ei suuda täita kõiki tänapäevaseid funktsioone. Eesti keel õnneks suudab: selles keeles õpetatakse koolis ja ülikoolis, selles antakse välja nii ilu- kui ka teaduskirjandust, seda kasutavad suhtluses mitmesugused kultuurilised ja sotsiaalsed rühmad.

Näitus on avatud Tartus ERM näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) 19. maist kuni tuleva aasta 2. jaanuarini.
Lisainfo võrgupaigast www.erm.ee/n2itabkeelt.

ERM

 
  
 

Mammut on loodusmuuseumis

6. maist kuni 5. septembrini saab Tallinnas Eesti loodusmuuseumis vaadata näitust „Mammut oli siin!”.

Kunagi hõivasid karvased mammutid ääretuid alasid Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Nende jääaja hiiglaste hüüdeid oli kuulda ka Eestis. Nimelt siit, Puurmani lähedalt pärineb üks Euroopa noorimaid mammutileide.

Ulatuslik väljapanek kadunud hiiglase hammastest, võhkadest ja luustikust on pärit Eesti loodusmuuseumi ja TÜ loodusmuuseumi kogudest. Näitus kuulub rahvusvahelise elurikkuse aasta ürituste hulka Eestis.

Eesti loodusmuuseum

 
  
 


Allikas: www.virginiasymphony.org

 

Õhtune retk Türile Jüssit ja Tšaikovskit kuulama

Looduse Omnibuss viib täna, Pjotr Tšaikovski 170. sünniaastapäeva õhtul kell 16.30 rahvusraamatukogu eest Türile – avama Türi kultuurimajas kevadfestivali ja selle raames näitust „Looduse aasta foto 100 paremat tööd”.

Saab kuulata Fred Jüssit ja klaverikontserti neljal käel: Jorma Toots ja Ebe Müntel mängivad Tšaikovski „Aastaaegu”. Tallinnas tagasi ollakse kell 22. Sõidu hind koos kontserdipiletiga täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 150 ja õpilastele 100 krooni. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee

Looduse Omnibuss

 
  
 

Ka Omnibussi nädalavahetus on musikaalne

Homme, 8. mail sõidab Looduse Omnibuss nii Tallinnast kui ka Tartust Lahemaale.

Anne Kurepalu juhendusel matkatakse Viru rabas, Oandu metsas ja Altja rannas, heidetakse pilk Palmse ja Sagadi mõisale. Lõunasöök on Aarne Vaigu juures Käsmus. Seejärel sõidetakse Viinistule, kus saab vaadata Soome kunstnike kolmapäeval avatud näitust ning kuulata noorte saksa muusikute kontserti.

Buss väljub Tallinnast rahvusraamatukogu eest kell 9 (tagasi kell 19); sõidu hind koos kontserdi, muuseumipileti ja supiga täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 175, õpilastele 125 krooni.

Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) asutakse teele kell 8.30 (tagasi 20.30) ning sõidu hind on 225 ja 150 krooni.

Pühapäeval on kavas retk Mukri rappa ja Türi kirikusse Gruusia meestelaulu kuulama ning jälle sõidab buss nii Tallinnast kui Tartust. Paaritunnist matka juhib loodusmees Leo Eensoo. Türil vaadatakse enne Gruusia meestelaulu ansambli “Tbilisi” kirikukontserti kultuurimajas fotonäitust “Looduse aasta foto 100 parimat tööd”.

Buss läheb Tallinnast teele kell 10 (tagasi kell 19), Tartust aga 9.30 (tagasi kell 19); sõidu hind koos kontserdipiletiga on mõlemast lähtepaigast 175 ja 125 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 
  
 


Talvike alustas laulmist juba märtsis, aga pole ka mai keskel veel tüdinud (foto: Toomas Tuul)

 

Linnulauluhommikud Tallinnas …

Järgmise nädala tööpäevade hommikutel on Tallinnas Tallinna linnuklubi liikmete juhendusel võimalik õppida linnulaulu.

Kõigil päevil saadakse kokku kell 6.30. Esmaspäeval ja teisipäeval on juhendaja Tiit Vohta; kogunetakse vastavalt Nõmme turu väravas ja Luigetiigi juures. Kolmapäevane linnulaulutund Stroomi metsas algab Merimetsa Selveri eest, juhendab Ingrid Aus. Neljapäeval õpetab Peep Veedla lauluhuvilisi Pirital, kokkusaamine Pirita linnaosa valitsuse ees (Merivälja tee 24). Reedel on õpetaja taas Ingrid Aus, kuulatakse Rocca al Mare linde ja kokku saadakse Rocca al Mare kaubanduskeskuse ees.

Linnulaulutunnid on tasuta.

Loodusring

 
  
 

… ja Tartus

Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) alustab Tartus hommikust linnulauluõpet 7. mail.

Alates sellest päevast on kolmel järjestikusel reedel kõigil huvilistel võimalik oma linnuteadmisi täiendada EOÜ juhendajate abil. Kogunetakse kell 6.30 Raadi kalmistu peaväravas ning jalutuskäik kestab umbes poolteist tundi. Osavõtt on tasuta. Selga panna soojad riided ja võimaluse korral võtta kaasa binokkel. Tugeva vihma korral jääb linnuõpe ära.

Lisateave telefonil 508 6690.

EOÜ

 


 

 

MAAILMAST



Deepwater Horizon naftaplatvorm 21. aprillil. Foto: US Coast Guard/Wikipedia

 


Louisiana osariigi sümbollind pruunpelikan pesitseb naftast ohustatud piirkonnas. Foto: Mike Baird / BirdLife

 

Mehhiko lahe tiivuliste tume lähitulevik
Mehhiko lahel rullub alates 20. aprillist hiiglaslik looduskatastroof, mille lõppu pole näha ja mille tagajärgi on raske ennustada.

Teiste seas seirab tuhandete liitrite nafta levikut ka USA linnukaitseühing Auduboni selts. Melanie Driscolli, Auduboni linnukaitsespetsialisti sõnul poleks katastroofi aeg lindude jaoks kuidagi saanud veel halvem olla: parajasti on alanud sigimisaeg ja kaldale pesitsema tulnud linnud seab nafta eriti suurde ohtu. Ohustatud on nii Louisiana, Mississippi, Alabama kui ka Florida tundlikud rannapiirkonnad. Muidugi oleks vaja nafta pealetung peatada enne, kui see maismaani jõuab – ja selle nimel tehakse tohutuid pingutusi. Aga valmis tuleb olla hoopis halvemaks. Peale rannikul pesitsevate liikide on ohustatud ka need tiivulised, kes ületavad Mehhiko lahte rändel.

Naftaplatvorm Deepwater Horizon uppus kaks päeva pärast plahvatust, tänavu 22. aprillil. Vaid üheksa aastat tagasi firma Hyundai Heavy Industries ehitatud ujuv platvorm oli pisut suurem kui jalgpalliväljak – 121 meetrit pikk ja 78 meetrit lai. Plahvatuse tagajärjel hukkus 11 ja sai vigastada 17 inimest.

Eesti keeles saab katastroofist lugeda näiteks Erik Puura blogist võrgupaigas http://erikpuura.wordpress.com/. Neile, kel tahtmist uurida ingliskeelseid põhjalikke ülevaateid, viitab Puura võrgupaika http://planetgreen.discovery.com/tech-transport/gulfofmexico-oilspill-whatwhenwhere-whatyoucando.html.

Juba on hoolikas kokkuvõte ka Wikipedias: http://en.wikipedia.org/wiki/Deepwater_Horizon_drilling_rig_explosion.

BirdLife / Uudistaja

 
 

Must-karkjalg (Himantopus novaezelandiae): üks väheseid edulugusid elurikkuse kaitsel. Foto: Steve Arlow / Rare Birds Yearbook / BirdLife
 

Maailm pole suutnud elurikkuse kadu pidurdada

Aprilli lõpus avalikustati raport, mis kinnitab, et elurikkuse konventsiooni raames 2002. aastal võetud kohustusi pidurdada elurikkuse kadu aastaks 2010 pole valitsused suutnud täita.

Järeldused tehti 30 indikaatori põhjal, mõõtes elurikkuse erisuguseid aspekte, näiteks muutusi liikide asurkondades ja kadumisriskides, koosluste ulatust ja nende koosseisu. Ei leitud sisuliselt mingit tõendust, et elurikkuse kao kiirus oleks kahanenud. Raporti ühe põhiautori, ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP esindaja Stuart Butcharti sõnul ei saa 2010. aastat seepärast sugugi nimetada aastaks, mil elurikkuse kadu oleks õnnestunud peatada, vaid pigem aastaks, kus me peame hakkama selle ränga küsimusega senisest hoopis tõsisemalt tegelema.

Neljakümne rahvusvahelise organisatsiooni ühispingutuste viljana välja töötatud indikaatorite seas on ka nn. ökoloogiline jalajälg, mis mõõdab inimtegevuse, näiteks ressursikasutuse ja saasteheite summaarset survet ökosüsteemidele ja liikidele. UNEP juhtteadur Joseph Alcamo teab, et alates 1970. aastast oleme kaotanud 30% loomaasurkondi ja viiendiku mangroovivõsasid ning 40% koralle on hukkunud.

Raport toob siiski välja ka mõne sugugi mitte vähetähtsa lokaalse edusammu või võidu, näiteks ligi poole Eesti suuruse Juruena rahvuspargi asutamise Brasiilias, euroopa piisoni asurkonna taastamise või Uus-Meremaa haruldase linnu must-karkjala päästmise hukuohu servalt.

BirdLife

 
  
 

Õige Iraani naine peaks ka palavaimal päeval olema pealaest jalatallani kaetud. Foto: Care2

 

Päevitunud naine tuleb pista türmi

Roheliste eluviiside portaal Care2 vahendas mai alguses uskumatuna tunduva sõnumi Iraanist: Teherani politseiülem Brig Hossein Sajedinia leiab, et päevitunud naised tuleks arreteerida ja vangi panna.

Ta on peale päikesepaid tunda saanud naiste pahelise mõju väga mures ka tüdrukute pärast, kes tänavail „näevad välja nagu kõndivad mannekeenid”. Sajedinia kinnitusel ootab ühiskond võimudelt otsustavat ja kiiret tegutsemist, kui on märgatud sellist naiste või meeste väärkäitumist, mis trotsib Islami väärtusi.

Care2

 


 

 
MAIVÄRVE

Tartu ülikooli botaanikaaiast











 

MÕISTATUS





Kus asub see iseäralik „loodusteemaline” skulptuur? Vastajale annab boonuse kuju autorite nimetamine.
Vastuseid ootame nädala lõpuni, 9. maini Uudistaja tavapärasel tagasisideaadressil toomas1307@hot.ee.

Õige vastuse saatnute vahel loosime välja aastaraamatu „Lehed ja tähed” ühe köite.

  

 


Järgmine Uudistaja ilmub neljapäeval, 13. mail.

 






Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012