Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
13. juuli 2004


UUDISED





Horisont sekkub ilmastta

Vahvale sdurile vejkile seiklusi pakkunud ilmasda hakkas tasapisi veerema just suvel 90 aasta eest. Juulikuu Horisondis vaatab sellele ajaloolisele sndmusele tagasi sjaajaloolane Hannes Walter, tehes seda pealkirja all "28. juulil 1914 algas 20. sajand". 90 aastat tagasi puhkenud globaalne heitlus pani sja ratastele ja tstis tiibadele, viis vanamehed ja poisikesed lahinguvljale, andis tuke meditsiini arengule ja tegi naised iseseisvaks. Ajaloodoktor Walter peatub lhidalt ka tolle ammuse suve sndmustel Eestis, ning selgub, et peaaegu samamoodi nagu meie siin 21. sajandi alguses oma euroliidu hirmus, ostis rahvas ka siis paaniliselt suhkrut kokku. Aga uskus peaaegu religioosselt Inglismaasse, nii et Inglismaa sekkalmine rahustas kohe eestlaste meeli. Ja veel tutvustab Hannes Walter ilmasja hiigelkahureid, millistest suurima ehitasid valmis sakslased.
Vt http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel321_292.html
http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel322_292.html

Lisaks pakub Horisont ajakirjanik Toomas Jriado intervjuud geograafi ja loodushoidja Toomas Kokovkiniga "Kas oleme tulevikuks valmis", mis rgib koturismist ja kvaliteedi thtsusest tnapeva maailmas. Meteoroloog Tiina Tammets pakub vlja vimalusi, kuidas hinnata palavust. Astronoom Tnu Kipper tutvustab maailmaruumi uurimist infrapunakiirguse abil. Geograaf lo Suursaar kirjeldab Maelstrmi, kohutavat keerist, mis neelavat laevu ja valaskalu. Informaatikud Tanel Alume ja Toomas Kirt selgitavad, miks on nii raske luua knelevaid ja knest aru saavaid masinaid.
Lisaks uuest Jaani seegi muuseumist, juhitavatest rakettidest nagu Stinger ja Patriot, loomade tunnetest, paradoksidest, fraktalitest ja paljust muust.

Loodusajakiri







Keskkonnafestival hoidis merd

Eelmisel ndalavahetusel toimus kolmas Keskkonnafestival. Hiiumaale Sru sadama mbrusse kogunes kolmsada keskkondlast ja muidu asjahuvilist. Sedapuhku oli teemaks meri ja selle hoidmine. Kuid ega maatagi lbi saadud. Osa tuli kohale purjelaevadel, sealhulgas jaalal. Osa jalgratastel, bussidel, autodel. Vaidlused, vestlusringid, kontserdid, filmiprogrammid, loodusreisid kestsid varavalgest - mida aitas kergitada indiaani pikeserituaal - hilispimedani. Phikorraldajateks olid Eestimaa Looduse Fond, Tele2, Johanson ja Vennad ning Hoia Eesti Merd. Oma ju piires aitas kaasa ka Loodusajakirjade kirjastus. Kolme keskkonnafestivali toetajatele, sealhulgas Loodusajakirjadele kingiti maarjakased, mis istutatakse Eesti eri paikadesse, tpsem kaart ja muu info vt http://www.keskkonnafestival.info.

Loodusajakiri


Eesti pilased vistlevad seitsmel rahvusvahelisel teadusolmpiaadil

7.juulil algab Ateenas 45. rahvusvaheline matemaatikaolmpiaad, millest vtavad osa 85 riigi koolinoored, nende seas ka 6 Eesti pilast - Juhan Aru, Laur Tooming ja Kaie Kubjas Tartu Hugo Treffneri Gmnaasiumist, Tallinna Reaalkooli pilane Jaan Vajakas, Aleksandr Mattal Tallinna Tnisme Reaalgmnaasiumist ning Jekaterina Prostakova Narva Phklime Gmnaasiumist. Sel suvel osalevad Eesti vistkonnad seitsmel olmpiaadil. Kaugeimaks sihtkohaks on Austraalia, kuhu 8. juulil stardivad bioloogiavistkonna liikmed Ott Luuk (Paide hisgmnaasium), Krista Takkis (Saaremaa hisgmnaasium), Mihkel Pajusalu (Hugo Treffneri Gmnaasium) ja Triin Tekko (Tallinna Prantsuse Ltseum).
Rahvusvaheline fsikaolmpiaad toimub 15.-23. juulini Koreas. Eestit esindavad Narva Humanitaargmnaasiumi pilased Fjodor Novoilov ja Aleksandr Morozenko ning Dmitri Derkat (Tallinna Lnemere Gmnaasium), Riho Taba (Hugo Treffneri Gmnaasium) ja Siim Ainsaar (Tallinna Reaalkool).
Rahvusvahelisel keemiaolmpiaadil Saksamaal 18.-27. juulini on Eesti au kaitsmas kaksikvennad Kaur ja Jasper Adamson Tallinna Reaalkoolist ning Viktoria Prostakova ja Olga Knjazeva Narva Phklime Gmnaasiumist. Augustis toimuvad rahvusvahelised juproovid lingvistikas ja geograafias ning septembris on olmpialinnas Ateenas vistlustules Eesti noorte programmeerijate paremik.
Eesti vistkonnad on koostatud leriigiliste aineolmpiaadide paremikule korraldatud valikvistluste ja treeninglaagrite kigus T Teaduskoolis. Osalemist rahastab haridus- ja teadusministeerium.
Vt ka http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid/0304voistlused.html
Varasemad medalistid http://www.ttkool.ut.ee/medalistid.html
Viire Sepp, T Teaduskooli direktor viire.sepp@ut.ee

T Teaduskool


Arheoloogid lahkavad muistseid kaitseehitisi

hed suuremad arheoloogilised kaevamised toimuvad sel suvel Vrtsjrve phjakaldal Kivisaarel, kus uuritakse kiviaegset asulakohta ja matmispaika. Kaevatakse ka Raplamaal Keavas, kus uuritakse linnuseid ning mullu leitud kasetohust sillutist. Kasetohust ja peenematest roigastest ehitatud sootee on umbes 5000-aastane. ks kahest Keava linnusest osutus vanemaks, kui arheoloogid loota oskasid. See on ehitatud umbes 2300-2400 aastat tagasi. Nii vanu kaitseehitisi, kus oleks pstitatud nii vimsaid valle, pole seni rohkem leitud.
Kaevamisi on ette nha ka mitmes kohas Saaremaal ning Kunda hiiemel. Ajakiri Horisont korraldab 24. juulil oma lugejatele ja teistele huviliste ka vljasidu Vrtsjrve, Viljandi ning Keava kaevamispaikadesse. Seda juhib arheoloog Mari-Liis Rohtla.

Loodusajakiri/BNS


Esitleti Eesti suurima veemajanduspiirkonna raamatut

Eelmisel kolmapeval esitleti raamatut, kus antakse 484 tuhande inimese veekeskkonna seisundi hinnang. Viru-Peipsi veemajanduspiirkond hlmab 19 linna ja 89 valda 10 maakonnas ehk ligi 40% Eesti territooriumist, kus elab 484 tuhat inimest. Viru-Peipsi on htlasi rahvusvaheline vesikond, olles Euroopa Liidu idapoolsemaid veemajanduspiirkondi. Ndseks on veemajandusprojekt, mille lpp on planeeritud 2005. aasta sgisesse, poole peal. Seniste tde-analside baasil on valmimas abinude plaan, mille alusel loodetakse tagada piirkonna veekogude hea seisund aastaks 2015, niteks millised jed tuleks kalajgedena silitada vimalikult puutumatutena, millistel jgedel vib paise ja hdroelektrijaamu silitada, millist vett millise hinnaga tarbitakse, kus on vajalik thustada reovee puhastamist, kas veevarudest piisab majanduse arenguks jne.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse, Prantsusmaa ja Euroopa Liidu ekspertide koosts valmiv projekt (vt ka http://www.envir.ee/viru.peipsi/) kivitus 2002. a kevadel Euroopa Liidu programmi LIFE-Environment raames. Projekti eesmrk on parandada piirkonna veekogude seisundit ja tagada Viru-Peipsi veemajanduskavade koostamine vastavalt EL veepoliitika raamdirektiivile ja Eesti seadustele.
Lisainfo: Ain Lne, Viru-Peipsi veemajanduskava projektijuht, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, tel 656 5414, GSM 501 9138 e-post ain.laane@ic.envir.ee

Keskkonnaministeerium


Ilmus uus raamat teaduspreemiatest

Eesti Teaduste Akadeemia ilmutas jrjekordse raamatu Eesti Vabariigi teaduspreemiate sarjast. Nd vib juba testi rkida traditsioonist, kuna raamat on jrjekorras kaheksas. Idee on esitada Eesti teaduspreemiate laureaatide td, nii nagu nad neid ise nevad. Seetttu on lood ju paratamatult ebahtlased. Ent teiselt poolt jlle vahetud. Nii vi naa, igatahes talletavad teaduspreemiate raamatud he osa eesrindlikust teadusmttest. Ning fikseerivad ka he vi teise aasta hetkeolukorda.

Loodusajakiri


Ostke seenekorvid valmis!

Karuskosel elav seeneuurija Aleks Linnik ennustab varast ja liigirikast seeneaastat.
Soomaal elav putukateadlane ja seeneuurija Linnik tles Prnu Postimehele, et praegu vib metsadest vaevata leida juba ligi kmmekond sgiseeneliiki. Linnik ennustas tnavuse seeneaasta varase ja liigirikka, mis kulmineerub augustis ja septembris seeneuputusega. "Sealjuures on seenekasv kiire, mistttu saab kergesti korjata noori rikkumata seeni, mis kulinaarses mttes on kige paremad."

BNS


Hdroelektrijaam ttab loata

Vrumaa keskkonnateenistuse hinnangul on Ruge jel asuvas hdroenergiajaamas vimsuste vahelduvused liiga suured ja kilised, samas on miinimumvoolu hulk tihti liiga madal. Mitu aastat ilma loata elektrit tootnud hdroelektrijaama omanikud peavad vooluerinevused ja muutused tasakaalustama ja loa hankima. Keskkonnateenistus taotleb jaamas ka vimsuste stabiilsemaks muutmist. Vrumaa keskkonnateenistus algatas keskkonnamju hindamise Ruge jel asuvale hdroenergiajaamale loa andmise kohta. Hdroenergiajaama arendajaks on O Kakkoveski. Toodetavat energiat on mdud Eesti Energiale.

BNS


SNDMUS



Soome rattaretke viies aasta. Matk Tuhande jrve maale, 19.-22.augustil

Eesti jalgrattamatkajate ja loodusehuviliste hulgas suure populaarsuse vitnud Soome rattaretk thistab tnavu suvel oma minijuubelit, 19.-22. augustil toimub Soome Turismiarenduskeskuse ja ajakirja Loodus eestvttel juba 5. "Kuidas elad, Soome?" rattaretk. Tnavuse retke deviisiks on "Kuidas elad, tuhande jrve maa?". 4-pevane rattamatk viib 800 Eesti ratturit otse Jrvede Soome sdamesse, Ida-Soome - Savonlinna ja selle jrvederohkesse mbrusesse. Marsruudi rde jvad Imatra kuulus kosk, Punkaharju hingematvad vaated, Lusto metsamuuseum, Retretti kunstimuuseum ja ainult rattaretkelistele korraldatav kontsert Retreti kontserdisaalis, maailma suurim puukirik Kerimel ja Savonlinna ooperifestivalide korraldamispaik - Olavilinna vimas kindlus. Lisaks kaunile marsruudile ja paljudele huvivrsustele on garanteeritud livahva reisiseltskond!
Rattaretke kajastab nii nagu eelmisigi ajakiri Loodus.
Traditsiooniliselt mb rattapakette ja korraldab retkeliste transporti Tallinna ja Helsingi vahel laevafirma Nordic Jet Line. Broneerimine: tel 6 137 000, rattaretk@njl.ee vi Nordic Jet Line-i C-terminali kassast, E-L 7-19.30, P 9-21.30.

Soome rattaretke pakett maksab sel aastal 2865 krooni tiskasvanutele ja 2600 krooni alla 12-aastastele lastele.

Rattapaketi hinnas sisalduvad:
- edasi-tagasi laevapiletid Nordic Jet Line-i kiirkatamaraanidel + ratta levedu
- edasi-tagasi rongipiletid Helsingi-Imatra + ratta transportimine rongis
- majutus oma telgiga 3 kmpinguplatsil
- toitlustus retke ajal (3 htuski, 3 hommikuski)
- tehno- ja esmaabi rajal
- reisikindlustus
- rattaretkelise T-srk
- retke kaart ja marsruudikirjeldus ajakirjas Loodus
- pakivedu
- muuseumide piletid (Retretti, Lusto, Olavilinna) ja kultuuriprogramm

Veel on vabu kohti! Kiirustage siiski! Uuri rattaretke kohta lisa ka Soome Turismiarenduskeskuse kodulehekljelt http://www.visitfinland.com/ee.

Loodusajakiri/Soome Turismiarenduskeskus




ELF jtkab oma talgureisidega

Alates 1999. aastast korraldab Eestimaa Looduse Fond koosts Eesti ja vlismaiste organisatsioonidega talgureise, mille eesmrgiks on pliste poollooduslike taimekoosluste, elupaikade, parkide ja pinnavormide silimisele kaasaaitamine, vaadete avamine, klastamiseks sobivatele aladele vi objektidele ligipsuvimaluste rajamine ja alalhoidmine. Phitdeks on vsa likamine, pperadade, puhkekohtade ja aedade ehitus, varemete ja prgi koristamine.
ELFi talgureisid on hea vimalus anda oma panus looduse heaks ja aktiivselt meeldivas seltskonnas puhata. Veel on vabu kohti 16.- 20. augustil Matsalu Rahvuspargis Kumari saarel toimuvatele talgutele. Tpsem informatsioon ja registreerimine http://www.elfond.ee/reisid/.
Vt ka vrskeid uudiseid http://www.greengate.ee.

ELF


24.07.- 25.07 Fotolaager "Pisikesed asjad"

Krvemaa fotolaagris petab Urmas Tartes, kuidas pisikesi asju pildistada. Rgime makropildistamise teooriast, rndame niidul, soos ja metsas, teeme pilti lilledest ja putukatest, htul saun ning pildiprogramm.
Koguneme laupeval 24. juulil kell 12 Matsime Phajrve res (Tallinna-Tartu maanteelt, umbes 70 km Tallinnast, Ardu ja Anna vahelt nitab viit Matsime suunas). Laager pannakse psti Matsime talu maadele.
Phapeval matkame Matsime-Simisalu rabarajal. Kui aega jb, juame Tammsaare talumuuseumini Vargamel. rasit phapeva hilisel prastlunal.
Kohale tuleb tulla oma autoga. Kes oma autoga tulla ei saa, sellele ritame kohalesidu korraldada. Samuti on teretulnud info vabadest kohtadest autodes.
Osavtutasu 400 krooni. Sisaldab juhendamist, toitlustamist, telkimiskohta ja saunaskiku. NB! Telk ja magamiskott kaasa!
Info e-kirjaga heiko@morgan.eevi telefonil 56 483 480.

Morgan Foto


14.-15.08 Fotolaager Osmussaarel

14. augustil algab fotolaager, et tutvuda huvitava ja paljudele seni tundmatu Eesti saare - Osmussaarega. Saart tutvustavad ja pilditegemist petavad geoloogist loodusfotograaf Tnis Saadre ning Heiko Kruusi Morgan Fotost.
Saab tulla oma autoga (mis tuleb jtta Dirhami sadamasse Eesti loodeserval) vi bussiga, mis vljub Tallinnast Rahvusraamatukogu eest laupeval, 14. augustil kell 10.00. Autodega tulijatega kohtume Dirhami sadamas kell 13.00.
Prast ski tegutseme saare lunaosas, phapeva hommikul alustame pikemat ringkiku saarel. Et kike pnevat nha, tuleb maha kia ca 10 kilomeetrit. Pilditegemiseks sobivas tempos kulub selleks rohkelt aega. 15.08 kell 20.00 peab kogu rahvas mandril tagasi olema, sest siis alustab buss tagasisitu Tallinna.
Osavtutasu autodega tulijatele 400 krooni, bussiga tulijatele 530 krooni. Hind sisaldab paadisitu, fotoalast juhendamist, retki saarel, toitlustamist.
NB! Telk ja magamiskott kaasa!
Info heiko@morgan.ee vi telefonil 56 483 480.

Morgan Foto




ASJATUNDJA

Neli mtet kolmandalt Keskkonnafestivalilt.

Ylle Rajasaar, Keskkonnafestivali asjapulk:

Meiega tulid korraldamisel kaasa Hiiumaa lapsed. See on llatav ja sdamlik, kui palju nad meid korraldajatest asjapulki omal kombel petasid.


Marek Strandberg, ELFi nukogu esimees:

Keskkonnateadlik rahvas hoolib loodusest, ent ei hooli inimeste seas kehtestatud hierarhiast. Seeprast kujunebki Keskkonnafestival nnda vahetuks rituseks.


Toomas Trapido, ELFi juhatuse esimees:

Oleme oma tegevuses juhindunud mttest, et iga inimese kui ka hiskonna suhtumist keskkonda tuleb muuta. Seeprast olemegi tegelnud nii kahtlaste ettevtmiste esiletoomise kui toredate sndmuste toetamisega.


Sru rahvas:

Kummalised inimesed need keskkonnainimesed. On kolm peva koos, ja me ei kuulegi valju muusikat ega ne mingit jauramist. Ei saa aru, mis nad siin teevad.


KSIMUS JA VASTUS

Kus on kige thusam piirivalve ja toll?

Vastab Tallinna Loomaaia teadlane Aleksei Turovski:

Selleks on meil Lnemere ja maismaa piir. Lnemeri on ju maailmamere osa, ja siia juab aeg-ajalt sellest kantuna nii vrliikidest taime ja loomi kui ka mitmesugust rmpsu. Meri ja kaldavnd teevad selle kallal oma t ja panevad proovile. Kes jb elama, see jb. Kuid see piir on ka kige tundlikum kossteem. Just seetttu ei tohi sinna maju ehitada.


KIIRKOMMENTAAR

Kes ei tahaks olla loom?

Valitsus vttis mdunud ndalalpul vastu loomaaia planeeringuid ja ehitisi reguleeriva mruse. Iga looma jaoks peavad elukohas olema vahendid, et loomad saaksid kituda liigiomaselt - ronida, kaevata, nrida, toitu varuda, varjuda, supelda, ujuda, sukelduda, pesa ehitada. See on testi suureprane. Kahjuks on valitsus vist unustanud loomaliikide seast ra inimese. Kes ju ka tahaks ronida, toitu varuda, pesa ehitada ning lisaks veel vahel ka valitsuse mruseid lugeda. Kuidas seda kike tagada? Vibolla piisaks, kui kuulutaks kogu Eesti loomaaiaks?

Tiit Kndler





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012