Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA  II
17. september  2010




SEPTEMBER
 





Tõsiseid öökülmi pole olnud ja nii on lehestiku üldpilt veel roheline, aga …

  


… selles ei puudu juba ka teised eredad värvid.

  


Punase eest hoolitsevad mõned põõsad …

  


… ja vahtrad; …

  


...peale kaskede lisavad kollast ka …

  


… jalakad, …

  


… pärnad …

  


… ja tammed,

  


… rääkimata kollasest hobukastanist.

  


Tähtvere pargi künnapuud tänavu vist täispurpurseid kostüüme ülle ei saagi, …

  


… sest sageli tugevapoolne tuul on ülikonna juba õige auklikuks katkunud.

  


Põrnikklumbid Tartu Küüni tänava pargis püsivad osalt veel erksad.

 

(See pildirida on üles võetud 14. ja 15. septembril Tartus).

 

 


 

 

 


TASUB OSALEDA



  


Haapsalu ja Lihula võõrustavad jälle loodusfilmitegijaid

Üleeilsest pühapäevani, 15.–19. septembrini toimub 8. Matsalu loodusfilmide festival.

Programmi ja muud olulist saate uurida festivali kodulehelt www.matsalufilm.ee.

Võistlusprogrammis on kaks kategooriat: „Loodus” ning „Loodus ja inimene”. Filme on kokku ligi 90, peale Euroopa riikide ka Jaapanist, Hiinast, Botswanast, Argentinast, Türgist, USAst, Austraaliast ja Lõuna-Aafrika vabariigist.

Tavapäraselt ei piirdu festival ainult filminäitamisega, vaid jagab loodusharidust lastele ja tegeleb loodusfotograafiaga. Sel aastal on õpilasžüriis Lihula kooli ökoklass, kes hindab Eesti filme, mida on seekord viis.

Fotograafia õpitoad on laupäeval Matsalus ja pühapäeval Silma õpikojas. Teiste seas räägib loodusfotograafia perspektiividest norralane Björn Rörslett ja linnupildistamise oskuste praktilisest lihvimisest soomlane Jari Peltomäki.

Matsallu viib ka Looduse Omnibuss. Laupäeval vaadatakse Lihulas filme, käiakse fotoüritusel ning Aare Lepiku juhendusel ka loodust ja linde vaatamas.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 8.15, tagasi jõutakse 21.30.

Pühapäeval siirdutakse festivali teisele loodusfotopäevale Silma looduskaitsealale. Linnuretke juhendab looduskaitsja Tiit Randla, linde pildistama õpetavad Jari Peltomäki ja Mati Kose. Päev lõpeb piduliku einega Noarootsis, kus ootavad Haava talu ploomiaed, mahl, kohv ja kringel.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9 ja jõuab Tallinna kell 19.

Sõidu hind kummalgi päeval (esimesel koos festivalipiletiga, teisel einega) täiskasvanutele, sh. tudengitele ja pensionäridele on 200, õpilastele 125 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 505 8734 ja info@looduseomnibuss.ee.

GreenGate / Looduse Omnibuss

 

  


Allikas: www.ahhaa.ee

 

Öötäis (ja rohkemgi) teadust

Järgmisel reedel, 24. septembril on järjekordne Euroopa teadlaste öö. Eestis korraldatakse mitut sorti teadusüritusi Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Türil, Viljandis, Valgas, Saaremaal ja Kihnus.

Teadlaste öö on Euroopa Komisjoni algatusel loodud üleeuroopaline eri teadusringkondi ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid üritusi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Teadlaste ööd on maailmas tähistatud alates 2005. aastast.

Eestis veavad teadlaste ööd teaduskeskus Ahhaa ja teaduste akadeemia. Rikkalikku programmi saate uurida võrgupaigast http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2010/ajakava.html.

www.ahhaa.ee

 

  

Algas omaloominguvõistlus „Seigeldes looduse raamatus”

Kultuuriministeerium, Eesti kirjanduse selts, keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet kuulutasid 3. septembril välja loodusteemalise omaloominguvõistluse „Seigeldes looduse raamatus”. Tööde esitamise tähtaeg on 8. november.

Võistlusele võib esitada looduse- ja keskkonnateemalisi luuletusi, jutte ja näidendeid. Töid hinnatakse viies vanuseklassis: 1.–3. klass, 4.–6. klass, 7.–9. klass (sh. kutsekoolid), 10.–12. klass (sh. kutsekoolid) ning täiskasvanud. Žürii hindab võistlustöödes originaalsust, head kujundiloomet, sisukust, isikliku emotsiooni olemasolu, ainestiku tabamist ja head keeletaju.

Tulemused avalikustatakse 15. detsembril ja auhindadeks on raamatud. Auhinnatud töödest koostatakse kogumik, mida jagatakse tasuta koolidele ja raamatukogudele. Žüriil on õigus välja anda ka žanri- ja eripreemiaid.

Omaloominguvõistlus toimub lugemisaasta, Eesti looduskaitse 100 ja elurikkuse aasta koostööprojektina.

Võistlustööd tuleb saata aadressil Eesti kirjanduse selts, Vanemuise 19, Tartu 51014, märgusõna „Seigeldes looduse raamatus”.

Keskkonnaministeerium

 

    

Keskkonnaamet alustas sügiseste õppeprogrammidega

Keskkonnaamet pakub alates 6. septembrist kuni 15. novembrini üldhariduskoolidele ja lasteaedadele üle 70 õppekavakohase programmi, mis aitavad kinnistada koolis õpitut rikkalike praktiliste tegevuste ja vaatluste kaudu.

Programmide nimekirjaga saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee. Täpsem info programmide sisu kohta (töölehed ja kirjeldused) on kättesaadav keskkonnahariduse andmebaasis www.keskkonnaharidus.ee.

Programmid on koolidele ja lasteaedadele tasuta, juhendajateks on keskkonnaameti keskkonnaharidusspetsialistid, kellega tuleb programmi tellimiseks ühendust võtta.

Keskkonnaamet

 

  

 


Jätkuvad rohked seeneüritused

Kuna paljudes Eesti paikades öeldakse tänavu olevat lausa seeneuputus, siis lisandub ka üha uusi seeneüritusi.

Nii on praktiline seeneõpetus täna ja homme Ida-Virumaal, kus huvilisi juhendavad Asta Tuusti ja Urmas Kaja Sagadi looduskoolist. Pühapäeval, 19. septembril kell 12–16 korraldavad keskkonnaamet, RMK ja Jõhvi vallavalitsus aga „Seeneperepäeva” Jõhvi pargis. Vaadata saab seenenäitust ja Urmas Kaja fotonäitust, osaleda seeneteemalistes programmides ja mängudes ning käia käsitöötoas.

Veel täna kell 10–18 on Tartu keskkonnahariduskeskuses (Kompanii 10) avatud „Seenenäitus lisadega – „Seeneilmast mitut moodi””. Peale seenenäituse saab vaadata väljapanekut seenesööjatest loomariigis ja asjakohaseid filme, õpilased võivad täita töölehti, kell 16–18 on seenekonsultatsioonid, kus on võimalik pärida seeneteemalisi küsimusi asjatundjalt ning konsulteerida kaasavõetud ja küsimusi tekitavate seente kohta. Kell 18 peab toksikoloog Anti Kalda loengu seenemürgistustest.

Uudistaja

 

  

 


Selgitusi jagab näituse hing, legendaarne keemiadotsent ja tulihingeline muuseumimees Tullio Ilomets.

 


Näituse avamise joogilaud oli väga „keemiline”.

 

TÜ ajaloo muuseum näitab vanimad laborinõusid

Kolmapäeval, 15. septembril avati Tartu ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis näitus „Alkeemiast keemiani. Ajalooline laboriklaas”, kus saab näha valikut vanimatest ja ainulaadsematest laborianumatest, millega on tehtud teadust ja koolitatud keemiaõpetajaid juba üle saja aasta vältel.

Näituse ühe koostaja, TÜ ajaloo muuseumi ekspositsioonijuhi Terje Lõbu sõnul on keemialaborites kasutatud nõud jõudnud muuseumikogusse suuresti tänu TÜ keemiaõppejõule Tullio Ilometsale, kes hakkas laboriklaasi talletama üle 40 aasta tagasi. „Ajalooliste laborianumate arv on aga viimasel paaril aastal hüppeliselt suurenenud seoses ülikooli vana keemiahoone kolimisega Chemicumi. Nii on meie kätte jõudnud suures koguses laboriklaasi, mida teadlased oma uurimistöös enam ei vaja,” selgitas Lõbu.

Muuseumi kogus on hoiul üle 3000 klaasist ja portselanist laborinõu, näitusel saab neist näha umbes 150.

Peale näituse saab TÜ ajaloo muuseumi kodulehel www.ajaloomuuseum.ut.ee tutvuda samasisulise virtuaalnäitusega. VirtuaalStuudio abiga koostatud näitus aitab nii kooliõpilastel kui ka kõigil keemiahuvilistel laborinõusid tundma õppida.

 


Sirje Sisask

 

Muuseumi eestvõttel on ühtlasi võimalik osaleda keskastme ja gümnaasiumiõpilastele mõeldud haridusprogrammis „Ettevaatust, klaas!”: keemiahuvilised noored saavad ise toimetada laborinõudega, õppida tundma laborinõude otstarvet ning teha huvitavaid katseid, selgitatakse ka keemialaborites kehtivaid ohutusnõudeid. Täpsem info aadressil www.ajaloomuuseum.ut.ee või Sirje.Sisask@ut.ee.

Näitus on lahti 27. märtsini 2011. Näituse teostumisele aitas kaasa hasartmängu nõukogu.


 

  

Geoloogia huvipäev

TÜ loodusmuuseum ootab geoloogia huvipäevale järgmisel laupäeval, 25. septembril.

Väljasõit Virumaale on Tartust Vanemuise 46 eest kell 9. Käiakse Tamsalu lubjapargis, Porkuni paemuuseumis ja Aseris. Tagasi Tartus ollakse hiljemalt kell 20. Juhendaja on geoloog Tõnu Pani. Üritus on tasuta, seda toetab KIK.

TÜ loodusmuuseum

 

    

Septembri lõpp Tallinna botaanikaaias

23. septembril korraldatakse Tallinna botaanikaaias (TBA) selle aasta viimane teemapäev, kus antakse ülevaade ettevalmistustest talveks ja kevadeks. Üritus toimub Palmimaja õppeklassis. TBA pileti ostjad saavad teemapäeval osaleda tasuta.

24. septembril on ka TBA-s teadlaste öö üritused, vt. http://www.tba.ee/index.php?lang=est&main_id=2&id=359.

30. septembril on TBA selle hooaja viimane avatud uste päev, mille raames tehakse kaks tasuta giidiga ekskursiooni algusega kell 14 ja 18. Ekskursioonid toimuvad iga ilmaga. Kell 15 on võimalik kõigil osaleda helmehaldjas.ee õpitoas kõrvarõngaste valmistamisel, osalustasu on 35 krooni.

25.–30. septembril saab vaadata näitust „Sügisande aiast ja põllult”.

Näha saab Eesti tippspetsialistide kasvatatud teravilju, köögivilju, õlikultuure, õunu jm. aia- ning põllusaadusi. Loomulikult on näitusel võimalik tutvuda ka väljapanekuga kartulist, ühest eestimaalaste lemmiktoidust. Peetakse tutvustavaid ning nõuandvaid loenguid. Lapsed võivad nädalavahetusel osa võtta kartuliteemalistest mängudest ja viktoriinist. Näitus valmib koostöös Eesti maaviljeluse instituudi, taimetehnoloogia uurimiskeskuse, Jõgeva sordiaretuse instituudi ning Saare-Tõrvaaugu aiandiga.

Lisainfo TBA botaanikaaia kodulehelt: www.tba.ee.

TBA

 

  

 

Mulluse jäätmetekke vähendamise nädala auhind (foto: Maris Sepp / www.keskkonnaamet.ee)

 

Kuidas elada võimalikult jäätmevabalt

Paljudes Euroopa riikides on 20.–28. novembril jäätmetekke vähendamise nädal, mille eesmärk on tutvustada tegevusi, mis aitavad jäätmeid vältida ja vähendada, ning rõhutada jäätmetekke vähendamise positiivset mõju keskkonnale.

Tänavune jäätmetekke vähendamise nädal on juba teine. Avakampaania korraldati aasta tagasi ja oli esimese korra kohta üliedukas: osales 10 Euroopa riiki ning nädala jooksul korraldati 2672 ettevõtmist. Sel aastal osaleb juba 15 riiki üle Euroopa.

Möödunud aastal korraldas Eestis jäätmenädalal üritusi kuus asutust. Keskkonnaamet sai Brüsselis Euroopa jäätmetekke vähendamise nädala auhinnatseremoonial ka auhinna. Võidu tõi koolidele mõeldud prügivähendamise õppeprogramm „Ferda vähendab prügi”, mille maskott on sipelgas Ferda.

Lähem info jäätmetekke vähendamise nädala korralduse ja möödunud aasta ürituste kohta saab võrgupaikadest www.envir.ee/jaatmenadal ja www.ewwr.eu.

Keskkonnaministeerium

 
  
 

ITrotid kutsuvad

27. septembril peetakse uue meedia visioonikonverents.

Korraldajad kinnitavad: „IT-rotid on kandnud ideed: katsetada, mis juhtub, kui nüüdisaegsele tehnoloogiale pookida juurde vana meedia kogemus. Näiteks veebiülekannet tehes võiks ikka heebli taga olla asjatundja, mis siis, et tegu ainult mõne nupuga manipuleerimises. Ka veebitekst peaks olema keeleliselt korrektne jne.”

Konverents toimub rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis ja algab kell 10. Esinejate seas on Toomas Tuul, Rein Maran, Tauno Makke, Aarne Ruben, Andres Toodo, Urmas Lett, Kalev Rattus, Tõnu Samuel ja Artur Grönström.

Päeva lõpetab arutelu „Kuhu uus meedia liigub?”, arutelu ohjavad Tiit Lepik ja Kaido Einama

Kõik osalejad saavad endale videosalvestuse. Kaasa aitavad looduskalender.ee, Viru Folk, Avision, Sonictest, IgorExa, Looduse Omnibuss ja teised. Osavõtutasu ühele inimesele koos käibemaksuga on 600 krooni (ei sisalda toitlustamist).

Info ja registreerimine: ITrotid OÜ juhataja Tiit Lepik (www.itrotid.ee/node/25, tiit@itrotid.ee, 5199 2928, 601 0704, MSN: tiit20@hot.ee, Skype: tiit20).

Loodusring

 

    

Kooki moosiga

Järgmisel laupäeval, 25. septembril kell 14 algab Mäetaguse rahvamajas moosi- ja pannkoogipidu „Mäetaguse moos 2010”.

Selguvad tublimad moosikeetjad ja parimad purkide kaunistajad, moose hindavad oma ala tipud. Valmib valla suurim pannkoogitort. Maitseelamuse saavad kõik osalejad.

Tunnustatakse ka fotovõistluse „Suveaeg Mäetaguse vallas” võitjaid.

Korraldajad ootavad moosipurke rahvamajja hiljemalt 24. septembriks.

www.maetagusevv.ee

 

  

 

Eeloleval kolmapäeval, 22. septembril on traditsiooniline autovaba päev.



 


MAAILMAST

 


Foto: NGN 


Prügiküttel prügiautod

USA jäätmekäitlusfirma Waste Mangment on koostöös Saksa maagaasitöötluskompaniiga Linde suutnud luua omamoodi „kinnise tsükli”, kus prügiveoautode kütuseks on prügist toodetav gaas.

Californias San Francisco lähedal Altamonti kanjonisse rajatud prügilasse öeldakse olevat ladestatud 91 meetri paksune jäätmekiht, kokku 45 miljonit tonni. Heitmete orgaaniline osa puidust toidujäätmeteni muutub bakterite toimel metaaniks. Altamonti prügi suutvat bakteriasurkonda elus hoida ja metaani toota veel 30 aastat.

Kuni praeguseni põletatakse veel paljudes Ameerika prügilates tekkiv jäätmegaas lihtsalt ära; alates 1980-ndatest on siiski üha rohkem rajatud selle gaasi toitel töötavaid väikesi elektrijaamu. Altamonti jõujaama võimsus on 6,5 megavatti ja see suudab elektriga varustada 8000 majapidamist.

Aga nüüd on astutud suur samm edasi. Koostöös Saksa gaasifirmaga Linde hakati 2003. aastal välja töötama Alaska ja Siberi maagaasiväljadel töötavate seadmete väikest koopiat, mis vedeldaks metaani. Jäätmetest välja pumbatavas gaasis on metaani umbes pool, ülejäänu on kompleksi juhi Ken Lewisi sõnul „prügilaparfüüm”. Aga lisaks haisvatele osistele on segus ka süsihappegaasi, lämmastikku, väävlit ja muud.
See osa eraldatakse ja põletatakse hiigelkorstnas. Metaan jahutatakse aga –162 kraadini ja hoitakse suurte termoste moodi mahuteis, kust see veetakse siis spetsiaalsesse tanklasse. Seda kütust kasutavad mitme California linna, näiteks Oaklandi, Long Beachi ja El Canjoni prügiveoautod. Altamonti kompleksi energiaallikaiks on osalt päike, osalt aga prügimäe jõujaamas toodetav elekter.

Muidugi ei saa selliseid vedelgaasivabrikuid rajada mis tahes prügilatesse: need peavad olema küllalt suured ja sobivate tingimustega, et asi ennast ära tasuks. Aga Ken Lewisi arvates on tuhandete Ameerika prügilate seas sadu, kus seda tehnoloogiat oleks otstarbekas rakendada.

National Geographic News

 

   


Looduskaitsjad avastasid kolooniast 3 surnud täiskasvanud madeira tormilindu ja 25 pesapoega. Foto: Parque Natural da Madeira / BirdLife

 

Metsapõlengu tõttu on hukkunud hulga haruldasi tormilinde

Madeira tormilind (Pterodroma madeira) on Euroopa suurimas hukuohus merelind ja ka üks kogu maailma haruldasemaid linnuliike, kes pesitseb vaid Madeira järsakurohke keskmassiivi üksikutel eenditel.
Paarkümmend aastat tagasi oli liik täiesti hukuohu serval: säilinud oli vaid mõnikümmend pesitsuspaari. Esmajoones Madeira looduspargi
PNM
ja Portugali linnukaitseühingu SPEA 20 aastat väldanud pingutustega on asurkond suurenenud 80 paarini.

Paraku tabasid suvel Madeira paljudes paikades möllanud maastikupõlengud augusti keskel ka tormilindude elupaika ajal, kui enamik poegi oli veel pesaurgudes. Kohe, kui pinnas oli põlengu järel veidi jahtunud, käisid PNM töötajad olukorraga tutvumas. Pilt oli katastroofiline: leiti 25 hukkunud noor- ja 3 täiskasvanud lindu; pesakoobastes oli vaid 13 elusat poega. Seega hukkus tänavusest võimalikust juurdekasvust kaks kolmandikku. Peale selle oli tuli kahjustanud ka pinnast ja kiirendanud erosiooni, nii et mitu pesakoobast on hävinud.

Linnukaitsjad on rakendanud kõikvõimalikke meetmeid, et ellujäänuid aidata: eemaldanud laibad, kindlustanud urud, paigutanud rottide püügiks peibutuslõksud, eemaldanud põlenud puud ja põõsad, et öösiti poegi toitvad vanalinnud ei saaks nende vastu põrgata. Kümmekond päeva hiljem võidi ka veidi rõõmu tunda: vanalinnud toitsid kõiki allesjäänud poegi ja need jätsid seirajaile igati tragi mulje.

Pikemas plaanis on kavas katta ala erosioonivastase materjaliga ja ehitada teiste merelindude puhul hästi talitlevaid kunstlikke pesaurge, üritada taastada piirkonna taimestik. Selleks oodatakse kogu maailmast abi; vt. www.justgiving.com/zinos-petrel-disaster.

BirdLife

 

  

 

Foto: MNN.com

Orgaaniline golfiväljak

Pole saladus, et kenasti siledad ja rohelised golfirajad on enamasti sellise näo saanud üsna hirmuäratava hulga pestitsiidide ja muude kemikaalide toel.

Massachusettsi osariigi golfiklubi The Vineyard Golf Club kinnitab aga, et neil on Ühendriikide ainus tõesti orgaaniline golfiväljak, kus ei kasutata ühtegi mürkainet. Umbrohtu tõrjutakse keeva veega, kahjureile on leitud bioloogilised tõrjujad, pesukarusid ja teisi tuhnijaid hoiavad eemale püünised jne.

Klubi tegevjuht Jeff Carlson olevat sellise raske ja isegi mitte kõigi keskkonnakaitsjate aktsepteeritud tee valinud isiklike kurbade kogemuste tõttu: elavhõbedat sisaldavad fungitsiidid olevat hõrendanud ta oma abikaasa soengut.

MNN.com

   



 

SEPTEMBRIVAATEID  PEIPSIVEERELT



Pildistatud Raereiside Peipsiääre-retkel 11. septembril.

  


Kallaste: Peipsi vesi püsib kõrge, …

  


… kaldapääsukeste pesaurud on aga jäänud tühjaks.

  


Esimene sügiskuld ja …

  


… -puna.

  


Talveks valmis, 1: karakatitsa ehk kummijuku.

  


Alatskivi: lossifassaad on nüüd säravvalge …

  




… ja sisemus niisama hästi kui valmis.

  


Kasepää: on aeg punuda …

  




… ja müüa palmikuid.

  


Talveks valmis, 2.


 






Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012