UUDISTAJA  II
08. oktoober  2010

---

 

 

Allikas: http://loodusmuuseum.dyndns.org

 

Retk sammalde maailma

Sel kolmapäeval avati Tallinnas Eesti loodusmuuseumis näitus „Samblad”, mida saab vaadata 7. novembrini.

Sammalde maailm on väga mitmekesine. Hoolimata väikesest kasvust on samblad sisult suured: nad ei vaja kasvamiseks mulda, jäävad ellu ka pikka aega veeta olles ja altpoolt kõdunedes sirguvad samal ajal tipust edasi.

Samblanäitusel saab nende põnevate taimede eriilmelisust uurida ka mikroskoobiga. Seda, et samblaid kasvab eri kasvupindadel ning igasugustes niiskus- ja valgusoludes, näitavad paljud Eesti loodusest kogutud liigid. Sammalde üleilmse leviku tutvustamiseks on välja pandud Arktikast ja troopikast kogutud liike. Sammalde paljunemist illustreerivad suuremõõtmelised fotod.

Näitus on järjekordne rahvusvahelise elurikkuse aasta üritus muuseumis, seda toetab KIK. Huvilised saavad tellida nii eesti- kui ka venekeelse näitust tutvustava muuseumitunni (641 1739, 641 1740, tiiu@loodusmuuseum.ee).

Eesti loodusmuuseum

 

---

   

Järjekordsed huvipäevad TÜ loodusmuuseumis

Tartu ülikooli loodusmuuseumi rabaelustiku huvipäev on 15. oktoobril.

Kell 9.30 sõidetakse Tartust Vanemuise 46 eest Endla Männikjärve rabasse; juhendavad Külli Kalamees ja Kaili Orav.

Muuseum geoloogia huvipäev on 17. oktoobril.

Väljasõit Vanemuise 46 eest kell 9.30 Kagu-Eestisse marsruudil Tsõõrikmäe-Ilumetsa-Vastseliina. Tagasi Tartusse jõutakse hiljemalt kell 19. Juhendab geoloog Tõnu Pani.

Mõlemal korral tuleks endal kaasa võtta söök ja jook.

Huvipäevad on tasuta, neid toetab KIK. Info ja eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee või telefonil 737 6076.

TÜ loodusmuuseum

 

---

   

Loenguid lindudest

Järgmisel kolmapäeval, 13. oktoobril algavad taas Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) ettekandeõhtud „Ülikoolid ühingusse!”, kus ülikoolides tegutsevad ornitoloogid ja üliõpilased räägivad oma värskematest tegemistest ja avastustest.

Ettekanded on lihtsas keeles ja värvika pildimaterjaliga. Ettekandeid peetakse üle nädala kolmapäeviti Tartus Baeri majas (Veski 4) algusega kell 19 ja need kestavad kuni poolteist tundi. Täpsemat teavet saab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.

Esimese loengu „Ja siis veel need põllulinnud…” peab Jaanus Elts Tartu ülikoolist.

EOÜ

 

---

   

Õppimine seob põlvkondi

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV SA) kutsub huvilisi homme, 9. oktoobril täiskasvanud õppija nädala TÕN raames õppematkale „Vapramägi läbi legendide ja esivanemate pärimuste”.

Õpperetkel uuritakse looduses leiduvat esivanemate tarkuste, arvamuste ja tõekspidamiste toel. Vestetakse tekkelugusid, muinasjutte ja lugusid elust endastki. Ühtlasi mängitakse mänge ja lahendatakse mõistatusi.

Kogunetakse kell 11 Vapramäe ülemises parklas. Õppematkale mahub 25 osavõtjat, vajalik on kindlasti registreeruda (5560 0769).

Õppematk on tasuta, retkejuht Mare Linnamägi.

Vt. lisainfot TÕN kohta http://www.youtube.com/watch?v=lRTswvC8NA8 ja www.andras.ee.

VVV SA

 

---

   

Tartu keskkonnabuss viib Märjamaale

Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) kutsub kõiki laupäeval, 16. oktoobril tudengipäevade raames Märjamaale taaskasutatavatest materjalidest ehteid valmistama (juhendab Liina Rees) ja matkama Mukri raba matkarajal.

Väljasõit on kell 9 TKKHK eest (Kompanii 10), tagasi on plaanis jõuda kella 20 paiku.

Registreerimine kuni 14. oktoobrini telefonil 736 6120 või e-posti aadressil info@teec.ee. Osalustasu 50 krooni saab tasuda bussis.

Keskkonnabussi ekskursioone toetab KIK.

TKKHK

  

Umbes 150 kilomeetrit Budapestist edelas Ajka lähedal paiknev jäätmehoidla enne õnnetust.

Kassidel ja teistel loomakestel polnud sisuliselt mingit pääsemisvõimalust.

Allikas: Eartworks / Spiegelonline

Earthworks: metallitootjad on vastutustundetud

Maardlaarendustest inimestele ja keskkonnale tulenevaid ohte käsitlev USA keskkonnaorganisatsioon Earthworks avaldas 5. oktoobril pressiteate Ungaris aset leidnud katastroofi kohta.

Miljoneid tonne mürgiseid metallitöötlusjäätmeid koos hoidnud tamm purunes ja ligi 40 ruutkilomeetrit kattus paksu punase mürgise mudaga. Esialgu teatati neljast hukkunud ja vähemalt 120 vigastatud inimesest. Leke ohustab mitut jõge, sealhulgas Doonaud.

Earhtworks’i rahvusvaheliste kampaaniate direktor Payal Sampat meenutab varasemaid analoogseid õnnetusi, esmajärjekorras Rumeenias Baia Mare kullakaevanduses 2000. aastal juhtunut, kui Tisza jõkke valgus 100 000 kuupmeetrit tsüaniidi sisaldanud jäätmeid, ning kinnitab, et kaevandused ja metallitöötlusettevõtted ongi paljudes paikades suurimad ja ohtlikemad saastajad, kuna nende jäätmehoidlaisse on ladestatud päratu kogus enamasti väga mürgiseid olluseid. Need sisaldavad sageli raskmetalle, arseeniühendeid, tsüaniide jmt. Ometi on sageli tegemist lahtiste hiiglaslike mahutitega. Või mis veel hullem: jäätmed lastakse mõnelgi juhul lihtsalt kuhugi looduslikku veekogusse.

Sampat kordab veel kord hoiatusi, mida juba varem on lausutud Rumeeniasse rajatava Rosia Montana kompleksi kohta: eksperdid on rõhutanud planeeritava tohutu jäätmehoidla ohtlikku asendit tihedasti asustatud piirkonnas.

Earthworks / Uudistaja

Fotod veebilehelt nobelprize.org

Selguvad järjekordsed Nobeli preemiate saajad

Täna hommikuks on teada tänavused nobelistid neljal alal, täna kuulutakse välja rahu- ja esmaspäeval majanduspreemia laureaat.

Robert Edwards. Foto: Sheikh Hamdan Bin Rashid Al Maktoum

Esmaspäeval, 4. oktoobril teatati, et Karolinska instituudi Nobeli-komisjon on meditsiini alal seekord esile tõstnud 1925. aastal Manchesteris sündinud Briti teadlase Robert G. Edwardsi „in vitro viljastamise arenduse eest”. Läinud sajandi 50-ndatel alustatud kunstliku viljastamise uuringud viisid esimese katseklaasilapse sünnini 25. juulil 1978. Nii sai võimlikuks saada järeltulijaid ka viljatuiks peetuil. Nüüd on sel moel ilmale tulnud umbes neli miljonit inimest, kellest paljudel endal on lapsed.

  
Andre Geim.                                                      Konstantin Novoselov.

Foto: Sergeom, Wikimedia Commons.                  Foto: Manchesteri ülikool

Kaks järgmist preemiat, teisipäeval avalikustatud füüsika- ja kolmapäeval teatatud keemiaauhinna määrab traditsiooniliselt kuninglik Rootsi teaduste akadeemia.

Füüsikas leidis seekord tunnustust värske teadussaavutus: imeõhuke, rohkete kasutusvõimalustega materjal grafeen. Selle avastajad on Vene päritolu, aga Manchesteri ülikoolis töötavad Andre Geim (sünd. 1958 Sotšis) ja Konstantin Novoselov (1974, Nižnij Tagil). Grafeen kujutab endast ainult ühe aatomi paksust süsinikukilet, mis juhib suurepäraselt elektrit ja soojust, on peaaegu läbipaistev, samas aga ülimalt tihe. Mehed on koostööd teinud pikki aastaid: Geim oli Novoselovi juhendaja veel siis, kui viimane tegi Hollandis oma doktoritööd. Mõlemad saavad poole preemiasummast, 10 miljonist Rootsi kroonist.

Pole just tavaline, et nobelistiks saab alles 36-aastane teadlane. Siiski pole Novoselov kaugeltki noorim seniste laureaatide pikas reas: 1915. aastal sai koos isaga füüsikaauhinna 25-aastane Lawrence Bragg.

  
Akira Suzuki                                                    Richard Heck

Foto: Hokkaido ülikool                                       Foto: Delaware ülikool

Ei-ichi Negishi.
Foto: Purdue ülikool

Keemias läheb preemia nagu mullugi jagamisele kolme uurija vahel. Selle saavad võrdsetes osades jaapanlased Akira Suzuki (sünd. 1930) ja USA-s töötav Ei-ichi Negishi (1935) ning ameeriklane Richard F. Heck (1931) tööde eest pallaadium-katalüüsitud ristkondensatsiooni alal orgaanilises sünteesis.

Eile selgus kirjanduspreemia saaja: Peruu kirjanik Mario Vargas Llosa.

Kuningas Carl XVI Gustaf annab preemiad tavapäraselt üle Alfred Nobeli surma-aastapäeval 10. detsembril Stockholmi kontserdimajas.

nobelprize.org / Uudistaja

Ig Nobel’id juba jagatud

Nagu ikka, andis teadushuumori ajakiri Annals of Improbable Research „päris” Nobeli preemiate väljakuulutamisele eelnenud nädalal välja nn. libanobelid ehk Ig Nobel’id tobedate teadustööde eest, mille tulemused on ometi avaldatud tõelistes teadusajakirjades.

Juba kahekümnendat korda jagatud auhindadest saab ülevaatliku kokkuvõtte näiteks Villu Päärti artiklist TÜ teadusuudisteportaalis Novaator võrgupaigast
http://www.novaator.ee/ET/veider_teadus/vandumine_aitab_valu_vastu_ameerika_maed_vahendavad_astmahooge/.

Vt. ka http://en.wikipedia.org/wiki/Ig_Nobel_Prize, muu hulgas preemia nime päritolu kohta.

Novaator/Uudistaja

Linnatranspordi kümme käsku

Võrgupaigast http://itdp.org/documents/2010-OurCitiesOurselves_Booklet.pdf saab alla laadida ingliskeelse trükise, milles transpordiasjatundjad Jan Gehl ja Walter Hook nimetavad kümme linnatranspordi põhimõtet.

Nende järgimine aitab autorite kinnitusel „linnadel New Yorgist Nairobini” hakkama saada kiire elanike arvu suurenemise ja kliimamuutuste proovikividega, kaotamata samas konkurentsivõimes. Põhiline on see, et transpordiprobleeme ei tohi lahendada linnakujundusest eraldi, vaid pigem selle olulise osana. „Esikohal peab olema inimene,” kinnitab Gehl.

Raamatuke on praegu New Yorgis avatud transpordi- ja arengupoliitika instituudi ITDP näituse Our Cities Ourselves („Meie linnad ja meie ise”) omamoodi selgroog.

ITDP