UUDISTAJA I
05. november 2010
Saadame Uudistaja jälle kahes osas
OKTOOBRIST NOVEMBRISSE
Kahe nädala tagusest viimasest Uudistajast möödunud aeg on pakkunud üpris mitmepalgelist ilma. Kõige sajusem oli ilmselt 22. oktoober, mil mõneski paigas sai maa korraks ka (vesiselt) valgeks. Järgnenud nädalast jäi kena päikesepaistega meelde 27. oktoober ning punkti pani viinakuule samuti üpris päikeserõõmus nädalavahetus.
Tunde järgi võinuks arvata, et oktoobergi oli tavalisest soojem, aga võta näpust: EMHI arvutused näitasid hoopis pikaajalisest keskmisest veidi jahedamat (5,2° vs. 6,3°) ning sajuvaesemat (51 mm vs. 70 mm) ilma.
22. oktoobri ennelõuna, selle sügise esimesed valgemaatunnid Tartus.
23. oktoober: päikeselaigupäev kesk (vihma)pilveaega.
30. oktoober: päike paneb lõõmama viirpuu ...
... ja kikkapuu viljad.
4. november: “vahelduv pilvisus, kohatised sademed ja tugev edelatuul” – kord piserdab vihma, kord piilub pilvelaugude vahelt silmanurgast päike.
UUDISTAJA SOOVITAB
 
EESTI UUDISEID
Professor Andres Metspalu jäljed …
… vast avatud Tartu Teerajajate alleel
Andres Metspalu valiti Tartu teerajajate sekka
22. oktoobril võeti Tartu Tasku ärikeskuse kõrval kate Teerajajate allee neljalt esimeselt pronksi astutud jäljepaarilt.
Kolm astujat valis välja žürii rahvalt laekunud ettepanekute alusel, neljas selgus internetihääletusel Tartu Postimehe veebilehel. Esimese sammuja au pälvis žüriilt Tartu Vaim, tema järel astuvad teenekas näitlejanna Herta Elviste ning „peaga linnale” kohaselt ka üks mees hariduse ja teaduse valdkonnast: Tartu ülikooli professor, Eesti geenivaramu eestvedaja Andres Metspalu. Rahvas valis oma lemmikuks veel ühe näitleja – Hannes Kaljujärve.
Uudistaja
Fotosid „Teadusrikkuse levialast”
28.–29. oktoobril Tallinnas Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses peetud teadusmeedia konverentsil „Teadusrikkuse levialas” osales paarsada huvilist: teadlasi, ajakirjanikke, pressiesindajaid, üliõpilasi, õpetajaid.
Konverents oli järg kahe eelmise aasta konverentsidele, mis kandsid nimetusi „Teadus – tumm või tummine?” ja „Bermuda kolmnurk”. TeaMe programmi raames peetud konverentsi korraldasid Eesti rahvusringhääling, Eesti teadusajakirjanike selts ja sihtasutus Archimedes.
Viiest põhiettekandest kahe autorid olid välismaalt: Patricia Fernandez de Lis Hispaaniast ja Alexander Gerber (fotol) Saksamaalt. Veel esinesid Mart Väljataga, Jüri Allik ja Andi Hektor.
Konverentsi esimese tööpäeva ennelõunal polnud saalis kuigi palju vabu kohti.
Need kaks kuulajat, Erik Puura (vasakul) ja Tiit Kändler, pidasid mõlemad ka lühiettekande. Üldse oli lühiettekandeid kaheksa; veel esinesid Evelin Loit, Andres Luure, Salme Rannu, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Andres Saag ja Peep Nemvalts.
Märkmeid teeb Ülo Vooglaid.
Hetk rühmatööst (kummalgi päeval oli võimalik valida nelja rühmatöö hulgast meelepärane) …
… ja järjekordse rühmatöö kokkuvõttest.
Rein Veskimäe pälvis teadusajakirjanduse elutööpreemia
Konverentsi „Teaduse levialast” pidulikumad hetked olid 28. oktoobri pärastlõunal, kui anti kätte tänavused teaduse populariseerimise auhinnad. Kuues kategoorias oli auhindadele esitatud kokku 37 kandidaati, nii üksikisikuid kui ka kollektiive.
Rein Veskimäe
Kõige olulisema auhinna, elutööpreemia (60 000 krooni) pälvis Rein Veskimäe, kes on 43 aastat töötanud ajakirja Horisont reaalteaduste toimetajana ning koostanud ka mitu suure tunnustuse pälvinud aimeraamatut. Veskimäe konkurendid elutööpreemiale olid Hergi Karik Tallinna ülikoolist ja Olev Saveli Eesti maaülikoolist.
Teistes kategooriates anti välja peapreemia 30 000 ja ergutuspreemia 5000 krooni.
Priit Ennet
Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise alal audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil (seitse nominenti) osutusid valituiks Eesti interaktiivse ajalookeskuse HISTRODAMUS idee autor Jaanus Vihand ja Eesti rahvusringhäälingu teadusajakirjanik, teadusajakirjanike seltsi eestvedaja Priit Ennet (ERR saatesari „Teaduse helisõnastik” ja selle peegeldused ERRi portaalis ning sotsiaalvõrgustikus Facebook).
Tiit Kändler
Kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil” (seitse nominenti) pälvis peapreemia Tiit Kändler, kellelt on aastail 2009 ja 2010 ilmunud lausa neli aimeraamatut; ergutuspreemia võitis „Maailma ravimtaimede entsüklopeedia” autor Ain Raal.
Tegevuste eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel (13 nominenti) hindas žürii kõige tähelepanuväärsemaks „Energia avastuskeskuse virtuaalse poolkuppelplanetaariumi avamise ning tegutsemise 2009. aastal”, avastuskeskuse juhataja on Kertu Saks. Ergutuspreemia sai TÜ teaduskooli matemaatikavõistlus „Känguru” (projektijuht Raili Vilt).
Parimaks teadust ja tehnoloogiat populariseerivaks teadlaseks, ajakirjanikuks või õpetajaks valiti kolme nominendi seast Energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer, ergutuspreemia sai Palupera põhikooli direktor Svetlana Variku.
Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel (neli nominenti) olid žürii hinnangul loodusobjektide interaktiivsed määrajad internetis ja nutitelefonides (töörühma juht Tiina Randlane), ergutuse sai TÜ raamatukogu (direktor Martin Hallik) e-kursus gümnasistidele „Infopädevus ehk miks Google’ist ei piisa”.
Kandidaate hindas seitsmeliikmeline žürii akadeemik Peeter Tulviste juhatusel. Veel olid žüriis Tiina Kangro, Terje Tuisk, Maarja Kruusmaa, Aleksei Turovski, Veiko Karu ja Taivo Raud.
Neljandat korda välja antavat auhinda rahastab haridus- ja teadusministeerium, selleaastane auhinnafond oli kokku 235 000 krooni.
Vt. lähemalt http://archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=391.
Archimedes / Eesti teadusajakirjanike selts
Algab kiirgusallikate tasuta äraandmise kampaania
Keskkonnaministeerium alustas 25. oktoobril kampaaniat, mille käigus korjatakse kokku vanad suitsuandurid, mida ei kasutata enam eesmärgipäraselt, ja muud radioaktiivsed seadmed, millel pole omanikku.
„Eestis võib siiani inimeste kodudest ja töökohtadest leida selliseid seadmeid, mis ühel või teisel viisil sisaldavad radioaktiivseid elemente,” ütles keskkonnaministeeriumi kliima ja kiirgusosakonna peaspetsialist Evelyn Pesur. „Üldiselt on tegemist mitukümmend aastat vanade suitsuandurite või fluorestseerivate käekellade, lennukite pardanäidikute ja muude pimeduses helendavate mõõteriistadega,” märkis Pesur. „Tervelt need seadmed inimese tervisele ja keskkonnale ohtu ei kujuta, kuid kuna alati on võimalus nende purunemiseks, siis tuleks need ära anda.”
Mõnikord leitakse Eestist ka väga suure aktiivsusega kiirgusallikaid, mille olemasolust ei olda teadlik. Põhjus on kõige sagedamini see, et Eesti taasiseseisvumise järel lõpetas mitu kiirgusallikaid kasutanud tööstusettevõttet oma tegevuse või need erastati. „Oli juhuseid, kus ettevõtte ostnud inimesed ei olnud teadlikud seal leiduvatest kiirgusallikatest ja nii sattusid need vanametalli või lammutusprahi hulka,” ütles Pesur. Kui lammutuspraht on kallatud lihtsalt metsa alla, võib inimeste elu- ja tööpaikades ning ka lihtsalt looduses siiani leiduda ohtlikke kiirgusallikaid.
Võimalikest kiirgusallikatest tuleb kuni 1. detsembrini teavitada radioaktiivsete jäätmete käitlejat aktsiaseltsi A.LA.R.A., tööpäeviti 9–17 telefonidel 6716 307, 555 63851 või e-posti teel kairi.tanavsuu@alara.ee.
Teavitajaga võetakse ühendust ning lepitakse kokku aeg, millal A.L.A.R.A. töötajad tulevad ohutustamist vajavat kiirgusallikat ära viima: ise ei tohi kiirgusallikat transportida.
Keskkonnaministeeriumi teist aastat järjest korraldatava kampaania käigus saab kiirgusallikaid üle anda tasuta.
Seda, milliseid kiirgusallikaid kogutakse ning kuidas need välja näevad, saab teada hiljuti valminud juhendmaterjalist „Leitud kiirgusallikatest teavitamine”, mis on kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel http://www.envir.ee/1144314.
Keskkonnaministeerium
Igal viiendal kontrollimisel tuvastatakse eksimusi
Keskkonnainspektsioon teatas 26. oktoobril, et on tänavu üheksa kuuga registreerinud 1955 keskkonnaõigusrikkumist. Kontrollimisi on samal ajal tehtud ühtekokku 9796, mis näitab, et keskmiselt igal viiendal kontrollimisel on leitud eksimus.
Eluta looduse poolel (jäätmed, kemikaalid, kiirgus, maapõu, pakend, vesi, välisõhk) on rikkumisi avastatud keskmiselt igal üheksandal, eluslooduse poolel (mets, jaht, loomastiku ja taimestiku kaitse, ranna- ja kaldakaitse) igal seitsmendal kontrollkäigul.
See-eest kalapüügil on eksimusi avastatud igal neljandal kontrollimisel. Endistviisi on siin üks suuremaid probleeme ebaseaduslikult, ilma nõutava tähistuse ja märgistuseta püügile seatud püügivahendid.
Üheksa kuu kokkuvõttes ongi rikkumiste arvu järgi esikohal kalapüügivaldkond 1205 eksimusega; järgnevad jäätmevaldkond 168 ja metsavaldkond 149 rikkumisega. Kõige suurem arvestuslik keskkonnakahju ehk 6,8 miljonit krooni on tekitatud maapõuekaitse nõuete rikkumistega. Sellele järgnevad kalapüügivaldkond, kus kahjusumma on umbes 0,5 miljonit, ning metsakaitse valdkond (0,36 miljonit krooni).
Maakondadest on üheksa kuuga enim rikkumisi registreeritud Harjumaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal, kus on kindlaks tehtud vastavalt 296, 282, 247 ja 245 rikkumist.
Keskkonnainspektsioon
Jõed avatakse kaladele
Keskkonnainvesteeringute keskuses lõppes taotlusvoor, kus oli võimalik taotleda toetust vooluveekogude seisundi parandamiseks. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatavasse vooru laekus 12 taotlust, mille toetussoov on üle 140 miljoni Eesti krooni. Vooru eelarves on toetusteks ette nähtud 50 miljonit krooni, rahastusotsuseid on oodata uue aasta märtsiks.
Laekunud taotlustest üheksas soovitakse rajada kalatreppe ja avada kaladele liikumisteid, ülejäänud kolm on jõgede ja järvede seisundi parandamisega seotud projektid. Enamik taotlejaid on MTÜd, aga taotlusi on saatnud ka kohalikud omavalitsused ja äriühingud. Lõppenud taotlusvoor on esimene, kus sai taotleda toetust veekogude tervendamiseks.
Üks Eesti vooluveekogude probleem on nii inim- kui ka loodustekkelised paisud, mis mõjutavad veekogu seisundit, muutes näiteks kiirevoolulise jõelõigu seisva veega veekoguks või takistades kalade liikumist kudemispaikadesse. Lisaks mõjutab vooluveekogu piiramine paisuga ka veekogus olevat veehulka ning selle temperatuuri, mis võib panna vetikad vohama ja veekogu kasvab kinni. Lõhejõgedel on umbes 150 paisu, millel tuleb 2013. aastaks tagada kalade vaba liikumine. Kõigil teistel paisudel tuleb kalade vaba liikumine tagada hiljemalt aastaks 2015, kui seda peab vajalikuks eksperthinnang.
KIK
Keskkonnaministeerium on taas uudiskirja veebi pannud
Keskkonnaministeeriumi uudiskirja nr. 3 (november 2010) leiate aadressil http://www.envir.ee/1145717.
Kõiki uudiskirju näete aadressil http://www.envir.ee/1128931.
Keskkonnaministeerium
PANIN TÄHELE
Kas need on siklased ja kilgid? Foto: Toomas Kukk
Kes on grafitil
Loodusajakirja juhatuse liikmed Toomas Kukk ja Indrek Rohtmets märkasid Tallinnas Viru keskuse juures pildil näha olevat grafitit.
Esimese arvates on joonistatud siklasi, teine oletas, et prussakaid. Kinnitust otsiti meie tuntud entomoloogilt, Eesti Looduse kauaaegselt viljakalt autorilt Mati Martinilt Tartu ülikoolist. Martin vastas lakooniliselt: „Huvitav grafiti ja diskussioon. Tumedates loomades näeksin ma pigem siklasi, oranžikates võiks mõne taga olla kas prussaka vastne või pigem kilk sihktiivaliste seast.”
Uudistaja
Varesed tapsid ja sõid siili
Uudistaja sai e-kirja Tartus Tähtvere linnaosas eramus elavalt Priit Vaherilt, mille siin väikeste kärbetega ära trükime:
„Oktoobrilõpu hommikul ca kell 9 vudis mul aias siilike. Nähtavasti algaja, kevadine poeg.
Umbes kell 10 märkasin, et 3–4 varest on tikripõõsa taga ametis millegi nokkimisega. Aegajalt püüdsid ka kolm harakat brigaadiga liituda, kuid peletati eemale. Paarkümmend minutit hiljem oli nokkimisobjekt nihkunud põõsa tagant välja ja silm seletas hommikust siilikest. Otsustasin sekkuda. Kahjuks oli hilja: siilike oli juba surnud.
Ajagraafik ei võimaldanud kohe korjust matta. Paar tundi hiljem koju naastes nägin, et vareslaste jõuk oli ikka aias ametis: endiselt kolm varest ja kolm harakat. Viimaseid eriti löögile ei lastud.
Märkasin huvitavat efekti. Kui vaatlesin seltskonda läbi teise korruse akna (praktiliselt nägu vastu klaasi), ei pööratud mulle mingit tähelepanu. Kui laskusin alakorrusele ja vaatlesin seisu teadlikult paari meetri kauguselt akendest, lahkusid varesed kohe. Ära nägid! Harakad jätkasid muretult orgiat. Efekti õnnestus korrata kolm korda.
Päeva lõpuks oli seltskond lahkunud. Järgmisel päeval leidsin orgiapaigast paarikümne meetri kauguselt parkimiseelse seisundini puhastatud okaskasuka ja ca 60 cm soolikajupi.
Hitchcock oleks inspireerunud, kui „Linnud” poleks juba kirjutatud.”
Võib olla oskab keegi Uudistaja lugejatest kommenteerida või tuua samalaadseid näiteid?
Uudistaja
KOMMENTAARITA
Haridus- ja teadusministeeriumi kingitus rahvusringhäälingule: emakeelne gloobus. Üleandja minister Tõnis Lukas, vastuvõtja ERR juhatuse esimees Margus Allikmaa.
Meelelahutusteadus
Teadusmeedia konverentsi „Teaduse levialas” avamisel said ajakirjanikud otse rahvusringhäälingu kõrgeima juhi Margus Allikmaa suust teada, milline peab olema ERR-s tele-eetrisse sobiv teadussaade: ilmtingimata meelelahutuslik ja tooma ekraani ette vähemalt 60 000 vaatajat.
Sel taustal polnudki ehk üllatav, et „Aktuaalse kaamera”, ETV päeva keskse uudistesaate jaoks polnud piisavalt „seksikas” uudis, et samal pärastlõunal jagati teadusajakirjanikele preemiaid ning anti üle ka elutööpreemia. Väga kurb on see ometi. Rahvusringhääling oli konverentsi peakorraldaja.
Toomas Jüriado
„A’a miks tema veel riides on?”
Sügiseses dieedis olgu rohkesti salatit.
Kas see on kivikakk või lumekakk?
Hea, kui keegi sinu eest hoolitseb!
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
