Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
03. detsember  2010





NOVEMBERIST  DETSEMBRISSE 




Eelmise nädala keskel suure tuule ja tuisuga tulnud lumeaeg on aina hoogu kogunud. Põhja-Eestisse ja saartele jõudsid soojalt Läänemerelt iseäranis priske lumelaariga sajupilved, nii et mõnes vaatlusjaamas tuli maha lausa rekordpaks lumikate (vt. alljärgnevat EMHI sõnumit). Novembrikuu rekordeid sündis ka kõrgrõhkkonna toodud pakasest: ööl vastu esmaspäeva oli mõneski paigas juba üle kahekümne külmakraadi. Nii et kui mullu esimese advendi aegu ladistas vähemalt Tartus vihma, siis tänavu oli kõikjal tore talveilm. Tasub ehk ka meenutada, et kaks nädalat varem, 15. novembril mõõdeti Võrumaal veel 12,4 plusskraadi.
Rekordiliste sooja- ja külmakraadide segadikust rehkendas EMHI kokku, et tänavuse novembri keskmine temperatuur Eestis oli üsna täpselt võrdne pikaajalise näitajaga: vastavalt 1,1° ja 1,3°. Küll oli seekordne sademete hulk tavapärasega võrreldes ligi pooleteisekordne: 94 mm vs. 63 mm.

   


26.11 Jõulukaardimotiiv Tartus Tähtvere pargis

  


27.11 Esimesed jääsaared Emajõel

 

 


28.11 Advendimelu

  




29.11 „Jäälahing” Emajõel: veel lahtisel veel liikuv jää otsib kriginal-raginal teed aina kitsenevate jääkallaste vahel

  


30.11 „Jäälahingu” jäljed

 


Hommikul oli peale päikese taevas ka valepäike. (Vt., mida on valepäikesest kirjutanud Ain Kallis:
http://www.ilm.ee/index.php?42277. Muu hulgas näiteks seda, et inglismannid kutsuvad neid hoopis päikese koerteks.)

  


01.12 Tallinna hanged. Nende vahel ukerdanud tartlasele tõi see lausa alaväärsustunde kodulinna
„lumenappuse” pärast...

  


02.12 Viimased vaba ujumisvee laigud Emajõel.

  


Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik Tartus Tähtvere pargi servas.

 


Novembrikuu ilmarekordid

EMHI avaldas oma võrguküljel www.emhi.ee 1. detsembril tabelid, kus on novembritalves sündinud miinimumtemperatuuri ja lumikatte suurima paksuse rekordid.

Uued novembrikuu minimaalsed õhutemperatuurid on registreeritud järgmistes vaatlusjaamades: Jõhvi -25,9 (30.11, senine novembrikuu madalaim oli -21,9 28.11.1992), Kuusiku -24,3 (29.11, -23,8, 16.11.1951), Lääne-Nigula -21,6 ( 29.11, -18,9, 29.11.1973), Pärnu -22,2 (29.11, -21,9, 25.11.1890), Türi -23,1 (29.11, -20,6, 16.11.1951), Viljandi -21,9 (29.11, -20,3, 21.11.2010), Vilsandi -10,8 (29.-30.11, -10,7, 20.11.1993), Väike-Maarja -23,7 (29.11, -21,0, 26.11.1965) ja Võru -21,9 (30.11, -21,9, 21.11.1993).

Novembrikuu uued lumikatte maksimaalväärtused saadi Vanakülas (Valgejõel) – 46 cm (30.11, senine rekord 42 cm, 25.11.2008) ja Jõhvis – 44 cm (30.11, 32 cm, 10.11.1998). Tallinna-Harku vaatlusjaamas mõõdeti 29. novembril 30-sentimeetrine lumekiht – parajasti niisama palju kui samal kuupäeval 1965. aastal.

EMHI / Uudistaja

 
  

EMHI lumekaartidelt saab eri paksusega lumikatte paksuse dünaamikast aimu siniste toonide sügavuse järgi:

  


26. novembril kell 8

  


28. novembril kell 8

  


30. novembril kell 8

  


 

UUDISTAJA SOOVITAB






Aeg tellida meie ajakirju

Loodusajakirjade tellimishinnad on järgmisel aastal ikka sama soodsad kui viimasel kolmel aastal! Näiteks Eesti Looduse tavatellijale maksab üks ajakirjanumber 33.30 krooni. Teiste tellimishindadega saate tutvuda meie veebikülgedel http://www.eestiloodus.ee/teema3.html .

Kuni 5. detsembrini pakume eriti soodsaid tellimistingimusi!

Nimelt saavad kõik, kes vormistavad toimetuse kaudu vähemalt ühe meie väljaande või väljaannete paketi aastatellimuse enne 5. detsembrit 2010, vormistada sõbrale jõuludeks täiesti tasuta ühe järgmistest tellimustest:

Horisondi 6 kuu tellimus

Loodusesõbra 6 kuu tellimus

Eesti Metsa 6 kuu tellimus

Eesti Looduse 3 kuu tellimus

Sõbratellimuse kulud katab MTÜ Loodusajakiri.

Tellimuse saate vormistada võrgupaigas http://www.eestiloodus.ee/teema3.html. Sõbra nimi, aadress ja sõbrale mõeldud ajakirja nimi kirjutage lahtrisse MÄRKUSED.

Loodusajakiri

  
 

 

    



EESTI SÕNUMEID



 


Kokku pälvis tunnustust üksteist keskkonnategu ja -tegijat.

  


JCI GO Koja eest ütleb tänusõnu Henry Arnhold, teda kuulavad kaaslased Indrek Heina, Jelizaveta Nikolajeva ja Anneli Ohvril ning üks autasustajatest, Ivo Linna.

Henry Arnhold palus fotoallkirja lisada ka viienda meeskonna liikme: see on Tarmo Saremat.

  


Viru Folgi esindus: Peep Veedla, Erik Sikk ja Ylle Rajasaar.

  


Tallinna keskkonnaametile antud tänukirja võttis vastu Mai Zernask. Vasakul „tseremooniameister”, keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Pavel Ivanov.

  


Muidugi ei piirdunud Ivo Linna autasustamisel ainult käesurumisega.

   

Selgunud on 2010. aasta parimad keskkonnateod

1. detsembril tehti Tallinnas keskkonnaministeeriumi saalis kokkuvõtteid selle aasta keskkonnateo võistlusest.

Esitatud taotlusi 18. novembril hinnanud ürii leidis, et ei aasta keskkonnateo ega aasta keskkonnateokese kategoorias pole ühtegi tiitliväärilist ettevõtmist. Siiski otsustas ürii nii mittetulundusühingu JCI GO Koda projektile „Lasnamäe rohestamine” kui ka arenguprogrammide keskuse EMI-ECO projektile „Teotahteliste venekeelsete pensionäride kaasamine Tallinna kodumajapidamistes ressursside säästu võimaluste teavitamisele ja kaasamisele” määrata preemia 15 000 krooni. Meenutame, et JCI GO Koda sai eelmisel aastal keskkonnateo auhinna kampaaniaga „Killerkott tapab!”.

Keskkonnateokese võistlusel osales märksa rohkem taotlusi: tervelt kakskümmend. Nelja tublima hulgas ei hakatud täpsemat paremusjärjestust otsima, vaid määrati kõigile võrdne 10 000-kroonine preemia. Need olid Tallinna tehnikagümnaasium (kooli hoovi rajatud vanadest autokummidest jalgrattahoidla), Rakvere lasteaed Triin (vee- ja keskkonnanädal), Tallinna lasteaed Kiikhobu (projekt „Laps linnakeskkonnas”) ja Tarvastu lasteaed Naeruvõru (muusikaline moeetendus MASU). Tänukirjaga tunnustati Tallinna keskkonnaametit, tänu kellele on tänavu täies mahus tööle hakanud Aegna loodusmaja.

Ettevõtteid esile tõstvale „Aasta keskkonnategija” võistlusele oli esitatud seitse kandidaati ja kolm neist saidki tänavuse aasta keskkonnategija tiitli: keskkonnajuhtimise kategoorias tarbijate harimise eest AS Tallinna Vesi, keskkonnahoidliku protsessi kategoorias AS Ecometal, kes töötas välja ja juurutas naatriumsulfaadi kristalliseerimisprotsessi, ning keskkonnahoidliku toote või teenuse kategoorias MTÜ Viru Folk, kes on suurüritustel hästi toime tulnud jäätmekäitlusega. Viru Folk sai ka õiguse esindada Eestit Euroopa rohelise nädala auhinnavõistlusel.

Viimasena mainitud kategoorias pälvis tunnustuskirja mahetoitu ja maheteenuseid propageeriv AS Pühajärve Puhkekodu.

Vt. ka tänast Uudistaja kommentaari.

Uudistaja

 
  
 

Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinna pälvis Mats Traat

Kolmapäeval, 1. detsembril peetud rahvusülikooli 91. aastapäeva aktusel pälvis TÜ Rahvusmõtte auhinna kirjanik Mats Traat.

TÜ andis Rahvusmõtte auhinda välja seitsmendat korda. Auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti riiklikku ja rahvuslikku eneseteadvust. Laureaat saab Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taiese. Eelmisel kuuel aastal on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep ning etnoloog ja kultuuriloolane Ants Viires.


 
  
 


Kalev Au ELFi vabatahtlike keskel Laidevahe talgutel. Foto: www.elfond.ee.

 

Tunnustus Saaremaa loodustalunikele

Eestimaa looduse fondi (ELF) noore loodustaluniku auhinna pälvisid 2010. aastal Annika Reino ja Kalev Au Saaremaalt Siiksaarest.

Noored talunikud on karjatanud Laidevahe looduskaitsealal veiseid, lambaid ja eesti tõugu hobuseid selle sajandi algusest ning nende jõupingutuste tulemusena on sealsete rannaniitude seisund tunduvalt paranenud. Viimastel aastatel on põhirõhk lihaveiste kasvatusel, keda peetakse mahedalt.

Annika Reino ja Kalev Au osalusel on asutatud MTÜ Laidevahe Loodus, mis põhiliselt arendab infrastruktuuri ja pakub loodusharidust. Alates 2002. aastast on Annika ja Kalev igal suvel võõrustanud ELFi talgulisi, kes on aidanud Laidevahe kaitsealal aedu ehitada ja kadastikke harvendada. 2005. aastast saadik on pere pidanud ka külalismaja, mis on hea säästva turismi näide ning mitmekesistab kaitsealal tegutseva talu tuluallikaid. Lisaks tehakse traditsioonilist käsitööd.

Auhinna eesmärk on tõsta esile loodushoidlikku talupidamist Eestis. Noore loodustaluniku auhinnafond on loodud Aleksei Lotmani annetusest ja auhinna suurus on 10 000 krooni.

Vt. täpsemalt: http://www.elfond.ee/et/uudised/28-saastvaarenguuudis/1095-noore-loodustaluniku-auhinna-said-annika-reino-ja-kalev-au.

ELF

 
  
 



Tartu ülikool muudab vastuvõtutingimused rangemaks

TÜ nõukogu kinnitas 26. novembri istungil uue vastuvõtueeskirja, millega ülikool muudab 2011. aasta vastuvõtutingimused rangemaks. Sellega tahetakse parandada õppetöö kvaliteeti ning ühtlustuda üliõpilaste tase. Vastu hakatakse võtma vaid piiratud õppekohtadele paremusjärjestuse alusel.

TÜ õppeprorektori Martin Halliku sõnul kaob sellega tulevikus ära probleem, „kus auditooriumid on ülerahvastatud ning tudengite tase ebaühtlane”. Sel moel valmistub ülikool juba praegu 2013. aastaks, kui gümnaasiumilõpetajad sooritavad vaid kolm riigieksamit ja sisseastumiseksamite osakaal ülikoolides tõenäoliselt suureneb.

TÜ kõikidesse õppeastmetesse ja õppevormidesse võetakse vastu paremusjärjestuse alusel. Et kandideerima pääseda, peab minimaalne punktisumma olema 60 kõigil õppekavadel nii riigieelarvelistel (RE) kui ka riigieelarvevälistel (REV) õppekohtadel. 60 punkti ei taga aga veel sissesaamist. Määravaks saab riigieksamitel ja sisseastumiseksamitel kogutud punktisumma ning õppekohtade arv õppekaval. Täpne õppekohtade arv RE ja REV õppekavadel selgub suvel, kui on laekunud riiklik koolitustellimus.


 
  

Aasta oli niidurüdidele soodne

Keskkonnaamet teatas 30. novembril, et tänavuse niidurüdi loenduse järgi pesitses paare ligi kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal.

Keskkonnaaamet loendab koostöös Läänemaa linnuklubi ja Eesti ornitoloogiaühingu kahlajatöörühmaga igal aastal esimesse kaitsekategooriasse kuuluvate niidurüdide hulka kõige olulisematel pesitsusaladel. Mullu pesitses rannaniitudel rekordiliselt vähe niidurüdisid, 90 paari, tänavu aga loendati pesitsevaid paare 118.

Ühelt poolt on suurenenud hooldatavate rannaniitude pindala, teiselt poolt oli 2010. aasta kevad ilmastiku poolest pesitsemiseks soodus: polnud ulatuslikke üleujutusi ega pikka põuaperioodi.

Väikese kurvitsalise niidurüdi Läänemere-populatsioon on levinud vähestes riikides: Eestis, Taanis, Rootsis ja Soomes. Liigi arvukus on kõikjal kiiresti kahanenud, ka Eestis, kuid meie populatsioon on Läänemeremaade suurim. Arvukus on vähenenud peamiselt sobiva elupaiga puuduse tõttu: palju rannaniite on hooldamata või kehvasti hooldatud, pealegi pakuvad sealsed kõrgemad rohu- ja põõsatukad sobivat varjet väikekiskjatele. Parim pesitsusala rüdi jaoks on madala rohustuga rannaniit, kus madalad mättakesed vahelduvad vesiste lohkudega ja veepiiril ei kasva pilliroogu.

Keskkonnaamet

 
  
 



EBS taas 300 parima hulgas Eduniversali ärikoolide edetabelis

Estonian Business School (EBS) teatas 29. novembril, et talle kui rahvusvaheliselt tuntud ärikoolile anti juba kolmandat aastat järjest Eduniversali ametlikus edetabelis neli „palmi”, mis asetab ta maailma 300 parima ärikooli hulka. Nõnda tunnustatakse ülikoole, mida peale kõrge akadeemilise taseme iseloomustavad tugevad kohalikud ja rahvusvahelised suhted.

Eduniversali auhinnapalmid on välja töötatud uuendusliku metoodika alusel, mis arvestab ärikoole mõjutavaid aspekte kolmel tasandil: rahvusvaheline tunnustus akrediteeringute, liikmelisuse ning rahvusvaheliste ja kohalike edetabelite kaudu; ülemaailmne tuntus, mis põhineb tuhande rektori hääletustulemustel, ning rahvusvahelise teadusliku komitee liikmete soovitused. Enim on võimalik saada viis palmi, mida antakse maailmatasemel tippärikoolidele, kellel on suur rahvusvaheline mõju. Viie palmi saajate hulgas on sellised ülikoolid nagu Harvard Business School, London Business School ja Copenhagen Business School.

Eestist on Eduniversali pingereas esindatud veel Tallinna tehnikaülikool, kellele on antud kolm palmi.

EBS

 

 

 

 

TASUB OSALEDA



Mis on arengu mõte

Eesti maaülikooli (EMÜ) rohelise ülikooli projekti eestvedajad kutsuvad kõiki huvilisi kuulama, kaasa mõtlema ja küsimusi esitama avatud seminarisarjas „Mis on arengu mõte?”.

Hubases õhkkonnas teetassi taga räägitakse eri vaatenurkadest, kuidas mõista arengut, mis on selleks vaja ning milline areng on kestev ja jätkusuutlik.

Sissejuhatav seminar „Kellele on vaja säästvat arengut?” peetakse 7. detsembril ning seal räägivad Raivo Vilu TTÜ keemiainstituudist ja Külli Keerus TÜ eetikakeskusest.

Teine seminar „Looduse seos arenguga” on 14. detsembril, esinejad on Marek Sammul EMÜ-st ja Kristjan Piirimäe Eestimaa looduse fondist. Ettekannetele järgneb arutelu.

Seminarid peetakse EMÜ peahoones ruumis 104, algavad 18.15 ja kestavad kaks tundi. Vt. täpsemalt www.emu.ee/rohelineylikool/tegevused>.

EMÜ

 

 


26. november: jõululodja esimene hommik raeplatsil.

  


28. november: Jõmmu täies jõulutööehtes

  


Jõululodja trümmis eile õhtul.

 

Jõululodi jõudis Raekoja platsile

25. novembri õhtul jõudis Tartu Raekoja platsile hansalodi Jõmmu. Kuusevanikute ja tulukestega rüütatud jõululodi ootab huvilisi oma sooja trümmi filme vaatama, meisterdama ja saama osa kultuuriprogrammist tõnisepäevani jaanuari alguses.

Jõululodja töötubades õpitakse tundma Eesti puuliike ja puidu kasutusvõimalusi ning peamisi puutööriistu. Meisterdatakse jõulukingitusi ja laupäeviti saab proovida ka sepatööd. Koolivaheajal toimub laste meisterdamislaager.

Trümmikontsertidel loovad erilisi elamusi rahvamuusikutest, luuletajatest ja näitlejatest sõbrad, keda kohtab harva koos esinemas. Nii suurtele kui ka väikestele pakub põnevust trümmi-varjuteater.

Ürituste täpse kava leiab piletilevi.ee ja lodi.ee kodulehekülgedelt.

www.tartu.ee

 
  
 

Lahemaa – kolm korraga: retk, lõunasöök ja loodusõhtu

Looduse Omnibuss viib homme, 4. detsembril Lahemaale, kus esmalt tehakse Anne Kurepaluga paaritunnine matk Altja metsadesse ja mereranda. Siis süüakse lõunat Palmse Viinaköögi kaminasaalis ja lõpuks järgneb Ants Martini loodusõhtu teemal „Inimesed ja sipelgad”.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9.30, tagasi Tallinna jõutakse kell 18. Sõidu hind koos matka, söögi ja loodusõhtuga Palmse Viinaköögi kaminasaalis täiskasvanutele, sh. tudengitele ja pensionäridele on 250, õpilastele 150 krooni. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaas tasuta.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

   
  



MAAILMAST


    


Esmaspäeval, 29. novembril avati Mehhikos Cancunis ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 16. istung ja Kyoto protokolli osaliste kuues kohtumine, mis kestab 10. detsembrini. Eestis delegatsiooni juhib keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes osaleb kohtumistel alates 6. detsembrist.

 

 

 


Klaasangerjas. Allikas: www.fishsec.org

 

Euroopa püüab kaitsta angerjaid

Stockholmis tegutseva kalandussekretariaadi (Fiskesekretariatet, FISH) veebist võib lugeda angerjate jaoks positiivset uudist (http://www.fishsec.org/article.asp?CategoryID=1&ContextID=702): Euroopa Komisjon on sisuliselt keelanud angerja väljaveo EL-ist nn. kolmandatesse riikidesse. Keeld jõustus just parajasti angerja noorjärkude, nn. klaasangerjate püügihooaja alguseks.

Angerja Euroopa populatsioonide suutlikkus täieneda on väidetavasti mõne aastakümnega vähenenud üle 95 protsendi. Alates 2008. aastast on käinud kampaania, mis püüab tagada, et 40 protsenti angerjaid jõuaks tagasi Sargasso merre kudema. Angerjas on kantud kaitstud liikide kauplemist reguleeriva CITES konventsiooni II lisasse, s.t. temaga kauplemine on tugevasti piiratud.

Kui väljavedu EL-ist lakkab, langevad arvatavasti lausa taevasse tõusnud hinnad EL-i siseturul.

FISH

 

 

 


Allikas: http://www.rusmarka.ru

 

Pirogov Venemaa margiplokil

Eelmises Uudistajas teatasime, kuidas tähistati Tartus maailmakuulsa Vene arstiteadlase ja kirurgi Nikolai Pirogovi 200. sünniaastapäeva. Täna saame kinnitada, et Venemaal ilmus juubelipäeval, 25. novembril Nikolai Pirogoviga margiplokk.

20-rublast plokki on trükitud 95 000 eksemplari.

Uudistaja

  





KOMMENTAAR

 





Pilt ajalooraamatusse: kõik autasustatud ja keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.

  


Magus tunnustus kõigile osalenutele.

 

Kas keskkonnateod jäidki tõesti tegemata?

Tänaste Eesti sõnumite seast leiate kokkuvõtte üleeile aset leidnud 2010. aasta keskkonnateo võistluse lõputseremooniast. Arvatavasti ei pane kolleegid-üriiliikmed mulle pahaks, kui õige põgusalt valgustan ka seda, mille üle me otsuse teinud koosolekul aru pidasime.

Olen sellesse üriisse kauaks, võib-olla tõesti juba liiga kauaks – viies aasta ikkagi – istuma jäänud. Aga ilmselt polnud see kaugeltki ainus ega isegi mitte peamine põhjus, miks tänavu oli esildisi tüütu lugeda. Tüdimuse peapõhjus oli kindlasti esmajoones see, et polnud uusi ja huvitavaid ideesid.

Eriti lahja oli saak keskkonnateo võistlusel täiskasvanute seas: hindamiseks oli välja pakutud vaid viis taotlust, millest tegelikult ainult kaks vastas võistluse tingimustele ja neile mõlemale andsime ka rahalise preemia, mitte aga keskkonnateo tiitlit. Ülejäänud kolmest tööst ühes täideti riiklikku tellimust ja teine oli juba aastaid kestnud projekti jätk, mitte AASTA TEGU. Viies ettepanek tundus aga mulle – ja ilmselt mitte ainult mulle – ebaõnnestunud katsena nalja teha: sellega taotleti roheliste erakonnale tunnustust selle eest, et nad „on andnud suure panuse kasvuhoonegaaside vähendamiseks tänu energiakulutuste vähendamisele Eestis”.

Ka lastega tehtava töö tegijaid tunnustaval keskkonnateokese võistlusel oli üks häda uute ideede vähesus. Veel enam torkas silma samuti eespool, keskkonnategude puhul juba mainitud asjaolu: et selle kampaania siht ei ole esile tõsta lihtsalt head tööd tegevaid lasteaedu või koole, vaid ikka just viimasel kaheteistkümnel kuul silma paistnud algatusi. Sestap ei osanud me kahekümne kandidaadi hulgast leida kedagi, keda seekord tõeliselt pärjata.

Ja veel: ma pole küll sugugi bürokraadi kalduvustega, aga kui mingil võistlusel või mistahes üritusel on oma kindel taotlusvorm, siis tuleb seda ka kasutada ja mitte kirjutada vabas vormis kümneid ja kümneid lehekülgi.

Aga me rääkisime ka sellest, et tõesti oleks ehk vaja teistki võistlust või esiletõstuüritust, kus saaks kiita just kaua aega head tööd teinud organisatsioone, sealhulgas meie tublisid looduskoole. Ja siinkirjutaja käis välja ka sellise mõtte, et kui ministeerium tahab aasta keskkonnateo preemiaid edaspidigi jagada, oleks peale tõhusa selgitustöö vaja ka mõnda inimest, kes Eestis tehtaval just sellest vaatepunktist tõesti püsivalt silma peal hoiaks: ausõna ei taha uskuda, et näiteks tänavu mõnda peapreemiat väärivat üritust või aktsiooni üldse ei toimunudki.

Toomas Jüriado




 

 

TALVEMEELELOLUSID



 


Kas on linnukesel muret? On ikka, olgu lind suur ...

  


... või väike.

  


Kes on pistnud alasti tite lumehange?

  


Purikaid purikapealinnast Tallinnast: priskeid ...

  


... ja ilusaid.

  


1. detsembril avanes Tartu (ja väidetavasti lausa kogu Euroopa) suurimal advendikalendril ...

  


... esimene aken.





Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012