UUDISTAJA
03. detsember  2010

Eelmise nädala keskel suure tuule ja tuisuga tulnud lumeaeg on aina hoogu kogunud. Põhja-Eestisse ja saartele jõudsid soojalt Läänemerelt iseäranis priske lumelaariga sajupilved, nii et mõnes vaatlusjaamas tuli maha lausa rekordpaks lumikate (vt. alljärgnevat EMHI sõnumit). Novembrikuu rekordeid sündis ka kõrgrõhkkonna toodud pakasest: ööl vastu esmaspäeva oli mõneski paigas juba üle kahekümne külmakraadi. Nii et kui mullu esimese advendi aegu ladistas vähemalt Tartus vihma, siis tänavu oli kõikjal tore talveilm. Tasub ehk ka meenutada, et kaks nädalat varem, 15. novembril mõõdeti Võrumaal veel 12,4 plusskraadi.
Rekordiliste sooja- ja külmakraadide segadikust rehkendas EMHI kokku, et tänavuse novembri keskmine temperatuur Eestis oli üsna täpselt võrdne pikaajalise näitajaga: vastavalt 1,1° ja 1,3°. Küll oli seekordne sademete hulk tavapärasega võrreldes ligi pooleteisekordne: 94 mm vs. 63 mm.

   

26.11 Jõulukaardimotiiv Tartus Tähtvere pargis

  

27.11 Esimesed jääsaared Emajõel

 

 

28.11 Advendimelu

  

29.11 „Jäälahing” Emajõel: veel lahtisel veel liikuv jää otsib kriginal-raginal teed aina kitsenevate jääkallaste vahel

  

30.11 „Jäälahingu” jäljed

 

Hommikul oli peale päikese taevas ka valepäike. (Vt., mida on valepäikesest kirjutanud Ain Kallis: http://www.ilm.ee/index.php?42277. Muu hulgas näiteks seda, et inglismannid kutsuvad neid hoopis päikese koerteks.)

  

01.12 Tallinna hanged. Nende vahel ukerdanud tartlasele tõi see lausa alaväärsustunde kodulinna
„lumenappuse” pärast...

  

02.12 Viimased vaba ujumisvee laigud Emajõel.

  

Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik Tartus Tähtvere pargi servas.

 

---

Novembrikuu ilmarekordid

EMHI avaldas oma võrguküljel www.emhi.ee 1. detsembril tabelid, kus on novembritalves sündinud miinimumtemperatuuri ja lumikatte suurima paksuse rekordid.

Uued novembrikuu minimaalsed õhutemperatuurid on registreeritud järgmistes vaatlusjaamades: Jõhvi -25,9 (30.11, senine novembrikuu madalaim oli -21,9 28.11.1992), Kuusiku -24,3 (29.11, -23,8, 16.11.1951), Lääne-Nigula -21,6 ( 29.11, -18,9, 29.11.1973), Pärnu -22,2 (29.11, -21,9, 25.11.1890), Türi -23,1 (29.11, -20,6, 16.11.1951), Viljandi -21,9 (29.11, -20,3, 21.11.2010), Vilsandi -10,8 (29.-30.11, -10,7, 20.11.1993), Väike-Maarja -23,7 (29.11, -21,0, 26.11.1965) ja Võru -21,9 (30.11, -21,9, 21.11.1993).

Novembrikuu uued lumikatte maksimaalväärtused saadi Vanakülas (Valgejõel) – 46 cm (30.11, senine rekord 42 cm, 25.11.2008) ja Jõhvis – 44 cm (30.11, 32 cm, 10.11.1998). Tallinna-Harku vaatlusjaamas mõõdeti 29. novembril 30-sentimeetrine lumekiht – parajasti niisama palju kui samal kuupäeval 1965. aastal.

EMHI / Uudistaja

 

---

  

EMHI lumekaartidelt saab eri paksusega lumikatte paksuse dünaamikast aimu siniste toonide sügavuse järgi:

  

26. novembril kell 8

  

28. novembril kell 8

  

30. novembril kell 8

  

 

---

Aeg tellida meie ajakirju

Loodusajakirjade tellimishinnad on järgmisel aastal ikka sama soodsad kui viimasel kolmel aastal! Näiteks Eesti Looduse tavatellijale maksab üks ajakirjanumber 33.30 krooni. Teiste tellimishindadega saate tutvuda meie veebikülgedel http://www.eestiloodus.ee/teema3.html .

Kuni 5. detsembrini pakume eriti soodsaid tellimistingimusi!

Nimelt saavad kõik, kes vormistavad toimetuse kaudu vähemalt ühe meie väljaande või väljaannete paketi aastatellimuse enne 5. detsembrit 2010, vormistada sõbrale jõuludeks täiesti tasuta ühe järgmistest tellimustest:

Horisondi 6 kuu tellimus

Loodusesõbra 6 kuu tellimus

Eesti Metsa 6 kuu tellimus

Eesti Looduse 3 kuu tellimus

Sõbratellimuse kulud katab MTÜ Loodusajakiri.

Tellimuse saate vormistada võrgupaigas http://www.eestiloodus.ee/teema3.html. Sõbra nimi, aadress ja sõbrale mõeldud ajakirja nimi kirjutage lahtrisse MÄRKUSED.

Loodusajakiri

   

 

    

Kokku pälvis tunnustust üksteist keskkonnategu ja -tegijat.

JCI GO Koja eest ütleb tänusõnu Henry Arnhold, teda kuulavad kaaslased Indrek Heina, Jelizaveta Nikolajeva ja Anneli Ohvril ning üks autasustajatest, Ivo Linna.

Henry Arnhold palus fotoallkirja lisada ka viienda meeskonna liikme: see on Tarmo Saremat.

Viru Folgi esindus: Peep Veedla, Erik Sikk ja Ylle Rajasaar.

Tallinna keskkonnaametile antud tänukirja võttis vastu Mai Zernask. Vasakul „tseremooniameister”, keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Pavel Ivanov.

Muidugi ei piirdunud Ivo Linna autasustamisel ainult käesurumisega.

Selgunud on 2010. aasta parimad keskkonnateod

1. detsembril tehti Tallinnas keskkonnaministeeriumi saalis kokkuvõtteid selle aasta keskkonnateo võistlusest.

Esitatud taotlusi 18. novembril hinnanud žürii leidis, et ei aasta keskkonnateo ega aasta keskkonnateokese kategoorias pole ühtegi tiitliväärilist ettevõtmist. Siiski otsustas žürii nii mittetulundusühingu JCI GO Koda projektile „Lasnamäe rohestamine” kui ka arenguprogrammide keskuse EMI-ECO projektile „Teotahteliste venekeelsete pensionäride kaasamine Tallinna kodumajapidamistes ressursside säästu võimaluste teavitamisele ja kaasamisele” määrata preemia 15 000 krooni. Meenutame, et JCI GO Koda sai eelmisel aastal keskkonnateo auhinna kampaaniaga „Killerkott tapab!”.

Keskkonnateokese võistlusel osales märksa rohkem taotlusi: tervelt kakskümmend. Nelja tublima hulgas ei hakatud täpsemat paremusjärjestust otsima, vaid määrati kõigile võrdne 10 000-kroonine preemia. Need olid Tallinna tehnikagümnaasium (kooli hoovi rajatud vanadest autokummidest jalgrattahoidla), Rakvere lasteaed Triin (vee- ja keskkonnanädal), Tallinna lasteaed Kiikhobu (projekt „Laps linnakeskkonnas”) ja Tarvastu lasteaed Naeruvõru (muusikaline moeetendus MASU). Tänukirjaga tunnustati Tallinna keskkonnaametit, tänu kellele on tänavu täies mahus tööle hakanud Aegna loodusmaja.

Ettevõtteid esile tõstvale „Aasta keskkonnategija” võistlusele oli esitatud seitse kandidaati ja kolm neist saidki tänavuse aasta keskkonnategija tiitli: keskkonnajuhtimise kategoorias tarbijate harimise eest AS Tallinna Vesi, keskkonnahoidliku protsessi kategoorias AS Ecometal, kes töötas välja ja juurutas naatriumsulfaadi kristalliseerimisprotsessi, ning keskkonnahoidliku toote või teenuse kategoorias MTÜ Viru Folk, kes on suurüritustel hästi toime tulnud jäätmekäitlusega. Viru Folk sai ka õiguse esindada Eestit Euroopa rohelise nädala auhinnavõistlusel.

Viimasena mainitud kategoorias pälvis tunnustuskirja mahetoitu ja maheteenuseid propageeriv AS Pühajärve Puhkekodu.

Vt. ka tänast Uudistaja kommentaari.

Uudistaja

Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinna pälvis Mats Traat

Kolmapäeval, 1. detsembril peetud rahvusülikooli 91. aastapäeva aktusel pälvis TÜ Rahvusmõtte auhinna kirjanik Mats Traat.

TÜ andis Rahvusmõtte auhinda välja seitsmendat korda. Auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti riiklikku ja rahvuslikku eneseteadvust. Laureaat saab Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taiese. Eelmisel kuuel aastal on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep ning etnoloog ja kultuuriloolane Ants Viires.

TÜ

Kalev Au ELFi vabatahtlike keskel Laidevahe talgutel. Foto: www.elfond.ee.

Tunnustus Saaremaa loodustalunikele

Eestimaa looduse fondi (ELF) noore loodustaluniku auhinna pälvisid 2010. aastal Annika Reino ja Kalev Au Saaremaalt Siiksaarest.

Noored talunikud on karjatanud Laidevahe looduskaitsealal veiseid, lambaid ja eesti tõugu hobuseid selle sajandi algusest ning nende jõupingutuste tulemusena on sealsete rannaniitude seisund tunduvalt paranenud. Viimastel aastatel on põhirõhk lihaveiste kasvatusel, keda peetakse mahedalt.

Annika Reino ja Kalev Au osalusel on asutatud MTÜ Laidevahe Loodus, mis põhiliselt arendab infrastruktuuri ja pakub loodusharidust. Alates 2002. aastast on Annika ja Kalev igal suvel võõrustanud ELFi talgulisi, kes on aidanud Laidevahe kaitsealal aedu ehitada ja kadastikke harvendada. 2005. aastast saadik on pere pidanud ka külalismaja, mis on hea säästva turismi näide ning mitmekesistab kaitsealal tegutseva talu tuluallikaid. Lisaks tehakse traditsioonilist käsitööd.

Auhinna eesmärk on tõsta esile loodushoidlikku talupidamist Eestis. Noore loodustaluniku auhinnafond on loodud Aleksei Lotmani annetusest ja auhinna suurus on 10 000 krooni.

Vt. täpsemalt: http://www.elfond.ee/et/uudised/28-saastvaarenguuudis/1095-noore-loodustaluniku-auhinna-said-annika-reino-ja-kalev-au.

ELF

Tartu ülikool muudab vastuvõtutingimused rangemaks

TÜ nõukogu kinnitas 26. novembri istungil uue vastuvõtueeskirja, millega ülikool muudab 2011. aasta vastuvõtutingimused rangemaks. Sellega tahetakse parandada õppetöö kvaliteeti ning ühtlustuda üliõpilaste tase. Vastu hakatakse võtma vaid piiratud õppekohtadele paremusjärjestuse alusel.

TÜ õppeprorektori Martin Halliku sõnul kaob sellega tulevikus ära probleem, „kus auditooriumid on ülerahvastatud ning tudengite tase ebaühtlane”. Sel moel valmistub ülikool juba praegu 2013. aastaks, kui gümnaasiumilõpetajad sooritavad vaid kolm riigieksamit ja sisseastumiseksamite osakaal ülikoolides tõenäoliselt suureneb.

TÜ kõikidesse õppeastmetesse ja õppevormidesse võetakse vastu paremusjärjestuse alusel. Et kandideerima pääseda, peab minimaalne punktisumma olema 60 kõigil õppekavadel nii riigieelarvelistel (RE) kui ka riigieelarvevälistel (REV) õppekohtadel. 60 punkti ei taga aga veel sissesaamist. Määravaks saab riigieksamitel ja sisseastumiseksamitel kogutud punktisumma ning õppekohtade arv õppekaval. Täpne õppekohtade arv RE ja REV õppekavadel selgub suvel, kui on laekunud riiklik koolitustellimus.

TÜ

Aasta oli niidurüdidele soodne

Keskkonnaamet teatas 30. novembril, et tänavuse niidurüdi loenduse järgi pesitses paare ligi kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal.

Keskkonnaaamet loendab koostöös Läänemaa linnuklubi ja Eesti ornitoloogiaühingu kahlajatöörühmaga igal aastal esimesse kaitsekategooriasse kuuluvate niidurüdide hulka kõige olulisematel pesitsusaladel. Mullu pesitses rannaniitudel rekordiliselt vähe niidurüdisid, 90 paari, tänavu aga loendati pesitsevaid paare 118.

Ühelt poolt on suurenenud hooldatavate rannaniitude pindala, teiselt poolt oli 2010. aasta kevad ilmastiku poolest pesitsemiseks soodus: polnud ulatuslikke üleujutusi ega pikka põuaperioodi.

Väikese kurvitsalise niidurüdi Läänemere-populatsioon on levinud vähestes riikides: Eestis, Taanis, Rootsis ja Soomes. Liigi arvukus on kõikjal kiiresti kahanenud, ka Eestis, kuid meie populatsioon on Läänemeremaade suurim. Arvukus on vähenenud peamiselt sobiva elupaiga puuduse tõttu: palju rannaniite on hooldamata või kehvasti hooldatud, pealegi pakuvad sealsed kõrgemad rohu- ja põõsatukad sobivat varjet väikekiskjatele. Parim pesitsusala rüdi jaoks on madala rohustuga rannaniit, kus madalad mättakesed vahelduvad vesiste lohkudega ja veepiiril ei kasva pilliroogu.

Keskkonnaamet

EBS taas 300 parima hulgas Eduniversali ärikoolide edetabelis

Estonian Business School (EBS) teatas 29. novembril, et talle kui rahvusvaheliselt tuntud ärikoolile anti juba kolmandat aastat järjest Eduniversali ametlikus edetabelis neli „palmi”, mis asetab ta maailma 300 parima ärikooli hulka. Nõnda tunnustatakse ülikoole, mida peale kõrge akadeemilise taseme iseloomustavad tugevad kohalikud ja rahvusvahelised suhted.

Eduniversali auhinnapalmid on välja töötatud uuendusliku metoodika alusel, mis arvestab ärikoole mõjutavaid aspekte kolmel tasandil: rahvusvaheline tunnustus akrediteeringute, liikmelisuse ning rahvusvaheliste ja kohalike edetabelite kaudu; ülemaailmne tuntus, mis põhineb tuhande rektori hääletustulemustel, ning rahvusvahelise teadusliku komitee liikmete soovitused. Enim on võimalik saada viis palmi, mida antakse maailmatasemel tippärikoolidele, kellel on suur rahvusvaheline mõju. Viie palmi saajate hulgas on sellised ülikoolid nagu Harvard Business School, London Business School ja Copenhagen Business School.

Eestist on Eduniversali pingereas esindatud veel Tallinna tehnikaülikool, kellele on antud kolm palmi.

EBS