UUDISTAJA II
10. detsember 2010
Tänane Uudistaja on kahes osas.
Järgmisel nädalal Uudistaja ei ilmu.
Selle aasta viimase, tavapäraselt valdavalt piltidest koosneva Uudistaja saadame teile viimastel päevadel enne jõule.
PILTE JÕULUEELSEST TARTUST
Kui mullu kaunistasid Tartu lasteaedade mudilased Raekoja platsi aknad inglitega, siis tänavu meisterdati pilliroost jõuluehteid väljaku laternapostidele.
Vaateid jõululodjalt.
Alates 1. detsembrist loetakse igal õhtul kell 18 Tartu Raekoja platsile maabunud lodja Jõmmu peal uus muinasjutt.
Iga muinasjutuga avaneb Raekoja ühe akna taga pildike muinasjutust. Pildid on joonistanud Tartu kõrgema kunstikooli tudengid.
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
   
LOODUSAJAKIRI KIIDAB
Eesti Looduse fotovõistlus on lõppenud
Eile jagati Tartu ülikooli raamatukogu saalis ajakirja Eesti Loodus 11. loodusfotovõistluse auhindu.
Osalejaid oli veidi rohkem kui mullu – 240, fotosid aga veidi vähem – 1400.
Üldarvestuses ehk vähemalt 17-aastaste piltnike seas andis žürii välja kõik neli ettenähtud peaauhinda:
loomafotode kategoorias Sven Zaèekile,
taimefotode hulgast Elvin Heinlale,
seenefotode seast Rivo Tarumile
ja ainult sel aastal kavas olnud elurikkuse kategoorias Aivar Sokule.
Noorte puhul olid hindajad seekord üsna kriitilised ja nii jäid kolm peaauhinda omanikuta. Küll sai
taimefotode kategoorias peaauhinna Mari-Liis Kirsimägi.
Kolmes kategoorias anti parima foto autorile I auhind. Selle said
Karl Eik Rebane (loomafotod),
Kati-Leen Viljamaa (seenefotod) ja
Kaspar Mölder (elurikkuse kategooria).
Noorte seas oli aga ka töö, millele sai anda eluvaesuse foto eripreemia. Selle on teinud Mati Lepikson.
Veel anti välja neli esimest auhinda täiskasvanute hulgas ning kahes klassis kokku kaks tosinat eriauhinda. Oma kogemusi jagasid piltide vaatamise vahel Arne Ader ja tänavu peale peaauhinna ka kaks eripreemiat võitnud Sven Zaèek; õhtut juhtis Loodusajakirja vastutav väljaandja Indrek Rohtmets.
Loodusajakiri
TASUB OSALEDA
Fotomeenutus mullusest „PiparkoogiMaaniast”: Toona oli teema “Ümbermaailmareis”.
Ka tänavu saab Tallinnas näha piparkoogikunstnikke fantaasiat
Tänavuse „PiparkoogiMaania” teema on „Võlupood” ja see toimub 16. detsembrist 6. jaanuarini disaini- ja arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt. 6).
Ürituse veebi http://www.piparkoogimaania.ee/ kinnitusel on tegemist jõulunäitusega, „millist pole kusagil mujal maailmas. Kõik asjad sellel näitusel on tehtud piparkoogist ja sisaldavad suures koguses võluväge.
Ükski asi pole see, millena ta esmapilgul paistab. PiparkoogiMaania näituse autoriteks on üle 100 Eesti kunstniku, disaineri ja muude loovalade esindaja, kelle loodud Võlupood manatakse vaatajate silme ette vaid mõneks loetud nädalaks. See on võimalus osa saada külluslikust ja lõhnavast loovuse ja unistuste maailmast, mis pakub põnevust kõigile, kes sinna sisse astuvad.”
Uudistaja
200-aastase tähetorni värske make up.
Tartu tähetorn saab 200-aastaseks
22. detsembril tähistatakse Tartu tähetorni ajaloolist sünnipäeva: 200 aastat tagasi 22. detsembril 1810 andis ehitaja vast valminud tähetorni üle tellijale, Tartu ülikoolile.
2009. aastal alustati Euroopa regionaalarengu fondi toel tähetorni restaureerimist. Nüüd on tööd valmis ja tähetorni võti antakse taas pidulikult ülikoolile üle. Huvilistele avatakse pärast pooleteiseaastast pausi astronoomiliste vaatluste hooaeg.
Kell 19–22 saavad huvilised restaureeritud tähetorni sisse astuda, saada osa valgusetendusest tähetorni juures, osaleda planetaariumietendustel, vaadata läbi restaureeritud Zeissi teleskoobi, samuti on kavas slaidiprogramm „Tartu 1810” ja lühifilmid tähetornist.
Eesti Post annab tähetorni 200. aastapäeva puhul välja tervikasja.
Tähetorni 200. aastapäeva tähistamine kulmineerub 27. aprillil 2011. Siis avatakse tähetorn ka muuseumi ja külastuskeskusena.
Loe lähemalt tähetornist ja selle restaureerimisest http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/749142.
TÜ
Teatri Kodu, üks Tartu aasta teo nominente. Loodetavasti ei puhu talvised tuuled väga populaarseks saanud paiga rahalootusi päris olematuks.
Vali tänavune Tartu aasta tegu
Ajaleht Postimees ja Tartu linnavalitsus kutsuvad taas kõiki tartlasi ja Tartu sõpru hetkeks mõtlema selle üle, mis Tartus lõppeval aastal õnnestus.
Mis oli see tegu, ettevõtmine või üritus, mis väärib tiitlit „Aasta tegu 2010”, on võimalus valida võrgupaigas http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=0&page_id=24025.
Oma eelistusest saab teada anda kuni 19. detsembrini. Iga vastaja võib märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Hääletajate vahel loositakse välja kümme linnavalitsuse ja kümme Postimehe suveniiri.
Korraldajad on välja pakkunud ka 23 võimalikku kandidaati, näiteks Antoniuse õue renoveeritud gildimaja, Ihaste kergliiklustee, kopsusiirdamise ülikooli kliinikumis dr. Tanel Laisaare juhatusel, kunstikooli uue hoone, Küüni tänava uue ilme, rekonstrueeritud Emajõe tänava, kaldakindlustused ja vahtraallee, Teatri Kodu, Teerajajate allee, Toidupanga, vaimuliku laulupeo „Mu mano tulge, latse” jt. Mõistagi võib valida ka mõne muu variandi.
Tartu aasta tegu on valitud alates 1998. aastast, nii et tänavu juba kolmeteistkümnendat korda. Seni on austava tiitli saanud Vanemuise kontserdimaja, Jaani kiriku tornikiivri taastamine ja kirikukellad, korvpallimeeskonna TÜ/Delta Eesti meistritiitel ja karikavõit, Aura veespordikeskus, Treffneri kooli renoveerimine, Turusild, tunnelkollektor, Jaani kiriku taastamine, hansalodi Jõmmu, Athena konverentsi- ja kultuurikeskus koos restoraniga Volga, Tartu ülikooli kliinikumi uued ravihooned Maarjamõisas ning mullu rahvusvahelise lennuliikluse taastamine Tartus.
www.tartu.ee / Uudistaja
Talve huvipäev Tartus
TÜ loodusmuuseumi järjekordne huvipäev toimub 11. detsembril kell 12–15 TÜ Vanemuise 46 õppehoones.
Kell 12 peab Tõnu Pani geoloogiamuuseumis loengu ja juhendab praktikumi „Ehtekivid”. Kell 12.30–13.30 tutvustab Sergei Põlme zooloogiamuuseumis lemmikloomi madusid. 12–15 on zooloogiamuuseumis pidevalt avatud õpitoad „Loomastiku mitmekesisus”, kus saab uurida ja õppida tundma loomade koljusid, nahkasid ja tegevusjälgi, ning „Karpide ja jõulukaartide valmistamine ning kaunistamine”. Juhendavad Aivo Tamm, Külli Kalamees-Pani, Veljo Runnel, Katrin Kolnes, Piret Kivilo, Karin Pai ja Reet Mägi. Huvipäeval valmistatud ja kaunistatud kaardid ja karbid saavad tegijad kaasa võtta.
Ootatud on igas vanuses huvilised, osavõtt on tasuta.
Huvipäevi toetab KIK.
TÜ loodusmuuseum
Võib-olla elu esimene katse puid saagida ...
... ja lõhkuda ...
... või esimene võimalus tundma õppida Eesti puuliike
... ja näha, kuidas tõrva aetakse.
Juhendab üks lodjakoja eestvedajaid Liisa-Lota Kaivo.
Jõululodi on populaarne
Eelmises Uudistajas teatasime, et 25. novembri õhtul jõudis Tartu Raekoja platsile hansalodi Jõmmu. Mullu töötas jõululodi jõuludeni, ent seekord jääb tegutsema 9. jaanuari alguses.
Ülal piltidel on näha igapäevane tavamelu lodja ümber. Lodjaürituste täpse kava leiate piletilevi.ee ja lodi.ee kodulehekülgedelt.
18. detsembril peetakse jõululodja juures II Eesti meistrivõistlused puuteotriatlonis: saagimises, lõhkumises ja ladumises. Lodja juures saab harjutada iga päev, lõhutud puud kingitakse Tartu eakamatele elanikele.
Lodjakoda / Uudistaja
Omnibuss sõidutab ürgloodust imetlema
Looduse Omnibuss viib pühapäeval, 12. detsembril retkele „Lugedes Ürglooduse raamatut”: näha saab jäist Jägala juga ning Jaani-Tooma ja Vana-Jüri kive.
Veel käiakse Muuga Kabelikivi juures ja Nõmmeveski joal. Päev lõpeb piduliku boršiga meremuuseumis. Retke juhib geoloog Tõnis Saadre, kes tutvustab ühtlasi oma uut albumit „Eesti ürgloodus” ja Omnibussi looduse kalendrit.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 10 (tagasi Tallinnas kell 18). Sõidu hind koos supiga täiskasvanutele, sh. tudengitele ja pensionäridele on 150, õpilastele 100 krooni; koolieelikud saavad kaasa tasuta.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Matsalu filmid Tartus
Matsalu 8. loodusfilmide festivali auhinnatud filmide järjekordne seanss algab Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK, Kompanii 10) teisipäeval, 14. detsembril kell 18.
Linal on žürii eriauhinna saanud „Kaotatud aastad – merikilpkonna odüsseia” („Lost Years the Sea Turtle Odyssey”, režissöör Jeremy Hogarth Austraaliast) ning kategoorias „Inimene ja loodus” parima režii auhinna saanud „Sookurgede ränne Hortobagys” („Crane Migration of the Hortobagy”, režissöör Zsolt Cseke, Ungari).
Piletid maksvad 16 ja 32 krooni, Tartu loodusmaja õpilastele tasuta.
TKKHK
Eve Mägi esitleb raamatut
RMK kutsub kõiki huvilisi loodusõhtule Lihula muusika-ja kunstikoolis sel laupäeval, 11. detsembril.
Kell 16 tuleb esinema Matsalu ornitoloog Eve Mägi, kes esitleb ühtlasi oma trükisooja raamatut „101 Eesti lindu”. Juttu tuleb raamatu saamisloost ning vastuse saavad ka huviliste küsimused. Kõigil soovijatel on võimalik kohapeal raamatut osta. Õhtu muusikalise poole eest kannab hoolt Pille Saatmäe.
Samas hakatakse juba kell 13 ühiselt valmistama jõulukinke ja -ehteid.
Üritus on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine tel. 513 8783 või e-aadressil helle.veltman@rmk.ee.
RMK
Ettekanne Eesti looduskaitse taassünnist
Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) selle aasta viimane üldkoosolek peetakse 16. detsembril algusega kell 17.15 Tartus LUS-i maja saalis (Struve 2).
Ettekandega „Looduskaitse taassünd Eestis sõjajärgseil aastail (1944–1966)” esineb Olav Renno. Siiani tavapäraselt detsembris peetud seltsi allüksuste tegevusaruannete ülevaatekoosolek toimub märtsis, koos majandusaasta aruande esitusega.
LUS
MAAILMAST
Sulav Arktika. Foto: Timo Palo.
Lõppev aasta on olnud kõige soojem
Maailma meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) avaldas Mehhikos Cancúnis peetaval ÜRO kliimakonverentsil aastalõpu ilmakokkuvõtte, mille kohaselt kuulub lõppev aasta kümne kõige soojema aasta hulka alates 19. sajandi keskpaigast.
Esialgsete hinnangute järgi on maakera keskmine temperatuur 2010. aasta kümne kuu vältel olnud vaatlusrea kõrgeim ehk 0,55 ºC ± 0,11 ºC üle 14,00 ºC, mis on arvutatud perioodi 1961–1990 keskmine temperatuur ehk norm. Senise pingerea esimesed on 1998. aasta (0,53 kraadi üle normi) ja 2005. aasta (0,52 kraadi üle keskmise näitaja).
Samuti ületab mööduv kümmeaastak (2001–2010) soojuse poolest eelmisi (1991–2000 jne.). Lahkuval aastal mõõdeti keskmisest kõrgemaid temperatuure peaaegu kõikjal, vaid Siberi lääne- ja keskosa, samuti alad Põhja- ning Lääne-Euroopas, Ida-Hiinas ja USA kaguosariikides olid normist jahedamad.
Ekstreemsete ilmanähtuste poolest polnud 2010. aasta erand. Üleujutusi, põudasid, tugevaid torme, külma- ja kuumalaineid tuli ette paljudes maakera paikades. Erakordselt soe oli sel aastal Aafrikas, Kesk-Aasias ning Arktika mõnes piirkonnas.
Esialgsete kokkuvõtete järgi on ka Eesti 2010. aasta olnud soe. Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) andmeil on enamik aastast (eriti juuli ja august) olnud keskmisest soojem, jahedamad olid vaid jaanuar-veebruar, juuni ning oktoober. Üheteistkümne kuu Eesti keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 6,2 ºC (norm ehk 1961.–1990. a. keskmine 5,9º).
EMHI
Efektne Ameerika talilind kardinal (Cardinalis cardinalis). Foto: Jerry Acton / BirdLife
Maailma vanim linnuloendus läheb jälle käima
Küllap jääks enamik mälumängureidki vastuse võlgu küsimusele „Kui vana on maailma vanim linnuloendus või mis tahes amatööruurijate jõududega tehtav loendus looduses?”. Ameerika Audubon’i seltsi iga-aastane jõululinnuloendus (CBC) käivitub tänavu juba lausa uskumatut 111. korda.
14. detsembrist 5. jaanuarini kestval loendusel lööb kaasa kindlasti kümneid tuhandeid loodusesõpru. Mullu sündisid uued rekordid: 60 753 inimest ja üle 2100 loenduse; kirja pandi 55 951 707 isendit 2319 liigist, üle 200 liigi rohkem kui aasta varem.
Kaasa löödi kõigis USA 50 osariigis, kõigis Kanada provintsides ja mitmes Kesk- ja Lõuna-Ameerika riigis. Viimaseist oli kõige rohkem loendajaid Colombias. Nii pika ja mahuka andmestikuga loendus võimaldab teha lindude ja kogu looduse käekäigu kohta mõnegi teadusliku järelduse.
Loenduse algatas 1900. aastal Frank Chapman vastukaaluna toona moes olnud jahivõistlusele, kus meeskonnad konkureerisid, kui palju jahiloomi, sealhulgas linde keegi maha suudab lasta.
Lisagem, et Eestis on talilinnuloendus korraldatud ornitoloogiaühingu ühe projektina alates 1987. aastast, aasta varem tegi ettevõtmise algataja Jaanus Elts prooviloenduse.
BirdLife / Uudistaja
Rahvusvahelised tubakahiiud on kirbule võtnud arengumaad
Rahvusvaheline uurivajakirjanike konsortsium ICIJ teavitas Uruguays peetud maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO suitsetamiskontrolli konventsiooni konverentsil üldsust oma avastusest: tubakatööstus püüab seisakut arenenud riikide turul korvata jõulise pealetungiga arengumaades, kus püütakse nurjata katseid samuti suitsetamist piirata.
Selleks, et tõrjuda suitsetamisvastaseid meetmeid ja jääda endises mahus turule, ei põlata ei lobitööd, kohtuprotsesse, heldekäelisi „annetusi” ega isegi otseseid ähvardusi ega altkäemakse.
Uuring keskendus esmajoones tubakakasutuse „kuumadesse punktidesse”: Venemaale, Mehhikosse ja Uruguaysse. Näiteks on Venemaal tubakatööstuse lobistid ära ostnud poliitikuid ja suutnud seada end koguni läbirääkijaiks põllumajandusministeeriumi tubakakasutuspiiranguid otsustavatel kõnelustel. Mehhikos on võimsate „tubakaparunite” tihe side ametnikega oluliselt leevendanud suitsetamist piiravaid seadusparagrahve. Uruguays, kõnesoleva nõupidamise võõrustajamaal, ähvardab tubakafirmade surve tõttu aga läbi kukkuda suitsetamisvastane seadus, mis on kavandatud äärmiselt rangena. Vast valitud riigi presidenti José Mujicat survestavad nii Philip Morrise hiigelnõuded turu piiramise eest kui ka kohalike firmade kaebused ebaausa konkurentsi pärast.
ICIJ on oma uurimuse teinud koostöös uuringualuste riikide edumeelsete ajalehtede – Novaja Gazeta, Proceso ja Busquedaga.
ICIJ
Göteborgi ühiskasutusautod on kõik keskkonnahoidlikud
Põhjamaades laieneb aina ühiskasutusautode võrgustik (kasutan sellist omaloomingulist vastet ingliskeelsele sõnale carsharing; kui keegi lugejaist teab paremat tõlget, siis olen selle eest tänulik – TJ). Lääne-Rootsi suurimas linnas Göteborgis on astutud veel üks samm hoolikama keskkonnahoiu poole: kõik siinsed ühiskasutusautod on „ökoautod”: etanooli, biogaasi või biodiiseliga töötavad ja/või elektri- või hübriidautod. Nõnda on göterborglased täitnud Rootsi maanteeameti nõude.
Meenutame, et ühiskasutusautod – kindel rühm inimesi kasutab teatud hulka autosid ning saab sel moel toime vähema hulga sõidukite ja väiksemate kulutustega – võeti esimest korda tarvitusele 1980. aastatel Šveitsis. Sealt on see idee jõudnud paljudesse Euroopa ja teistegi maailmajagude riikidesse. Sadamalinna ühiskasutusautode võrgustikus Sunfleet, mis on asutatud 1998. aastal, on praegu 37 allüksust. Sunfleet’i iseloomustab kasutajast hooliv administreerimissüsteem, mis suuresti tugineb infotehnoloogiale: kõigisse autodesse paigaldatud seadmed võimaldavad pidevühendust autode, mobiiltelefonide ja võrgustiku serveri vahel. 2008. aastal loodi koostöös Chalmersi tehnoloogiaülikooliga omaette alasüsteem linna rohketele tudengitele, kes võivad nüüd neid autosid pruukida odavama hinnaga.
Üha laienev Sunfleet tegutseb juba 25 Rootsi linnas kokku 95 allüksusega. Võrgustikul on üle 11 000 liikme, nende seas nii üksikisikuid kui ka omavalitsusi, korteriühistuid ja ettevõtteid.
ELTIS
Teepind toodab elektrit
Hollandis Overijsselis on kohaliku tee N34 rekonstrueerimisel katsetatud innovatiivset viisi toota elektrit liiklemisel tekkivast vibratsioonist, mis tavaoludes muundub muidu soojuseks.
Selleks on teepinna alla paigutatud piesoelektriline materjal, s.o. aine, mis toodab surve mõjul elektrit. Piesoelektrilisi materjale kasutatakse näiteks mikrofonides ja elektritrummides. See matejal on vastupidav ja pole ilmatundlik.
Katse kestlikku energiat toota sai teoks inseneribüroo Tauw ja Twente ülikooli koostöös. Sel meetodil saadav elekter sobiks liiklusmärkide, valgustusvaiade või valgusfooride toiteks.
Newsletter 3
Soomeski pole rattureil kõikjal mõnus
Põhjanaabrid on teinud põhjaliku, valdade tasemel uuringu jalgrattasõidu tingimuste kohta. Sellest nähtub, et ehkki rattateid on Soomes palju, pole nad sugugi kõik kvaliteetsed. Samuti nõuab parandamist rattateede võrgustiku loogika. Ilmselgelt on olukord parem nendes omavalitsustes, kus on olemas konkreetsed rattaliikluse arengukavad.
90% Soome jalgrattateedest on ühtlasi jalakäiguteed ja vaid iga kümnes on eraldatud tervenisti ratastele. Rattasõitu seirab ja kogub sellekohast statistikat vaid väike hulk omavalitsusi. Näiteks vaid veerandis neist on teada rattasõidu osakaal liikluses ning iga kolmas on küsinud tagasisidet teede olukorra kohta.
15 omavalitsust on koostanud rattasõidu arengukava ning just seal on viimase kümne aasta jooksul rajatud enim uusi rattateid ja tehtud kõige rohkem poliitilisi otsuseid selle transpordiviisi edukäigu heaks. Mõistagi on neis kohtades ka ratturite rahulolu kõige suurem.
Uuringu järeldustes tuuakse välja suur vajadus paremate ja loogilisemalt rajatud rattateede järele eriti linnakeskustes. Rattasõidu tunnustamine reaalse transpordisüsteemi osana nõuab Soomes veel ametimeeste ambitsioonikat sektoritevahelist koostööd.
www.poljin.fi
JÕULUEELSEID OOTUSI TARTUS
Tõnisepäeval püstitatud pronksnotsu ootab oma sünnipäeva. Püha Antonius on sigade kaitsepühak.
Pardid ootavad saiatädi.
Soovid ootavad täitmist.
Jõulupuu ootab, et lumi ta ümbert ometi kord ära sulaks!
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
