Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
03. august 2004


SNDMUS





Horisondi teadusreis nitab Seto maad ja rahvast

Folklorist Andreas Kalkuni juhitav Horisondi teadusreis Setumaa paasapevale tutvustab ka uhiuut Eesti Looduse Seto erinumbrit. Veel on vabu kohti.
Reis toimub 19.-20. augustil. Paasapiv (19. august) ehk Issanda Muutmise pha on Obinitsa kla traditsiooniline "praasnik", milles on kaunilt hendatud ortodokssed ja rahvalikud tavad. Jumalateenistuse jrel kogunevad inimesed surnuaiale kadunukesi mlestama ning prast seda vib toimuda spontaanne vi vhem spontaanne kirmask.
Naudime Setomaa kaunist loodust, vaatame setosid mjutanud phasid paiku ja Setomaad poolitavat riigipiiri ning saame teada mndagi uut setode folkloori, usundi ja ajaloo kohta.
Igale osalisele tasuta uus Eesti Looduse Setomaa erinumber.
Vljasit Sakala parklast 19. augustil kell 07.00, tagasi Tallinna juame 20. augustil kell 21.00.
Hind 635 krooni, Horisondi tellijale 595 krooni.
Hinna sees ka muuseumide psmed ja majutus Vrskas 4-inimese toas.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee vi telefonil 6482271.
Lhemalt vt http://www.loodusajakiri.ee/horisont/teema10.html

Loodusajakiri




Eesti Looduse Setumaa teejuht avab Seto akna

Ilmus Eesti Looduse Setumaa teejuhi erinumber. See kujutab endast mdunud aasta Seto erinumbri tiendatud ja uuendatud vljaannet. Rikkalikult kaartide ja skeemidega varustatud trkis tutvustab nii Setomaa loodust kui rahvast. Ei puudu ka Seto keel, milles kirjutatu on sedapuhku tlgitud ka eesti keelde. 72-lehekljeline teos on tubliks abiks Eesti kagunurgas liikujale ja ldse Eesti looduse, ajaloo ning kultuuri huvilisele.
Saadaval Setumaa mgipunktides ning Loodusajakirjade kirjastuse Tallinna ja Tartu toimetustes.

Loodusajakiri





Eesti astronoomiahuvilised saavad kokku

11.-16. augustini saavad Vrumaal Krabi phikoolis kokku astronoomiahuvilised. Loodetakse, et vaatlusteks peaksid olema tingimused vga head - d on pikemad ja pimedamad kui mujal Eestis. Ei sega kuuvalgus, ehk ka pilved mitte. Teleskoopidega tulevad kohale teleskoobi-mjad ja amatrid. Nagu alati, on uudistajaid lubatud vaadata ka soomlaste teleskoopidega. Krabi meelitab seekordsele kokkutulekule Soomest eriti palju tsiseid meteoorilugejaid, on ju neil kodus d alles vga heledad.
Lisaks vaatlustele on kavas loengud:
- uudiseid Pikesessteemist;
- astronoomiast pevakajaliselt;
- 30 aastat varjatud massi uuringuid;
- Paganamaa kodulugu koos bussiekskursiooniga ja matkaga.
Et telkidesse ja klassidesse bima mahub inimesi sna palju, oodatakse jtkuvalt huviliste registreerumist. Hilinejad vivad jda ilma esimestest sgikordadest.
Oodatud on igasuguse ettevalmistuse, vanuse ja haridusega huvilised.
Tpsemalt vt http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/admin/edit.html?id=1461

Helle Jaaniste, Tartu Thetorn, AHHAA-keskus




Soome rattaretk thistab oma 5. snnipeva uue matkaga tuhande jrve maale,
19.-22.08.2004


Eesti jalgrattamatkajate ja loodusehuviliste hulgas suure populaarsuse vitnud Soome rattaretk thistab tnavu suvel oma minijuubelit, 19.-22. augustil toimub Soome Turismiarenduskeskuse ja ajakirja Loodus eestvttel juba 5. "Kuidas elad, Soome?" rattaretk. Tnavuse retke deviisiks on "Kuidas elad, tuhande jrve maa?". 4-pevane rattamatk viib 800 Eesti ratturit otse Jrvede Soome sdamesse, Ida-Soome - Savonlinna ja selle jrvede rohkesse mbrusesse. Marsruudi rde jvad Imatra kuulus kosk, Punkaharju hingematvad vaated, Lusto metsamuuseum, Retretti kunstimuuseum ja ainult rattaretkelistele korraldatav kontsert Retretti kontserdisaalis, maailma suurim puukirik Kerimel ja Savonlinna ooperifestivalide korraldamispaik - Olavinlinna vimas kindlus. Lisaks kaunile marsruudile ja paljudele huvivrsustele on garanteeritud livahva reisiseltskond!
Rattaretke kajastab, nii nagu eelmisigi, ajakiri Loodus.

Traditsiooniliselt mb rattapakette ja korraldab retkeliste transporti Tallinna ja Helsingi vahel laevafirma Nordic Jet Line. Broneerimine: tel 6 137 000, rattaretk@njl.ee vi Nordic Jet Line C-terminali kassast E-L 7-19.30, P 9-21.30.

Soome rattaretke pakett maksab sel aastal 2865 krooni tiskasvanutele ja 2600 krooni alla 12-aastastele lastele.

Rattapaketi hinnas sisaldub:
- edasi-tagasi laevapiletid Nordic Jet Line kiirkatamaraanidel + ratta levedu
- edasi-tagasi rongipiletid Helsingi-Imatra + ratta transportimine rongis
- majutus oma telgiga kolmel kmpinguplatsil
- toitlustus retke ajal (3 htuski, 3 hommikuski)
- tehno- ja esmaabi rajal
- reisikindlustus
- rattaretkelise T-srk
- retke kaart ja marsruudikirjeldus
- pakivedu
- muuseumide piletid (Retretti, Lusto, Olavinlinna) ja kultuuriprogramm

Veel on vabu kohti! Kiirustage siiski!
Uuri rattaretke kohta lisa ka Soome Turismiarenduskeskuse kodulehekljelt http://www.visitfinland.com/ee.

Loodusajakiri/Soome Turismiarenduskeskus




UUDISED

Ateena olmpiamngud vaenavad keskkonda

Erinevalt Sydney mngudest ei hooli Ateena olmpiamngud keskkonnast. Sellist arvamust avaldas Kreeka WWF-i ehk Maailma Eluslooduse Fondi direktor Demetres Karavellas. Kreeka looduskaitsjad hindavad mnge skaalas 0 kuni 4 vaid 0,8 palliga. Algne venitamine ja hilisem kiirustamine on hljanud kik esialgsed lubadused. Nii on sudmiskeskus hvitanud thtsa mrgala ja metsad. Olmpiakla on ehitatud endistele rohelistele aladele ning esialgu lubatud koloogilisest pargist pole lhnagi. Kodumaiste ja vhe vett vajavate puude asemele on istutatud veenljased vlismaa liigid. Roheliste arvates on ainus hea asi, et Ateenas investeeriti hiskondlikku transporti. Tagatipuks on olmpiarajatiste ehitamisel surma saanud kmneid tlisi, kelle tpset arvu varjatakse.

New Scientist/Loodusajakiri


Sru muuseum laieneb vabasse hku

Mdunud ndalal otsustas valitsus anda Emmaste vallale 4,1 ha maad muuseumilaevale "Alar" restaureerimis- ja eksponeerimiskompleksi loomiseks ning Sru rannakultuurimuuseumi vliekspositsioonide nitamiseks. Sru rannakultuurimuuseumi tarvis on maa-alale plaanis rajada suvekk, vrgukuur jmt. Lisaks kasutatakse maa-ala paatide ja kaatrite talvise hoiualana ning plaanis on rajada ka suviste massirituste parkla.
Valla soov on, et kohalik avalikult kasutatav puhkekoht muutuks sinna planeeritavate ehitiste abil mugavamalt kasutatavamaks ja klalistele atraktiivsemaks.
Sel aastal peeti Sru sadama mbruses le-eestiline Keskkonnafestival.

KM


ASJATUNDJA

Tallinna Sadam tahab Saaremaale Kdema lahte rajada svasadama kruiisilaevade tarbeks. 20 laeva suve jooksul, igas 500-1000 turisti, peab projekti ratasumise jaoks sadamat klastama. Kas usute, et huvilisi jtkub?

Erik Sakkov, Tallinna Sadama turundusdirektor:

Jah.


Marek Strandberg, ELF nukogu esimees:

Iga projekt ju tasub end kunagi ra. Ka Egiptuse pramiidid on end ju viimase sajandi turismitegevuse kigus ehk "ragi tasunud". Vib arvata, et liialt pikaks venida viv tasuvusaeg on see risk, mille vltimiseks peaksid kavandatava sadama toimimise keskkonna reeglid olema lima tpsusega paika pandud. Eks ikka selleks, et liigsuure keskkonnamahuga tegevus sadamasse esialgu kavandatut vlja sma ei hakkaks. Kui eesmrgiks on turiste saarele meelitada, siis selleks viks kasutada olemasolevatki infrastruktuuri: lihtsalt vhem turiste peaks saabuma pikemaks ajaks. Ei maksa alahinnata turustamisfakiiride vimeid, aga iseksimus on see, mida kll peale hakata vaid pevaks saabuva tuhatkonna kruiisituristiga, kes peamise rahahulga kulutavad ikka laevas ja kruiisifirma huvides. Need firmad aga asuvad rmisel juhul Tallinnas, kll reeglina mingis muus maailmapiirkonnas. Huviliste jtkumisse ei saa uskuda, vaid seda tuleb vimalikult paljusid asjaolusid arvestades hinnata. Asjaolude hulka tuleb arvata ka vimalikud keskkonnamjud, nagu ka vime klastajatele sobiliku keskkonna loomiseks investeeringud tagada. Nagu olen aru saanud, on tegemist pigem poliitikute nudel sndiva regionaalabi, kui et majanduslikult end tasuma pidava projektiga.


Astrid Valge, DenEesti tegevdirektor:

See, et Tallinna Sadam soovib arendada sadama tegevust ja tuua rohkem klastajaid sellisel moel Eestisse, on igati teretulnud. Saaremaa on klastajatele alati huvi pakkunud ja tnase pevani on sinna ka mningasi kruiisilaevu randunud. Kuna Saaremaal puudub siiani vimalus kruiisilaevu teenindada ehk siis puudub svasadam, siis ilmselt on see olnud heks selle projekti ajendiks. Praeguse hetke seisuga tundub veidi optimistlikuna mte, et suured kruiisifirmad llitaksid Saaremaa sadamat oma marsruuti. Skandinaaviamaade ringreisi llitatud Tallinn on paljudel firmadel marsruudis sees lihtsalt selleprast, et ta asub tee peal, minnes Peterburi vi Helsingisse vi Stockholmi. Esialgu olen kll snagi veendunud selles, et Tallinna klastust Saaremaa vastu vlja ei vahetata. Kuid tnapeva rimaailmas sltub kik mgioskusest. Kui Tallinna Sadam on vimeline veenma maailma selles, et Saaremaa on kindlasti see paik, mida klastamata Skandinaavia tuur vrt pole, siis vib-olla on sellel projektil tulevikku. Kahjuks lihtsalt patriotismiga hakkama ei saa, sest kui mginumbrid (antud juhul sadamas ostetud ekskursioonide arv) ei tuse piisava tasemeni, siis tehakse kiire kannapre.
Viksemate laevade puhul on Saaremaa sissellitamine vimalikum, sest inimesed vivad piirduda he vi kahe ekskursiooniga. Suuremate laevade puhul, kus reisijaid le kahe tuhande, on olukord keerulisem, sest pakutavate ekskursioonide valik peab olema laiem. Kas Saaremaa seda suudab pakkuda, on veidi kahtlane.


KSIMUS JA VASTUS

Kuidas elavad meie kilu ja rim?

Vastab kalateadlane Tiit Raid:

Mdunud aasta hinnangute kohaselt on Liivi lahes rimeasurkond heas olukorras. Kiluvarud on kikjal head. Kuid Lnemere avavetes lheb rimel ha halvemini. Phjused vivad olla klimaatilised - avamerel pole olnud rime jaoks kige paremad elutingimused. See mjutab rimesaaki ka meie rannikuvetes.


KIIRKOMMENTAAR

Vesi suured laevad kannab, vesi palju judu annab

Mdunud ndalal nitas suvi Tallinnas enda iget Eesti ngu. Ja piisas paarist pevast, kui leujutus oli kohal. Mis testas veel kord, kui kaitsetu ikkagi ks linn on. Maakohas oleks sihukesest vihmast jrele jnud vaid mned loigukesed lastele pladistamiseks. Ilmataat jrgis ka nimemaagiat. Tallinnas tusis vesi vikese je mduni tnavatel, millel nimeks Tuukri ja Je. See on ju loomulik, et sherduse nimega tnavatel vesi kogu aeg plvini oleks. Kui sa kolid Tuukri vi Je tnavale, peadki arvestama sellega, et vesi voolab.
Tsisem lugu on veest mbritsetud Aegna saarega. See on muidugi tore, et nd saab sinna laevaga odavamalt, kui varem. Kurb on aga see, et Tallinna Kesklinna Valitsus pole teinud piisavalt eeltd, et saare loodust ja seal heatahtlikult viibivaid inimesi kaitsta. Pole siis ime, et juba on pral esimesed uudised saarel peetud tsistest kaklustest. Noh, ega uudiseid lagastamiselt ja suvalises kohas lkketegemisest ju keegi levita. Enne kui turistid peale lasta, tulnuks ikka elementaarsed laudteed le luidete teha ning korrastada saare prgi-, vee- ja peldikumajandus. Vi ongi linnavalitsusel kaval plaan - laseme Aegna ra lagastada, siis saab selle le asfalteerida ning lolliklasid tis ehitada, nagu Aegna ideevistluse vitjad seda soojalt soovitasid.

Tiit Kndler





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012