UUDISTAJA
28. jaanuar 2011
JAANUAR
22. jaanuaril Tallinnas Mooni tänaval
Häda ajab härja kaevu ja pardi linna
25. jaanuar: Tartus Taara puiesteel niipea promeneerida ei saa
Purikatõrje käib hooga edasi
27. jaanuar: jälle üks pakase- ja härmatisehommik
UUDISTAJA SOOVITAB
 
EESTI SÕNUMEID
Veebruaris valitakse Tallinna ülikoolile uus rektor
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg, Tallinna ülikooli (TLÜ) matemaatika- ja loodusteaduste instituudi direktor Tiit Land ja TLÜ riigiteaduste instituudi professor Anu Toots on andnud nõusoleku kandideerida TLÜ rektori kohale.
Enne valimisi tutvuvad kandidaadid ülikooli üksuste ootustega ning tutvustavad oma valimisplatvorme. 8. veebruaril toimub rektorikandidaatide avalik debatt.
Rektori valib 14. veebruaril TLÜ rektori valimiskogu, kuhu kuuluvad kõik ülikooli senati liikmed, ametikohale valitud professorid ja juhtteadurid, kuratooriumi liikmed ning üliõpilaskonna volikogu valitud üliõpilaste esindajad.
Järgmise rektori ametiaeg algab 15. mail ja kestab viis aastat.
Jooksev info valimiste kohta (valimiste reglement, ajakava, kandidaatide tutvustused, ülikooliliikmete ootused uue rektori suhtes jmt.) on kättesaadav võrgupaigas www.tlu.ee/valimised.
TLÜ
Riigikogu keskkonnakomisjon ei toetanud põlevkivikaevandamise vähendamist
Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 25. jaanuaril, et tutvustas päev varem riigikogu keskkonnakomisjonis ettepanekut algatada maapõueseaduse muudatus, mille sisu on vähendada põlevkivi kaevandamismahtu 15 miljoni tonnini 2015. aastaks. Riigikogu keskkonnakomisjon ettepanekut ei toetanud.
Nii riigikogus heaks kiidetud põlevkivi riiklik arengukava 2008–2015 kui ka valitsusliidu programm aastateks 2007–2011 näevad ette põlevkivi kaevandamismahtude piiramist 15 miljoni tonnini aastas, kuid valdkonda reguleerivas maapõueseaduses on põlevkivi aastane kaevandamismäär endiselt 20 miljonit tonni.
Keskkonnakomisjonis ettepanekut tutvustanud ELF-i juhatuse esimehe Jüri-Ott Salmi sõnul soodustatakse riigikogus vastu võetud üliolulist keskkonnakoormuse piirangut ignoreerides „raiskava majanduse jätkumist, mis on otseses vastuolus Euroopa Liidu energiapoliitika põhimõtetega”.
Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmed pidasid algatatud teemat oluliseks, kuid ettepanek ei saanud hääletusel piisavalt toetust ja seadusemuudatust ei võetud menetlusse. ELF avaldas sellise tulemuse üle pettumust. Varem oli ka keskkonnaministeerium teatanud, et ei toeta maapõueseaduses sätestatud piirmäära muutmist enne vastavate rakendusuuringu tegemist.
ELF-i hinnangul oleks kaevandamismahtude piiramine andnud võimaluse kasutada maavara pikemat aega ning vähendada keskkonnakoormust või hoida see vähemalt praegusel tasemel. Teatavasti on Eesti maailmas esikahekümne seas süsinikdioksiidi heite poolest, arvestades CO2-heidet elaniku kohta. Oluline osa sellest tuleb just põlevkivikasutusest. Samuti on kaevandamise piiramine ainus võimalus peatada kaevandamisest ja põlevkivi töötlemisest rikutud alade pidev laienemine.
ELF
Kuulajate ees on Erik Puura ja Mart Ustav. Foto Andres Tennus / TÜ
Ettevõtjad on teadlikumad ülikooli pakutavatest võimalustest
21. jaanuaril osales 120 inimest Tartu ülikooli avatud uste päeval ettevõtjatele, eelmise aastaga võrreldes oli rohkem alustavaid ja väikeettevõtjaid.
TÜ ettevõtlussuhete koordinaatori Vahur Valdna sõnul oli hea tõdeda, et ettevõtjad on ülikooli pakutavatest võimalustest üha enam teadlikud: „Seminaril osales juba märgatavalt neid ettevõtjaid, kes oskasid küsida konkreetseid neile huvipakkuvaid lahendusi.”
Et võimalikke koostööprojekte ellu viia, aitab TÜ väikeettevõtetel taotleda raha EAS-i innovatsiooniosakute toetusmeetmest, mis ongi mõeldud selleks, et parandada ülikoolide ja ettevõtete koostööd. Meetme raames on võimalik tellida ülikoolist arendustöid kuni 4000 euro eest ettevõtte kohta.
Peetud seminaril rääkisid praktikud teadusmahuka ettevõtluse võimalustest koostöös ülikoolidega ja selle võimalikkusest Eestis; ülikool esitles esimest korda viimaste aastate peamisi leiutisi. Tutvuda võis juba tuntud robotmannekeeniga ning näha sai ka teisi huvitavaid leiutisi: koristusrobotit, suuruime – surfilaudurite tasakaalu hoidmise abivahendit, silmakae diagnoosimise aparaadi prototüüpi, uut radiatsioonidetektorit jpm. Kohal olid ka leiutiste autorid, kes vastasid ettevõtjate küsimustele, miks on üks või teine leiutis eriline ning kuidas saab neid igapäevaelus rakendada.
Seminari videosalvestisi on võimalik vaadata ülikooli videoportaalist http://www.uttv.ee/naita?id=4096, näiteks Mart Ustavi (Icosagen AS, Biotech OY), Teet Jagomäe (OÜ Regio) ja Vahur Valdna ettekandeid.
TÜ
Jüri-Ott Salm. Foto: elfond.ee
Muudatused Eestimaa looduse fondi nõukogus ja juhatuses
Eestimaa looduse fond (ELF) avalikustas 21. jaanuaril fondi nõukogu ja juhatuse koosseisu 2011. aastal.Nõukogu juhib esimehena Curonia Research’i nõukogu esimees ja Let’s do it Global’i eestvedaja Rainer Nõlvak; selle liikmed on majandusteadlane Andres Arrak, Tallinna tehnikakõrgkooli professor Rein Einasto, TTÜ professor Üllas Ehrlich, Skype’i asutaja Ahti Heinla, riigikogulane Mart Jüssi, Võru instituudi direktor Rainer Kuuba, IT ettevõtja Henri Laupmaa, õigeusu vaimulik Sakarias J. Leppik, TÜ teadur Riinu Rannap, kliimauurija Andres Tarand, keskkonnateabe keskuse osakonnajuhataja Uudo Timm, meediauurija Daniel Vaarik ja sihtasutuse Baltic Sea 2020 programmijuht Katarina Veem. Nõukogust lahkusid pikaajalised liikmed Kaja Lotman ja Marek Strandberg ning Lembit Maamets ja Peep Männil.
ELF-i juhatusse kuuluvad esimees Jüri-Ott Salm, aseesimees Tarmo Tüür, finantsjuht Kadri Kalmus ja teabejuht Ivar Tamm.
ELF
Noorte teadusvideote võistlus andis korraliku saagi
Äsja lõppenud Tartu ülikooli korraldatud noorte teadusvideote võistlusele laekus kokku 57 tööd. Eriti agaralt võtsid osa kooliõpilased.
TÜ tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura märkis, et võistlustöid vaadates ilmneb selgesti, kuidas enamiku noorte jaoks seostub teadus praktiliste, igapäevaelus lihtsalt kasutatavate asjadega. „See paneb mõtlema, kas meie koolides antav teadusharidus pole mitte liialt teoreetiline ja raskesti hoomatav. Siin on selge mõttekoht – kuidas tekitada noortes huvi teaduse ja ettevõtluse vastu laiemalt,” ütles Puura.
Laekunud töödest 43 on teinud kooliõpilased algkooliõpilastest abiturientideni; tudengid saatsid konkursile 14 teadusvideot.
Videoid hakkab hindama teadlastest ja ajakirjanikest koosnev žürii, kes teeb oma otsuse teatavaks 11. veebruaril ETV saates „Terevisioon”. 7.–11. veebruarini näitab „Terevisioon” ka võistluse paremaid palu.Kõiki laekunud klippe saab vaadata TÜ teadusuudiste portaali „Novaator” videolehel www.novaator.ee/video.
Publiku lemmiku kasuks saab hääli anda kuni 4. veebruarini.
TÜ kuulutas võistluse välja möödunud aasta oktoobrikuus kahes kategoorias. Neist esimene, „Kuidas teadus aitab mind igapäevases elus?”, oli mõeldud üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele, kategooria „Minu esimene teaduslik saavutus” aga üliõpilastele.
Mõlema kategooria peaauhind on 1000 eurot, teise koha auhind 500 ja kolmanda koha auhind 250 eurot. Peale selle selgitatakse kahe kategooria peale kokku publiku lemmik, kes pälvib 250 euro suuruse auhinna.
TÜ
TASUB OSALEDA
Mulluse võidufoto tegi Loodusajakirja oma mees Mats Kangur
Algab fotovõistlus „Looduse aasta foto 2011”
Looduse Omnibuss, Eesti Energia ja Nordea pank kutsuvad kõiki loodusfotohuvilisi osalema fotovõistlusel „Looduse aasta foto 2011”.
Selle aasta fotovõistlus on pühendatud ÜRO välja kuulutatud rahvusvahelisele metsa-aastale ja Eesti ornitoloogiaühingu 90. sünnipäevale.
Tööde esitamise tähtaeg on 14. märts, võitjad kuulutatakse välja 24. aprillil Nokia kontserdimajas.Pilte saab esitada ainult interneti kaudu üleslaadimismooduli võrgupaigas http://www.looduseomnibuss.ee/laf2011/. Ülemineku tingis asjaolu, et osalejate arv on paisunud suureks ning käsitsi andmete töötlemine võib tekitada probleeme.
Võistluse eeskirjad on võrgupaigas http://www.looduseomnibuss.ee/node/1169.
Looduse Omnibuss
Euroopa maitsed
Kolmapäeval, 26. jaanuaril avati Tartus ERM näitusemajas (J. Kuperjanovi 9) näitus „Euroopa maitsed”. Samasugune näitus on veel kaheksas Euroopa muuseumis.
Ühisnäitus otsib vastust küsimustele „Miks me sööme just seda toitu, mida sööme?” ja „Kust tuleb meie lauale igapäevane toit?”. Näitust eurooplaste toidust, selle tootmisest ja tarbimisest eksponeeritakse korraga Rootsis, Taanis, Soomes, Šotimaal, Tšehhis, Ungaris, Sloveenias, Portugalis ja Eestis.
Näitus on mõeldud eelkõige noortele. Lisaks ühisele Euroopa loole räägib näitus iga projektis osaleva maa rahvusliku loo ühest neile olulisest toiduainest. Eesti toitu esindab kartul.
Projekti „Euroopa maitsed” toetab Euroopa Liidu programm „Kultuur”, samuti Eesti kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.
Vt. näituse kodulehekülge www.atasteofeurope.eu.
ERM
Maailma ohustatud taimeliikide näitus
on Tallinna botaanikaaias homsest, 29. jaanuarist kuni 13. veebruarini.
Praegusajal tuntud 380 000 taimeliigist on ligi viiendik ehk 76 000 taimeliiki otseses väljasuremisohus. Elame kuuendal liikide massilise väljasuremise ajastul Maa ajaloos. Näitus tutvustab kogu maailmas äärmiselt ohustatud taimeliike, kellest on looduses säilinud vaid üks või alla viiekümne isendi.
Näitus on palmimajas lahti iga päev kell 11–16.
Looduse Omnibuss sõidab pühapäeval Tallinnast
Otepääle esimest korda Eestis peetavale juunioride MM-le suusatamist ja hüppeid vaatama. Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 8.30, Tallinna jõutakse tagasi kell 23.30.
Sõidu hind täiskasvanutele 15, õpilastele 7 eurot.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee. Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.
TÜ loodusmuuseumi huvipäev
„Varajased lõuatud ning kalad meil ja mujal” on järgmisel laupäeval, 5. veebruaril kell 12 TÜ geoloogiamuuseumis (Vanemuise 46). Lektor on tuntud paleontoloog Tiiu Märss. Huvipäeva ettekanne on illustreeritud rikkaliku foto- ja näidismaterjaliga, esitlusele lisandub praktiline osa kalade ja lõuatute näidiste vaatlemiseks. Osalus on tasuta.
Koolitus „Kahepaiksed ja roomajad” õpetajatele ja juhendajatele
on TÜ loodusmuuseumis 4.–5. märtsil. Koolitus algab mõlemal päeval kell 10 Tartus Vanemuise 46. Õpitakse tundma kahepaikseid ja roomajaid maailmas ja Eestis, käsitletakse nende levikut, eluviisi, käitumist, tunnuseid, määramist ja kaitset. Tutvustatakse roomajate pidamist lemmikloomadena ja vaadeldakse neid terraariumis. Koolituse läbinud saavad tunnistuse.
Koolitust juhendavad Riinu Rannap (TÜ), Peeter Põldsam (Pärnu Minizoo), Sergei Põlme (TÜ) ja Külli Kalamees-Pani (TÜ). Koolitus on tasuta, seda toetab KIK.
Registreerimine (loodusmuuseum@ut.ee või tel. 737 6076, administraator) kestab 23. veebruarini.
Registreerumisel teatada nimi, isikukood, aadress, kontaktmeil ja -mobiili number, asutus.
Foto: Keskkonnaministeerium
Keskkonnaamet õpetab prügi vähendama
Keskkonnaamet teatas eelmise nädala lõpus, et pakub üldhariduskoolidele prügiennetusprogramme.Nende siht on kujundada elukeskkonda säästvat ja loodusvarasid hoidvat mõtteviisi. Tarbides mõistlikult, vältides ühekorratooteid ja -pakendeid, pikendades hooldusega asjade kasutusiga, neid parandades ning uuele ringile aidates saab vähendada tekkivate jäätmete kogust. Prügilasse ladestamine ei ole peamine jäätmekäitlusviis.
Õppustel saab osaleda kolm klassitäit õpilasi igast maakonnast. Käiakse piirkonna taaskasutuskeskuses, ringluspoes või jäätmejaamas, õpitakse nippe, kuidas muuta igavaks muutunud riietusese uueks ja huvitavaks, ning kogutakse jäätmetekke vähendamise tarkusi.
Õppusi korraldavad keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistid. Õppeprogrammis osalemine, sh. bussisõit, on tasuta. Projekti rahastab KIK.
Täpsemat infot programmis osalemise võimaluste kohta saab oma maakonna keskkonnahariduse spetsialistilt, kelle kontaktandmed leiab kodulehelt http://www.keskkonnaamet.ee.
Prügiennetuskampaania raames jagatakse osalejatele jäätmeteemalisi õppevahendeid: jäätmetekke vähendamise lauamänge ja pakendisortimismängu „Ferda sorteerib pakendeid”. Õppematerjalidega on võimalik tutvuda keskkonnaameti kodulehel http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=11071.
Keskkonnaamet
Nurgake TTÜ mäeinstituudi mäemuuseumis
Eesti mäeselts
ootab materjale kogumikule „Kaevandamine ja vesi”.
TTÜ mäeinstituudi doktorandi Veiko Karu kinnitusel on praeguseks esitatud „hulk artiklite ideid (30) ja pakkumisi autoritele. Enamus teemasid on tihedalt seotud kaevandamisprobleemidega”. Teised vaatenurgad – sotsiaalne, bioloogiline, psühholoogiline jne. – on Karu kinnitusel veel nõrgalt kaetud.
Täpsem info : http://www.maeselts.ee/kogumik/
Mäeseltsi kogumik on artiklite kogu, mis on mõeldud spetsialistidele ja üliõpilastele nüüdisaegse kaevandamisinfo allikaks; käsitletakse mingit mäendusteemat, seekord siis „Kaevandamine ja vesi”.
Õppima õpetajate majja
Tallinna Õpetajate Majas (Raekoja plats 14) jätkuvad veel sel talvel põnevad huvikursused.
Järgmistena algavad 03.02 näitlejameisterlikkuse ja 07.02 tantsulise teraapia kursus ning 08.02 3D kujundusprogrammi õpe algajatele ning portselanehete valmistamise kursus, 09.02 dhjaana-jooga meditatsioonikursus, süvapsühholoogiline paarisuhte teekond ja keraamika töötuba, 10.02 qigong’i liikumiskursus ja klaasisulatuse kursus.
Kõigi koolituste loend on võrgupaigas http://www.opetajatemaja.ee/?mod=kursused&mid=137&&st=red&h=92d9, lisainfo ja registreerimine veebilehel www.opetajatemaja.ee või telefonil 615 5161 Vt. ka info@opetajatemaja.ee.
MAAILMAST
Tim Smit Foto: Marc Hill / Eden Trust
Edeni rajaja Tim Smit sai rüütlitiitli
20. jaanuaril tuli teade, et Ühendkuningriigis Cornwallis asuva botaanikaaia Eden Project (vt. EL 12, 2010, lk. 46–51) isa – aia rajamise mõtte autor ja elluviija ning praegune peadirektor Tim Smit – on tõstetud rüütliseisusesse.
Tegemist on tiitliga, mida annab Briti Impeeriumi Ordu. Order of the British Empire on noorim rüütliordu Ühendkuningriikides. Ordul on viis aunimetust või tiitlit, millest vaid kaks kõrgeimat annavad ka rüütlistaatuse. Varem, 2002. aastal, oli Smitile antud selle rea tähtsuselt kolmas tiitel CBE (Commander of the Order of the British Empire), nüüd siis aga aste kõrgem KBE (Knight Commander of the British Empire).
Sellise aunimetuste süsteemi algatas kuningas George V 1917. aastal. Tiitleid antakse nii sõjaväelastele kui ka tsiviilisikutele.
http://www.edenproject.com/ / Uudistaja
Peking tõrjub ummikuid, piirates sõidukite arvelevõttu
Kuna Hiina pealinn on üha rohkem hädas ummikutega, otsustas linnavalitsus hakata jõuliselt piirama arvele võetavate uute sõidukite arvu. Tänavuseks piirarvuks on seatud 240 000 autot, mis on vaid veidi üle kolmandiku mullusest hulgast.
Seda, kes saab loa auto arvele võtta, otsustab loos. Pekinglastele on võimude plaan vastukarva. Näiteks kasvas oluliselt registreerimissoovide hulk viimastel kuudel enne uue korra kehtestamist.
Praegu tuleb Pekingi teedele ja tänavatele 2000 uut autot päevas. Ummikuid on varem püütud tõrjuda mitmel muul moel. On kujukas, et äpardus katse, kus igal autol oli olenevalt numbrimärgist nädalas üks sõidukeelupäev: paljud inimesed hankisid endale lihtsalt teise auto.
AFP
Keskkondlasi ei rahulda EL emissiooniotsus
Euroopa Liidu keskkonnaministrid langetasid detsembris otsuse piirata väikeveoautode ja -kaubikute süsinikdioksiidiheidet.
Saksa keskkonnaministeeriumi andmetel annavad kuni 3,5-tonnised autod umbes 6% liikluse põhjustatud CO2-heitest. Kui praegu tohib selline auto iga kilomeetri kohta õhku paisata kuni 200 grammi süsihappegaasi, siis aastaks 2020 peaks see vähenema 147 grammini, mis vastab umbes 5,6 liitrile diislikütuse kulule ühe kilomeetri kohta.
Saksamaa keskkonnaministeerium ülistab seda piirarvu kui suurt saavutust, kuid keskkonnakaitsjad meenutavad pigem, et Euroopa Komisjoni (EC) esialgne ettepanek oli 135 grammi. Nõnda olevat tegemist Saksamaa ülitugeva autolobi võiduga EC üle. Euroopa keskkonnavolinik Connie Hedegaard peab otsust siiski oluliseks sammuks edasi.
Uus määrus tõstab tublisti väikeveoautode hinda. Tootjad, kelle autod lubatud heitepiiresse ei mahu, peavad iga liigse CO2-grammi eest tasuma 95 eurot. Kontrollarvuna peaks väikeveoautode heide aastaks 2014 vähenema 175 g/km. Praegu on selline norm kehtestatud sõiduautodele: tänavu ei tohi CO2-heide olla üle 130 g/km.
Deutsche Welle
KOMMENTAAR
Pokumaa peab jääma
Kui läinud nädala lõpul ja selle alguses hakkasid liikuma jutud Pokumaa kehvast seisust, käis minust läbi valus nostalgiline tuksatus. Meenus midagi ammust.
Mingil hetkel olen ma nimelt teatud määral olnud Pokumaa sünniloo osaline või vähemalt tunnistaja. Ega ma küll kaugemale jõudnud kui intervjuuni, mille tegin 4. juunil 1998 tulevase Pokumaa asukohas peetud väljasõidul-piknikul kultuuriminister Jaak Allikuga. Intervjuu sisu ma ei mäleta, aga arvatavasti oli see pigem optimistlikus võtmes.
Siis viis elu mind raadiost teisale, ligi kolm aastat polnud mu põhitöö ajakirjandus. Ja nii sattusin rohkem juhuslikult kuulma sõnumeid järjekordse Pokumaa projektijuhi lahkumisest ja uue valimisest, ei oska arvata, kui mitu korda. Mõtlesin tookord – ja mul oli mõttekaaslasi –, et põhihäda on inimsuhetes: kui pole mõistvat koostööd, ei saa sest asjast asja.
Vahepeal kadus Pokumaa mu mõtte- ja vaateväljast sootumaks. Ning seda suurem ja meeldivam oli mu üllatus, kui 2009. aastal Võrumaad uudistades selle (taas)avastasin: väga kapitaalsena tundunud ehitiste ning meeleoluka ja lapsi innustava sisuga. Loodusrada, jah, tundus veel nirukene, aga ega kõike saagi kohe tahta. Ma olin tõesti üllatunud ja noomisin ennast kunagise pessimismi eest.
Nüüd mõtlen, et ehk noomisin siiski asjatult. Pole küll saanud mahti eriti asjasse süveneda, aga seni lehest loetu ja telerist nähtu-kuuldu paneb arvama, et taas on kõik takerdumas ikka sellesama tahtetuse või võimetuse taha teha mõistlikku, aega ja võimalusi arvestavat koostööd.
Samas on mu sügav veendumus, et seni tehtut ei tohi lasta hävida. Kindlasti peab saama seda vältida.
Lisatud pildid on pärit ikka sellestsamast pooleteise aasta tagusest käigust.
Vt. kommentaari täisteksti http://toomasjuriado.blogspot.com/.
Toomas Jüriado
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
