|
 |
| | MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA | |
|  |
UUDISTAJA
4. märts 2011
MÄRTS
Eelmise nädala lõpupooleks oli pakane taandunud ja kogu nädala vaheldusid sombusevõitu päevad...
... nii päikeselistega, et talv vaid viimase jõuga oma valdustest kinni hoidvat näis.
Tänavaäärsed lumekuhjatised on veel visad kaduma.
Nii nagu kivimikihtidesse on talletunud märgid möödunud ajastute kliimamuutustest, võib lumevallide järgi meenutada pakase vaheldumist sulailmadega.
Aknalaual aga on juba pikemat aega näha kevadist rohelust.
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
   
MTÜ Loodusajakiri tegutseb kümnendat aastat. Juubeliaastal me hinda ei tõsta, vaid vastupidi, sama raha eest saate rohkem sisu: kõik meie ajakirjad – nii Eesti Loodus, Loodusesõber, Horisont kui ka Eesti Mets on varasemast mahukamad ning tellijat ootab mitu kingitust. Näiteks:
Telli Loodusesõber enne 9. maid ja osale roheliste rattaretkel soodushinnaga 30 eurot.
Telli Eesti Loodus ja saad koos juuninumbriga raamatu „Aasta puud ” (tellija võit 6,49 eurot).
Telli Loodusesõber ja saad aasta lõpus Aare Baumeri raamatu köögifüüsikast (tellija võit 6,49 eurot).
Tellides kogu paketi ajakirju, saad mitu kinki korraga!
Tellimine: www.loodusajakiri.ee või tel. 610 4105.
EESTI SÕNUMEID
RMK ei paku enam jahiteenust
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) lõpetas 1. märtsist jahiteenuse pakkumise enda hallatavatel jahimaadel. Kuus jahipiirkonda kogupindalaga umbes 150 000 ha antakse edaspidi rendile avalike enampakkumiste korras.
RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul ei tasunud jahimajandus senisel viisil korraldatuna ennast ära ning riigil pole põhjust jahituristidele teenuse osutamise eest peale maksta. „Edaspidi anname RMK-le kuuluvad jahipiirkonnad jahimeestele kasutamiseks avalike enampakkumiste korras. Jahipiirkondadest moodustatakse looduslikes piirides väiksemad jahialad ning huvilistel on võimalik konkureerida üheaastaste jahipidamis- ja ulukihooldetööde lepingute saamiseks,” sõnas Kallas. Sellist jahikorraldust on Kilingi-Nõmme ja Anguse jahialadel kaks aastat edukalt katsetatud. Jahipiirkonna rentimisel kaasneb suurulukite küttimise loaga kohustus küttida ka väikekiskjaid ja kopraid ning vastutus lisasöötmise ja muude hooldetööde eest.
Enampakkumised loodetakse korraldada enne uue jahihooaja algust 1. juunil. Ühtlasi kaotab RMK lähiajal 14 jahimajanduse tegevusvaldkonna töökohta. Kolmele inimesele pakutakse uut tööd asutuse sees, ülejäänud on RMK aga sunnitud koondama.
RMK jahindustegevus lähtub edaspidi eelkõige maaomaniku ning metsakasvataja huvidest. Jahinduse eest vastutab metsahalduse tegevusvaldkond ning igas metskonnas esindab RMK jahindushuve metsaülem.
„Meie eesmärgiks on looduse liigirikkuse ning rohkearvuliste ulukipopulatsioonide säilimine, tagades samas ülemääraste metsakahjustuste ärahoidmise metsade uuendamisel ja kasvatamisel,” sõnas Aigar Kallas. Metsakasvatajate ja jahimeeste erinevaid huve arvesse võtva maakasutuslepingu väljatöötamiseks on Eesti jahimeeste selts ja RMK loonud töörühma.
RMK
Tavalisim talvine aialind aianurka riputatud lambanahal keha kinnitamas.
Selgunud on aialinnuvaatluse lõplikud tulemused
Eesti ornitoloogiaühingu 29. ja 30. jaanuaril korraldatud talvise aialinnuvaatluse „Talv 2011” osavõtjate arv ületas ebasoodsast ilmast hoolimata mulluse taseme 6% võrra. Oma vaatlused edastas 1134 linnusõpra 948 paigast üle Eesti. Keskmine kohatud lindude arv jäi aga mullusest väiksemaks, piirdudes 33 isendiga (2010. aastal nähti keskmiselt 43 isendit). Paljude osalejate arvates pärssisid vaatluspaikadesse ilmunud lindude hulka ja liigilist mitmekesisust nädalavahetusel valitsenud sulailm, tugev tuul ja tuisk.
Eestis teist korda toimunud ürituse käigus vaadeldi 30 973 lindu 58 liigist. Kõige arvukam liik oli oodatult rasvatihane, keda nähti 95% kõigist aedadest; neid oli peaaegu veerand vaadeldud lindude koguarvust. Teise koha saavutas nagu eelmiselgi aastal rohevint, järgnesid põldvarblane, leevike ja koduvarblane. Taas kohati arvukalt musträsta ja metsvindi, harvemini ka kuldnoka paigalejäänud isendeid, haruldastest talvitajatest nähti samamoodi nagu mullu punarinda, kaelus-turteltuvi ja tamme-kirjurähni.
Aialinnuvaatluse statistika nii üldkokkuvõttes kui maakondade kaupa leiate „TALV 2011” kodulehelt www.eoy.ee/talv.
EOÜ tänab kõiki vaatlejaid ning ajakirjanikke, kes aitasid üritusest teavitada. Järgmine talvine aialinnuvaatlus toimub 28.-29. jaanuaril 2012. Talvist aialinnuvaatlust toetas keskkonnainvesteeringute keskus.
EOÜ
Eesti noorteadlane pälvis Euroopa ja Põhja-Ameerika tulevikutalendi tiitli
Tartu ja Helsingi ülikooli teadlane Triin Vahisalu pälvis L'Oreal'i kontserni ja UNESCO poolt korraldatava maineka rahvusvahelise konkursi "Naised teaduses" tulevikutalendi tiitli. Sellega tunnistati Vahisalu üheks kolmest parimast noorteadlasest Euroopa ja Põhja-Ameerika regioonis.
L'Oreal-UNESCO rahvusvaheline konkurss "Naised teaduses" kroonib igal aastal ühe väljapaistva naisteadlase igalt kontinendilt ning selgitab igast piirkonnast kolm tulevikutalenti. Sel aastal pälvis Euroopa ja Põhja-Ameerika regioonist auhinna Triin Vahisalu, peale tema pärjati veel üks teadlane Iisraelist ja teine Venemaalt. Konkursi 13 toimumisaasta jooksul on see esimene kord, kui võitja on Balti riikidest. Auhinnaga kaasneb ka rahaline preemia, mis võimaldab laureaadil enda valitud tippkeskuses kahe aasta jooksul teadustööd jätkata.
Tartu ja Helsingi ülikoolis doktorantuuris olnud ning praegu Helsingi ülikoolis järeldoktorantuuris õppiv Vahisalu uurib koos juhendajate Hannes Kollisti ning Jaakko Kangasjärviga taimede stressitaluvust ja nende kohanemist ekstreemsete oludega. Koostöös TÜ teadlastega õnnestus Vahisalul teha kindlaks geen, mis mõjutab kaitsereaktsioone veepuuduse või saasteainete tõttu stressiseisundisse sattunud taimes. Tingimustes, kus keskkonna saastatus järjest suureneb ning veevarud kiiresti vähenevad, võivad sedalaadi avastused olla kriitiliseks eelduseks tuleviku kasvutingimustele vastupidavate toidutaimede aretamiseks.
TÜ
„Tere, kevad!” kutsub taas lapsi kevadekuulutajaid otsima
Juba 15 aastat on lapsed koos õpetajate ja vanematega loodusharidusliku ettevõtmise „Tere kevad!” innustusel loodusest kevade märke otsinud - nii ka tänavu. Osalema on oodatud koolide 1. - 9. klasside õpilased ning lasteaedade vanemate rühmade lapsed koos õpetajatega. Projekt vältab 1. märtsist mai keskpaigani.
„Tere, kevad!” eesmärgiks on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid ja nende vanemaid märkama looduses toimuvaid muutusi. Lapsed õpivad tundma paljusid erinevaid olendeid: igal aastal vaadeldakse 35 Eestis laialt levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud varajased õitsejad (nt. sinilill, paiseleht, ülane, võilill, maikelluke), saabuvad rändlinnud (nt. põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg, suitsupääsuke, kägu), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas), kahepaiksed (rohukonn) ning kevadised seened (karikseen ja kevadkogrits).
Lapsed panevad kirja nende ilmumise kuupäeva ning sisestavad selle projekti kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi. Seda, millal kevadekuulutajad Eestimaa eri paikadesse ilmuvad, saavad tabelite ja animeeritud kaartide kujul veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised. Projekti veebis on eestikeelsed kirjeldused ja pildid kõigi vaadeldavate liikide kohta, eelmiste aastate tulemused ja mitmesugused lisamaterjalid.
Lisaks vahetutele loodusvaatlustele joonistatakse kevadekuulutajatest pilte, kirjutatakse luuletusi ning toimuvad kevadfotode konkurss ja loodusviktoriin, kus lapsed on nii küsijate kui ka vastajate rollis.10.-12. juunini toimub 30 kõige tublimale kevadeotsijale suvelaager, kus asjatundjate juhendamisel õpitakse loodust lähemalt tundma.
„Tere, kevad!” on seni olnud laste hulgas väga populaarne. Eelmisel aastal võttis osa kokku üle 7000 lapse enam kui 240 koolist ja lasteaiast. „Tere, kevad!” 2011 saab teoksTiigrihüppe sihtasutuse ja keskkonnainvesteeringute keskuse toel, korraldavad MTÜ Studio Viridis Loodusharidus ja Tartu keskkonnahariduse keskus.
Lähemat teavet projekti kohta ja loodetavasti varsti ka teateid esimeste kevadekuulutajate kohta leiate võrgupaigast tere.kevad.edu.ee.
Tere, kevad!
TASUB OSALEDA
Tartu botaanikaaias saab imetleda orhideenäitust
Kui Tallinna botaanikaaia orhideenädal hakkab lõpule jõudma, siis Lõuna-Eesti lillehuviliste rõõmuks on Tartus samalaadne üritus hiljuti alanud. Alates neljapäevast, 3. märtsist on Tartu ülikooli botaanikaaias näitus „Orhideed – värvide sümfoonia,” kus eksponeeritakse üle 70 praegu õitseva orhideeliigi ja -sordi.
Lisaks toalilledena levinud kuukingadele, katleiadele ja tsümbiidiumidele saab näha eksootilisi mudikäppi, laeeliaid, ontsiidiume ning epifüütset vandat, kelle juured ammutavad toitaineid õhust. Mitmed orhideed on botaanikaaias juba õitsenud või hakkavad õitsema veidi hiljem, kuid nende õiteilu saab nautida Riho Terase kvaliteetsetelt värvifotodelt.
Iga päev annavad botaanikaaia aednikud nõu, kuidas ja milliseid orhideesid kodus kasvatada. 6. ja 12. märtsil kell 12 ja 14 korraldatakse ekskursioonid, kus tutvustatakse botaanikaaia taimekogude orhideesid ja teisi taimharuldusi.Soodsa hinnaga ja rikkalikult õitsevaid orhideede potitaimi müüb AS Jardini aianduskeskus. Näitus on lahti kuni 13. märtsini iga päev 10–18. Pilet maksab kaks eurot, õpilased, üliõpilased ning pensionärid saavad sisse ühe euro eest.
TÜ
Õpilaskonverents „Meie elukeskkond 2011”
22. aprillil tähistatakse üle maailma Maa päeva, mille eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele. Tartu loodusmaja korraldab sel puhul juba 16. korda õpilaskonverentsi „Meie elukeskkond,” mis seekord peetakse neljapäeval, 21. aprillil algusega kell 11 Tartu keskkonnaharidusekeskuses Kompanii 10.
Konverentsile oodatakse esinema õpilasi kõigist Eestimaa koolidest. Ettekanded võivad käsitleda keskkonnaprojekte, milles õpilased on osalenud, keskkonnauurimusi, loodusvaatlusi, koolide edukaid keskkonnaüritusi või muud teemakohast. Soovitatav on kasutada ka stendi, filmilõiku või muide näitlikke vahendeid. Ettekande pikkus võiks olla 5–10 minutit. Esinejate vanus ei ole piiratud. "Meie elukeskkonna" eelmiste aastate ettekannetega on võimalik tutvuda interneti vahendusel: www.teec.ee/?nodeid=94〈=et.
Õpilaskonverentsil osalemiseks tuleb 4. aprilliks registreeruda e-posti teel aadressil sirje.janikson@teec.ee. Osalejatel palutakse esitada järgmised andmed: ettekande pealkiri, õpilase nimi, kool, klass, juhendaja nimi, esitlusviis (slaidi- või stendiesitlus, film jne.). Ettekannete lühikokkuvõtted avaldatakse konverentsi kogumikus, selleks tuleb osalejatel saata kuni ühe lehekülje pikkune kokkuvõte eespool märgitud e-posti aadressile hiljemalt 11. aprilliks.
Esinejate ja juhendajate sõidukulud kompenseeritakse. Õpilaskonverentsi „Meie elukeskkond 2011” toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
TKKHK
Võistluse „Looduse aasta foto 2011” tähtaeg läheneb
Eesti suurimale loodusfotokonkursile saab töid esitada veel vähem kui kaks nädalat - esmaspäeva, 14. märtsini. Eeldatavalt väga suure osalejate arvu tõttu toimub võistlustööde saatmine ainult digitaalsel kujul vastava veebirakenduse abil. Iga osaleja võib üles anda kuni 15 fotot.
Huvilistel, kes veel pole oma töid esitanud, on sel nädalavahetusel hea aeg oma fotokogu pärleid välja noppima hakata. Kogemus näitab, et võistlustööde valimine ja ettevalmistamine võib vähegi viljakamal piltnikul rohkem kui ühe õhtu aega võtta. Samuti võib piltide üleslaadimisel tekkida tõrkeid, kui väga paljud viimase hetkeni viivitanud võistlejad seda korraga teha üritavad.
“Looduse aasta foto” konkursi kategooriate, osavõtueeskirjade ning auhindadega saate tutvuda peakorraldaja Looduse Omnibussi kodulehel: www.looduseomnibuss.ee/node/1169. Selle aasta fotovõistlus on pühendatud ÜRO poolt väljakuulutatud rahvusvahelisele metsa-aastale ja Eesti ornitoloogiaühingu 90. sünnipäevale. Võitjad selguvad 24. aprillil Nokia kontserdimajas.
Looduse Omnibuss/Uudistaja
MAAILMAST
Soome ohustatud linnuliikide nimekiri pikenes
Läinud aasta lõpus avaldatud uus Soome ohustatud liikide punane nimestik ei olnud linnuhuvilistele just rõõmustav: ohustatud liikide hulka loetakse 59 riigis pesitsevast 248-st linnuliigist ning veel 30 liigi seisund on hinnatud ohulähedaseks. Eelmine, 2000. aasta punane raamat luges ohustatuks “vaid” 35 liiki. Nagu enamikus arenenud maadest, on linnud Soomes üks paremini uuritud loomarühmi ning liikide arvukuse tendentse on jälgitud pikka aega.
Üheks peamiseks ohuteguriks peetakse soode kuivendamist: ka aastakümneid tagasi kraavitatud aladel jätkub elupaikade kvaliteedi halvenemine. Soome madalsoodest ja rabadest on kraavitatud 55% ehk ligi viis miljonit hektarit. Kui kümnendi eest peeti murettekitavaks vaid ühe madalsoodes elutseva linnuliigi seisundit, siis tänaseks on ohtu sattunud veel seitse. Linnukaitseorganisatsiooni BirdLife asjatundjate arvates tuleks langustrendi peatamiseks alustada laiahaardelist märgalade taastamist.
Kõigi värskelt ohustatute nimekirja sattunud liikide allakäiku ei saa aga seletada ainult muutustega pesitsusaladel. Näiteks tutka asurkonnale osaks saanud järsu languse põhjused pole siiani selged. Rändlindude puhul on kriitilise tähtsusega ka rändepeatus- ja talvituspaikade, eriti mitmesuguste märgalade olukord.
Paremini läheb Soomes metsalindudel, kelle hulgas ohustatud liikide arv veidi vähenes, samuti on tõusuteel tavalisemad põllumajandusmaastiku liigid, näiteks põldpüü.
BirdLife Europe
KOMMENTAAR
Tühjakssöödud linnusöödavõrgud Raja tänava ääres. Talvel meelitavad söögimajakesed linde inimese ligidusse, aga kas neil ka teistel aastaaegadel linna asja on?
Mis on aialinnul muret?
Olen maapoiss ja nii tundub mulle loomulik, et minu koduõues elab hulk lärmakaid-toimekaid linde ja hulk teisi, harvemini nähtavale ilmuvaid pisiolevusi. Maakodus teeb pääsuke pesa lauda räästa alla, kuldnokk vana papli õõnde, linavästrik puuriida sisse, rasvatihane enamasti esimesel katsel mõnda kõlbmatusse paika - vihmaveetorru, postkasti või vana kaevu tilasse… Talvel ilmuvad söögimaja juurde puukoristaja, kolme või nelja liiki tihased, harvem rähnid ja pasknäär ning õunaaias kössitab viimastel aastatel üksik musträstas, kes sugugi lõunasse lennata ei taha.
Ülikooli astumisest saati olen aga suurema osa ajast elanud Tartus, sellest omakorda lõviosa Tammelinnas. See on vaikne ja roheline linnajagu, kus kevaditi ka linnulaulu kuulda saab. Ometi olin esimesel linnas veedetud kevadel veidi pettunud: kõigi nende kenade aedade kohta tundus linnustik pigem vaene olevat.
Elan nüüd Tammelinnas kokku neljandat aastat ja lindude (suhtelise) vähesuse põhjused on selgemaks saanud. Esiteks on kohalikud väga kassilembesed ning suur osa kõutsidest ja kiisudest pääseb aasta ringi õue hulkuma, kui aga tuju tuleb. Teiseks asenduvad linnusõbralikud aiad pikkamisi inimsõbralikega: vanad viljapuud ja marjapõõsad on moest läinud - moosi-mahla tuuakse poest ja muruniidukiga manööverdamiseks on vaja ruumi teha. Kunagistest metsikuvõitu, alaliselt ülekäte kasvavatest aedadest on üle käinud üldine korrastamise, tagasilõikamise ja sillutamise tuhin. Lindudele ja pisiimetajatele meelepäraseid varjupaiku on vähemaks jäänud.
Ometi panevad ka kõige minimalistlikumate aedade omanikud muruplatsidele püsti vaiu söögimajakestega ning viimase võimaluseni kärbitud puude otsas võib näha “miljonivaatega” pesakaste. Niisiis pole inimeste linnuarmastus päris kadunud, aga seda väljendatakse pigem vormiliselt või siis tulevad sulissõbrad meelde ainult kõige kõledamal aastaajal.
Tõeline linnalinnusõber suhtub minu kujutluses oma aia kujundamisse lausa kahetsusväärse laiskuse ja osavõtmatusega. Ikka ununeb tal põõsaste pügamine ja aianurgas vedeleb juba kolmandat aastat puuriit, mis õigupoolest oleks ammu tulnud kuuri ümber laduda. Naabrite õuduseks kasvab tema aias muru asemel poolde säärde ulatuv rohi, mida ta mõnikord ajaviiteks vikatiga niita sahmib. Parimal kevadsuvisel grillimishooajal aga istub see veider kodanik õhtuti toas lahtise akna all, lehitseb mõnd raamatut ja kuulab ööbikute kauget laksutamist.
Ott Luuk
Toimetanud ja pildistanud Ott Luuk
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ottluuk@gmail.com
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
