UUDISTAJA
27. mai 2011
MAI
Kui eelmise nädala lõpp oli veel üsna suvine, siis sel nädalal läks üpris jahedaks, tuuliseks ja vihmaseks.
Pühapäeval klõpsasin mõned pildid Tartus ja nägin, et ...
... toominga õitseaeg on ümber saamas, ...
... sirelid ja ...
... hobukastan aga täisilus
Teisipäeval-kolmapäeval korraks Tallinnast läbi põigates polnud raske märgata vahet põhja ja lõuna vahel: ei sirelite ega ...
... hobukastanite õied olnud seal veel päris lahti. See-eest valendasid Kristiine aedades toomepuud
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
 
EESTI UUDISEID
Eesti tüdruk võitis pronksmedali
18.–21. mail Türgis Istanbulis peetud rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olümpiaadil INEPO sai Kristiina Kurg pronksmedali. Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturient esindas Eestit uurimistööga „Teepakkide lagunemine looduslikku keskkonda jäljendavas mudelsüsteemis”.
INEPO toimus juba 19. korda; sellel võistlevad 13–19-aastased õpilased oma keskkonnauurimisprojektidega. Tänavu oli osalejaid kokku 118, kohal oli 48 riiki. Eestit esindas peale Kristiina Anni Männil Paide ühisgümnaasiumist tööga „Paide linna edelaosa puisniidu taimestik ja selle muutused”.
Sel kolmapäeval käis Kristiina Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK) muljeid jagamas ja pilte näitamas. Just TKKHK korraldab koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga üle-eestilist õpilaste keskkonnauurimuste võistlust, mille tulemuste järgi valitigi neiud 29. märtsil Eesti au kaitsma.
TKKHK
RMK alustab üleminekut paberivabale metsamajandamisele
Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu (EMPL) eestvedamisel on valminud elektroonilise veoselehe infosüsteem ELVIS, mis võimaldab paberkandja asemel elektroonilist andmevahetust ning muudab tõhusamaks kõigi metsandusega seotud ettevõtete tegevuse. Üleminekut paberivabale metsamaterjalide veole alustab ühena esimestest RMK, kes loodab uue süsteemi täielikult juurutada 2012. aasta alguseks.
Eestis raiutakse aastas umbes kuus miljonit tihumeetrit puitu, mille teisaldamiseks tuleb teha vähemalt 350 000 vedu. Kuna metsaseaduse järgi peab kõigil puidu vedajatel kaasas olema veoseleht, täidetakse aastas ligikaudu 350 000 veoselehte kolmes eksemplaris: puidu saatjale, vedajale ning saajale. Veel tuleb need paberil andmed kolmes kohas käsitsi sisestada eri infosüsteemidesse.
Esimesena on ELVIS-ega liitunud RMK, kes sõlmis Elioniga lepingu 4. mail. Lähikuudel ehitatakse RMK infosüsteemide ja ELVIS-e vahele vajalikud liidesed ning proovitakse, kas lahendus toimib, kava kohaselt vabaneb RMK paberkandjatel veoselehtedest täielikult 2012. aasta alguseks.
E-veoselehe projektiga alustati EMPL-i eestvõttel 2008. aasta sügisel. Projekti kogumaksumus ulatus 224 000 euroni. 170 000 eurot saadi Euroopa regionaalarengu fondist riigi infosüsteemide arenduskeskuse (RIA) kaudu, ülejäänu oli omafinantseering. Veerand omafinantseeringust tuli RMK-lt, peale selle osalesid RMK spetsialistid süsteemi väljatöötamisel.
RMK
Linde vaadeldi ka Võrtsjärve ääres Jõesuu vaatetornis
Tornide linnuvaatlusel osales üle saja huvilise
Läinud pühapäeval, 22. mail, korraldas Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) tornide linnuvaatluse, mille eesmärk on tutvustada üldsusele meie linnustikku ja tähtsamaid linnualasid. Ilus kevadilm ja võimalus tiivuliste naabrite kohta rohkem teavet saada meelitas pühapäeval vaatlustornidesse 110 linnusõpra.
Ornitoloogid pidasid liiginimekirju ja ootasid huvilisi 13 linnuvaatlustornis üle Eesti. Kõige enam, 90 linnuliiki saadi kirja Pärnumaal asuvast Kabli linnutornist. Liigirohkuselt järgnesid Tartumaal Aardla poldril asuv vaatetorn 84 ja Haeska linnuvaatlustorn Läänemaal 82 linnuliigiga. Kõigis vaatetornides kokku saadi kirja 157 liiki sulelisi. Põnevamate leidude hulka kuulub Eestis eksikülaline habeviires, keda vaadeldi Aardla poldril.
Lisaks kohati mitmes vaatluspaigas meie aladel vähelevinud pesitsejaid: valgetiib-viirest, lammitildrit ja kuldhänilast.
Tornide linnuvaatlust korraldas EOÜ tänavu esimest korda, plaanis on seda edaspidi korrata. Kuna linnuvaatlustornid asuvad lindude tähtsaimate pesitsus- ja rändepeatuskohtade läheduses, on need linnuõppeks ja keskkonnateadlikkuse parandamiseks ideaalsed paigad.
EOÜ linnuvaatluspäevade korraldamist rahastab KIK. EOÜ 90. sünnipäeva ürituste kava näeb võrgupaigast www.eoy.ee/juubel.
EOÜ
RMK müüs enampakkumise teel 635 suuruluki jahiluba
Läinud nädalal toimunud suuliste enampakkumistega müüs RMK eelseisvaks jahihooajaks sõralistest suurulukite jahipidamisvõimalused kuues jahipiirkonnas, mille kasutusõigus kuulub RMK-le. Enampakkumisel leidsid omaniku kõik müüki pandud 635 jahiluba. RMK teenis jahilubade müügist 201 500 eurot, osales 79 jahimeest.
Iga jahiloa ostuga kaasneb kohustus teha ulukihooldetööd, koguda kütitud ulukitelt teaduslikku uurimismaterjali ning küttida 1000 hektari kohta vähemalt kaheksa väikekiskjat ja neli arvukuse reguleerimist vajavat jahilindu. Kobraste küttimiskohustus kehtestatakse seal, kus nende elutegevus põhjustab üleujutusi. Ulukihooldetöid ja lisasöötmist teeb pakkumise võitja omal kulul. Jahiala, kus saab enampakkumise käigus müüdud jahilubade alusel küttida, antakse jahiseltskonna kasutusse üheks jahihooajaks.
Kogu saadud tulu jagatakse kuue jahipiirkonna vahel maaomandi jaotuse alusel. Keskmiselt saab maaomanik teenida iga jahipiirkonna koosseisu kuuluva hektari eest koos käibemaksuga 1,72 eurot. Tulu jagatakse maaomanikuga siis, kui maaomanik annab RMK-le teada, et on nõus jahipidamisega tema maal ning sõlmib sellekohase lepingu. RMK kasutuses on 155 600 hektarit jahimaid, millest eramaad hõlmavad 23%. Eraomanikel on seega võimalik jahipidamise lubamisest omal maal kokku teenida ligi 50 000 eurot.
Enampakkumise detailsed tulemused on RMK kodulehel www.rmk.ee/kuulutused/jahiload.
RMK
UUDISTAJA UUDISTUSI
Varbusel, Eesti maanteemuuseumis
Olin vanal Tartu–Võru postiteel 2005. aastal avatud muuseumis ennegi käinud, aga mitte mullu suvel valminud välialal nimega „Teeaeg”, seepärast oli ikka põnev minna.
Meie bussitäit huvilisi võõrustasid giididena muuseumi teadur-kuraator Kersti Liloson (vasakul) ja programmijuht Riinu Räim
Tartu ja Võru vahele rajati 1860ndatel kaks ühesugust hobupostijaama: Maidla ja Varbuse. Kui neist esimesega on ajahambad (pigem küll inimene) üsna hoolimatult ringi käinud, siis Varbuse kompleks on väga kenasti säilinud. Sest kui hobupostivedu Eestis 1920.–30. aastatel hääbus, jäid majad ikka teemeeste kätte: kuni 1997. aastani asus postijaama hoonetes teemeistripiirkonna keskus. Sestap oli loogiline, et mitmeski peas mõlkunud Eesti maanteemuuseum rajati just siia
Muidugi vaatame üle ka majas paikneva püsinäituse, mida olen varemgi näinud ja mille kohta kuraator Kersti kinnitab, et on aeg hakata seda ümber kujundama
Teisel pool maanteed ei ole kõik aga mitte ainult huvitav, vaid ka uus. Läheme Riinu sabas üle Vati silla. See olevat üsna originaalkujul säilinud Eesti esimene terassild, mille von Uexküllid lasknud 1880ndatel ehitada Päärdu jõele. Hiljem mitmel teiselgi jõel teeninud sild jäi lõpuks tänapäevasele liiklusele siiski liiga kitsaks ja jõudis mullu kevadel praegusele aukohale
Läbi laste mänguala ja piknikupaiga jõuame liikluslinnakusse, kus Riinu manitseb meid ilusasti liikluseeskirju täitma ja mitte sõiduteel jalutama
Siis aga oleme pehme kattega Vigurvända rajal, kus eri tüüpi tõuke- ja jalgrattaid saab proovida nii prillideta kui ka prillidega. Kusjuures läbi nende prillide avanev maailm olevat vaste napsise inimese vaatest. On „lahjemaid ja kangemaid prilljooke”. Rattad ja prillid proovitud, läheb võistluseks, kus ei puudu isegi dramaatiline kukkumine, mille piltnik küll maha magab
Vati silla alt siirdume mullu 29. juunil avatud „Teeajale”, mille autorid, juba mõnegi auhinna korjanud noored arhitektid Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke ja Pelle Sten Viiburg teenisid selle eest kultuurkapitali 2010. aasta arhitektuuripreemia
Esmalt saab uurida eri aegadest ja eri paikadest pärit liiklusmärke, millest mõned on õige eksootilised
Silla alt algab 14. mail avatud hooajanäitus „Reisimine autode ja mootorratastega 1960.–1980. aastatel”
Aga siis tulevad lõigukesed eri aegade teedest: esmalt sootee, siis õõnestee. Taamal on näha ka vägev tsaariaegne verstapost. Veel on teeveeres miilikivi, püstand- ja lattaed ning muud tüüpi aiad
Üle kärgkastsilla jõuame kõrtsini. Selle fassaadi kujundamisel on šnitti võetud 19. sajandi Vaikla kõrtsihoonest. 21. sajandi laps näeb siin ka toonaseid hobuveokeid ja lasipuud
Siis ootavad ees valgete tõkkekividega munakivitee ning mitmed juba mu enda mälupiltides alles vaated: piimapukk, Stalini-ajastule omane teeäärne puhkepaviljon lillepeenarde ja kohustuslike kipskujudega, bensiinijaam ja tsikkel
Ning lõpuks saab vaadata nii ajaloolisi kui ka nüüdisaegseid sõidukeid ja teeehitusmasinaid, kroonijuveeliks ilmasõja-aegne trofeebuss Saurer, millega muuseumirahvas nüüdki vahest üritustele sõidab
Kõige suuremad elamustenautlejad võtavad lõpetuseks ette sõidu ehtsas postitõllas.
Aga mina tahaksin hoopis mingi õhusõidukiga veidi kõrgemale tõusta, et vaadata seda ülisisukat ja nii tillukesele maatükile (veebist leian, et 13 293 ruutmeetrile) kokku pakitud ala linnu perspektiivist: tundub kuidagi uskumatu, et ta sinna ära mahub.
Kes veel Varbusel käinud pole, siis võtke see juba selle suve plaani. Enne võite huviäratuseks uurida muuseumi väga põhjalikku ja sisukat veebilehte aadressil http://muuseum.mnt.ee. Seal on näiteks kirjas, et sel pühapäeval kell 12 algab muuseumis Postitee päev ja et selle raames saavad kokku ka tsiklimehed. Lubatud on rohkelt kahe- ja neljarattalisi tehnikaklubidest Vänt, Levatek, Wana-Kolga tsiklitall, Last Chance, Ösel MC. Tähistatakse 45 aasta möödumist päevast, mil mootorrattakiivri kandmine sai kohustuslikuks.
Vt. maanteemuuseumist rohkem pilte blogipostitusest http://toomasjuriado.blogspot.com/2011/05/teedel-labi-aja-ajas-labi-ruumi.html.
TASUB OSALEDA
Mullune võitja, Eesti maaülikooli „Ajas muutuv vanaema lillepeenar”
Rahvusvaheline Tallinna lillefestival
Tornide väljaku pargis avatakse täna õhtul kell 20. Avakontserdil esinevad Lenna Kuurmaa ja Alex Novikov koos Alex Bandiga Venemaalt, Moskva ökoballetti stuudio esitab balleti „Bambuse unenäod”.
Kolmanda korda toimuv lillefestival kestab augustini. Seekordsete aedade teemad on „Rannaküla aed” ja „Rahvusmustrid”.
Vt. ka http://www.lillefestival.tallinn.ee/.
Fotomälestus eelmisest aastast: katsed on suvekooli osa – siin on moodustatud elav vooluring
Foto: Tiit Hunt
Käsmus tuleb juba seitsmes teadus.ee suvekool,
seekord teemal „Elust elusalt” ja nagu ikka augusti viimasel nädalavahetusel, 26.–28. augustil Käsmu meremuuseumis.
Kavas on käsitleda elu eri teaduste ja kunstide vaatekohast, et nõnda looduse toimimisele lähemale jõuda. Esialgses esinejate nimekirjas on psühholoogid Jüri Allik ja Anu Realo, füüsikud Endel Lippmaa, Georg Liidja, Jaak Kikas ja Aigar Vaigu, botaanik Toomas Kukk, teoloog Toomas Paul, ajaloolane Inna Põltsam Jürjo, geoloog Erik Puura, bioloog Tiit Hunt, arhitektuuriüliõpilased Marten Kaevats ja Alvin Järving, helilooja Urmas Sisask, skulptorid Terje ja Jüri Ojaver; päevaprogramme juhivad peakorraldaja Tiit Kändler ning Ülo Kaevats ja Priit Ennet.
Registreerimine aadressil toimetus@teadus.ee. Soovijad viib Tallinnast kohale ja toob ka tagasi Looduse Omnibuss. Info: registreerimine ja transport – Eleri Inno 515 4966; programm – Tiit Kändler 5648 3481.
Osalustasu koos söögiga (viis söögikorda) 66 eurot, tudengeile ja õpilastele alates neljandast klassist koos söögiga 44 eurot. Kuni (kaasa arvatud) kolmanda klassi lastel tuleb maksta vaid söögi eest.
Majutus on mererannal oma telkides, soovi korral ja oma kulul ka Käsmu tubades. Korraldajad soovitavad registreerimisega mitte viivitada, sest kohti on piiratud arvul.
Ettevõtmist toetab haridus- ja teadusministeerium. Vt lähemalt www.teadus.ee.
Looduse Omnibuss viib huvilised Lahemaale
nii laupäeval kui ka pühapäeval. Homme tehakse loodusretk Viru rappa, Nõmmeveskile, Vasaristile ja Tammispea hiidrahnu juurde ning osaletakse teadusõhtul Vihasoo rahvamajas, kus jututeema on süda. Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 10 ning jõuab tagasi Tallinna kell 21. Sõidu hind 12 ja 6 eurot.
Pühapäevane sõit viib Lahemaa rahvuspargi sünnipäevapeole Palmse mõisa; vt. http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/loodus. Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 10 ja on tagasi kell 22; sõidu hind 10 ja 5 eurot. Omnibuss väljub ka Pärnust, kell 10 Endla teatri eest, ja sõit maksab 14 ja 7 krooni.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.
Foto: Internet
Kuressaare lossipark 150
Selle väärika juubeli tähistuseks korraldatakse Kuressaares 9.–11. juunini hulk üritusi, alustades pargiteemalisest seminarist, mälestusmärgi avamisest Rootsi suursaadiku istutatud tamme juures ning lõpetades suurejoonelise kontsertetendusega pargi kõlakojas.
TÜ loodusmuuseumi linnuretk
toimub täna õhtul Aardla linnualadele. Juhendavad Riho Marja, Margus Ots ja Külli Kalamees. Väljasõit Tartust Vanemuise 46 eest on kell 17, tagasi Tartusse saab 21.30 paiku. Kaasa võtta binokkel, riietuda ilmaoludele sobivalt.
Linnuretk on osalejatele tasuta, seda toetab KIK. Eelregistreerimine loodusmuuseum@ut.ee või telefonil 737 6076.
Hetk memorandumi allkirjastamiselt
Foto: www.ramsar.org
Märgalad pole olulised mitte ainult loodusele, vaid ka kohalike elanike elatusallikad. Fotol on Nepali kalamees
Foto: BCN / BirdLife
Märgalad ei jää hooleta
Sel aastal 40. aastapäeva tähistava Ramsari konventsiooni sekretariaat sõlmis 19. mail Šveitsis Glandis koostöömemorandumi viie suure looduskaitseorganisatsiooniga. Maailma looduse fond WWF,
märgalakaitseühendus Wetlands International, veemajandusinstituut IWMI, rahvusvaheline looduskaitseliit IUCN ja linnakaitseühendus BirdLife International kinnitasid sellega oma jätkuvat valmidust märgalade kaitse konventsiooni ellu viia ja edasi arendada.
BirdLife’i tegevjuhi Marco Lambertini sõnul on see linnukaitseorganisatsioon olnud konventsiooni kirglik propageerija lepingu sünnist peale, sest märgalad on sedavõrd olulised elupaigad ning nende kaitse võtmeküsimus hoidmaks alal elurikkust ja tagamaks loodusvarade kestlik kasutus.
Konventsiooni ülesanne on kaitsta märgalasid kohaliku, piirkondliku ja riikliku tegevuse ning rahvusvahelise koostöö kaudu. Ehkki 40 aastat on toonud suuri edusamme – esmajoones on märksa paremini hakatud mõistma märgalade tähtsust elurikkusele ja inimestele –, on maailmas siiski palju ohustatud olulisi märgalasid, mis pole isegi tunnustatud Ramsari aladena, ehkki nad seda igati vääriksid. Memorandumi allkirjastanud organisatsioonid kohustusid mõjutama konventsiooniga liitunud riikide valitsusi hoopis tõsisemalt suhtuma oma kohustustesse kaitsta märgalasid.
BirdLife / www.ramsar.org
Ungarlased üritavad taastada Budapesti südame ajaloolise näo
Nii nagu teisteski paarikümne aasta eest uuele teele asunud Ida-Euroopa riikides, järgnes ka Ungaris nn. sotsialismist vabanemisele muu hulgas tohutu autode arvu kasv. Ühe selle ilmingu kaasnähtena kaotas riigi pealinna kaunis ajalooline süda suuresti oma ligitõmbavust.
Et seda taastada, püüavad ungarlased nüüd tõsta ausse jalakäijad ja rattasõitjad. Esimese sammuna keelati mullu kevadel kesklinna loodud „Väikses ringis” läbiv transport ja alles jäeti vaid bussiliiklus; piirati ka kohalike autode sõiduvõimalusi. Ühtaegu püüti luua uusi mugavusi jalakäijaile ja rattasõitjatele: rajati purskkaeve ja puutetundlikke infotahvleid, paigaldati istepinke. Kahjuks ei õnnestunud rahastusse kaasata eraettevõtjaid; nii tuli vajalik summa leida avalikust sektorist. Projekti esimene faas läks maksma 20 miljonit eurot, millest 7 miljonit tuli Euroopa Liidult.
Autode kadumisega hakkasid piirkonda tagasi tulema vahepeal suletud väikesed poed ja muud teenindusasutused, taastama on asutud väsinud välimusega vanu hooneid.
Muret teeb praegu aga see, et ühest piirkonnast välja tõrjutud liiklus on nüüd suundunud mujale ja seal on olukord veelgi halvenenud. Sestap on pikaajaline efekt võimalik alles siis, kui liiklust rahustavaid meetmeid rakendatakse hoopis laiemalt.
ELTIS
Eriti nigelaks peavad raporti tegijad Tallinna loomaaias tiigrite ...
... ja jääkarude elutingimusi
Fotod: BFF
Eesti loomaaedade olukorrast
Loomakaitse fond Born Free Foundation (BFF) ja üleeuroopaline loomakaitseühingute koalitsioon ENDCAP on mõnda aega uurinud Euroopa Liidu loomaaedu ja seal elavate loomade olukorda.
Talvel avati tulemuste avalikustamiseks veebileht www.euzooinquiry.eu . Alates kolmapäevast võib sealt leida ka raporti Eesti kohta, vt. http://www.bornfree.org.uk/zooreports/estoniaeng/. Detailidesse tungimata võib öelda, et hinnang on üpris negatiivne. Kasulik on siiski tähele panna raporteid koostava organisatsiooni nimetust: väljend „Vabana sündinud” näitab üsna üheselt ka üldist suhtumist loomaaedadesse.
Eesti loomaaiarahva üsna põhjalikke kommentaare, aga ka seda, et Eestit võib ees oodata tee Euroopa kohtusse, saab lugeda eilsest Postimehest.
Uudistaja
PILDIKOMMENTAAR
Lillede surm
Mu selle nädala esimese tööpäeva algus sai rikutud. Tulin varakult ja parimate plaanidega. Aga juba tulles kuulsin tuttavat põrinat. Jah, just: juba niidetakse
Ärge arvake, et peamine tujurikkuja on see põrin, ehkki – ebameeldiv on ta tõesti. Nagu ka see toss, mis paratamatult lahtisest aknast sisse voogab. Siiski on see kõik tühine selle kõrval, et meie kontori akna all pole enam lillevaipa: lõosilmi ja kirikakraid – ...
... nagu oli veel eelmisel nädalal
Ma ei tea, mis meiega on juhtunud. Meid segavad järjest rohkem vanad puud linnas, meid segab ka veidigi kõrgem rohi ja selles säravad lilled. Hea küll, ma saan aru, kui selline stiil on omaks võetud linnaparkides; olgu: andke seal tuld ületolliste taimehakatiste pihta! Aga miks peab kuningalossi või tenniseväljaku muru meenutama ka iga tagaaed, kus peaaegu keegi ei käi?? Ei saa aru, ausõna ei saa!
Toomas Jüriado
MAI
Neljapäevahommikusi värvileide TÜ botaanikaaias
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
