UUDISTAJA
17. august 2004

Mängige tänasest kuni 7. oktoobrini Uudistajaga. Klikake pildisilmale või aadressile http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema12.html ja uurige asja!




SÜNDMUS

Horisondi teadusreis näitab Seto maad ja rahvast
Juba sel neljapäeval ja reedel, 19.- 20. augustil. Veel mõni vaba koht!

Folklorist Andreas Kalkuni juhitav Horisondi teadusreis Setumaa paasapäevale tutvustab ka uhiuut Eesti Looduse Seto erinumbrit. Veel on vabu kohti.
Reis toimub 19.-20. augustil. Paasapäiv (19. august) ehk Issanda Muutmise püha on Obinitsa küla traditsiooniline "praasnik", milles on kaunilt ühendatud ortodokssed ja rahvalikud tavad. Jumalateenistuse järel kogunevad inimesed surnuaiale kadunukesi mälestama ning pärast seda võib toimuda spontaanne või vähem spontaanne kirmask.
Naudime Setomaa kaunist loodust, vaatame setosid mõjutanud pühasid paiku ja Setomaad poolitavat riigipiiri ning saame teada mõndagi uut setode folkloori, usundi ja ajaloo kohta.
Igale osalisele tasuta uus Eesti Looduse Setomaa erinumber.
Väljasõit Sakala parklast 19. augustil kell 07.00, tagasi Tallinna jõuame 20. augustil kell 21.00.
Hind 635 krooni, Horisondi tellijale 595 krooni.
Hinna sees ka muuseumide pääsmed ja majutus Värskas 4-inimese toas.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 6482271.
Lähemalt vt http://www.loodusajakiri.ee/horisont/teema10.html

Loodusajakiri


Matk Käsmu poolsaarele ja Kuradisaarele
Laupäeval, 28. augustil

Matkal teeme lähemat tutvust Euroopa kõige rändrahnuderikkama poolsaarega ning Saartneeme ehk Kuradisaarega. Kuradisaarele minek läbi mere, põlvist saati vees.
Käime Vana-Jüri neemel, Käsmu kivikülvil, saame tuttavaks poolsaare rändrahnudega, vaatame meremeeste kalmistut ja Käsmu kirikut ning Õnnekivihunnikut. Kaptenite küla Käsmu ajaloost saame aimu Käsmu Meremuuseumis.
Matka juhib Käsmu Meremuuseumi juhataja bioloog Aarne Vaik.
Läänemere seisundist, kormoranidest ja muust merega seonduvast räägivad Tartu Ülikooli merebioloogid.
Lõunaks grill-lõhe Käsmu moodi ja tee või kohvi.

Buss väljub kell 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi jõuame umbes kell 18.00.
Osavõtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 270 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis sülle mahtuva lapse võib kaasa võtta tasuta. Kõigile teistele on hind 370 krooni.
Registreerumine kuni 23. augustini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676 087 (Elo Jakobson) või e-postiga elo@forma.ee


Loodusajakiri




UUDISTAJA SOOVITAB

---

Eesti Spordiselts Kalev ja MTÜ Eesti Maaturism on kokku pannud veebikogumiku "Eesti matkarajad". Sealt saab leida radu maakonniti ja liigiti. On ka jalgrattaradu. Lisaks veel igasugust muud kasulikku infot matkajale. Nii et üsna hea kompott, tasub maitsta. Vt http://matkarajad.maaturism.ee


Kes on huvitatud filmiööst Soomaal, see liigutagu oma seda käekest, mille alla on heidetud hiir, ja mingu http://www.soomaa.com


ASJATUNDJA

---

Selle nädala teisipäeval arutatakse Eesti-Hollandi ühisprojekti keskkonnajuhtimissüsteemide juurutamisest Eestis. Hollandis on teatavasti looduslik keskkond õnnestunud suuremal jaol hävitada. Mida on neil meile õpetada?

Ingrid Tamm, Keskkonnaministeeriumi spetsialist:

Esiteks: vigadest õpitakse, õnnestumine muudab liiga enesekindlaks. Teiseks: Hollandi looduslik keskkond oli suures osas hävitatud juba enne keskkonnajuhtimissüsteemide (KKJS) välja töötamist ja KKJS-id aitavad olukorda ainult parandada või säilitada.
Kolmandaks: Kuigi abistajateks on hollandlased, ei tähenda see, et nad ainult enda kogemusest lähtuvad. KKJS poliitika väljatöötamise puhul on eeskujuks võetud kõik EL liikmesriigid.


KÜSIMUS JA VASTUS

---

Inimene viivitab oma töö tegemisega tavaliselt viimase võimaluseni. Kas on see vaid inimlik omadus? On see loomulik omadus?

Uudisteagentuuri MSNBC põhjal vastab Tiit Kändler:

Jah, see on täiesti loomulik omadus. Tundub, et oma tööde-tegemistega viivitavad vähemasti primaadid. Nende seas reesusahvid. Kuid olukord võib muutuda. USA teadlased on saanud jälile geenile, mille blokeerimine muudaks meid kõiki tööloomadeks - ehk peenemalt vöökohoolikuteks. Nimelt avastas Rahvusliku Vaimse Tervise Instituudi teadlane Barry Richmond oma kolleegidega, et kui blokeerida üks D2 nimeline geen, siis hakkavad reesusahvid oma tööga pihta kohe, ootamata ära, millal neid autasuga meelitatakse. Geen D2 valmistab retseptorit aju kullergeenile dopamiinile, mis on seotud näiteks hüvitamisnähtustega.
Kui aga dopamiin ajurakkudesse ei pääse, siis tööhullus vallandubki. Teadlased ei soovi siiski toota ülitöötajaid, vaid mõista selliseid vaimuhaigusi nagu skisofreenia ja obsesiiv-kompulsiivhäire, mille puhul haigestunu samuti ei seosta tööd tasuga.


KIIRKOMMENTAAR

---

Kuidas juhtida keskkonda?

Keskkonnajuhtimissüsteem on üks suhteliselt uus sõnakõlks, mis peab selle avastajate meelest vist asendama juba väsinud "säästvat arengut". Ja eriti tobe sõnakõlks - või ausalt öeldes mitðuurinlik. Tähendab, et tahame siis juhtida keskkonda? Ja sel teisipäeval tulevad meie sõbrad hollandlased ministeeriumisse, ja õpetavad meile, kuidas seda teha.
Nemad muidugi teavad. Aastaasadu on ju just hollandlased sihikindlalt hävitanud looduslikku keskkonda, olgu siis tungimisega merre või maale. Kui kangelaslikuna seda ka näidata ei tahetaks. Pole seal enam mingit loodust. See on selge. Asi jätkub näiteks Rotterdami sadama merretungimisega.
Kui keskkonnajuhtimissüsteemi all mõeldakse seda, et iga tegelane või ettevõte peab tegutsema, et looduskeskkonda võimalikult vähe häirida, siis tuleb alustada mitte hollandlastest, vaid Eesti riigist. Riik peab võtma ette selle kaine talupojamõistuse põhjal loodu, mida eestlased põlvkondade vältel on talletanud - kuidas looduses hakkama saada, nii et too ikka ka kestma jääks. Ning seda me võime hollandlastele õpetada küll.

Tiit Kändler