Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
21. juuni  2011




JUUNI: KEVADEST SUVESSE




Eile õhtul kell 20.16 sai ametlikult võimule suvi. Muu hulgas tähendab see ka seda, et Uudistaja läheb ligi kolmeks kuuks jälle suvisele, mõneti hõredamale ja mitte päris regulaarsele ilmumisreiimile. Püüame iga kord teatada, mis kuupäevaks järgmise väljaande tahame kokku panna. Näiteks sedapuhku on „kontrollaeg” 1. juuli.

 


Suve esimene Uudistaja on tavalisest pildirohkem ja uudisenapim; küll saame esitleda seekord lausa nelja Loodusajakirja värsket väljaannet.

  


10. juuni: õieehtes kibuvitsad ...

  


... ja paplite „lumesadu”


Eelmise Uudistaja ilmumisest möödunud tosina päeva jooksul on juunihaku leitsak jõudnud taanduda. Päris palju on olnud vihmapäevi ja tuuletunde ning mõnest Eestimaa kohast on üle käinud tõeline tormiilm. Näiteks 11. juunil sadas Saaremaal pöidlaotsasuurusi raheteri, tuulekeerised murdsid aga puid.




Paar pildimälestust leinapäevast, 14. juunist Tartus. Möödus 70 aastat juuniküüditamisest, mil Siberisse veeti üle 10 000 inimese, kellest vähemalt 6000 hukkusid.










  
 

16. juuni Peipsi-mail: Mustvees on sirelid veel õitsehoos, ...

  


... Varnja sibulad koguvad kõrgust

  


Oli koolide lõpuaktuste nädal. Meenutus 17. juunist Pärnu kontserdimajast, kus diplomi said kätte TÜ Pärnu kolledi lõpetanud, ...

  


... ning 21. juunist Eesti maaülikoolist, põllumajandus- ja keskkonnainstituudi õppekavadel bakalaureusekraadi saanute tunnustamiselt

  


19. juunil olid Tartus lahti esimesed pärnaõied

  

 




LOODUSAJAKIRI SOOVITAB



 

 

Loodusesõber murelindudest: kormoranist ja must-toonekurest

Loodusesõbra pärnakuu numbri kaanel nõuab endale tähelepanu must lind – kormoran. Lind, keda kalamehed süüdistavad kalasaagi vähenemises Läänemerel ning kelle paljud pesad on kalameeste vastukäiguna sel suvel hävitatud. Linnumeeste äsjased käigud pesitsuspaikadele kinnitavad: kormorani munade õlitamine on möödunud edukalt, pesad on tühjad. Ent edukalt kui kauaks? Loodusesõbra autor Vilju Lilleleht kirjutab, et munade õlitamise taktika kormoranipopulatsiooni ohjamiseks Eestis on edukas näiliselt: pesad on küll tühjad, ent kormoranist me siiski nõnda lahti ei saa, nagu näitab Taani kogemus, kus tublilt üle kümne aasta on munade õlitamise alla raha maetud.

Ja omaette küsimus on, miks peaksime ühest linnuliigist lahti saama. Kas taas leiab õigustust „kullisõda”, nüüd küll uues kuues, „kormoranisõjana”? Alati peame ka küsima, mida tähendab sõja kuulutamine inimesele. Mida teeb see meie suhtele ümbritsevaga? Neid küsimusi ja vastuseid kaalume Loodusesõbra pärnakuu numbris.

Teine tähelepanu vajav lind Loodusesõbras teeb linnumehed samuti murelikuks: must-toonekure munadest on värske Läti teadlaste uuringu kohaselt leitud kurikuulsa putukatõrje mürgi DDT jälgi, nõnda et ei saa kahtlust olla: kaitsealuse linnu populatsioonile mõjub see halvavalt. Meie igipõline must-toonekurg talvitub paraku Aafrika mandri piirkondades, kus DDT on kasutusel malaariatõrje vahendina ja teha pole midagi. Ent kui Aafrika riikide valikutesse ei saa me sekkuda, siis seda enam võiksime üle vaadata oma suhted kormoraniga – siinse linnu kaitsele võiks avalikkuse hammas peale hakata küll.

Linnurikast suve soovides

Helen Arusoo, toimetaja

 

  
 


Avara pilguga metsast ja metsandusest

Ajakirja Eesti Mets suvenumbri kolm avalugu käsitlevad metsi märksa laiema haardega kui tavapäraselt. Kalle Karolese, Karin Radiko ja Veiko Adermanni artiklid nõuavad lugejalt oma teadusliku põhjalikkusega ilmselt parajat pingutust, kuid väärivad seda. Taas kord leiab kinnitust arusaam, et ühiskonna arenedes leitakse metsal aina uusi väärtusi. Avaartikli põhjal saame tõdeda, et meil tuleb hakata harjuma selliste mõistetega nagu „metsa ökoloogilised teenused” või „keskkonnahoidlik metsamajandus”. Teine kirjutis, mis on esimesega tihedalt seotud, keskendub metsade rollile kasvuhoonegaaside heite vähendajana. Metsa roll süsiniku sidujana on kogu maailmas nii päevakajaline, et ei jäta kindlasti mõjutamata ka Eesti metsandust. Kolmas artikkel „Rännates Euraasia metsades” on kergemini loetav, kuid vaatleb samuti metsi Eestist palju laiemal alal.

Huvitav ja ehk isegi poleemikale õhutav on Lembit Maametsa kirjutis Eesti metsakorraldusest läbi aegade. Terviklikku käsitlust, kus oleks püütud anda ülevaade metsakorralduse suundumustest selle algusaegadest kuni nüüdse ajani, pole seni vist keegi söandanud esitada. Keskkonnaameti metsaosakonna tegevusest kirjutab osakonna juhataja Jaanus Kala, metsapuhkuse edendamist riigimetsas tutvustavad loodushoiuosakonna töötajad Kerli Karoles ja Kaidi Maran. Metsaomanike poolelt võtab seekord sõna Erametsaliidu Järva maakonna tugiisik Ülle Läll; reportaai eduka metsatööstusettevõtte, AS-i Lemeks kohta on teinud Pille Rõivas.

Eesti Mets

 
  
 



Juuni-juuli Eesti Loodus: kaks ühes

Juunis ilmus Eesti Looduse kaksiknumber ning järgmine tavaline number tuleb augustis. Kaksiknumber oli tavalises mahus, ent ajakirja tellijad said endale pealekauba Looduse Raamatukogu esimese köite, Ann Marveti koostatud „Aasta puud 1”.

Värvitrükis 96-leheküljeline raamat sisaldab seitsme aasta puu kirjeldusi: kadakas, kuusk, tamm, kask, pihlakas, mänd ja pärn. Ajakirjas ilmunud tekstid on nüüdisajastatud, enamasti lühendatud ning lisatud uusi fotosid. Huvilised saavad siit ka viiteid ajakirjas ilmunud pikematele lugudele.

Looduse Raamatukogu saab osta ka raamatupoodidest ning Tallinna ja Tartu toimetustest. Sellest sarjast tuleb tänavu ka teine vihik, mille saavad Loodusesõbra tellijad. Edaspidi loodame seda jätkväljaannet aastas tihedamini üllitada.


 


Eesti Loodus keskendub juunis meie selle aasta orhideele, tõmmule käpale. Küllalt tilluke taim on lähedalt vaadates väga kaunis: tumedad, peaaegu mustad õiepungad ja valged täpilised õied. Kirjus rohustus nõuab tema leidmine aga head silma, pealegi on taime leiukohti meil üha vähemaks jäänud, sest sobilikud kuivad niidud kipuvad võsastuma ja kaduma. Ehk aitab aasta orhidee staatus leida taime uusi leiukohti ning teadaolevate seisundit parandada.

Pikem artikkel tutvustab Eesti jõgedes ja järvedes leiduvaid käsnu, keda esmapilgul on raske pidada loomariiki kuuluvateks. Artiklist on abi liikide eristamisel ning ühtlasi saab siit teavet käsnade olulisuse kohta: miks need loomad huvitavad geenitehnolooge?

Huvitavat lugemist leiab uuest Eesti Loodusest rohkemgi: angerja ajalooline levik Kesk-Eestis ning jõgede looduslikkuse taastamine eeskätt kalanduse seisukohalt, valgeselg-kirjurähn ja kirjurähnide eristamine, hanemalts kui toidutaim, uus võõrliik Soome lahes: elegantne krevett, Mukri raba matkarada Raplamaal, suvised mürkseened, eriti aga surmavalt mürgine punakas narmasnutt, huvitavad seened koonik ja tali-urnseen, Järvselja praktikabaasi 90. aastapäev, maailmakuulus botaanik John Beard. Intervjuu on kognitiivetoloogi (tunnetuslik käitumisteadus) Colin Alleniga.

Eesti Loodus

             


            
EESTI SÕNUMEID

    

ELF on võtnud luubi alla suurte vääriselupaikade kaitse

Eestimaa looduse fond (ELF) tegi 13. juunil keskkonnaministeeriumile ettepaneku anda kaitseala staatus üle seitsme hektari suurustele vääriselupaikadele, mis on jäänud metsaseaduse muudatuse tõttu juriidilise kaitseta.

Metsa vääriselupaigad on põlismetsaliikide varjupaigad majandusmetsade vahel, kus võib suure tõenäosusega elada ohustatud või haruldasi liike. Alates 2009. aastast on metsaseadus määratlenud vääriselupaika kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajava alana. Vääriselupaigad on põhiliselt inventeeritud 1999.–2002. aastal, mil vääriselupaikade määratlus oli väärtuspõhine ning kehtis ka seitsmest hektarist suuremate alade kohta. Seadusemuudatuse tõttu puudub üle seitsme hektari suurustel vääriselupaikadel juriidiline staatus ja ELF tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta konkreetsed vääriselupaigad kaitse alla.

Esialgu on tehtud ettepanek võtta looduskaitse alla 88 ala 2039 hektaril; kõige enam Saaremaal: kokku 33 ala 739 hektaril. Samalaadsed ettepanekud on tehtud ka Hiiu-, Lääne-, Pärnu-, Rapla-, Viljandi-, Võru- ja Põlvamaa kohta. Ülejäänud maakondade kohta koostatakse samuti ettepanekud. Enamik alasid paikneb riigi maal, Saaremaal jääb siiski palju ka eramaadele.

Vt. lähemalt http://www.elfond.ee/et/uudised/26-metsauudis/1187-elf-vottis-luubi-alla-suurte-vaeaeriselupaikade-kaitse.

ELF

 
  
 

Peipsil suurenevad kalapüügivõimalused

Keskkonnaministeerium teatas 20. juunil, et Eesti ja Vene valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis äsja toimunud istungil kokku püügikorralduse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tänavu teiseks poolaastaks.

Kuna röövkalade ahvena ja koha arvukus on Peipsi järves suur, napib seal tinti, kes on ahvena ja koha peamine toiduobjekt. Seetõttu võib mõlema riigi teadlaste soovituse järgi suurendada röövkalade püüki.

Komisjon otsustas näiteks, et Eesti kalurid võivad 2011. aastal püüda 700 tonni koha. Seda on 100 tonni võrra rohkem kui möödunud aasta lõpus kokku lepitud maksimaalne lubatud püük.

Nii Eesti kui ka Vene delegatsiooni liikmed olid mures ka ebaseadusliku püügi pärast Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Üksmeelselt otsustati ühiselt kontrollida töönduslikku kalapüüki ja koguda tõhusamalt püügiandmeid ning jätkata ühiseid kontrollreide ka 2011. aasta sügisel.

Keskkonnaministeerium

 
  
 


Foto: Annely Tikerpuu-Kattel

 

Rebased trügivad linnadesse kogu Eestis

Tartu ülikoolis tehti vahekokkuvõte linnarebaste uuringust. Sellest selgub, et enim on reinuvadereid nähtud tegutsemas Tartus. Suurem osa inimesi suhtub linnas toimetavatesse rebastesse hästi, aga neis nähakse ka ohu märke.

Rebaste järjest suurenev tung linnadesse on TÜ zoolooge eesotsas Urmas Saarma ja Liivi Plumeriga aasta algusest alates ajendanud tegema uuringut „Punarebased Eesti linnades ja nendega seotud võimalike probleemide kaardistamine”, mis on osa suuremast rebaste uurimisprojektist.

Maikuu keskpaigaks oli inimestelt üle Eesti laekunud 1111 vastust. Kõige aktiivsemad teavitajad olid vanuses 21–40. Vastuseid tuli 31 linnast, kõige rohkem teatati linnarebastest Tartust, järgnesid Tallinn ja Pärnu.

TÜ zooloogia osakonna vanemteaduri Urmas Saarma sõnul on tänu edukale vaktsineerimiskampaaniale rebaste arvukus Eestis viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud ning loomad loodavad linnadest lihtsamalt toitu leida.

Pooled vastajad olid rebast näinud samas paigas korduvalt ja kõige sagedamini hämaras või pimedal ajal. Valdavalt nähti rebast niisama toimetamas, kuid paarikümnel korral häirisid nad koduloomi, tuhnisid prügikastis või sõid koduloomadele pandud toitu.

Kui enamasti ei täheldatud rebaste välimuses midagi ebaharilikku, siis ligi 7% vastajatest nägi rebast, kelle keha või saba oli osalistelt karvadeta. Uurijate sõnul võis antud juhtudel olla tegu kärntõves loomaga.

Uuring kestab aasta lõpuni ja teaduslike analüüside tulemused tehakse teatavaks kevadel 2012.

Andke teada, kui märkate linnas rebast! Internetiküsitluse leiab aadressil http://www.eformular.com/usaarma/linnarebane1.html.


 
  
 


Räästapääsukesed koguvad pesamaterjali

 

Eesti maaülikool avas pääsukaamera

14. juunist on internetis võimalik jälgida Eesti maaülikooli (EMÜ) laborimaja räästa all pesitsevate pääsukeste tegemisi.

Kaamerast on võimalik näha ühe pääsuperekonna toimetamisi. Pääsukaamera jääb tööle, kuniks linnud aktiivselt pesa juures askeldavad. Pääsukaamera on nähtav internetis aadressil http://paasuke.emu.ee/public/livej.asp. Video nägemiseks peab arvutisse olema installeeritud Java.

EMÜ

 




UUDISTAJA UUDISTUSI I




Vaikne kevadine laupäev Pärnus

Uudistajat üllatas kalendrikevade viimasel laupäeval peagi taas suvepealinnaks saavas Pärnus valitsenud vaikus.

  


See, et õige kõva tuul ranna rahvast üsna puhtaks oli puhunud, oli ehk üsna loogiline, ...

  


... küll mitte aga vanalinna rohkete sööma- ja joomakohtade hõre asustatus

  


Aga veel köitis tähelepanu mitu uudsust; näiteks Vallikääru kala. Pärnu Postimehest loen, et „skulptuuri autor on Rait Pärg ja kalur Urmas Margus kinkis selle linnale vallikraavis hukkunud kalade mälestuseks”.

  


Jahtklubi juures seisab samuti tuttuus, alles 14. mail avatud Kihnu Jõnni ehk Enn Uuetoa skulptuur, kohaliku Rotary klubi eestvõttel ja Tauno Kangro kujuritööna valminud taies

  


Kunagisse linnaapteeki on tehtud apteegistiilis mööbli, riistade ja teenindajate riietusega puhvet A.P.T.E.K. (mille irvhambad olevat juba slaavipäraselt Artekiks kokku lugenud). Isegi menüüs olevat pigem rohtusid meenutavad nimetused.

  


Kõige rohkem vaimustasid mind ikka vaimustavas Pärnus seekord aga kõikjal kõrguvad lillesambad


Vt. rohkem pilte blogist
http://toomasjuriado.blogspot.com/2011/06/vaikne-kevadine-laupaev-suvepealinnas.html.


 
 



TASUB OSALEDA



    

Foto: Mati Kose


Märka aasta lindu

Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub kõiki pääsukesi loendama ja fotodel jäädvustama.

Kodukoha pääsukesi loendama palutakse inimesi, kelle elukoha või suvemaja ümbruses pesitsevad suitsu- ja räästapääsukesed. Andmeid liikide arvukuse ja pesitsustulemuste kohta saab mugavalt sisestada veebiaadressil http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/kodukoha-paasuke/. Samast võib printimiseks alla laadida ka pdf-vormingus ankeedi.

Fotohuvilisi kutsutakse osalema fotovõistlusel, kuhu oodatakse pilte nii tänavusest aasta linnust suitsupääsukesest kui ka räästa- ja kaldapääsukesest ning piiritajast. Peapreemia läheb parimale suitsupääsukesefotole. Kahes vanuserühmas antakse mõlemas välja kolm auhinnalist kohta. Peale selle jagatakse temaatilisi eriauhindu: „Pääsuke õhus”, „Minu kodupääsuke”, „Pääsukese portree” ning „Pääsukesed rändel meil ja mujal”.

Võistluse tähtajad ja reeglid on väljas aadressil http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/fotokonkurss/. Fotovõistluse korraldab EOÜ koostöös mittetulundusühinguga Fotokeskkond.

Korraldajad paluvad nii loendades kui ka pildistades jälgida loodusvaatlemise häid tavasid ning mitte üleliia häirida pesitsevaid linde.

Mõlemad üritused toimuvad programmi „Aasta lind 2011” raames. Aasta linnu ettevõtmisi toetavad tänavu KIK, Estonian Air, Nordic Digital, Overall, Kalev ja Olde Hansa.

EOÜ

 

  
 


Eesti maaülikooli maastikuarhitektide bakalaureuseprojektide näitus

on esmaspäeva õhtust alates vaadata Tartus Anna Haava ja Vabriku tänava nurgal. Lõputööde ülesanne oli pakkuda lahendusi täitmaks seal asuv tühi plats. Bakalaureuseastme töid oli kokku 40, välja on pandud valik parimate tööde lühiülevaateid. Kuna näitusel on eksponeeritud silmapaistvaimad lahendused, saab kõigi lõputööde kaustadega tutvuda ülevaatenäitusel EMÜ metsamajas (Kreutzwaldi 5). Näitus jääb õuel avatuks kuni 20. juulini.

EMÜ

 


Õuesõppe VIII suvekool „Mis seal sees on?”

on 19.–21. juulil Ida-Virumaal Lohusuus. Suvekool toimub Lohusuu kooli õueklassides, öömaja on koolimajas. Osalustasu on 100 eurot, mis sisaldab kahe päeva toitlustuse ja majutuse (kiirematele voodikohad).Täpsem teave: Mikk Sarv, 5557 7795, või Kristel Vilbaste, 528 6357.

 
  
 

Linnuralli Estonian Open

toimub sel aastal 13. augustil Järva- ja Raplamaal. Täpsem info: http://www.estbirding.ee/uudised/estonian-open-2011.

 
  
 


Talguline puhastab loopealset kadakatest  Foto: Tarmo Tüür


Eestimaa looduse fondi selle suve talgud

on keskendunud Eesti väärtuslike loopealsete seisundi parandamisele. Abikäsi oodatakse juulis ja augustis nii Saare-, Lääne- kui ka Pärnumaal.

Loopealsete heaks on talgud tulekul Kesselaiul, Osmussaarel, Vormsil, Pivarootsis, Kuresel, Kumaril, Saaremaal Kuusnõmmes ja Vilsandil. ELF on looduskaitsetalguid korraldanud juba tosin aastat. Talgutest loopealsetel ning mujal saab rohkem lugeda ning ennast kirja panna ELF-i talgute kodulehel www.talgud.ee.

     




TTÜ vallutavad putukad

Esmaspäeval avati TTÜ muuseumi galeriis „Futurum” näitus „Metamorfoosid – PutukadPutukadPutukad!”. Näitus on lahti kuni 31. maini 2012.

Putukanäitus esitab loo putukate mitmekesisest maailmast ja sellest, kuidas putukad on inspiratsiooniallikaks inseneridele, kunstnikele ja muusikutele. Näituse vundamendiks on entomoloog Allan Selini arvukas putukakollektsioon ja tuntud loodusemehe Urmas Tartese tekstid. Jaan Toomiku sotsiaal-psühholoogiline video „Jaanika” ning PÖFFil tähelepanu äratanud Hannes Vartiaineni ja Pekka Veikkolaineni lühifilm „Putuka surm” viivad vaatajad muundumiste maailma.

 


 

 


UUDISTAJA UUDISTUSI  II

 


Unustamatud unustatud mõisad

11. juunil läks juba seitsmendat korda käima Eesti mõisakoolide ühenduse külastusmäng „Unustatud mõisad”. Tänavu on 13 maakonnas kokku 33 mõisakooli, mis teevad oma uksed lahti kuuel päeval suve jooksul ja võõrustavad külalisi mitmel moel.

Mängida saab veel 9., 10. ja 30. juulil ning 6.–7. augustil. Vt. lähemalt http://www.unustatudmoisad.ee/.

Meie väike sõpruskond jõudis 11. juunil nelja kõige kagupoolsemasse osalevasse mõisa. Lisan igast siia ühe pildi; hoopis rohkem pilte leiate Kolmenimemehe blogi http://toomasjuriado.blogspot.com/ 12. ja 13. juuni postitustest.

  


Põlvamaal viimaste aastate jooksul tänu kohaliku rahva tublidusele ja välisabile tõelise ja hämmastava uuestisünni läbi elanud Mooste mõisa vist hämmastavaim hoone on vana viinavabrik: historistlikus pigem lossi kui tööstusettevõtet meenutavas stiilis hoone, kus nüüd on Eesti fototurismi keskus

  


Teises mängus osalevas Põlvamaa mõisas Räpinas ehk Sillapää lossis ootasid tulijaid ees lausa lossipreilid ja -(noor)härra

  


Haanja taga üsna Läti lähedal Ruusmäel on kesk kaunist loodust võõrapärase nimega Rogosi mõis, pigem mingit võõramaist kindlust kui baltisaksa mõisa meenutav kompleks. Jätkuks siia ääremaale vaid rahvast ja oleks sel rahval piisavalt tööd!


 
 
Selleks, et Valgamaa Palupera mõis üleni pildile saada, peab fotograaf taganema õige hulga samme. Esialgselt maja selline pikk üksluine „vorst” polnudki: hoone keskosas oli originaalis kaheksakanttorn

 


KOMMENTAARI ASEMEL
 

 


Enne suvist tuletegemist vaata EMHI tuleohukaarti!

 


Eilne seis: tänu vihmadele on suurt ja väga suurt tuleohtu näitav oran ja punane värv kaardilt praegu taandunud. Jaanilaupäeva ilmaprognoos sunnib kartma, et jaanituled jäävad seekord lausa süütamata



 


  
 


Viimane kalendrikevade hommik Tartus


Ootamatu lehevärv: mis meil õieti algas, suvi või juba sügis?

  


Emajõgi on kõrgeimast veeseisust kaotanud juba ligi kaks meetrit ehk täpsemalt 182 cm: eile hommikul näitas “ilmasammas” veel 133 cm üle mõõdujaama nulli


 
 

Kogu Tartu lõbusõidulaevastik on taas Atlantise ees, kokku üks laev





Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012