UUDISTAJA  I
26. juuli  2011



Saadame tänase Uudistaja kahes osas


JUULI

 

Juba varahommikul palaval reedel Tartu Annelinnas töölesõidubussi oodates otsisin varju omal ajal rühmana istutatud ja nüüd kõrgeks sirgunud kaskede ja lehiste segatuka alt. Tihe võra, millest silm kuigivõrd läbi ei suuda tungida, lausa särises ja vilises arvatavasti sadade kuldnokkade häältest. Mis muud kui järjekordne meenutus, et suvi suundub vääramatult sügisesse.

  

Astridki õitsevad juba

  

Ilmast pole muud öelda, kui et on ikka palav olnud küll! Läinud nädalal sündis ridamisi kuumarekordeid. Siin-seal sadanud ka hoovihma ja löönud välku. Kuni laupäevani võisin öelda: „Aga mitte nendes kohtades, kus mina olen olnud.” Laupäeva õhtul tuli Annelinnas siiski paar muljet avaldanud vihmasapsu. Ja kui parajasti Annelinna keskuse Selveris arvet maksin, käis õues selline pauk, et tahes-tahtmata tuli meelde eelmisel päeval armsas Norras juhtunu. Nii hull asi siiski polnud ning poest väljudes sain teha integratsioonitööd: kui esimestelt vastutulijatelt küsisin,  mis pauk see küll oli, siis sain selgitada, et „grom” on po-estonskij „kõuemürin”.

Ja jahedamaks läks seepeale ka. Aitäh, äikeseonu!

  

Öösiti ei lase peale palavuse endiselt magada hõbekajakate lõputu lärm, millest võhik sugugi aru ei saa, millal on see neutraalne jutuvada, millal ärevusväljendus või uhkustamine sellega, et kellegi poegi polegi naabripere nahka pannud ja nüüd on need sama suured kui papa-mamma, olgu pealegi lapseriietes ja -häälega.

Lisatud pilt on tehtud küll hoopis Tallinnas. Kajaka vanalind askeldas kahe pojaga, kui kolmaski neile tasapisi, külg ees, lähedale pressis. Võta sa kinni, oli ta tõesti samas perest või üks ula peale läinud naabrilaps. Kui linnas üks kajakapere tõesti kolm poega nii suureks kasvatada suudab, on see vaenulike naabrite rohkust arvestades ilmselt küllaltki tähelepanuväärne

 

---

 

Selline tore tegelane olnud mu hää tuttava kohvilauakaaslane hommikusel Muhumaal

Foto: Merike Jürna

 

---

  

Rambe kuum suvepäev Tallinnas Skoone bastionil, mille ajalukku kirjutab sel aastal uue lehekülje Põhuteater

 

---

  

Tartu ülikooli tundub peale tõhusa sissesaanute loomuse ees ootavat ka kobe kõrvitsasaak. Foto on tehtud Lossi tänava õppehoone ees

 

---

  

Tuulisevõitu ilm kahandas väga sooja suplusveega Anne kanali kümblushuviliste vennas-(ões-)konna laupäeval suhteliselt kasinaks

 

---

Paar kinnitust südasuvisest lillepillerkaarist Tartu ülikooli botaanikaaias

  


  

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

---

Eesti asi, aga jagatud naabritega

Juulikuu Horisondi kaanelt vaatab vastu isevärki mees, kelle kohta ajaloolane Kalle Kroon küsib, kes ta õigupoolest oli ja mida arvata legendist, mida tema kohta räägitakse. Teataval iselaadsel viisil jagame seda meest oma ajaloost ka naabritega – rootslaste ja lätlastega. Kuigi Kalle Krooni hinnangul suure tõenäosusega ikkagi eestlane, tegi selle mehe 18. sajandi alguse Euroopas tuntuks eeskätt Rootsi kuningas Karl XII, kes ta oma propagandavankri ette rakendas. Tõsi, andes tema nimele mõnikord koguni lätipärase kuju. Legend ise aga räägib sellest, kuidas keegi Ronga Tehvan Rootsi väed Põhjasõja algul Narva lähedal Vene vägede seljataha juhatas. Rootsi kuninglikust raamatukogust on pärit ka pildid, mis seekordset kaant ja kaanelugu illustreerivad.

Naabermaadega seob meid hulk muidki niidikesi.

Näiteks selgub Riho Paramonovi loos Eesti ühest suuremast rongiõnnetusest „Postirongi number 4 viimane sõit”, et vastukaja sellest jõudis 1924. aastal kiirelt välismaistesse ajalehtedesse, sest rööbastelt maha jooksnud rongis sõitis ka põhjanaabreid, teiste hulgas toonane Tartu ülikooli professor, soome keeleteadlane Lauri Kettunen.

Folklorist Piret Paali artiklist „Mõni sõna kodumaisest malaariast” saame aga teada, et veel paar sajandit tagasi Eestimaal möllanud halltõbe on Lõuna- ja Ida-Eestis nimetatud Lapimaa haiguseks; selle levitamises ei süüdistatud mitte sääski, vaid Lapi nõidu, kes hingede kujul eestlasi piinamas käivad.

Intervjuu Tiit Paaveriga „Kui sa ütled, et ei oska, siis sa ei taha osata” räägib Eesti kalateadusest, mille raameski ei pääse üle ega ümber koostööst naabritega, sest Läänemeri ja seega ka Läänemere kala, olgu lõhe või mõni haruldus, nagu näiteks tuur Maria, on ühine eestlastele, rootslastele, soomlastele, venelastele, sakslastele.

Horisont jätkab energeetikateemat, peatudes seekord põlevkiviõlil. Indrek Rohtmets viib meid Patagooniasse imetlema juura ajastu kivimetsa. Ene Vainik uurib, kust on pärit „Eestlaste pikk viha”. Kalju Eerme seletab, miks on „Austraalias uputus, Amasoonias põud”. Tiit Kändler jagab mõtteid mineviku ennustamisest, Schrödingeri kassist ja füüsika tulevikust. Jüri Kamenik selgitab, mida arvata lennukite kondensjälgedest. Kuidas on teadus mõjutanud tema elu, selle üle mõtiskleb kirjanik Jaan Kaplinski.

Rubriigi „Eesti asi” peategelane on aga kannel.

Horisont

  

Alates 1. augustist on Jõgevamaa mesikäpal puuris elada ohutum

1. augustil algab karujahihooaeg

1. augustist 31. oktoobrini kestva karujahihooaja jooksul võib küttida kõige rohkem 65 karu. Nagu eelmistel aastatel võib enim karusid küttida Ida-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva ja Järva maakonnas.

Karude arvukus on viimastel aastatel pidevalt suurenenud, seireandmete järgi on neid umbes 700. Karu küttimislimiiti määrates arvestatakse keskkonnateabe keskuse ulukiseire tulemuste põhjal tehtud soovitusi, mis peavad muu hulgas silmas asurkonna suurust ning karude tekitatud kahjustusi. See aitab tagada asurkonna soodsa seisundi ja levikuala laienemise ning hoida samas kahjustusi optimaalsel tasemel.

Peale sellele annab oma hinnangu keskkonnaministri loodud suurkiskjate kaitse ja ohjamise korraldamise töörühm. Küttimismahu jaotuse ja korraldamise tingimused jahipiirkondade kaupa määrab keskkonnaamet.

2009. aastal hüvitati karude tehtud majanduslikku kahju – peamiselt lõhutud mesitarude eest – ligi 10 161 euro, 2010. aastal aga juba 12 846 euro eest.

Keskkonnaministeerium

Tundub, et suuri remmelgaid pole kindlustustööde aegu suudetud säästa

Rekonstrueeritakse Emajõe vasakkallast

Mai lõpust on Emajõe ääres Võidu silla ja Turusilla vahel tegutsenud ehitajad, et teha jõe vasakpoolse kaldanõlva kindlustustöid ning täielikult uuendada kaldaäär.

OÜ Tinter-Projekt koostatud projekti põhjal kindlustatakse kaldanõlv uhtumise ja tallamise vastu, uuendatakse kergliiklustee katteid ja haljastust ning ehitatakse jõe äärde puidust puhkealad; renoveeritakse ka uuenduste ala läbiv soojaveetorustik.

ehitusuudised.ee

Poole aastaga on registreeritud 1137 keskkonnarikkumist

Keskkonnainspektsioon registreeris tänavu esimesel poolaastal kokku 1137 keskkonnaõigusrikkumist.

Endiselt on kõige rohkem rikkumisi – seekord 779 – kalapüügivaldkonnas. Jäätmekäitlusnõuete vastu on eksitud 108 ja metsaõigusnormide vastu 58 korral. Ülejäänud eksimused jagunevad kümmekonna valdkonna vahel.

Juhtumite koguarv on võrreldes 2010. aasta sama perioodiga 170 võrra vähenenud. Vähem on näiteks eiratud metsaõigusnorme ning kalapüügi- ja jäätmekäitlusnõudeid. Pakendinõuete rikkumisi on aga eelmise aastaga võrreldes rohkem.

Kokku on trahvitud 643 isikut, sealhulgas 124 juriidilist isikut, kogusummas 108 509 eurot. 22 isikule on määratud hoiatustrahv ning peale selle tehtud 87 suulist hoiatust ja 11 ettekirjutust.

Kui rikkumiste arv ja trahvide kogusumma on võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra väiksem, siis keskmine trahvisumma on suurenenud 139 eurolt 169 euroni.

Patustustega kaasnenud keskkonnakahju suuruseks hinnati 101 104 eurot, millest enamik ehk 82 373 eurot langeb metsarikkumiste arvele.

Maakondadest on 2011. aasta esimesel poolel kõige rohkem eksimusi registreeritud Harjumaal (199), millele järgnevad Tartumaa (192) ja Pärnumaa (118).

Vt. lähemalt www.kki.ee.

Keskkonnainspektsioon

Uudistaja teisest osast leiate rubriigid „Tasu osaleda” ja „Maailmast” ning kommentaari; samuti kordame suvist mõistatust.

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee