UUDISTAJA
26. august 2011
AUGUST
Kuuma ja lõpuks mõnel poole suure uputuse toonud heinakuu järel saabus lõikuskuu üsna jahedana. Paaril korral on suvine palavus püüdnud veel võimu haarata, aga pigem on püsinud üsna mõõduka suvesoojaga ilm. Päris tavalised on olnud paigutised hoovihmad.
On hommikuudude, ...
... pihlakapuna, ...
... ikka veel aktiivsete herilaste, ...
... esimese lehekulla ...
... ja kohatise seenepillerkaari aeg
Vihma on küll sadanud, aga siseveekogude tase on üsna madalaks jäänud:
Emajõe veetase oli 16. augustil Tartu vahel 72 cm üle mõõdujaama nulli
Võrdluseks olgu siin kõrval 19. aprilli 312 cm
Peipsit olen umbes samas kohas pildistanud Raja vanausuliste palvela juures 19. augustil ...
... ja 14. mail
August: õisi ja vilju
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Eesti Loodus augustis: teepakkidest ja seentest karudeni
Värske Eesti Looduse pikem avalugu Kuulo Kalamehelt tutvustab surmavalt mürgiseid seeni: valget ja rohelist kärbseseent ning jahutanukat. Kui esimesed võivad segi minna šampinjonide, kitsemampli ja ka pilvikutega, siis jahutanukas on väga sarnane hea söögiseene kännumampliga. Üldse tasub korjata vaid hästi tuntud söögiseeni ja mitte katsetada seentega, kelle liigis ei olda täiesti kindel. Seente sarnasust ja nende vähest tundmist tõestab ka seekordne kaanepilt, kuhu rohelise kärbseseene pähe on sattunud kollane kärbseseen. Vähemasti on ka see liik mittesöödav ja nõrgalt mürgine.
Ivar Puura annab ülevaate meie digitaalsetest andmebaasidest, mille arendamine sai hoo sisse tänu Norra finantsmehhanismi projektile „Eesti elurikkuse andmebaas ja infovõrgustik Natura 2000 initsiatiivi toetuseks”. Lühemalt öeldes aitavad need andmebaasid loodusteadlastel, -huvilistel ja -kaitsjatel saada täiuslikumat ülevaadet meie looduse mitmekesisusest ja seda hoida.
Pikemaid ja lühemaid artikleid jagub Eesti Loodusesse teisigi. Siin saab aimu asulate rohevõrgustikest: kellele ja kui palju neid peaks rajama; kõne all on teepakkide mädanemine ning eelmise aasta orhidee punase tolmpea tegelik olukord Eestis.
Üsna palju ruumi on hilissuvises numbris pühendatud ka seentele: peale juba mainitud kärbseseente artikli on siin kirjutis Eestist leitud mügar-kobarjalast, kelle seenejalg on erinevalt teistest liikidest peenikeste oksakestega; harkjast puiduharikust, keda esmapilgul ei peakski seeneks, vaid pigem samblikuks ning uuest liigist Eestis – taiga-võrkpoorikust.
Intervjuu on tänavuse Kumari preemia laureaadiga, Looduse Omnibussi vedaja Jaan Riisiga. Anname ülevaate põlispuude hooldamisest, Hiiumaa endise Õunaku laiu loodusest, aasta linnu suitsupääsukese ööpäevast, sügisestest jaaniussidest ning ka Pärispea poolsaare rändrahnudest. Postrilt leiame aga kolm õunamaiast noort karu.
Eesti Loodus
EESTI SÕNUMEID
Keskkonnainspektsioonist saab uurimisasutus
Keskkonnaminister Keit Pentus allkirjastas määruse, millega keskkonnainspektsioon saab alates 1. septembrist uurimisasutuse volituse.
Praegu on inspektsioonil õigus menetleda keskkonnaväärtegusid, uurimisasutuse staatus võimaldab aga ka keskkonnakuritegusid menetleda. Seni tegi inspektsioon keskkonnakuritegude puhul esmased uurimistoimingud ja andis materjalid üle politseile, kes prokuratuuri juhatusel asja lõpuni menetles.
Keskkonnaõigusrikkumiste ja kriminaalasjade arv on pidevalt vähenenud. Kui näiteks 2006. aastal oli rikkumisi üle 8000, siis mullu 5587. Algatatud kriminaalasjade arv vähenes samal ajal 149-lt 27-le. Kindlasti on siin oluline osa tõhustunud järelevalvel.
Kõigis neljas keskkonnainspektsiooni piirkondlikus üksuses hakkab tööle üks uurija ja edaspidi ka üks vanemuurija. Inspektsiooni koosseis seejuures ei suurene, laienevad seniste ametikohtade volitused.
Keskkonnaministeerium
Tavaliseks saanud talvine pilt Tallinna lahe ääres: saia nuruvad luiged
Ärge toitke veelinde, laske neil ära lennata
Keskkonnaamet, Eestimaa loomakaitse liit ja Lasnamäe linnaosa valitsus avaldasid 23. augustil pressiteate, milles soovitavad inimestel tungivalt veelinde mitte toita.
Septembri alguses lennuvõimestuvad kühmnokk-luikede pojad. Novembris-detsembris peaksid nad asuma rändele sobivamatele veekogudele, hinnanguliselt jääb aga tuhandeid linde siia talvituma. See on suuresti inimeste süü, sest toitmine uinutab lindude rändeinstinkti ja meelitab neid kohale jääma. Tihedates talvituskolooniates levivad sageli haigused, mis võivad kanduda ka inimesele. Pealegi võivad talvituvad linnud olla kerge saak kiskjatele.
Eestimaa loomakaitse liidu juht Heiki Valner nentis, et inimesed pakuvad lindudele enamasti saiatooteid. Süsivesikurikkad ja mineraalainevaesed jahutooted ei kuulu aga lindude looduslikule toidulauale ja kahjustavad nende seedeorganeid ning ka lennuvõimekust. Veelindude toitmine on õigustatud vaid külmadel talvedel rannikuäärse vaba vee puudumisel, aga see on pigem erand kui reegel.
Alates septembrist hakkavad loomakaitse liidu Tallinna vabatahtlikud käima lindude toitmiskohtades ja tegema inimeste seas teavitustööd. Veelindude normaalne käitumine on rännata külmade ilmade saabudes ja loodusliku toidu vähenedes lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele ning seda rändeplaani ei tohi sassi lüüa. Lindude toitmine, eriti just rändeperioodi alul, on lühinägelik ja vastutustundetu.
Keskkonnaamet
Kuidas ökosüsteemid kohanevad keskkonnastressiga
Eesti maaülikool (EMÜ) teatas 19. augustil, et EMÜ juurde luuakse keskkonnamuutustega kohanemise tippkeskus (ENVIRON), mis uurib taimede ja ökosüsteemide kohanemist keskkonnastressi ning globaalse kliimamuutusega. Tippkeskuse käivitamist toetab sihtasutus Archimedes.
Interdistsiplinaarses tippkeskuses, mille tööd juhib Ülo Niinemets, osalevad viis maailma juhtivat uurimisrühma EMÜ-st, Tartu ülikoolist ja Tallinna tehnikaülikoolist. Praegu on projektiga seotud 40 teadlast ja 30 doktoranti. Konsortsium teeb interdistsiplinaarset, eksperimentaalset ja mudelitel põhinevat teadustööd, mis võimaldab ennustada kvantitatiivselt ökosüsteemide vastust globaalmuutustele.
Ühtlasi tagab tippkeskus tingimused, et valmistada tipptasemel ette üliõpilasi, doktorante ja järeldoktoreid. Uurimistulemused võimaldavad Eesti loodusvarasid jätkusuutlikult majandada ning planeerida pikaajalist maakasutust põllumajanduses ja metsanduses.
Tippkeskuse projekt kestab 2015. aasta lõpuni. Projekti kogumaht on 3 215 318,90 eurot, millest 95% on Archimedese panus ja 5% partnerite osalus. Raha tippkeskuse toetuseks tuleb Euroopa regionaalarengu fondist.
EMÜ
Fotomeenutusi Islandi-päevalt Tallinnas
Läinud pühapäeval tänas Eesti Islandi riiki vapruse eest aastal 1991 Eesti taasiseseisvumist esimesena tunnustada. Muidugi pidi sel puhul Tallinna minema ka ennast suureks Islandi-huviliseks pidav Uudistaja toimetaja.
Nooremale rahvale sügava mulje jätnud õhtusel peol ma küll ei osalenud, ent püüdsin läbi käia nii palju sündmuspaiku, kui kella 13 ja 17 vahel jõudsin.
Välisministritele Össur Skarphéðinssonile ja Urmas Paetile oli see tõsine tööpäev: aina tuli rutata ühe ürituse avamiselt teisele
Aga just Islandi ministri äärmiselt muhe esinemismaneer andis suurepärase elurõõmsa sissejuhatava meeleolu näiteks plakatinäituse „Imeline Island: tänapäeva kirjanike portreed” avamisele Viru keskuse Rahva Raamatu kaupluses. Näitust saab vaadata 4. septembrini
Kaupluses oli müügil üllatavalt palju Islandi raamatuid ja muusikat ning Islandist pajatavaid trükiseid
Kohal oli kolm kirjanikku. Eestis elav Sigurður Örn Brynjolfsson ehk Siggi esitles just trükist tulnud kliima- ja reisiraamatut „Jääkaru Polli”. Aðalsteinn Ásberg Sigurðssonil oli aga kaasa ka kitarr; pildil on talle abiks kirjaniku enda sõnu kasutades „elav mikrofonijalg”
Kui raamatupoes sujus kõik rõõmsalt ja ladusalt, siis islandi toiduturul Islandi väljakul tikkus degusteerimislaua juures ...
... paiguti lausa käsikähmluseks
Mitmes kohas astusid üles Islandi muusikud; üks esinemispaiku oli ka tarbekunsti- ja disainimuuseumi sisehoov. Muuseumis endas avati Islandi nüüdisdisaini näitus, mida saab samuti vaadata 4. septembrini
Lausa viimasel minutil õnnestus jõuda fotograaf Pall Stefánssoni loodusfotode näitusele „Valgusaastad” restoranis Sfäär (Mere pst. 6E): ehkki seegi avati samal päeval kell 15, oli restoran poolteist tundi hiljem selleks õhtuks juba reserveeritud. Aga näitus on väga kena
UUDISTAJA UITAMISI TALLINNAS
Islandi päeval käies seadsin oma astumised nii, et vaadata üle ka muud Tallinna uudised.
Sellesse masendavasse paika linna keskel sattusin, tõsi, päris kogemata
Aga Viru tänava vastse lehma juurde läksin spetsiaalselt. Telerist nähtu osutus õigeks: tõepoolest on tegemist äärmiselt inetu taiesega. Tartlasele on lausa solvav, et keegi pidas avamisel vajalikuks võrrelda jubedat pronksangust Tartu Wildedega
Küll võib pealinlastele õnne soovida Harjumäel avatud purskkaevu puhul. Pühapäeval oli sel kenal vesirajatisel ka rohkesti imetlejaid
TASUB OSALEDA
Homme lõpetatakse lillefestival
27. augustil kell 19 algab Tallinna Tornide väljaku pargis rahvusvahelise Tallinna lillefestivali lõputseremoonia.
Koostöös festivaliga „Tallinna Tornid” tehakse lillefestivalist kokkuvõtteid ja tunnustatakse tublimaid. Õhtu lõpetab Kaunimate Aastate Vennaskond kontsertkavaga „Kaunim kultuuriaasta su elus”.
Uudistaja käis selle aasta lilleaedu viimast korda imetlemas läinud pühapäeva hilishommikul ja leidis, et ...
... mõni aed on olnud stabiilselt umbes üht nägu kõik kolm festivalikuud (Keskkonnahoolduse OÜ), ...
... mõni jõudsalt arenenud, nii et kaer seisab vägeva müürina (Tallinna botaanikaaed), ...
... mõni ehk natuke üle kasvanud (Luua metsanduskool), ...
... mõni veidi ära vajunud (Liivi Aiad OÜ) ...
... mõni aga just nüüd jõudnud erilise õiepillerkaarini (Schwerin).
Keskkonnaamet korraldab keskkonnahariduse infopäevi
Keskkonnaamet kutsub üldhariduskoole ja lasteaedu infopäevadele, kus keskkonnaamet, RMK ja teised keskkonnahariduse pakkujad tutvustavad nii üle-eestilisi kui ka maakondlikke võimalusi.
Infopäevad toimuvad maakonnakeskustes 6.–15. septembril. Osaluseks tuleb enne registreerida e-posti teel vastava maakonna kontaktisiku kaudu. Infopäevade toimumiskohad, -ajad ja kontaktisikud leiab keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee.
Keskkonnaamet korraldab keskkonnahariduse infopäevi juba kolmandat aastat ja need on väga populaarsed. Eelmisel aastal osales nendel ligi 500 õpetajat. Tänavu rakenduv uus õppekava paneb senisest suuremat rõhku õppekäikudele väljaspool kooli, et õppetööd praktilise kogemusega rikastada.
Foto: www.eoy.ee/suitsupaasuke/fotokonkurss
Osalege pääsukeste fotovõitlusel!
Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) ja MTÜ Fotokeskkond kutsuvad kõiki fotohuvilisi üles osalema fotovõistlusel, kuhu oodatakse pilte tänavusest aasta linnust suitsupääsukesest, räästa- ja kaldapääsukesest ning piiritajast. Fotod saab üles laadida EOÜ veebilehe kaudu (http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/konkurss) kuni 15. oktoobrini.
Alateemad on valitud selliselt, et heade tabamustega võib osaleda nii talvituspaikades safaril käinud kui ka oma kodus kaamerat kasutanud loodushuviline. Kahes vanuserühmas antakse mõlemas välja kolm auhinnalist kohta. Peale selle jagatakse temaatilisi eriauhindu: „Pääsuke õhus”, „Minu kodupääsuke”, „Pääsukese portree” ja „Pääsukesed rändel meil ja mujal”. Peapreemia läheb parimale suitsupääsukesest tehtud fotole.
Tulemused avalikustatakse EOÜ juubeliaasta lõpuüritusel detsembrikuus. Võistluse reeglitega saab tutvuda aasta linnu kodulehel aadressil http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/fotokonkurss/.
Loodusfilmide õhtu koos valgusmänguga
toimub homme, 27. augustil algusega kell 21 Luke mõisas. Korraldajad soovitavad riietuda soojalt ja mugavalt ning võtta kaasa piknikutekk. Vihmase ilma korral vaadatakse filme Luke mõisa garaažis. Filmiõhtu on tasuta, toetavad KIK ja Matsalu loodusfilmide festival. Avatud on kärnerimaja kohvik. Lisainfo filmide kohta www.lukemois.ee, 508 8359 või info@lukemois.ee.
RMK metsa-aasta perepäev
on pühapäeval, 4. septembril kell 14–21 Keila-Joa pargis. Kavas on matkad, luuletamise kiirkursus Contralt ja fotokoolitus Jarek Jõeperalt, käsitöötoad, filmiprogramm, näitus jm. Müüakse RMK meeneid, töötab teabepunkt.
Kontserdil astuvad esimeses osas üles UMA (Aleksei Saks ja Robert Jürjendal) ning Andi Pupato Šveitsist, metsateemalist luulet loeb Guido Kangur. Teises osas esineb Liisi Koikson oma bändiga.
Perepäev on tasuta, kohalesaabumise juhised leiab võrgupaigast www.rmk.ee/loodusegakoos.
Seenekoolitust teeb Külli Kalamees
TÜ loodusmuuseumi „Seente huvipäev metsas”
on 8. septembril. Seeneõppe käigus kogutakse ka seenenäituse eksponaate. Väljasõit on kell 10 Vanemuise 46 eest Tartus. Eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee, info: tel. 737 6076 (loodusmuuseumi administraator). Seeneretke juhendavad Teele Jairus ja Külli Kalamees.
9.–10. septembril on seenenäitus Vanemuise 46 fuajees. Näitus on avatud 9.09. kell 10–19 ja 10.09. kell 10–16. Konsultatsioonid 9.09. kell 11, 15 ja 17 ning 10.09. kell 11 ja 15.
Tasuta seeneüritusi toetab KIK.
Pilte Šveitsist
Uudistaja toimetaja kahenädalasest puhkusest kulus viis päeva reisile Šveitsi.
Seekordsed eredaimad muljed olid ...
... sinnasõidukäik lausa Šveitsi piiril, Bodensee Saksa osas asuvale Mainau saarele, ...
...tõusud Schynige platoole, kust avaneb suurepärane vaade kolmele kuulsale tipule, Eigerile, Mönchile ja
Jungfraule, ning ...
... Susteni kurule (2224 m ümp.), kust just meie sealoleku päeval käis üle üsna enesetapjalikuna tunduv
rattatuur, mille raskeimas variandis ületab vertikaaltõusude kogusumma seitse kilomeetrit
Kena oli tõdeda, et riigi pealinna Berni vapiloomad karud on ahtakesest Karuaugust üle kolinud avarasse aedikusse Aare jõe kaldajärsakul ...
... ja et Šveitsi linnad (pildil Thun) on äärmiselt lillerohked
Tagasiteel sai teoks ammune kava mitu korda varemgi nähtud Liechtensteini pealinnas Vaduzis: tõus vürstilossi juurde
Hogi saare laagrid toovad inimesi looduse juurde Foto: Audubon Society
75 aastat loodushariduslaagreid
Läinud nädalavahetusel tähistas esmatoimumise 75. aastapäeva üks Ameerika Ühendriikide edukamaid loodushariduse sariüritusi, Auduboni Hogi saare looduslaager. Alates 1936. aastast on maailma nimekad loodusuurijad innustanud igas eas laagrilisi linde ja loodust tundma õppima ja kaitsma. Kindlasti on just sellel 335-aakrisel Maine’i osariigi Muscongusi lahe saarel korraldatud üritused suuresti süüdi selles, et linnuvaatlus on aiapidamise järel ameeriklaste teine huviala, mille harrastajaid lisandub kõige jõudsamini.
Mitmest Hogi saarel loodusvaatlusi alustanud lapsest on nüüd saanud silmapaistvad uurijad, kellest mõnigi jagab oma teadmisi ka neis samades laagrites. Just Hogi saarelt sai alguse merelinnuasurkondade taastamise programm Project Puffin. Oma käigust Hogi saarele on oma kuulsas raamatus „Hääletu kevad” kirjutanud Rachel Carson.
BirdLife
KOMMENTAARITA
Uudistaja soovib kõigile head algavat kooliaastat!
Aga seda kindlasti mitte Rimi ühe Tallinna kaupluse stiilis ...
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
