Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
16. september  2011




SEPTEMBER
 




 

See nädal tõi siis esimese sügistormikese, „päris tormi” Katia järelkaja.
  


Enne seda oli aga mõnel pool kuuldavasti üpris vihmane laupäev. Mina tegin sel päeval oma tänavuse aasta arvatavasti viimase vanausulistereisi ja meie saime ainult ühe põgusa vihmasapsu Alatskivil. Sellel pildil, mis tehtud Kallastel, on servas ka üks kurjemat nägu pilv. Ehk tema meid tund hiljem veidi lõuna pool kätte saigi. Aga veel on pildilt näha, kui madal oli Peipsi
  





Pühapäev oli ilus vist enam-vähem kõikjal. Siin selle meenutuseks mõned värvilaigud Tartu Ülejõelt
  

Tormi- ja vihmapäeval kolmapäeval, kui läänerannikul tõusis vesi – aga siiski kaugeltki mitte ohtlikule tasemele –, kui Hiiumaa-laevad seisid taas jõude ja paljud kodud läänerannikul ja saartel olid vooluta, paistis Tartus ennelõunal päike. Siiski oli ka mõni pilv ja üks neist sattus siia pildile
  

Tuul oli tavalisest kõvem küll: puistas kõnniteele marju ...
  

... ja lehekulda ...
  

... ning pildus autokatusele kolisevaid tõrusid
  

Annelinna korrusmajade vahelistes tuulekoridorides oli kaskedel püstiasendit üsna raske hoida ...
  

... ja vähemalt üks haru vastu ei pidanudki
  

 

 



UUDISTAJA SOOVITAB





 

Igapäevased kokkupuutepunktid
Septembrikuu Horisondile annavad erilise hõngu kindlasti XIV dalai-laama Tenzin Gyatso mõtted, mida ta jagas kohtumisel Eesti teaduste akadeemias tänavu augustis: budismi ja teaduse kokkupuutepunktidest ja sellest, kuidas teadus on mõjutanud tema elu.
Akadeemik Raimund-Johannes Ubar kirjutab „Tehnoloogia usaldamisest” ehk inimese kokkupuutepunktidest arvutiga, tõdedes, et oleme märkamatult astunud ajastusse, kus meie elu dikteerivad üha rohkem arvutid. Me isegi ei märka enam oma sõltuvust, kuni hetkeni, kui miski läheb valesti, sest arvutisse on sattunud „putukas”.
Samamoodi on lugu ilmselt ka energiasüsteemidega, mis meid kui tarbijaid elektrijaamadega ühendavad. Nende rollist tänapäevases energiavarustuses kirjutab TTÜ emeriitprofessor Mati Valdma.
Argielust ehk esmapilgul veidi kaugemale jääval teemal „Eesti rahvuslik kosmoseteadus 2025” arutleb TÜ dotsent Mart Noorma, kes ometigi väidab: suurte kosmoseriikide kogemus näitab veenvalt, et just kodumaise kosmosetehnoloogia arendamine toetab otseselt noorte huvi reaalainete õppimise vastu.
Indrek Rohtmets kõnnib „Kontvõõrana laadal”, tutvustades üht killukest Arktika loodusest. Alar Läänelaid ja Arvo Järvet aga on liikunud „Puuriga Palmse mõisa maadel”, et dendrodateeringute najal täpsustada teada-tuntud Palmse mõisa ehitiste ajalugu. Ene Vainik väidab artiklis „Armastab, ei armasta …”, et pole vist emotsioonimõistet, mis ümbritseks meid tänapäeval pealetükkivamalt kui armastus.
Tiit Kändleri eriliseks asjaks on seekord matemaatika, üksainus küsimus elussüsteemide uurimisest on esitatud Saksa bioloogile ja teadusajakirjanikule Andreas Weberile. „Olümpiaadi” rubriigis on jutuks informaatikute, keemikute ja füüsikute saavutused. Peale selle inimlaste arengulugu parantroopuse näitel, uus vähiravim jpm. Ajaloolane Karin Hiiemaa jagab mõtteid seoses asjaoluga, et 2011. aasta on ÜRO muu hulgas kuulutanud Aafrika päritolu inimeste aastaks.
Eesti asjadest saab vaadata ja lugeda Kullamaa kapi lugu, milles autori sõnul „kohtuvad täiesti erinevad maailmad: meister ja talupoeg, vaimulik ja ilmalik, maaling ja laudis ning ilu ja otstarbekus”.
Horisont

 

    



EESTI UUDISEID



 

 

Dmitri Šparo kuulsate retkede päevil
Foto: Wikimedia

Tartusse tuleb kuulus Vene polaaruurija Dmitri Šparo
Esmaspäeval, 19. septembril annavad Vene polaaruurija Dmitri Šparo ja Eesti suursaadik Venemaal Simmu Tiik ülikoolile üle Herman Walteri ümbermatmisega seotud esemed ja Siberist kaasa toodud kivimid.
Tuntud polaaruurija ja Eduard von Tolli meeskonna koosseisus Sannikovi maad otsinud arst, Tartu ülikooli vilistlane Herman Walter suri 1901. aastal ekspeditsioonil Venemaa Arktikas Uus-Siberis. Tänavu juuli lõpus sõitis Jakuutiasse eestlastest (peale suursaadik Simmu Tiigi veel filmimees Riho Västrik ja teadusloolane Erki Tammiksaar), venelastest ja Walteri järeltulijatest koosnev rühm, et matta Walteri säilmed Kotelnõi saarel ümber kindlasse hauda. Nimelt oli Vene polaarentusiastide ekspeditsioon üle-eelmisel suvel Kotelnõilt avastanud Walteri lagunenud haua. Säilmed maetigi ümber ja hauale püstitati monument.
Ümbermatmisega seotud mälestusesemetega Tartusse saabuv Dmitri Šparo on sündinud 1941. aastal, omandanud matemaatikakandidaadi kraadi. Ilmselt on ta üks nimekamaid Vene polaaruurijaid, kes valmistas oma huvide ja tegudega NL aegadel tõsist peavalu toonastele võimumeestele. Nimelt tikkus Šparo suusaretkele põhjapoolusele, aga Arktika oli sel ajal NL ja USA militaarse vägikaikaveo paigana „lihtinimestele” suletud piirkond. Kui suuskadel salaja siiski teele läinud Šparo üsna pooluse lähedal avastati, leidis NL peaideoloog Mihhail Suslov võimaluse riigile au ja kuulsust hankida ning Šparol lasti 1979. aasta mais ränk retk lõpetada. Selle eest kanti Šparo esimest korda Guinnessi rekordite raamatusse. Teist korda suusatas Šparo poolusele talvel, 1986. aasta veebruaris, mil temperatuur marsruudil langes kohati –70 kraadini.
Teine Dmitri Šparo kuulus suusaretk on Beringi väina ületus, mis õnnestus alles kolmandal katsel, 1998. aastal. Ka see kanti Guinessi rekordite raamatusse ja ka sellel oli tugev poliitiline taust. Nimelt oli just Šparo koos Ameerika kolleegidega juba 1989. aastal saavutanud „jäise kardina” murdmise Beringi väinal, mis Stalini ja Trumani kokkuleppe tulemusena 1948. aastal oli sulgenud inuittide ajaloolise kelgutee ja eraldanud rahva kaheks kogukonnaks.
TÜ/Uudistaja
 

  

Soomaa ja Sookuninga poollooduslikele kooslustele tulid appi konikud
Üleeuroopaline mittetulundusorganisatsioon ARK Nature annetas Soomaa rahvuspargile ning Sookuninga looduskaitsealale poolsada koniku tõugu hobust, kes hakkavad hooldama poollooduslikke kooslusi.
Hobused annetati otse maahooldajatele, kellega ARK Nature sõlmis viieaastased lepingud hobuste kasutamiseks.
„Rahuliku iseloomuga koniku tõugu hobused on oma tõuomadustelt üsna algupärased, nad on väikest kasvu ja hallikas-pruunikat värvi. Aborigeense tunnusena on konikutel tume vööt seljal ja laudjal. Oma karjatamisaladel elavad konikud hobustele iseloomulikult haaremgruppidena, see tähendab, et juhttäku karjas elab mitu mära”, ütles keskkonnaameti maahoolduse spetsialist Gunnar Sein.
Hobused toodi Eestisse pikemat perspektiivi silmas pidades. Kui kari paljuneb, siis plaanitakse konikuid poollooduslike koosluste hooldajatena kasutada ka mujal Eestis.
Ühendus ARK Nature on toetanud loodushoidlike karjatamisalade rajamist mitmel pool Euroopas, sealhulgas näiteks Lätis. Loodushoidlikul karjatamisel kasutatakse suuri rohusööjaid, kes tunnevad end loodusoludes hästi. Sobilikud on aborigeensed ning poolmetsikud tõud, kes on toiduvaliku suhtes vähenõudlikud ja ilmastiku muutlikkusele vastupidavad.
Keskkonnaamet
 

  


Väikeseõieline lemmalts Foto: Toomas Kukk

Võõrliikidest vaadeldi kõige enam väikeseõielist lemmaltsa
Keskkonnateabe keskuse võõrliikide ülesmärkimise kampaania tulemused on selgunud.
16. maist kuni 1. septembrini sai võõrliike üles märkida loodusvaatluste andmebaasi (http://loodusvaatlused.eelis.ee). Ette oli antud paarikümnest liigist koosnev nimekiri, kelle vaatlusi oodati esmajärjekorras, kuid tagasi ei lükatud ka teiste võõrliikide leide. Enim vaatlusi sisestati väikeseõielise lemmaltsa kohta, järgnesid Sosnowsky ja hiid-karuputk, verev lemmalts, kanada ja sügis-kuldvits, karvane võõrkakar ja hobukastani-keerukoi. Huvitaval kombel ei laekunud ühtegi vaatlust suhteliselt levinud võõrliigi hariliku tõlkja ehk rakvere raipe kohta.
Võõrliike vaadeldi kõigis 15 maakonnas, kuid enim Valgamaal, järgnesid Harjumaa, Tartu- ja Viljandimaa.Vaatlejate vahel loositi välja kolm auhinnakomplekti, milles olid nelja Loodusajakirja väljaande aastatellimus, 150-eurone Matkaspordi kinkekaart, andmebaasi logoga seljakott ja veevõõrliikide käsiraamat. Võitjateks osutusid Kaljo Voolma, Arko Kask ja Erki Saarman.
Kuigi kampaania on selleks korraks lõppenud, saab andmebaasi http://loodusvaatlused.eelis.ee vaatlusi sisestada kogu aeg.
Keskkonnateabe keskus
 

  


Allikas: mkm.ee

Roheline liikumine liitus vastuseisuga sillale
Eesti roheline liikumine (ERL) pöördus 2. septembril keskkonnaameti poole taotlusega mitte kooskõlastada projekti „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava” keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) lõpparuannet. KSH aruandes nimetatakse silda sobivaimaks lahenduseks Suure väina ületuse korraldamisel.
Tuginedes Eesti ornitoloogiaühingu ja Eesti terioloogia seltsi analüüsidele, on ERL seisukohal, et silla ehitamisega ei saa välistada olulist negatiivset mõju rändlindudele ega loodusdirektiivi I lisa elupaikadele ega II lisa liikidele. Samas on olemas muud lahendused: praamiliiklus ja tunnel. „Tunneli maksumusele viitamine ei ole nimetatud direktiivist lähtudes asjakohane argument,” kinnitavad rohelised ja lisavad, et silla rajamine üle Suure väina soodustab autoliiklust ja suurendab süsinikdioksiidi heidet piirkonnas.
Vt. pöördumise teksti Eesti keskkonnaühenduste koja planeeringute andmebaasis (http://www.eko.org.ee/planeeringud/index.php?leht=4&id=72).
ERL
 



 

 


TASUB OSALEDA





RMK viib sügisel 12 000 kuuenda klassi õpilast metsa
RMK alustas 12. septembril kõikide kuuendate klasside õpilastele ja õpetajatele mõeldud tasuta õppeprogrammiga „Kohtume metsas!”.
Kuuendate klasside loodusainete valdkond hõlmab teistest põhikooli klassidest enam metsa teemat ning RMK korraldab raamatutarkuste kinnistamiseks kõigile huvilistele tasuta õppeprogramme. Olenevalt kohast saavad õpilased ise olla metsade tulevikku planeerivad metsamehed ja -naised: teha mõõtmistöid, määrata metsatüüpide eri rinnetes kasvavaid taimi, vaadelda metsas pärandkultuuriobjekte või kavandada loodussõpradele telkimiskohta. Lõkke ääres nauditakse ühiselt valmistatud teed koos traditsioonilise metsamehe ampsuga. RMK katab programmi transpordikulu kolme euro ulatuses osaleja kohta.
Kampaania „Kohtume metsas!” kestab 4. novembrini ja programme pakuvad RMK looduskeskused üle Eesti. RMK kutsub kõiki koole tasuta programmile registreeruma: www.rmk.ee/teemad/metsakool/kampaania.
 

  


 

Tartus saab õppida rattasõitu
Tartu linn avab koostöös Tartu keskkonnahariduskeskusega (TKKHK) jalgrattakooli.
Kõigil kodanikel on võimalik kontrollida oma teadmisi ja oskusi, tehes jalgrattasõidu proovieksamit. Eksamit saab teha 24. septembril Tähtvere mänguväljaku juures kell 12–16. Samas on võimalik registreeruda ka jalgrattakooli.
Jalgrattakooli kursus 10–15-aastastele lastele algab 27. septembril, osalus maksab 10 eurot. Teooriatunnid toimuvad teisipäeviti ja neljapäeviti kell 15–15.45 TKKHK saalis, sõiduõpe aga Tähtvere mänguväljaku juures õppeplatsil. Sõiduõppeks on lapsel vajalik kaasa võtta sõidukorras ja nõuetele vastav jalgratas ning jalgrattakiiver. Eksamite eduka sooritamise järel saab noor jalgrattur endale jalgratturi juhiloa.
Täiskasvanutele mõeldud kursusel (4 x 1,5 tundi) jagab kogenud õpetaja teadmisi, kuidas liigelda jalgrattaga linnaliikluses ohutult ja korrektselt. Seegi kursus maksab 10 eurot ja toimub alates 29. septembrist neljal järjestikusel neljapäeval kell 17.30–19. Esimene tund on Tähtvere mänguväljaku juures õppeplatsil, järgmised aga sõiduteedel.
Jalgrattakooli saab registreeruda keskkonnainfopunktis (Kompanii 10), aadressil info@teec.ee või telefonidel 736 6120 ja 736 1693.
 

  

 
Narva Aleksandri kirik

Looduse Omnibussi nädalavahetus
Laupäeval, 17. septembril viib Omnibuss Tallinnast Vormsi saarele. Eesti suuruselt neljanda saare loodust ja kultuurilugu tutvustab metsamees ja Vormsi kunagine vallavanem Ants Varblane.
Söögid-joogid tuleb kaasa võtta. Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 8, tagasi Tallinna jõuab kell 20. Sõidu hind täiskasvanutele on 18, õpilastele 12 eurot, koolieelikutele tasuta.
Pühapäeval saab lausa neljast lähtekohast – Tallinnast, Tartust, Pärnust ja Jõhvist – sõita Narva: uut tuuleparki, tuhajärvistut, kindlust ja taastatud Aleksandri kirikut vaatama.
Eesti Energia uut tuuleparki tutvustab Hannes Verlis, Narva kultuurilugu ja Aleksandri kirikut Villu Jürjo. Retke juhivad Kalle Suuroja ja Enn Käiss.
Retkel saab soodsalt osta uut reisijuhti „Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn–Narva”, autor Raul Vaiksoo. Söögid-joogid kaasa.
Tallinnast väljub buss rahvusraamatukogu eest kell 9 (tagasi 21); Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 9.30 (tagasi 20.30); Pärnust Endla teatri eest kell 8.30 (tagasi kell 21.30) ning Jõhvist kontserdimaja eest kell 11 (tagasi kell 18). Sõidu hind Tallinnast, Tartust ja Pärnust koos muuseumipiletiga Aleksandri kirikus on täiskasvanutele 15 eurot, õpilastele 10 eurot; Jõhvist vastavalt 7,5 ja 5 eurot. Koolieelikud saavad kaasa tasuta.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad KIK ja Eesti Energia.
 


  


 

Rohevik = roheline tulevik
Eilsest homseni kestev keskkonnafestival Rohevik vaatab tulevikku, milleni viib säästev ja keskkonnahoidlik eluviis, tähelepanu keskmes on elektriautod.
Eile oli Tartus Eesti maaülikoolis rahvusvaheline konverents „Kaasaegsed ökolinnad”, täna peetakse Tallinnas rahvusvaheline konverents „Puhas energia ja transport”. Homme tipneb Rohevik kogupereüritusega „Meie tulevik – elektrisõidukid” Vabaduse väljakul Tallinnas. Ühtlasi soovitab Rohevik osaleda pühapäeval, 18. septembril autovabal päeval Tallinnas.
Roheviku elektrisõidukitele keskenduval kogupereüritusel saavad kõik huvilised tutvuda elektriautodega (Tesla, JonElis, Mitsubishi, ERA, Peugeot, ZEV Motors, Fiat, Toyota, Citroen, Nissan jt.) ning hankida üldisemat teavet keskkonnahoidlike energialahenduste ja eluviisi kohta. Lastel ja ka teistel külalistel on võimalik tutvuda elektrijalgrataste, -rollerite ja mänguautodega. Päeva juhib Urmas Vaino.
Rohevik on üks Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse 20. tegevusaasta tähistamise tippsündmusi. Peale selle on Rohevik eduka piirkondadevahelise programmi POWER lõpuüritus. Seda programmi viib ellu Tallinna keskkonnaamet ning rahastab Euroopa regionaalarengu fondi INTERREG IVC programm.
 

  

Nopri talus
 

Tartu keskkonnahariduskeskuse keskkonnabuss
viib laupäeval 17. septembril Võrumaale tutvuma Nopri talumeierei tegevusega. Nopri talu peamine tegevussuund on karjakasvatus ja piima tootmine. Kohapealt on võimalik kaasa osta Nopri piimatooteid. Päeva teises pooles matkatakse Kisejärve maastikukaitsealal.
Väljasõit 17. septembril kell 9 TKKHK eest Kompanii 10. Tagasi Tartus ollakse umbes kell 18. Registreerimine kuni 16. septembrini telefonil 736 6120. Osalustasu (täiskasvanutele 3,20, koolilastele 2 eurot) saab tasuda bussis. Osalejatele on ette nähtud lõunasöök.
Keskkonnabussi ekskursiooni toetab KIK.
 

  

 
Võistluse võidufoto, Ingrid Maasiku „Rannalaste mängud”
 
Rannarahva lood nüüd Pärnus
MTÜ Norra sõbrad ja Norra saatkonna ühiskorraldatud fotonäitus „Norra. Rannarahva lood” on nüüd jõudnud Pärnusse: kuni 30. septembrini saab seda vaadata kuurortlinna keskraamatukogus.
Näitus on kokku pandud mullusel samanimelisel fotovõistlusel auhinnatud ja äramärgitud töödest. Võistlusele saadeti kokku 619 fotot.
Pärnu keskraamatukogu on lahti E–R 10–19, L 10–17.
 

  

Linnaarhiiv meenutab Rootsi aja algust Tallinnas
13. septembril avati Tallinna linnaarhiivis näitus „Tallinna valikud 1558–1561”.
Väljapanek on ajendatud 450 aasta möödumisest Rootsi võimu algusest Tallinnas ja Põhja-Eestis. Näitus käsitleb Tallinna poliitilise enesemääramise võimalusi pärast Venemaa sissetungi Vana-Liivimaa aladele 1558. aastal.
Liivimaal puudus tolleks ajaks reaalne sõjaline jõud sissetungi tõrjumiseks, mistõttu asus Tallinna linn otsima toetajaid väljastpoolt. Liitlasena kaaluti Taanit, Poolat ja Rootsit ning Hansa liitu. 1561. aasta suveks oli kaalukauss langenud Rootsi kuninga kasuks.
Näitust saab Tallinna linnaarhiivis (Tolli 6) vaadata kuni 20. detsembrini iga päev kell 9–17.
 

  

 
Altja rannas

TÜ loodusmuuseumi geoloogia huvipäev
on 25. septembril väljasõiduga Lahemaale Tartust Vanemuise 46 eest kell 9.
Tutvutakse geoloogiliste huviväärsustega marsruudil Nõmmeveski–Palmse–Käsmu–Altja. Tagasi Tartusse jõutakse hiljemalt kell 20. Juhendab geoloog Tõnu Pani.
Info ja eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee, tel 737 6076 (administraator).
Osalejatele tasuta huvipäevi toetab KIK.
 

  




MAAILMAST


 

  


Tana delta pakub varju 350 linnuliigile
Foto: Aleksei Dorofejev / BirdLife
 
Looduskaitsjad saavad Kenyas võidu?
Oleme Uudistajaski mitmel korral kirjutanud keskkonnakaitsjate ja sotsiaalaktivistide võitlusest biokütuseistandike liiga jõulise pealetungi vastu küll loodusväärtuslikes paikades, küll toidupõldudel. BirdLife teatab nüüd väikesest võidust sel rindel: nimelt on Kenya keskkonnaamet NEMA teinud riigi valitsusele ettepaneku peatada jatrofaistandike rajamine Kenya rannikualadele, kus see põhjustaks pöördumatut kahju väärtuslikele loodusaladele, näiteks Tana deltale ja Dakatcha metsadele.
See ettepanek on suurel määral Kenya looduskaitseorganisatsioonide pideva surve tulemus; just neilt on NEMA saanud ka kinnitusmaterjali, millist kahju võiks jatrofaga liialdamine loodusele tuua. Teadlaste arvates tasuks jatrofat kasvatada vaid heki- ja elustarataimena.
Üks jatrofa-huviline firma oli nõupidamiste järel looduskaitsjatega oma maataotlused tagasi võtnud juba enne NEMA otsust; teine, Kanada Bedford Biofuels, jätkab võitlust NEMA ettepaneku vastu tühistada kompaniile antud litsents. NEMA vallandas muide suvel kaks oma kõrget ametnikku, kes olid omavoliliselt andnud Bedford Biofuelsile loa rajada jatrofa „katseistandik” Tana deltasse.
BirdLife
 

  

  
Allikas: www.rusmarka.ru
 
Barclay de Tolly Venemaa margil
Jälle üks Eestiga seotud ajalooline isik on jõudnud välisriigi postmaksevahendile: Venemaa postitalitus üllitas 9. septembril 15-rublase margi Michael Andreas Barclay de Tolly 250. sünniaastapäeva puhul.
Margid on ilmunud väikepoognana, milles peale kaheksa margi on kupong kirjaga Mihhail Bogdanovitš Barclay de Tolly / Kindral-feldmarssal, Vene armee ülemjuhtaja 1812. aasta Isamaasõja alguses, Borodino lahingu kangelane, juhatas vägesid 1813–1815. aasta välisretkedel. Sõjaliste teenete eest tõsteti krahvi- ja vürstiseisusesse.
Barclay de Tollyga margi annab välja ka Eesti Post, plaani kohaselt 20. oktoobril. Kuulsa väejuhi sünniaastapäev on tegelikult jõulude aegu.
Uudistaja
 




 

NUPUTAMIST





Eesti Looduse toimetusse sattusid sellised seenemetsas tehtud pildid. Kirjutage meile (toomas1307@hot.ee), kelle või millega on teie arvates tegemist!




 

SEPTEMBER




Tänavuse aasta puu künnapuu: kas jõuab saada üleni purpurse rüü ...
  

... või rebib tuul selle enne hilphaaval maha

 






Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012