UUDISTAJA
04. november 2011
OKTOOBRIST NOVEMBRISSE
Linnalooduses leiab erksamaid laike veel vaid alumistelt korrustelt
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
EESTI UUDISEID
Urve Miller
Foto: Toomas Kukk
17. Eesti Eluteaduse Hoidja auhinna sai professor Urve Miller
27. oktoobri Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) üldkoosolekul anti seitsmeteistkümnes Eesti Eluteaduse Hoidja auhind Stockholmi ülikooli professorile Urve Millerile teedrajava erialadevahelise teaduskoostöö edendamise eest Läänemere piirkonna looduse ja inimajaloo seoste uurimisel.
Urve Miller (sünd. 1930 Tallinnas) pidas LUSi üldkoosolekul teadusliku ettekande „Looduskeskkonna muutustest Stockholmi ümbruses viimasest jääajast tänapäevani”. Urve Milleri põhiline teadustöö hõlmab keskkonnaajalugu ja mikropaleontoloogiat, peamine uurimisobjekt on ränivetikad.
Urve Miller kuulub nende eesti soost tippteadlaste hulka, kes on üles kasvanud ja hariduse saanud võõrsil. Urve Milleri saatus on olnud õnnelik ja tema saavutused silmapaistvad. Ta on juhatanud paleoökoloogiauurimistöid Stockholmi ülikoolis, publitseerinud üle saja teadusliku artikli, ta on väsimatu teadusorganisaator, koostanud hulgaliselt kogumikke ja juhendanud uurijaid üle kogu maailma.
Eriti tänuväärne oli Urve Milleri tegevus Eesti taasiseseisvumise eel ja järel. Paljudel Eesti geoloogidel oli tänu temale võimalus töötada lühemat või pikemat aega Stockholmis, erialakursusi on ta pidanud Tartus alates 1993. aastast. 1999–2002 töötas ta Tartu ülikoolis külalisprofessorina, pidades põhiliselt magistri- ja doktoriõppe interdistsiplinaarseid loenguid.
Eesti Eluteaduse Hoidja on auhind, mida antakse tunnustusena Eesti bioloogilise kultuuri loojaile ja hoidjaile. Auhind asutati 1984. aastal. Auhinna žürii on kinnitanud Eesti looduseuurijate seltsi presiidium. Auhind on Vive Tolli graafiline leht „Eesti eluteaduse hoidja”, mida eksisteerib 25 nummerdatud eksemplari. Neist 17 on praeguseks välja antud.
Eesti Loodus
Peep Palumaa
Foto: erakogu / TTÜ
Professor Peep Palumaa valiti EMBO liikmeks
Tallinna tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi professor Peep Palumaa valiti esimese Eestis töötava teadlasena organisatsiooni EMBO eluaegseks liikmeks.
EMBO (The European Molecular Biology Organization – Euroopa molekulaarbioloogia organisatsioon) koondab 1500 tipploodusteadlast Euroopast ja mujalt maailmast. Liikmete hulgas on ka 57 nobelisti, sealhulgas 2011. aasta Nobeli preemia laureaadid füsioloogia- ja meditsiini alal Bruce Beutler ja Jules Hoffman.
Koos professor Palumaaga valiti sel sügisel EMBO liikmeks 46 teadlast 14 riigist. Eesti päritolu teadlastest kuulub EMBO-sse ka professor Mart Saarma.
EMBO liikmeks valimine annab tunnistust teadlase pühendumisest, tema uurimistöö kuulumisest tippteaduse valdkonda ja tähelepanuväärsetest saavutustest oma uurimisvaldkonnas. EMBO liikmeks valimise puhul peetakse oluliseks ka teadlase panust Euroopa ja rahvusvahelise teaduskoostöö arendamisse.
TTÜ geenitehnoloogia instituudi professor Peep Palumaa uurimisvaldkonnad on biokeemia, biotehnoloogia ning struktuurne ja meditsiiniline metalloproteoomika. Olulisi läbimurdeid on saavutatud rakulise vase proteoomi struktuursetes ja funktsionaalsetes uuringutes. Tema juhendusel on kaitstud kaks doktoritööd ning 12 magistritööd.
Praegu juhendab Palumaa kuut doktoranti ja kaht magistranti. Ta on 65 teaduspublikatsiooni autor ning ühe patentse leiutise üks autoritest.
TTÜ
Vereta jahi tänavuse võidupildi on teinud Karl Tammiste
Ingmar Muusikus sai selle punajalg-tildri foto eest Eesti Looduse eriauhinna
XIV vereta jahi võitis Karl Tammiste
28. oktoobril tehti Eesti loodusmuuseumis (ELM) teatavaks tänavuse loodusfotograafide võistluse „Vereta jaht” tulemused ja avati näitus parematest töödest.
Parimaks pildikütiks tunnistati Karl Tammiste, kes tabas eheda stseeni metsaelust: ilves äsja murtud metskitsega, põder tunnistajaks. Vereta jahi korraldaja, ELM-i zooloogiaosakonna juhataja Tiit Hundi sõnul oli võidu saavutanud foto seekord üsna eriline: „Võidutöö valikul sai žüriile otsustavaks asjaolu, et Tammiste tabatud stseen oli harvaesinev ja kogu võistluse ajaloos unikaalne.”
Karl Tammiste võidupilt pälvis ka mitu eripreemiat. Looduse Omnibussi eriauhind läks Indrek Ilometsale, ajakirja Eesti Loodus ja Loodusesõber eriauhinnad sai Ingmar Muusikus. Parima pildi tänavusest „jahiloomast” metskurvitsast tegi samuti Karl Tammiste.
XIV vereta jaht peeti tänavu maikuus Pärnumaal, RMK Jäärumetsa jahimajandi maadel. Võistluse jooksul, reede õhtust pühapäeva keskpäevani, avastasid fotograafid kokku 104 liiki looma ja lindu. Fotojahi käigus tehtud piltidest on žürii valikul koostatud näitus, mis iseloomustab Jäärumetsa jahipiirkonna maastikke ja selle asukaid. Näitust saab ELM-is vaadata kuni 27. novembrini.
ELM
Määratud on huntide ja ilveste küttimislimiidid alanud jahihooajaks
Keskkonnaamet lubab 1. novembril alanud hundijahi käigus Eestis küttida kuni 115 hunti ja 1. detsembril algava ilvesejahi käigus kuni 101 ilvest. Tegemist on n.-ö. põhiarvudega, mida võidakse vajaduse järgi jahihooaja käigus muuta.
Suurkiskjate töörühma otsuse põhjal ja keskkonnateabe keskuse ettepanekul võeti limiidi jaotusel aluseks huntide ja ilveste arvukuse muutus, asustustihedus ja kahjustuste esinemissagedus ning ulatus.
Kõige rohkem hunte võib küttida Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas (igas neist 12 hunti) ja Järva maakonnas (10 hunti). Külmade talvede ja sellest tingitud jääolude tõttu on hundid asustanud arvukamalt saari ning arvestades ulatuslikke kahjusid lammaste murdmisel, eraldas keskkonnaamet Saaremaale kolm hundilaskmisluba. Hiiumaal tohib küttida kaks hunti, et ennetada võimalikke huntide tehtavaid kahjusid.
Hundi- ja ilvesejahi hooaeg kestab kuni 28. veebruarini.
Vt. täpsemalt, sh. limiite maakondade kaupa http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/maarati-huntide-ja-ilveste-kuttimislimiidid-alanud-jahihooajaks/.
Keskkonnaamet
Maareform Eestis seisuga 30.09.2011
Allikas: http://www.envir.ee/1176885
Vaid alla kümnendiku Eesti territooriumist on veel omanikuta
Keskkonnaministeerium, põllumajandusministeerium ja maa-amet meenutasid 1. novembril ühises pressiteates, et täitunud on 20 aastat päevast, mil jõustus iseseisvuse taastanud Eestis maaomanike ja kinnisvaraturu tekkele aluse pannud maareformi seadus.
1991. aastal algatatud maareformi peamine eesmärk oli anda maa tagasi eraomandisse, et luua eeldused selle tõhusamaks kasutamiseks ja heastada endistele maaomanikele ülekohus, mille nõukogude võim oli maa sunniviisilise riigistamisega tekitanud.
„Omaniku on saanud üle 39 000 km² maast. Reformida on jäänud veel vähem kui kümnendik maast, enamik sellest jääb riigi omandisse,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. „Eestist maaomanike ühiskonna kujundanud reform on ilmselt üks kõige enam meie hoiakuid ja majanduskeskkonda mõjutanud Eestis läbi viidud reforme.”
Vt. lähemalt maareformi kohta http://www.envir.ee/1176885.
Keskkonnaministeerium
Linnud on kokku liidetud
Tänavuste rahvusvaheliste linnuvaatluspäevade Birdwatch Eesti koordinaator Tarvo Valker tegi eile linnuhuviliste arvutilistis teatavaks, et selle aasta vaatlused on nüüd kokku võetud ja lõplikke tulemusi saab vaadata ornitoloogiaühingu (EOÜ) kodulehelt http://www.eoy.ee/node/415.
Valker rõhutab, et EOÜ-le edastati kokku 109 vaatlusankeeti, mis on linnuvaatluspäevade ajaloo suurim arv; osales 320 vaatlejat. Loendati 418 900 lindu 156 liigist. Vägev oli valgepõsk-laglede osakaal: neid loendati 197 740 isendit; hanesid ja laglesid kokku nähti linnuvaatluspäevadel koguni üle 240 000.
Uudistaja
Wikipedia tähistas esimest aastakümmet loengutega Tartus
Eile, 3. novembril tähistas eestikeelne Vikipeedia Tartus oma üheksandat sünnipäeva ja ühtlasi rahvusvahelise vaba entsüklopeedia Wikipedia kümnendat sünnipäeva.
Kümne aastaga on ingliskeelne Wikipedia saanud üheks olulisemaks võrgu kaudu kättesaadavaks allikaks üldse ning eestikeelne Vikipeedia on üheksa aastaga kasvanud Eesti suurimaks entsüklopeediaks, milles oktoobri lõpu seisuga on ligi 90 000 artiklit.
Vikipeedia sünnipäeva puhul esinesid Eesti noorim teadusdoktor, tänavu 24-aastasena krüptograafia alal doktoritöö kaitsnud Margus Niitsoo ning TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna arvutitehnika programmijuhi Karl Kruusamäe.
Tänavu oli üks eestikeelse Vikipeedia laialdasemaid ettevõtmisi osalus rahvusvahelises kultuurimälestiste pildistamise kampaanias, mille kaastööna laekus Eestis 71 vabatahtlikult kokku 3112 fotot. Rahvusvahelise Wikimedia sihtasutuse kaudu on võimalik neid ja paljusid teisi fotosid tasuta ja vabalt kasutada igaühel.
MTÜ Wikimedia Eesti
TASUB OSALEDA
Helkivad ööpilved Kuresoo kohal
Foto: et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Helkivad_%C3%B6%C3%B6pilved_Kuresoo_kohal.jpg
Vikipeedia: HELP2 ja ELAV
Eelmisel aastal Vikipeedias toimunud pildikogumine Vikipeedia:HELP (Head Eesti looduse pildid) ei jää järjeta. Juba alates 1. detsembrist on taas võimalik HELP raames pilte Vikipeediasse lisada. Eriti oodatud on kõikvõimalikud väärt ülesvõtted Eesti kaitsealadest, väikesaartest, veekogudest ning soodest.
Parimad fotod pääsevad nii Eesti Looduse veergudele kui jõuavad ka Vikipeedia esilehele. Osavamatele ja usinamatele autoritele on välja pannud auhinnad Eesti Loodus ja Photopoint.
Vaata lähemalt: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:HELP2.
Samuti algab Eesti Looduse ja Vikipeedia artiklivõistlus Vikipeedia:ELAV, mis toimub 1.–31. detsembril. Võistlus peetakse Vikipeedias, sest seal pole mingit mahupiirangut ning kirjutada saab just nii põhjalikult, kui materjali leidub ja tahtmist jagub. Teisalt aitab see tunduvalt rikastada meie omakeelset teadmiste varamut ning loob senisest paremad võimalused loodusinfo levikuks.
Võistlusel on 12 valdkonda: arhed, bakterid, imetajad, kalad, katteseemnetaimed, linnud, paljasseemnetaimed, putukad, protistid, roomajad, sammaltaimed ja seened. Iga valdkonna parima artikli autorile on välja pandud ajakirja Eesti Loodus aastatellimus.
Vikipeedia Eesti
Eesti looduskaitse seltsi 45. aastapäeva kokkusaamine
on homme, 5. novembril Türi kultuurimajas. Kell 11 algava ettekandekoosoleku esinejatena on kavas kirjas Jüri Martin, seni veel täpsustamata ametnik keskkonnaministeeriumist, Arvo Iital, Olav Renno ja Allan Kokkota.
Selts on asutatud 4. novembril 1966 Eesti looduskaitse suurkuju Jaan Eilarti algatusel ning tal on üle Eesti 44 osakonda.
Võistluse võidufoto, Ingrid Maasiku „Rannalaste mängud”
Fotonäitus „Norra. Rannarahva lood”,
mis on kevadest peale Eestis ringi rännanud, jõuab 14. novembril Tartusse Annelinna raamatukokku ja jääb seal vaadata aasta lõpuni. Samal päeval algab raamatukogus ka Põhjamaade raamatukogunädal.
Näitus on kokku pandud mullusel MTÜ Norra Sõbrad ja Norra saatkonna ühiskorraldatud fotovõistlusel auhinnatud ja äramärgitud töödest. Võistlusele saadeti kokku 619 fotot.
Kolmapäeval, 16. novembril toimub Eesti rahvusraamatukogus
teabepäev „Geograafia paneb paika”. Tutvustatakse loodusteaduste õppimise võimalusi, geograafiateaduse uurimismeetodeid ja GIS-i põhiseid rakendusi eri eluvaldkondades. Peale konverentsisaalis peetavate ettekannete tutvustavad asutused ja ettevõtted konverentsisaali fuajees tarkvaralahendusi, andmekogusid, publikatsioone, kaarte jm.
Teabepäev on tasuta. Oodatud on geograafiaõpetajad, spetsialistid, ametnikud, tudengid, õpilased ja teised geograafiahuvilised.
Vt lähemalt: www.gispaev.ee.
Tartu keskkonnahariduskeskus kutsub
näitusele „Teod, karbid ja inimene”, mis on lahti 1.–25. novembril tööpäevadel kell 10–17 TKKHK-s (Kompanii 10).
Õpilastele on näitusel töölehed. Rühmakülastused palutakse kindlasti registreerida telefonil 736 6120. Näitus on tasuta, seda toetab KIK.
Algab eelregistreerimine Looduse Omnibussi ja Loodusretkede
talvisele Lapimaa retkele, mis toimub 7.–12.veebruaril.
Vt. http://www.loodusretked.ee/2012/
MAAILMAST
Foto: Wikimedia
Hollandlased otsivad mürgita malaariatõrjevahendit
Madalmaade Wageningeni ülikooli teadlased püüavad tappa malaariat levitavaid sääski Victoria järve Rusinga saarel püünistega, mis ei sisalda mürki.
Professor Willem Takkeni juhitavas Solarmali projektis löövad kaasa tudengid nii Wageningeni ülikoolist kui ka Kenyast. Idee on lihtne: koostöös kogukonnaga paigutatakse elamute lähedale püünised, millesse sääski meelitatakse „inimese lõhna meenutava lõhnaainega”; püünisesse sattunud putuka ei tapa mitte mürk, vaid dehüdratsioon. Püüniste ventilaatorid saavad toidet majakatustele paigutatud päikesepaneelidest, mis üksiti varustavad energiaga majapidamise elektrilampe ja annavad võimaluse laadida mobiiltelefone. Sel moel loodetakse muuta 10 x 15-kilomeetrine 30 000 elanikuga saar viie aasta jooksul moskiitovabaks. Aga projekti raha eest tohterdatakse ka siiski malaariasse haigestunud patsiente. Õnnestumise korral saab tööst muidugi eeskuju, mida laiendada mujalegi Aafrika malaariapiirkondadesse.
Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO andmeil on malaaria viimase kümne aasta jooksul veidi taandunud; ometi oli 2009. aastal 225 miljonit haigestumist ja 781 000 surmajuhtu, esmajoones lastel. Aafrika kaotab igal aastal malaaria tõttu hinnanguliselt 8,7 miljardit eurot. Paraku on Mustal Mandril mitu maaviljelusviisi, mis loovad sääskedele uusi sigimispaiku ja soodustavad sellega haiguse levikut.
AlphaGalileo
Jalgrattalaenutuspunkt Hamburgis
Foto: nationaler-radverkehrsplan.de
Mida rohkem jalgrattaid, seda vähem õnnetusi
Saksamaa liiklusklubi on analüüsinud jalgratturitega seotud liiklusõnnetuste statistikat 43-s üle 100 000 elanikuga linnas aastail 2005–2010.
Analüüsi tulemused on üllatavalt positiivsed. Kui ratturite arv linnades aina suureneb, siis õnnetuste hulk on selle viie aastaga vähenenud keskmiselt 2,54 protsenti. 22 linnas, sh. Erfurdis, Wiesbadenis ja Hamburgis, vähenes õnnetuste suhtarv sellest keskmisest veelgi rohkem, 12 linnas (sh. Berliinis) mõneti vähem. Paraku oli siiski ka üheksa linna, kus õnnetustesse sattunud ratturite arv oli nende aastatega kasvanud. Ilmselt tuleb neis linnades teha ratturite turvalisuse huvides rohkem pingutusi.
Üldse satub iga päev Saksamaa teedel liiklusõnnetustesse tuhatkond inimest. Kõige suuremad ohud varitsevadki jalgrattureid, keda nende tuhande hulgas on keskmiselt 192.
Ekspertide hinnangul on õnnetusjuhtumite hulk vähenenud kahel põhjusel. Ühelt poolt pannakse jalgrattureid nüüd rohkem tähele, teiselt poolt on suurel määral paranenud taristu. 2010. aasta statistika näitab, et isegi suurimates linnades saab jalgrattaõnnetusi vältida: sel aastal polnud 14 linnas 43-st ühtegi traagiliste tagajärgedega jalgrattaõnnetust. Omavalitsused peaksidki sihiks seadma „Null liiklussurma” kontseptsiooni.
ELTIS
KOMMENTAAR
Eesti Posti geograafiamõistatus
Vaadake hoolikalt üle see võrgupaigast http://www.post.ee/failid/UPT_kiri_km_ga_1.11.11.pdf pärit loend (kirjapilt muutmata) ja mõistatage, mis on neil paikadel ühist: Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Luxemburg, Malta, Moldova, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani, Tšehhi, Ukraina, Ungari, Valgevene, Venemaa.
Ma usun, et enamik meie lugejaid on kuulnud või lugenud, et Eesti Post suurendas 1. novembrist alates tõesti üsna kaua samal tasemel püsinud postitariife. Näiteks kodumaisele standardkirjale tuleb nüüd 35-sendise margi asemel kleepida 45-sendine. Millegipärast on meedias hoopis vähem juttu olnud palju tähelepanuväärsematest muutustest välissaadetiste postimaksudes.
Piirdun siinkohal kõige igapäevasema saadetiste kategooria ehk kirjadega. Nende postimaksud olenesid ka varem nn. tsoonidest. Esimesse tsooni olid siiani arvatud Põhja- ja Baltimaad, teise ülejäänud Euroopa maad (sh. Türgi) ja NL kuulunud riigid ning kolmandasse kõik ülejäänud. Nüüd moodustavad esimese tsooni riigid, mis on avalõigus üles loetud. Et teid liigse otsimisega mitte vaevata, siis ütlen ette: kunagi Jugoslaavia koosseisu kuulunud riikidest on esindatud vaid Sloveenia, puudub ka Albaania, samuti pole nimekirjas ei Türgit ega isegi mitte Euroopa Liitu kuuluvat Küprost, ka mitte ühtegi Luksemburgist väiksemat maad. Küll on loendis endisesse NL kuulunud Euroopa-osa riigid.
Üks väike rahaline „nüanss” ka. Kui riigisisese kirja saatmiskulu suurenes 10 eurosenti, siis endisesse I tsooni riikidesse maksab kirja läkitamine nüüd senisest ligi kolm korda rohkem ehk ühe euro. Ja veel: hinnatõus on rihitud just aega, kui kohe-kohe on algamas aasta innukaim kaardisaatmise aeg. Kunagi, vast mäletate, oli Eesti Postil kombeks jõulukaartidele kehtestada väiksem tariif.
Toomas Jüriado
NOVEMBRIMEELEOLUSID
Järjest raskem on leida haljasaladel paiku, ...
... kus saab veel lehtedes sahistada
Mitmel päeval olen viimastel valgetel tundidel märganud oma koduakna all viirpuudel turnimas hallvareseid ja hakke, vahel on teisi kokku oma paar tosinat. Suurtel lindudel on päris keeruline peenikestel okstel balansseerides marju nokkida. Järjest sagedamini taban end mõtlemast, kas pole ehk sügis marjad juba kenasti käärima pannud ja nii jääb „vares vaga linnukene” vastu ööd veidi svipsi.
JÄRGMINE UUDISTAJA ILMUB ERANDKORRAS NELJAPÄEVAL, 10. NOVEMBRIL
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
