Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
10. november  2011




NOVEMBER
 





Sügis on endiselt ihu ja südant soojendavalt soe. Oktoobri keskmiseks õhusoojaks rehkendas EMHI 8,4 kraadi, mis on üle kahe pügala rohkem kui tavaliselt. Ja soojakraan on ilmamasinistide peos siiani olnud ka novembris, mis üht võimalikest rahvasuunimedest – talvekuu – küll sugugi veel õigustanud ei ole. Pigem võinuks nädalavahetusel öelda „õiekuu”; tõestuseks mõned napil jalutuskäigul pühapäevase päikeseloojangu eel klõpsitud kaadrid:








 
 



Soojast ilmast ja pehmest mullast on tegevushoogu saanud sametkuuelised kaevurloomad

  


Emajõgi kuivab aina kitsamaks: eile hommikul näitas “ilmasamba” tabloo veel vaid 28 cm üle mõõdujaama nulli ja kuuldavasti on mõnigi laevuke seetõttu juba viga saanud. Aga rekordmadalusest on see arv veel väga kaugel: 1939. aasta 27. novembril oli vesi langenud 52 cm alla nulli

  


Üle Emajõe köidab aga pilku tasapisi tellingutemetsast välja pugev vastne vaskne tornikiiver. Nii uhket ehet pole Peetri kirikul tema ligi 130-aastase ajaloo jooksul (ehit. 1882–84, torn sai valmis 1903) enne olnudki

 

 

 

 

 

 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB






Ehtsalt ja eestimaiselt

„Ehtne ja eestimaine” on moto, millega loodusajakirjad on tänavu sügisel otsustanud endast teada anda. Ehtne ja eestimaine on ka Horisondi 45. aastakäigu viimane number. See tähendab endistviisi rohkelt lugusid eesti/Eesti teadlastelt ja eesti/Eesti teadlastest, see tähendab ka laia maailma asjade käsitlemist eesti/Eesti kultuurikontekstis.

Novembrikuu Horisondi kaanelugu räägibki maailmatasemel teadustööst Tartus ja Tallinnas tehislihaste arendamisel. Toimetaja Rein Veskimäe on selle numbri jaoks küsitlenud eestimaise kosmosepoliitika edendajat ja Tartu observatooriumi astronoomi Laurits Leedjärve. Mida arvata maailmast meieni jõudnud uudisest ülikiirete neutriinode kohta, ses osas aitab järjele jõuda omamaine füüsik Piret Kuusk. Ene Vainik Eesti Keele Instituudist harutab edasi eesti keele emotsioonisõnavara, Eve Aab Eesti Rahva Muuseumist tutvustab „Eesti asjana” Eesti postmarki. „Olümpiaadi” rubriigis jagame teavet Eesti noorte jõukatsumistest eakaaslastega neljal rahvusvahelisel aineolümpiaadil. Jüri Kamenik juhendab, kuidas tõlgendada pilvede liikumist Eestimaa sügistaevas, ja Jüri Ivask selgitab, miks ja kust peaks Eestimaal seisev uudishimulik vaatleja lähiajal otsima Neptuuni ja Jupiteri.

Juba traditsiooniliselt on aasta viimases numbris teemaks maailma tippteadus, mille eest on jagatud järjekordsed Nobeli teadusauhinnad, ja samuti Horisondile tavapäraselt oleme palunud nendest teemadest kirjutama eesti teadlased. Seekord on selle töö teha võtnud Jaak Kikas, Elmo Tempel ja Jaanus Suurväli. ÜRO Aafrika päritolu inimeste aasta lõpetusena kõnnime eesti afrikanisti Karin Hiiemaa juhatusel baltisakslasest maadeuurija Georg August Schweinfurthi jälgedes.

Ka puude otsas pikutada armastavatest lõvidest, kes elavad Aafrikas Elizabethi rahvuspargis, kirjutab ja pakub vaadata haaravaid kaadreid eesti – ja veelgi enam, ka loodusajakirjade – oma rännumees Indrek Rohtmets.

Horisont

 

    



EESTI UUDISEID



 


Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi hoone


TÜ jõudis tehnikateadustes maailma tippu

Tartu ülikool teatas 7. novembril, et maineka teadusandmebaasi ESI (Essential Science Indicators) värskelt avaldatud ülevaate järgi on TÜ esimese Eesti kõrgkoolina tõusnud 1% maailma mõjukaimate institutsioonide hulka tehnikateadustes (Engineering).

TÜ rektori professor Alar Karise kinnitusel võiks see tulemus olla julgustav sõnum „ettevõtjatele, et Tartu ülikooli alusuuringute intensiivsem siire ettevõtlusesse tagaks Eestis kõrgtehnoloogilise tootmise kiirema arengu”.

TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dekaan professor Peeter Burk ütles, et TÜ on juba pikka aega süstemaatiliselt pööranud tähelepanu tehnikateaduste valdkonna arengule ja see töö on ka vilja kandnud: „On loodud mitmeid uusi teadusgruppe, kes keskenduvadki tehnikateadustele. Arvestades ülikooli jätkuvat huvi selle valdkonna vastu ja järjest efektiivsemat doktoriõpet, on alust uskuda, et tõus tehnikavaldkonna pingereas jätkub.”

ESI andmebaasis arvestatakse mõjukuse hindamisel artiklite ning viidete arvu. Varem on TÜ oma valdkonna ühe protsendi parimate hulka jõudnud keemias, kliinilises meditsiinis, looma- ja taimeteaduses, keskkonnateadustes ja ökoloogias, üldises sotsiaalteaduses, bioteadustes, materjaliteaduses ja geoteadustes.


 
 
 


Raie Maardu hiiemetsas tänavu aprillis

Foto: Jaanus Hiis / maavald.ee


Riigieelarve eelnõu laseb looduslikel pühapaikadel hävida

Maavalla koja 8. novembri pressiteade kinnitab, et rahandusministeeriumis ette valmistatud 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu lubab looduslike pühapaikade arengukavale vajalikust 90 korda vähem raha. Tänavuse aastaga võrreldes väheneks toetus 84,6%. Eelnõu seletuskirja järgi saab looduslike pühapaikade arengukava 6391 eurot. Tegelik vajadus on 471 364 eurot, millele lisandub muinsuskaitsealal asuva ning ekslikult erastatud Maardu hiiemetsa taasriigistamise raha 106 137 eurot.

Maavalla koja hinnangul on riigieelarve proportsioonid tõsiselt paigast ära. Kirikuarhitektuuri toetuseks mõeldud pühakodade programmi eelarve suureneb eelnõu järgi 17,84% ja on 660 486 eurot. Sellele lisandub Narva Aleksandri ja Tartu Jaani kiriku otsetoetus 371 026 eurot. Seega on kristlike pühapaikade toetus järgmise aasta eelarves 1 031 512 eurot, mis on looduslikele pühapaikadele ette nähtud toetusest 161 korda suurem. Peale selle näeb eelarve ette Eesti kirikute nõukogu 671 072 euro suuruse tegevustoetuse, mis toetab väärtustamise jm. „pehmete” tegevuste kaudu samuti kirikuid.

Maausuliste ühendusi riigieelarve ei toeta ning sealtkaudu puudub ka riigi kaudne tugi looduslikele pühapaikadele. Kui arvestada kirikuhoonete otsetoetuse kõrval ka EKN toetust, on looduslikele pühapaikadele kavandatud toetus 266 korda väiksem kristlike pühakodade toetusest.

Looduslike pühapaikade hoidmiseks pole riik pikka aega raha eraldanud, mistõttu on suur osa neist otseses hävimisohus. 2008. aastal käivitatud riikliku pühapaikade arengukava vajadustest on riik seni rahastanud 16%.

Maavalla koda on seisukohal, et riigieelarve eelnõu ei kajasta ühiskonna ootusi ning on vastuolus rahvus- ning õigusriigi põhimõtetega. Kahtlemata on kirikute kordategemiseks vaja palju enam raha, kui riigieelarve pakub, kuid see ei õigusta riigi hoolimatust ning sügavalt ebavõrdset käitumist looduslike pühapaikade suhtes. Looduslikud pühapaigad on meie rahva ühine pärand. Nagu õigusriigile kohane, peab Eesti Vabariik võrdselt tähtsustama mitmekesist usulist pärandit ning kultuuripärandile mõeldud toetuste abil looma võrdsed võimalused oma tavade täitmiseks nii võõrsilt tulnud usundite kui ka eesti põlise loodususu ehk maausu järgijatele.

Rahvuskultuuri ja identiteedi jaoks on looduslikud pühapaigad väga olulised ning see kajastub ka ühiskondlikus arvamuses. Tänavu kevadel Faktum-Ariko korraldatud avaliku arvamuse uuringu tulemuste järgi peab 70% eestimaalastest looduslike pühapaikade kaitsmist oluliseks või väga oluliseks. Toetus on ühtlane kõigis vanuse- ja haridustaseme rühmades ning ulatub isegi venekeelse elanikkonna seas üle 60%. Looduslike pühapaikade kaitsmist peavad tähtsaks ka eri usundite pooldajad: budismi eelistajad 93%, maausu eelistajad 92%, luterluse eelistajad 79%, katoliikluse eelistajad 72%, õigeusu eelistajad 65%.

Vt. ka http://www.maavald.ee/failid/LP_FaktumAriko2011.pdf.

Maavalla koda

 


Teaduste akadeemia maja

Foto: Ave Maria Mõistlik / Vikipeedia


Üliõpilasteadlastele jagati auhindu

Teisipäeval, 8. novembril peeti Eesti teaduste akadeemias (TA) konverents, kus jagati auhindu TA üliõpilaste teadustööde võistluse laureaatidele.

2011. aasta maikuus välja kuulutatud võistlusele esitati 63 uurimistööd. Komisjon akadeemik Georg Liidja juhatusel otsustas määrata 12 auhinda parimatele.

400 eurot said Jaanika Aavik, Victor Alari, Kadriann Tamm, Olga Tribštok ja Evelin Viilmann Tallinna tehnikaülikoolist, Oliver Nahkur, Mare Oja, Kärt Pormeister ja Riivo Talviste Tartu ülikoolist, Ragnar Nurk ja Marko Vainu Tallinna ülikoolist ning Jürgen Jänes Amsterdami ülikoolist.

Ettekannetega esinesid auhinnasaajatest Ragnar Nurk („Tallinna Tõnismäe-poolne bastionaalvööndi lõik Euroopa kindlusarhitektuuri taustal”), Victor Alari („Merepõhja indutseeritud tuulelainete murdumine Eesti rannikumeres”), Marko Vainu („Häiringute peegeldused järvede veebilansis Kurtna järvistu kolme umbjärve näitel”) ja Oliver Nahkur („Isikutevaheliste suhete konfliktsuse esialgne indeks”).

Eesti TA

 
 
 

TÜ teadlased: elamustejanu on pärilik

Tartu ülikool saatis 7. novembril välja pressiteate uurimuse kohta, mida on tutvustanud Novaator (vt. http://www.novaator.ee/ET/inimene/elamustejanu_on_parilik/737%205905,%20518%204277).

Nimelt on TÜ psühholoogid ja Eesti geenivaramu teadlased kindlaks teinud, et pidevat uute erutavate elamuste janu ja riskeerivat käitumist põhjustab üks levinud geenikombinatsioon.

Suures rahvusvahelises uuringus osales ligi 8000 Euroopa päritolu inimest mitmelt maalt (sealhulgas veidi üle 1000 geenivaramu doonori). Teadlased püüdsid leida seoseid inimese isikuomaduste mõõtmiseks kasutatava psühholoogiatesti tulemuste ja geenivariantide vahel.

Uuringust selgus, et suurema elamusjanuga inimesed suitsetavad sagedamini, proovivad suurema tõenäosusega muid mõnuaineid ja mängivad hasartmänge. Autot juhivad nad hoolimatult. Nad satuvad enam juhuvahekordadesse, kus kaitsevahendeid ei pruugita. Elamusjanustele meeldivad eredad värvid, rahvarohked paigad, nad on valmis riskima ja panema end ohtu lihtsalt selleks, et oleks lõbus.

Ligi pool inimese iseloomu määravatest teguritest on pärilikud, kuid käitumist mõjutavate geenide otsingud on psühholoogide ja geneetikute koostöös edenenud siiski oodatust visamalt. TÜ eksperimentaalpsühholoogia professori Jüri Alliku sõnul oli see tegelikult pettumus, et suudeti tuvastada vaid üks riskialtimat käitumist põhjustav geenikombinatsioon. „Geenianalüüs jälgis ligi 300 000 üksiku nukleotiidijärjestuse muutusi. Me lootsime, et õnnestub leida aju virgatsainete dopamiini või serotoniiniga seotud geene, aga seda ei juhtunud,” ütles Allik.

Alliku sõnul on selle leiu põhjal võimalik uurimistööga siiski edasi minna. Järgmisena on kavas uurida neid Eesti inimesi, kes on oma elus sooritanud langevarjuhüppe.

Avastust kirjeldav artikkel on ilmunud ajakirjas Translational Psychiatry.



 

 


TASUB OSALEDA



 

Tallinna botaanikaaed hakkas õppekavakohaseid programme
üldhariduskoolide õpilastele korraldama 2006. aasta sügisel. Õppepäev botaanikaaias on pisut teistmoodi koolipäev, kuhu on oodatud 8–32 õpilasest koosnevad rühmad. Õppepäeva pikkus on 4 tundi, millele lisandub lõunapaus 20 minutit. Õppetööks vajaminev on olemas kohapeal.
Tallinna botaanikaaia huviring „Looduslaps” alustas tegevust 2009. aasta sügisel. I–VI klassi õpilastele pakutakse avastamis-, teadmis- ja meisterdamisrõõmu, keskkonnamänge ja huvimatku. Huviring toimub korra kolme nädala järel oktoobrist juunini kolmapäeviti kell 16–18. Tasu õpilasele on 1,60 eurot kuus.
 


  

 



Tallinna tehnikaülikooli muuseum ootab

pidulikule avaüritusele ja näituse „Mehaanika” avamisele 1. detsembril.

 
  
 



Ornitoloogiaühingu järjekordne ettekandeõhtu

on 17. novembril. Kell 18.30 alustavad Ülo Väli ja Urmas Sellis Tartus Baeri maja (Veski 4) saalis juttu röövlinnu-uuringute pesakaameratest. Ettekandes tutvustatakse viimastel aastatel automaatkaamerate abil tehtud röövlindude pesitsusbioloogia uuringuid ja nende tulemusi.

EOÜ on ühtlasi teatanud, et neil, kes pole saanud ettekandeid vahetult Baeri majas kuulata, on nüüd võimalus seda teha tagantjärele ilma kodust lahkumata EOÜ kodulehel www.eoy.ee, kust leiab ka eelmise hooaja ettekanded.

 
  
 


Tartu ülikooli Philosophicum

 

TÜ talveülikool 2012 kutsub osalema

Tartu ülikooli talveülikooli programmis on seekord 21 täiendusõppe kursust Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis. Teadmisi on võimalik uuendada juhtimise ja psühholoogia, ametialase arengu, keele ja kultuuri, hariduse ja pedagoogika, tervise jpt. teemadel.

Talveülikooli uus hooaeg avatakse hiljuti valminud Philosophicum’i ringauditooriumis, Jakobi 2-226, 16. jaanuaril kell 16. Vaimust ja väest räägib TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja. Videoülekannet loengust on võimalik jälgida TÜ Tallinna esinduses, Teatri väljak 3-311.

Vt. www.ut.ee/talveulikool.

 
  
 


Allikas:  www.botaanikaaed.ee

Tallinna botaanikaaial täitub 1. detsembril 50. tegevusaasta,

mida tähistatakse endiste kolleegide, koostööpartnerite ja linnarahvaga. Üldsusele on mõeldud 3. detsembri perepäev ekskursioonide, mälumängu ja taimevaatlustega mikroskoopidest; perede vahel loositakse välja Tallink Spa perepääsmeid ja Tallinn City Tour’i perekomplekte. 4. detsembril on aga avatud uste päev ja ekskursioonid kõigile Tallinna botaanikaaia endistele töötajatele.

8. detsembriks kutsub botaanikaaed koos säästva Eesti instituudiga konverentsile „Inimmõju Tallinna keskkonnale VI”. Kuna kohtade arv on piiratud, tuleb varem registreeruda: https://docs.google.com/spreadsheet/embeddedform?formkey=dEstMUlYQU1fWE5CeGNWclI2aXVzTEE6MQ

 
  


TÜ loodusmuuseum kutsub õpetajaid ja juhendajaid 25. novembril

koolitusele „Putukad”. See algab kell 9 Tartus Vanemuise 46 TÜ zooloogiamuuseumis ja kestab kella 16-ni.
Koolitusel tutvutakse uue putukate õppeprogrammiga, õpitakse praktiliselt tundma putukate mitmekesisust ja eri rühmi, vaadeldakse putukate ehitust, tunnuseid ja liikide määramist. Koolitusel tutvustatakse ka helitekitavaid putukaid, nende süstemaatikat ning kuulatakse putukate hääli. Koolitust juhendavad Aivo Tamm ja Veljo Runnel.

Kursus on tasuta, seda toetab KIK. Koolitusrühma suurus on piiratud, registreeruda saab aadressil loodusmuuseum@ut.ee. Teatada tuleb nimi, isikukood, postiaadress, kontaktmeil ja -mobiil, asutus.

  




MAAILMAST




Allikas:
www.elfond.ee

Läänemere aasta taluniku auhind läks Poolamaale

Eestimaa looduse fondi (ELF) vahendusel tuli uudis, et Poola talunik Marian Rak sai 2. novembril Stockholmis peetud tseremoonial maailma looduse fondi WWF Läänemere aasta taluniku auhinna. Teda autasustati uuenduslike meetmete eest toitainete kao vähendamisel ning eluslooduse ja maastiku mitmekesisuse suurendamisel.

Auhinna lõid WWF ja Swedbank selleks, et tunnustada talunike olulist panust võitluses eutrofeerumise vastu. Võistlus peeti tänavu kaheksal Läänemere-äärsel maal; Eesti vooru võitja oli perekond Tobreluts, kes viljeleb uudset, künnivaba otseharimise tehnoloogiat.

Vt. lähemalt http://www.elfond.ee/et/uudised/27-mereuudis/1366-sellel-aastal-naeitab-laeaenemere-kaitseks-teed-poolakas.

ELF


 
 
   

TOIMETAJALT




Pildiprobleemist ja aadressivahetusest

Tänan kõiki, kes on Uudistaja tagasisideaadressile toomas1307@hot.ee oma hinnanguid, arvamusi ja küsimusi saatnud. Püüan sissetulevatele kirjadele võimalikult kiiresti vastata, aga vahel olen, häbi tunnistada, lihtsalt unustanud mitu päeva sellesse postkasti pilku heita. Alustuseks palungi vabandust kõigi nende käest, kes ehk liiga kaua on pidanud reageeringut ootama.

Suuremas jaos kirjades on arvamusi ja seisukohti, mille puhul piisab lihtsalt vastusest saatjale, praegu nopin aga välja mõned üldisemad küsimused. Esmalt pean endale tuhka pähe raputama: õigus on neil, kes kurtsid, et eelmises Uudistajas ilmunud „Vereta jahi” võidupilt polnud vaadatav. Lihtsalt Uudistaja tehnilised võimalused ei lubagi sellises haruldases formaadis pilti paremini näidata. Oleksin pidanud sellest katsest loobuma. Palun vabandust; natuke parema ettekujutuse saate sellest fotost Eesti Looduse peagi ilmuvast novembrinumbrist, ehkki ka seal jäi ruum natuke liiga napiks.

Aga taas on mitu lugejat kirjutanud mulle juba tuttavast murest: sageli ei avane mõni foto, mõnel juhul pole näha ühtegi pilti. Puhtpraktiline kogemus kinnitab, et kõige sagedamini juhtub seda gmail.com-aadresside puhul. Kahjuks pole meie IT-mees siiani osanud probleemile otsest lahendust leida ja nii saan pakkuda ikka vana retsepti: kindel võimalus kõiki pilte näha on vaadata Uudistajat arhiivist http://www.eestiloodus.ee/teema15.html. Sinna riputan värske Uudistaja üldjuhul veidi varem, kui ta tellijaile saadan. Nii et kui mõni pilt pole jälle avanenud, saab teda kohe arhiivist üle vaadata.

Ja teine habemega küsimus on aadressi vahetus. Kõige lihtsam on seda teha Uudistaja tellijal endal. Minge Eesti Looduse kodulehele http://www.eestiloodus.ee/, paremas rippmenüüs on küsimuse „Mis see on?” all kast. Kirjutage sinna esmalt oma vana aadress, tehke punkt ringi „Lahkun” ja vajutage „Kinnitan”. Siis sisestage uus aadress, tehke punkt ringi „Liitun” ja vajutage „Kinnitan”. Nii lihtne see ongi! ☺

Kõigi tulnud ja veel tulevate reageeringute eest tänades

Toomas Jüriado

Uudistaja toimetaja






NOVEMBER




 


Eile hommikuks polnud sügistuuled mõnda Annelinna kaske veel sugugi riidest lahti harutanud

  


On kapsaaeg

  


Ülikooli botaanikaaed valmistub talveks, ...

  


... aga värvikirevust ...

  


... jätkub veel küllaga

 


Paar näidet õitsejatest: Lõuna-Ameerikast pärit tubakas ja ...

  
... sämpunud trompetlill




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012