Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
22. detsember 2011




Saates 2011. aastat
Ongi jälle üks aasta uskumatu kiirusega mööda rutanud. See minek on küll hoopis teist nägu kui eelmine aastavahetus: peaaegu et rohelus toonase lumeuputuse asemel. Aga eks maailm ja elu selles olegi mitmekesine. Oleme lõppeval aastal püüdnud seda kirjusust veidi kajastada kokku 41 e-nädalakirjas Uudistaja, millest viis olid kaheosalised ja üks koosnes lausa kolmest osast.
Mitu aastat on olnud tava sisustada jõulueelne, aasta viimane Uudistaja fotodega, millel jäädvustatud seigad või sündmused on toimetajale mingil põhjusel enam meelde jäänud; nii teeme ka seekord. Ainsad pikemad lood ses Uudistajas on Loodusajakirja tänavuse aasta viimaste väljaannete, Eesti Looduse detsembri- ja Eesti Metsa talvenumbri tutvustused.
Pühade ajal me teie arvuteid sõnumitega ei koorma: järgmine Uudistaja on kavas kokku seada 6. jaanuariks. Tore uudis on see, et järgmisel aastal hakkame nädalakirju koostama vaheldumisi hea kolleegi Katre Paloga.
Praegu aga: ilusaid pühi, rõõmsat aastavahetust ning tegusat ja toredat uut aastat!
Toomas Jüriado
Uudistaja toimetaja
 


LOODUSAJAKIRI SOOVITAB






Karu ja inimese sassis suhted. Eesti Looduse detsembrinumber
Aasta viimase numbri juhatab sisse pikem uurimus pruunkaru ja inimese suhetest: ei möödu aastatki, kui loomale ei heideta ette mesipuude rüüstamist või vilja tallamist, harvemini muidki kuritegusid. Mitme autori ühistööna valminud uurimus otsib lahendusi, kuidas vältida karurüüsteid.
Hulk artikleid käsitleb aasta puu (jalakas ja künnapuu) seni tähelepanuta jäänud külgi. Nii saab siit teada jalaka-pahktäi jt. putukate tekitatud pahkadest, jalakametsade levikust Eestis, meie jämedamatest jalakatest ja künnapuudest, sõnade „jalakas” ja „künnapuu” päritolust ning Jõepere jalakaga seotud muistenditest. Pikemalt tutvustame ka aasta linnu suitsupääsukese kui rahvuslinnu saamislugu.
Intervjuu on meie tuntuima toalillespetsialisti Virve Roostiga: meenutame Tallinna botaanikaaia asutamist 50 aastat tagasi ning heidame pilgu praegusele botaanikaaiale. Saja aasta eest detsembris jõudis Roald Amundsen koos kaaslastega esimest korda lõunapoolusele. Seda ekspeditsiooni käsitleb pikemas artiklis Enn Kaup.
Detsembrinumbris anname ülevaate ka äsja lõppenud Eesti Looduse kaheteistkümnendast fotovõistlusest. Loomafotode peaauhinna pälvis Remo Savisaar, kelle võidutööd saab imetleda ajakirja postril. „Võimsa valgu” rubriigis saab selgeks mitokondrite tööd koordineeriva valgu PGC roll: see aitab meil muu hulgas tekste meelde jätta.
Aasta viimasest numbrist ei puudu ka tavapärane aine- ega isikuregister.
Eesti Loodus


  
 

 

Eesti Metsa talvenumbri põhirõhk on metsandusteadusel

Tänavuse Eesti Metsa talvenumbri põhirõhk on metsandusteaduslikel artiklitel. Avakirjutises käsitleb rühm uurijaid Eesti metsi linnulennult ehk asjalikumalt väljendudes keskendutakse sellele, kuidas kasutada kaugseiret Eesti metsanduses.
Professor Hardi Tullus selgitab laiahaardelist metsandusteemat: süsiniku sidumist metsades. Ka Kalle Karolese kirjutise haare on ulatuslik: vaatluse all on metsaseire Euroopas. Metsandusteaduslike artiklite rea lõpetab Paavo Kaimre kirjutis eraldisepõhise langi rakendamise võimalustest Eesti metsanduses.
Huvitava kõrvutusena Paavo Kaimre artiklile võib Eesti Metsa talvenumbrist lugeda suurejoonelise ajaloolise eksperimendi kohta: 1955.–1965. aastal raiuti Põhja-Soomes Pudasjärvil maha 18 000 hektarit metsa. Tekkis teadaolevalt suurim raielank kogu sõjajärgses Euroopas.
Veel leiab lugeja uuest ajakirjanumbrist Hendrik Relve sulest kaugete Aafrika ja Austraalia metsade kirjeldusi. Mõned kirjutised käsitlevad kodumaise metsanduse aktuaalseid teemasid. Regina Hanseni mõtisklus „Metsast ja raha võimust” on ajendatud avaliku arvamuse värskest küsitlusest, Pille Rõivas annab ülevaate Eesti puittoodete turu tänavustest suundumustest ning firmast Peetri Puit. Kergemat lugemist ja kenasid pilte pakuvad artiklid Keila-Joa pargist ja Kiidjärve ümbruse huvitavatest puudest.
Eesti Mets






AASTA 2011  UUDISTAJA  FOTODEL





JAANUAR
  

Ehkki aasta kadus lausa välkkiirelt, tundub ometi uskumatu, et eurod on meil taskus olnud ainult napi aasta
  

See eelmise aastavahetuse hittsilt mõjub praegu kui rumalalt mõnitav anekdoot
  

Jõulude ajal meid väisanud tsüklon Scarlett mattis Eesti veel rohkem lumme, kui seda suutis detsembri esimese kümmepäevaku lõpus möllanud Monika
  

Emajõe veetase oli jaanuari alguses poolteist meetrit üle mõõdujaama nulli
  

Sebe tõi Tartu linnaliinidele uued punased bussid
  

Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) muuseumi näitus „Vulkaan – looja ja hävitaja” pälvis kultuuriministeeriumilt ja muuseuminõukogult parima näituseprojekti auhinna „Aasta muuseumirott 2010”
  

ÜRO eestvõttel algas rahvusvaheline metsa-aasta, mille eesmärk oli parandada elanikkonna teadlikkust säästlikust metsamajandusest, looduskaitsest ja eri metsatüüpide kestlikust majandamisest


VEEBRUAR
  

Pakaselise jaanuarilõpu järel tuli veebruar sulaga, aga peagi olid härmatisehommikud ja pakasepäevad tagasi
  

Oli lumelinnade ja jääskulptuuride kuu
  

Eesti Vabariik tänas iseseisvuspäeva eel 99 inimest riiklike teenetemärkidega. Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvis ka TÜ teadusprorektor füüsik Kristjan Haller
  

Kaitse alla võeti 40 uut käpaliste püsielupaika kogupindalaga veidi üle 850 hektari. Maarja Kuke fotol on
I kategooria kaitstav orhidee lehitu pisikäpp Tartumaal. Ka sellel 2009. aastal avastatud leiukohal on nüüd püsielupaiga staatus
  

Eesti riigi sünnipäeva ei jätnud ära märkimata ka otsingumootor Google
  

Üks veebruarilõpu päikesetõus Tartus Tammelinnas (foto: Ott Luuk)


MÄRTS
  


Paastukuu algus: talv mis talv
  

Orhideenäitus Tartu ülikooli botaanikaaias
  

Kuu keskel oli jää Emajõelt läinud ...
  

... ja esimesed lumikellukesed majade päikesepoolsel küljel õites

 
 
Märtsi viimasel päeval Viljandis


APRILL
  

Kohe kuu esimestel päevadel tuli suur sula ja kõrged lumehanged kadusid kui nõiaväel

 
EMHI kinnitusel tõusis Emajõgi 21. aprilli õhtuks „ainult” 315 cm üle mõõdujaama nulli; mullune rekord oli mäletatavasti 331 cm. Nii ei jäänud ka Ihaste tee seekord päris üleni vee alla nagu toona

  
26. aprillil märkasin selle aasta esimesi võililleõisi Tartu Annelinnas

  
Tartu Supilinn pidas viimasel aprillinädalavahetusel oma kümnendaid päevi. Muude rohkete sündmuste vahel paigaldati mälestusmärk Supilinna teenekale kutsale, aastail 2002–2007 truult kodumaja veelaual istunud Rikule, kelle elu lõppes koera kohta väga kõrges vanuses paraku autorataste all

  
Võitlusel „Looduse aasta foto 2011” sai kategoorias „Inimene ja loodus” Tantsiva Hundi Mariann Rea pildiga „Võimas kõu”


MAI

  
1. mail Tartus: lehekuu esimesed lehed

  
7. mail pidas ornitoloogiaühing oma 90. sünnipäeva. Piduliku konverentsi vaheajal paluti kohal olnud auliikmed fotograafide ette: (vasakult) Ruth Ling, Vilju Lilleleht, Eet Tuule, Olav Renno, Mart Niklus ja Linda Metsaorg

  
9. mail avas keskkonnaminister Keit Pentus looduskaitsekuu. Nagu ikka, anti sel puhul üle Eerik Kumari looduskaitsepreemia. Koos looduskaitse kuldmärgiga pälvis selle Looduse Omnibussi väsimatu vedaja Jaan Riis

  
Samal päeval sai Jõgevamaa Kasepääl järjekorras juba kolmanda kodu „Peipsi järve elu tuba”, nüüd koos Peipsi infopunktiga

  
14. mail toimus Eestis kolmandat aastat järjest muuseumiöö „Öös on aardeid”. Sisse võis astuda ka veel ametlikult avamata Eduard Tubina muuseumisse Alatskivi lossis

  
27. mail algas Tallinnas Tornide väljakul kolmas rahvusvaheline Tallinna lillefestival


JUUNI
  

2. juuni: Tartus Anne kanali ääres on supelhooaeg avatud, ehkki ilm.ee teatel oli veesoojus vaid 19 kraadi

  
Keskkonnaameti eestvõttel asuti koostama vereva lemmaltsa (Impatiens glandulifera) ohjamiskava (foto: Toomas Hirse / Keskkonnaamet)

 
 
11. juunil algas traditsiooniline külastusmäng „Unustatud mõisad”. Üks 32 mõisast, mis suve jooksul kuuel päeval kõiki huvilisi võõrustas, oli väike Võidula mõis Pärnumaal

  
20. juunil avati TTÜ muuseumi galeriis „Futurum” näitus „Metamorfoosid – PutukadPutukadPutukad!”

  
Enne jaanipäeva soovitati kindlasti vaadata EMHI tuleohukaarti. Ag tänu vihmadele oli suurt ja väga suurt tuleohtu näitav oran ja punane värv sellelt taandunud. Jaanilaupäeval jäi mõnigi jaanituli suure tuule tõttu siiski süütamata

  
28. juunil lahkus ajakirjanik ja poliitik, rahva-, kõne- ja spordimees Ants Paju. Aastail 1984–1990 oli Paju ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja (foto: Internet)


JUULI

  
1. juulist jõustus keskkonnaministri määrus, mis suurendas pandipakendi tagatisraha
  

Juulihakul ei lasknud öösiti Kesk-Eestiski peale palavuse magada hõbekajakate lõputu lärm. Kunagised rannikulinnud on ammugi asunud elama ka sisemaa linnadesse
  

22.–24. juulil olid Tartus järjekordsed hansapäevad, ...
  

... kus päris uue asjana oli Toomel avatud Teaduslinn
  

Hoopis erilise värvi andis seekordsetele hansapäevadele tohutut mõõtu rahvusvaheline folkloorifestival, mille nime loeti kokku vähemalt kolme moodi – Europeade
  

Küllike Jaama ja Urmas Viigi varem Tallinnas näidatud „Luige Hummer”, mis kaetud kunagi Heino Luige tellitud nn. hapnikufondi heategevusmarkidega, jõudis suvel Tartu kaubamajja


AUGUST
 

Regio teatas, et on „valmis saanud Streetview Eesti mõõtmistööd. Autod on parklas ja meeskond puhkamas. Andmed sadade terabaitidega saadetud teele Google poole”
  

Enneaegu kodust lahkunud ...
  

Peipsi veetase oli augusti keskpaigaks langenud õige madalaks
  

21. augustil tänas Eesti Islandi riiki vapruse eest aastal 1991 Eesti taasiseseisvumist esimesena tunnustada. Pildil on kahe riigi välisministrid Össur Skarphéðinssonile ja Urmas Paet plakatinäituse „Imeline Island: tänapäeva kirjanike portreed” avamisel Rahva Raamatus
  

Üks Tallinna lillefestivali võidutöid: Tallinna botaanikaaia ja osaühingu Manglusson „Rahvusmustrid Eesti kultuurmaastikus”
  

Traditsiooniline augustilõpu sibulalaat Kallastel
  

Näide selle suve elamumoe kohta


SEPTEMBER


Uus vanas: aastakümneid Tartu ülikooli keemikuid teeninud Jakobi 2 õppehoone jäi pärast Chemicumi valmimist asukateta, aga on nüüd kenasti noorendatuna filosoofiateaduskonna käsutuses
  

Kahel korral aasta keskkonnateo võistlusel tunnustust leidnud JCI GO Koda on teinud veebikülje http://etendus.jci.ee/, mille abil saab lastele lõbusas stiilis õpetada loodushoidu. Aasta lõpul toob see keskkonnateokese auhinna
  

Üle Eesti korraldati suur hulk mitut sorti seenekoolitusi
  

Juba kuu esimestel päevadel ilmusid esimesed värvilised lehed. See pilt on aasta puust künnapuust
  

19. septembril andis kuulsa Vene polaarränduri Dmitri Šparo juhitud väike delegatsioon Tartu ülikoolile üle TÜ vilistlasest polaaruurija Herman Walteri büsti. Fotol on (vasakult) Dmitri Šparo, tema abikaasa Valentina Lailo, Šparo südi abiline Jekaterina Kolesnikova ja Walteri büsti loonud skulptor Oleg Slepov
  

Ornitoloogiaühing teatas, et järgmise aasta linnud on liiva- ja väiketüll. Fotol on neist esimene (foto: Mallor Malmre / EOÜ)


OKTOOBER
  

Möödunud sügisel Tasku keskuse juurest alguse saanud Tartu teerajajate alleel avati 7. oktoobril uued jalajäljed. ürii valituteks osutusid Ahhaa keskuse eestvedaja ja juht Tiiu Sild ning jalgrattur Jaan Kirsipuu, rahvahääletusel lisandusid ajaloolane ja ajaloo populariseerija Hillar Palamets ja Eesti kunstliku viljastamise süsteemi rajaja Andrei Sõritsa
  

11. oktoobril avati Tartus Eesti ja Läti piltnike ühisfotonäitus kala- ja merikotkast. Näitus rändab kahe aasta jooksul ringi mõlemas riigis
  

15. oktoober: lehevärvigamma kui valgusfoori toonikolmik
  

Tartu ülikooli ajaloomuuseum tähistas 19. oktoobril maailmakuulsa kirurgi Ernst von Bergmanni 175. sünniaastapäeva üritusega „Toome kujud rahva ette”
  

25. oktoober: härmatise- ja uduhommik
  

27. oktoobri Eesti looduseuurijate seltsi üldkoosolekul anti seitsmeteistkümnes Eesti Eluteaduse Hoidja auhind Stockholmi ülikooli professorile Urve Millerile teedrajava erialadevahelise teaduskoostöö edendamise eest Läänemere piirkonna looduse ja inimajaloo seoste uurimisel (foto: Toomas Kukk)


NOVEMBER
  

EMHI rehkendas oktoobri keskmiseks õhusoojuseks 8,4 kraadi, mis on üle kahe pügala rohkem kui tavaliselt. Pole siis ime, et novembri algusele sobinuks rahvapärasest „talvekuu” nimest hoopis paremini „õiekuu”
  

11. septembril jagati Tallinnas Salme kultuurikeskuses tänavusi riiklikke preemiaid teaduse populariseerijatele. Elutööpreemia pälvis keemikuharidusega Tiiu Sild, kes on aastast 1997 olnud teaduskeskuse Ahhaa juht. Pildil on Tiiu Sild 22. veebruaril 2010 Ahhaa sarikapeol
  

Samas anti teada, et välja on töötatud riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija tunnusmärk, mida võivad näiteks veebis või trükisel kasutada nii tänavused kui ka varasemad auhinnasaajad
  

13. novembril võis Tartumaal Vooremäel noppida noori kukeseeni (foto: Katre Palo)
  

Selle aasta väikseim Emajõe veetaseme näit, mis Uudistajal õnnestus fotole saada, oli 17. novembril
  

19. novembril kuulutas Maavalla koda tänavuseks hiie sõbraks Saha külavanema Jaanus Hiie, kelle eestvedamisel toodi avalikkuse ette ning peatati tänavu kevadel Maardu hiiemetsas tehtud lageraie (foto: Maavalla koda)
  

Samal kuupäeval tunnistati Wikimedia Eesti ja TeadusTeave koostöös toimunud teadusfotovõistluse parimaks Timo Palo oma polaarekspeditsioonide pildiseeriaga
  

Kapsakuu november
  

28. novembril märgiti rahvusraamatukogu loodusõhtul Loodusajakirja 10. tegevusaasta täitumist. Loodusajakirja kontoris sain pildile küllap auväärseima kutsutud külalise: ajakirja Horisont esimese peatoimetaja, hiljuti 85. sünnipäeva tähistanud Feodor Feodorovi (paremal), kes tõstab pildil klaasi kõrvuti Horisondi tõelise raudvara Rein Veskimäega


DETSEMBER
  

Nii nagu septembris ja oktoobris, oli ka novembris ilm pikaajalisest keskmisest soojem, sedapuhku lausa 3,7 pügalat: 5,0 °C versus 1,3 °C. 1. detsembril jäi Tallinnas Tedre tänaval pildile üsna kevadiselt rohetav muru
  

1. detsembril jagati Tallinnas tänavusi keskkonnateo, -teokese ja -tegija auhindu. Fotol naeratab keskkonnateo arvestuses kõige tublimaks tunnistatud „HappyFishi” meeskond: Mart Thalfeldt ning Meelis ja Jaak Tambets
  

Samal päeval avati Mustamäel Tallinna tehnikaülikooli muuseum ja koos muuseumiga ka näitus „Mehaanika”, mis on seotud TTÜ mehaanikateaduskonna 75. aastapäevaga
  

Eesti teadusajakirjanike selts valis 7. detsembril teadusajakirjanduse sõbra auhinna esimeseks laureaadiks vulkanoloog Heidi Soosalu. Auhind, keraamik Piret Kändleri loodud kuju „Ökul”, antakse Heidi Soosalule kätte täna Tallinnas Teaduskabaree õhtul
  

13. detsembril tõmbas Eesti ornitoloogiaühing Tallinnas Eesti rahvusraamatukogus joone alla oma 90. tegevusaastale. Tähtis koht õhtul oli aasta linnu fotovõistluse parimate autasustamisel. Noorte arvestuse meeldis üriile kõige rohkem Anete Mootse foto „Kaksikud”
  


Ajakirja Eesti Loodus kaheteistkümnenda fotovõistluse lõpuõhtu toimus 14. detsembril Tartus. Üldarvestuses pälvis loomafotode peaauhinna Remo Savisaar selle naaskelnokafotoga.
Sama foto suurenduse kinkis Eesti Loodus tunnustusena oma püsiautoritele Erast Parmastole, Oive Tinnile ja Mati Martin, aasta uustulnukale autorite seas Lennart Lennukile ning teenekale keeletoimetajale Monika Salole

 

 


  


Ilusaid pühi ja kõike head peagi algavaks aastaks 2012!
 


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012