UUDISTAJA
20. jaanuar 2012

JAANUAR

Selle nädala alguses oli ilmarindel ometi kord rahulikum aeg: kõrgrõhkkond ei lasknud lõputul tsüklonite real meieni tungida. Ja teiseks saavad tartlasedki lõpuks ometi rõõmu tunda valgest maast.
 
Kui vähegi meeles on, siis olen päevast päeva usinasti oma arvutisse kopeerinud EMHI lumekaarte: niiviisi reas on neid päris põnev vaadata – nagu omamoodi seiklusmultikat. Siin vaid paar näidet:

  
11. jaanuari hommikuks oli moodustunud tore sinine kaheksa, mis kattis üsna täpselt Viljandi- ja Jõgevamaa, ...

  
... ent samal päeval tulnud ja eriti järgmisel valitsenud sula ja vihm tegid valge korra peaaegu kõikjal – välja arvatud Eesti kagunurgas Tuulemäel – suuresti õhemaks (kaart 13. jaanuari hommikust).

  
Paljud kohad said natukenegi suuski kandvalt valgeks alles aasta teise täisnädala lõpuks (17. jaanuari kaart). Aga ega näiteks kodulinnal Tartul ses suhtes millegagi uhkustada olnud, eriti kui võrrelda Vanaküla 24, Tuulemäe 26 või Otepää 29 sentimeetriga.
  

Laupäeval avastasin, et Anne kanalil on nii palju jääkirmet peal, et see kannab lund ...
  

... ja et vesi Emajões on nüüd jälle rohkem kui meeter üle mõõdujaama nulli (eile näitas tabloo juba 115 cm).
  

Pardid arvasid, et tahan neid üle lugeda (laupäev ja pühapäev olid rahvusvahelise kesktalvise veelinnuloenduse põhipäevad) ja ruttasid lähemale.

  
Jõulupuu oli Raekoja platsil veel alles – esmaspäeval enam mitte – ...

  
... ja ebameeldivama üllatusena leidsin, et Turusilda lukutatakse jälle abielutruuduse tabadega

  
Suur lumelisa on Tartus tulnud alates teisipäeva õhtust. Sadas vist terve öö ja ka siis, kui hommikul kodust välja tulin

  
Eilselt EMHI lumekaardiltki on näha, et jäime valge katte paksuselt tõsisemalt alla veel ainult Kagu-Eestile

  
Emajõgi eile hommikul
  

Tartu Raekoja platsi selle talve esimene kelgumägi
  

Koduköögiakna taguses selvesööklas on kundede arv kasvanud, aga mitte veel ähvardavalt suureks, sest naabruskonnas on teisigi kiirlinnutoidu kohti. Vaatluste maht pole kuigi esinduslik, aga seni tundub, et lemmiktoit on Balsnacki kera. Natuke nõutud oldi alul maapähklivõrguga, aga nüüd, tundub, on nipp käes, kuidas sealt nokatäisi välja õngitseda
 

Eesti Loodus jaanuaris: loomariigi süsteemi uudised
Elurikkuse andmebaaside ja digiarhiivide areng võimaldab iga õpetaja, õpilase või muidu loodushuvilise juurdepääsu uusimale teadusteabele. Vahepeal on muutunud loomariigi süsteem ning selle nüüdisaegsest seisust aitavad aru saada Ivar Puura ja Marko Prous. Artiklis pakutakse välja ka mõningaid uusi hõimkondade või neist kõrgemate taksonite eestikeelseid nimetusi, näiteks pisilõugsed, rüüloomad, limaeosloomad jne.
Pikemas kirjutises vaatleb Arne Kivistik Nõva piirkonna rannikumaastike arengut. Geoloogilistest kaastöödest mainime ka Siim Sepa koostatud ülevaadet maailma liivadest.
Religiooniantropoloog Marko Uibu ja folklorist Kristel Kivari annavad ülevaate eestlaste uskumustest: traditsiooniliste religioonide järgijaid on meil vähe, samal ajal on palju neid, kes usuvad vaimudesse või üleloomulikesse võimetesse. Vastukaaluks pikemale artiklile on lisatud ka teoloog Jaan Tammsalu ja paleontoloog Ivar Puura kommentaarid.
Intervjuus saab teada Jõgeva ilmajaama ja LUSi ilmahuviliste sektsiooni tegemistest – räägivad kauased agrometeoroloogid Helle-Mari Raudsepp ja Laine Keppart. Urmas Kokassaar kiidab jaanikaunapuu omadusi, Mati Laane kutsub üles jäädvustama taimede rekordmõõtmeid ning Tuul Sepp annab ülevaate lindude värvirikkuse põhjustest. Ei puudu ka lühemad kirjutised, sõnumid, kroonika, raamatute tutvustused ja poster.
Uuest aastast algab Eesti Looduse viktoriin kooliõpilastele. Teadusaastale pühendatud viktoriini esimese vooru küsimused leiab Eesti Looduse jaanuarinumbrist ning meie veebilehelt www.eestiloodus.ee.
Eesti Loodus
 

 

EESTI UUDISEID

Valvetelefonile 1313 tuli ligi 35 000 teadet
Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313 laekus möödunud aastal kokku 34 563 teadet ehk keskmiselt 2880 teadet kuus.
Ligi pool neist olid kalapüügi eelteated: Läänemerel püüdvate kalalaevade kaptenitel ja Peipsi kaluritel on kohustus teatada sadamasse tulekust ning püütud kalakogusest. Aga tuli ka 8971 kaebust, vihjet ja infopäringut, mis puudutasid eri keskkonnavaldkondi. Arvukamalt oli teateid välisõhu probleemide, kalapüügi, veekaitse ja jäätmekäitluse kohta, vastavalt 1073, 644, 498 ja 436.
Keskkonnaprobleeme ja võimalikke õigusrikkumisi puudutavad teated edastatakse keskkonnainspektsiooni vastava regiooni büroole. Paljudel juhtudel aitavad niisugused teated keskkonnarikkumisi aegsasti avastada või koguni ära hoida.
Palju on teateid, mis ei kuulu keskkonnainspektsiooni pädevusse ja mis kokkulepitud korra järgi edastatakse pädevale ametkonnale või organisatsioonile. Näiteks teated maanteedel hukkunud või viga saanud suurulukite kohta saadetakse kohalikele jahiseltsidele, kes looma teelt minema toimetavad. Selliseid teateid tuli 2011. aastal kokku 2698.
1313-le saabuvate teadete iseloom ja arv erinevad hooajati. Enim tuli neid mullu mais – 3951, seevastu detsembris laekus ainult 1261 teadet.
Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313 alustas tööd 2001. aastal inspektsiooni vajadusi silmas pidades. Nii telefoni kasutusala kui ka sissetulevate kõnede arv on aasta-aastalt kasvanud. Alates 2009. aastast käitab valvetelefoni 1313 häirekeskus.
Keskkonnainspektsioon
 

---

   

Kuulsat Fraunhoferi teleskoopi saab restaureerituna vaadata tähetornis
 
Tartu ülikooli muuseumid on populaarsed
Möödunud aastal käis Tartu ülikooli muuseumides ja sealsetel üritustel üle 72 000 inimese: kunstimuuseumis 11 100 inimest, loodusmuuseumis üle 19 000 ning ülikooli ajaloo muuseumis, sh. tähetornis, vanas anatoomikumis ja toomkiriku tornides, üle 42 000 inimese.
Paljude traditsiooniliste üritustega jätkatakse ka tänavu. Kunstimuuseumis korraldatakse harivaid kunstikolmapäevi ning loodusmuuseumis huvipäevi. TÜ ajaloo muuseum jätkab sarjadega „Kohviõhtu Toomel” ja „Teeõhtu teadlasega”, mis annavad suurepärase võimaluse kohtuda spetsialistidega ja arutleda oluliste teemade üle. Nagu ikka, saab Tartu tähetornis vaatlusõhtutel lähemalt vaadelda taevakehi.
Kaasa lüüakse ka sellistel suurüritustel, nagu muuseumiöö, hansapäevad, teadlaste öö, akadeemilise pärandi päev jms. Koolivaheaegadel korraldatakse kooliõpilastele eriprogramme.
Kõige täpsemat infot leiab muuseumide kodulehelt: kunstimuuseum.ut.ee, natmuseum.ut.ee, ajaloomuuseum.ut.ee.
ajaloomuuseum.ut.ee
 

---

  


Kes on lumel käinud?
Vastust aitavad leida keskkonnateabe keskuse koostatud ja välja antud „Ulukite jäljevihik” ning selle alusel Tartu ülikoolis valminud nutitelefoni rakendus „Kes käis?”.
Jäljevihikus ja rakenduses on põhitähelepanu fotodel, mis annavad realistliku pildi jälgedest eri lumeoludes. Mõõtude paremaks tajumiseks on jälgede kõrval tikutoosid. Lisatud on lühike kirjeldus loomade elupaiga- ja toidueelistustest. Kokku on käsitletud 24 ulukiliiki ning ka kassi ja koera.
Ulukite jäljevihik on allalaetav aadressil http://www.keskkonnainfo.ee/failid/Ulukite_jaljevihik_2011.pdf.
Rakendus sobib nutiseadmetele iPhone, iPod Touch ja iPad ning Androidi süsteemil töötavatele seadmetele. „Kes käis?” on leitav AppStore’ist: http://itunes.apple.com/ee/app/kes-kais/id492565774?mt=8. Androidi süsteemiga seadmetele on see saadaval Android Market’is aadressil: https://market.android.com/search?q=Kes+käis&c=apps.
Kui rakendust otsida iTunes’i või AppStore’i rakendusega või Android Marketi veebilehelt, siis tuleb otsingusse panna rakenduse nimi: Kes käis.
„Kes käis?” on üks ulukite jäljevihiku digiversioone ning on loodud TÜ-s TEEME projekti „Digitaalsed taimetargad taskus ja arvutis – loodushariduse edendamine interaktiivsete määrajate kaudu” raames.Projektijuht Andres Saagi sõnul on tegemist väga lihtsalt kasutatava abimehe ja meelespeaga kõigile loodushuvilistele. Kogu materjal, jälgede fotod, skeemid ja seletused sinna juurde on nutitelefoni laaditud: mitte kunagi ei pea muretsema levi pärast. Metsa minnes soovitatakse ju laetud telefon ikka kaasa võtta.
Keskkonnateabe keskus
 

---

   


Chianti Classico käis eestlasi võlumas
Kolmapäeval esitlesid Itaalia Chianti Classico veinikonsortsiumi 15 tootjat oma veine Tallinnas Nordic Hotel Forumis.
Chianti Classico veini tohib toota ainult väikeses samanimelises piirkonnas Toscanas ja see vein peab täitma veel hulga lisanõudeid. Chinati Classico pudeleid eristab teistest Chianti veinidest kuldsel taustal musta kikkaga pitser (Gallo Nero). See oli 13. sajandil Chianti liiga vapp ja on nüüd 1924. aastal asutatud Chianti Classico veinikonsortsiumi sümbol.
Tervikuna väga huvitavate pärandmaastikega Toscanas on Chianti Classico piirkonnal eriline koht. Kuna tegemist on suhteliselt mägise alaga, ei saa seal kuigivõrd kasvatada ei teravilja ega piimakarja ning maaviljeluses on tähtis koht oliivisaludel ja viinamägedel. Sellel, et säiliks Toscana maastiku reputatsioon ühe maalilisema pärandmaastikuna maailmas, tuleb seal tegutsevatel tootjatel, valdavalt väiketootjatel, kinni pidada küllalt rangetest reeglitest. Enamik veinimõisaid ja -talusid järgib orgaanilise maaviljeluse põhimõtteid. Väiketootjatele on suureks toeks Chianti Classico konsortsium, mis avab veel sel kevadel oma keskuse Santa Maria del Prato kloostris.
Uudistaja




TASUB OSALEDA

---

 

On alanud talvised õppeprogrammid
Nii keskkonnaamet kui ka riigimetsa majandaja RMK kuulutasid jaanuaris välja tavapärased sündmused: lasteaiad ja üldhariduskoolid saavad tellida tänavusi talvised õppeprogramme.
Keskkonnaameti programmid on toeks üldhariduskoolide ja lasteaedade õppetöös, võimaldades seostada õpitud teadmisi igapäevaeluga. Nõnda aitavad teadmisi täiendada keskkonnahariduse spetsialistid, kes ootavad õpilasi keskkonnaameti looduskeskustes või tulevad ise koolidesse ja lasteaedadesse kohale.
Õppeprogrammides saab osaleda tasuta. Keskkonnaametil on võimalik KIK-i toel kompenseerida ka igas maakonnas teatud arv koolide ja lasteaedade bussisõite kuni 127 euro ulatuses. Täpsem info: www.keskkonnaamet.ee.
2011. aastal võttis keskkonnaameti 1333 õppeprogrammist osa 27 529 õpilast.
RMK õpiüritused, millest saab teavet võrgupaigast www.rmk.ee/teemad/metsakool/kampaania, on üldhariduskoolidele ja lasteaedade lastele samuti tasuta, toimumiskohta tuleb aga tulla omal käel. Pakutakse ka mõningaid programme, milles saab osaleda kooli juures või lasteaias.
 

---

   

Looduse Omnibuss
viib homme, 21. jaanuaril muidugi Otepääle suusatamist vaatama.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 8 ja jõuab tagasi Tallinna kell 21. Sõidu hind koos võistluste käepaelaga täiskasvanutele 20, tudengitele ja pensionäridele 15 ja õpilastele 7 eurot, koolieelikutele tasuta.
Pühapäeval, 22. jaanuaril minnakse retkele Palmse metsaparki ja Pedassaare neemele.
Anne Kurepalu juhitud matkade kogupikkus on 6–7 kilomeetrit.
Buss väljub ikka samast kohast kell 10 ja naaseb kell 18; sõidu hind on 10 ja 5 eurot.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.
 

---

   
On alanud fotovõistlus „Looduse aasta foto 2012”
Neljapäeval kuulutati Villu Veski juubelikontserdil pidulikult välja fotovõistlus „Looduse aasta foto 2012”. Ka tänavu kutsuvad Looduse Omnibuss, Eesti Energia ja Nordea Pank kõiki loodusfotohuvilisi osalema. Auhinnafond on üle 10 000 euro. Võitjad kuulutatakse välja 28. aprillil Estonia kontserdisaalis.
Võistluse eeskirjad ja juhised, kuhu pilte saata, leiab aadressilt www.looduseomnibuss.ee. Tööde esitamise tähtaeg on 29. veebruar.
 

---

   


Tartu ülikooli ootab taas ettevõtjaid avatud uste päevale
Reedel, 27. jaanuaril korraldab Tartu ülikool ettevõtjatele ja arendajatele juba kolmandat aastat ettevõtluspäeva, et tutvustada ülikoolis pakutavad koolitus-, koostöö- ja innovatsioonivõimalusi.
Üritus leiab aset TÜ tehnoloogiainstituudis (Nooruse 1, fotol) algusega kell 10.30 ja on kõigile tasuta. Siiski on vajalik eelregistreerimine, mis kestab 23. jaanuarini või kuni osalejate piirarv saab täis.
Rohkem infot aadressil www.ut.ee/ettevotluspaev.
 

---

   
Tallinna botaanikaaias on näitus
„Taimede eksirännakud maal ja merel” 28. jaanuarist 5. veebruarini.
Taimed iseseisvalt ei ole väga suured rändajad, aga inimeste ja loomade kaasabil võivad nad ette võtta pikki rännakuid ühest riigist teise ja liikuda lausa mandrite ja maailmajagude vahel. Näitus tutvustab inimestele oluliste toidu- ja tarbetaimede ajaloolisi rännakuid looduslikust kasvukohast piirkonda, kus neid tänapäeval  kultuurtaimedana kasvatatakse.
 

---

   

Seminari „Eesti märgalad 2012 – kus oleme ja kuhu läheme?”
korraldavad maailma märgalade päeval 2. veebruaril Eestimaa looduse fond, keskkonnaamet, Eesti märgalade ühing ja Peipsi koostöökeskus. Seminar peetakse Tartus keskkonnaameti majas (Aleksandri 14) kell 10–17.
 

---

   

Need neiud täidavad töölehti Tartu keskkonnahariduskeskuse näitusel „Tulnukate lood”, mis tutvustab Eestis ette tulevaid võõrliike. Näitus on lahti 27. jaanuarini tööpäevadel 10–17.
 

---

   
Eesti looduseuurijate seltsi ettekandeõhtu
on 26. jaanuaril kell 17.15 seltsi majas (Tartu, Struve 2). Meelis Pärtel Tartu ülikoolist räägib taimede elurikkuse varjatud väärtustest.
 

---

   


Talvise aialinnuvaatluse „TALV 2012”
korraldab Eesti ornitoloogiaühing 28. ja 29. jaanuaril. Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Euroopa kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Kolmandat aastat Eestis korraldatava vaatluse vastu on eelnevatel aastatel olnud suur huvi: mullu edastas oma vaatlused 1134 linnusõpra 948 vaatluskohast, kokku vaadeldi 30 973 lindu 58 liigist.
Vt. lähemalt www.eoy.ee/talv/Avaleht.html.
 

---

  

Foto: Anne Helene Gjelstad

Norra fotograaf Anne Helene Gjelstad
on viimasel kolmel aastal jäädvustanud Kihnu ja Manija auväärsesse ikka jõudnud naiste elu ja rikkalikku kultuuripärandit. 4. veebruarini eksponeeritakse tema isikunäitust „Suur süda – tugevad käed” Lääne-Virumaa keskraamatukogus Rakveres.
 

---

   
Taas algab VVV matkamäng
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus ootab koole ja lasteaedu osalema matkamängus. Kõikidele osalejatele on kingituseks loodusraamat ja 15 parimale matkajale auhinnamatk VVV radadel koos transpordi kompensatsiooniga (77 eurot).
Kuidas matkamängus osaleda ning kuidas registreeruda, saab teada matkamängu kodulehelt http://www.vvvs.ee/90/.
 

---

   


Eesti loomakaitse selts (ELS) ja Maarja-Liis Ilus kutsuvad
4. veebruaril kell 19 Nokia kontserdimajas ELS ajaloos esimest korda toimuvale suurele heategevuskontserdile „Hea lugu ja hea tegu”. Kontserdi tulust luuakse ELSi toetusfond vigastatud või muul viisil hätta sattunud loomade abistamiseks.
Vt. www.loomakaitse.ee/kontsert
 

---

   

Eesti Post annab Hiina uue aasta alguse puhul 23. jaanuaril välja Triin Heimanni kujundatud margi
 
Kadriorus tähistatakse Hiina uue aasta saabumist
Pidu algab esmaspäeval, 23. jaanuaril kell 18 Kadrioru pargis värvika karnevaliga.
Luigetiigi ääres avatakse Tiiu Kirsipuu kahe meetri kõrgune jääskulptuur, mis kujutab draakonit.
Pärast jääskulptuuri avamist liigutakse draakoni juhatusel Pillapalu platsile, kus rahvapidu jätkub Pekingi kultuurimeistrite esinemise ja ilutulestikuga. Uusaastapidustustel osalejatel on võimalus nautida söögitelkides hiinapäraseid roogi ja jooke.
   



MAAILMAST

---

 

Lumipütt
Foto: Pablo Hernández / BirdLife

BirdLife korjab raha lumipüti kaitseks
Linnukaitseseltside ühendus BirdLife International teatas 6. jaanuaril, et on toetades Argentina linnukaitseühingu püüdlusi kaitsta äärmiselt ohustatud lumipütti (Podiceps gallardoi) välja kuulutanud rahakogumiskampaania, millega saab liituda võrgupaigas www.justgiving.com/Hooded-Grebe.
Nimelt tehti selle pütiliigi talvitusaladel Patagoonia rannikul äsjase uuringu käigus kindlaks, et viimase seitsme aastaga on tema arvukus kahanenud 40%. Liik avastati alles 1974. aastal ja praegune asurkond on ainult viiendik 30 aasta tagusest.
Tõenäoliselt on arvukus rängalt vähenenud peamiselt muutuste tõttu pesitsusaladel. Otseselt inimesest tingitud on vesiviljeluse kontrollimata kasv: eksootilisi kalaliike on hakatud kasvatama ka kaugetes järvedes, mis on lumipüti tähtsaimad pesitsusalad. Sama ilmne on püttidele ohtliku lõunakajaka (Larus dominicanus) suureneva arvukuse negatiivne mõju. Kajakaid toovad püttide pesitsuspaigusse juurde nii laienevad kalakasvandused kui ka hooletu jäätmekäitlus asulates.
Oma osa etendavad kliimamuutused. Talviti ei saja piirkonnas enam küllalt lund, muudel aastaaegadel pole aga sademete hulk suurenenud. Nii on mõnedki lumipütile olulised järved kokku kuivanud. Samas puhuvad pesitsusaladel aina tugevamad tuuled. Kui vanalindude suremus on niigi suur, muutub seegi tegur järjest ohtlikumaks.
Kõige selle krooniks tegi ühes tähtsas pesitsuskoloonias mullu kevadel põhjalikku hävitustööd Lääne-Patagoonias üha laiemalt levinud mink. Ohtlik kiskja oli jõudnud tappa 30 vanalindu ja seetõttu oli hüljatud vähemalt 40 muna.Kõigi nende hädadega püütakse nüüd võidelda rahvusvahelise abiga, kaasates kohalikke elanikke. Ühtlasi otsib BirdLife organisatsiooni, kes oleks nõus hakkama lumipüti kaitse peasponsoriks.
BirdLife
 

---

   

Autouputus hommikuse Rooma tänavatel sel sügisel
 
Tõhusam ei pruugi olla kallim
Euroopa Komisjon (EC) sai äsja tõhusa õppetunni. 2001. ja 2006. aastal avaldatud uuringute tulemused, mille põhjal ennustati, et keskmiselt 140 grammini kilomeetri kohta vähendatud süsihappegaasiheide suurendab iga auto hinda vastavalt 2400 ja 1200 eurot, ei ole osutunud õigeks.
Brüsselis tegutseva keskkonnaorganisatsiooni Transport & Environment tehtud arvutused põhinevad EC
konkurentsiameti andmetel. See konkurentsiamet võrdleb igal aastal autohindu EL-s, võttes arvesse inflatsiooninäitajaid ja autoostueelistusi (näiteks majanduslanguse ajal osteti rohkem odavamaid väikeautosid).
Selgus, et viimase kaheksa aasta jooksul on autod odavnenud 13 protsenti, mis teeb 1,7 protsenti aasta kohta. Samas on keskmise auto süsihappegaasiheide tõepoolest vähenenud 140,3 grammini kilomeetri kohta.Üks suure ennustusvea põhjus on see, et arvutustes ei olnud arvestatud toote hinna alanemisega, kui tootmisel kasutatav nišitehnoloogia muutub valdavaks. Teiseks tikuvad autotootjad alati näitama toodete vastavusse viimist keskkonnanõuetega kallimana, kui see tegelikult on. See kehtib keerukate tootja-tarbija suhete tõttu enamasti isegi puhast tehnoloogiat eelistavate ettevõtjate puhul.
Järgmised uute autode kontrollarvud 2015. aastaks on 130 g ja 2020. aastaks 95 g CO₂/km. Transport & Environment ennustab, et esimese näitajani jõutakse enne tähtaega.
Acid Rain

 

 

Jälle on käes ajad, kus tänavad on jalakäijaile muutunud kohati üpris ohtlikeks. Puhtsubjektiivselt tundub, et Tallinna kesklinnas on võimalus näiteks jalaluu murda suurem kui mujal Eestis. See pilt on tehtud kolmapäeval Narva maantee alguses, postimaja ees