Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
10. VEEBRUAR 2012


VEEBRUAR



 

Käre pakane on sedapuhku välja kannatatud. Kõige kibedam külm tabas Eestit 5. veebruari hommikul, kui ametlik termomeetrinäit langes Jõgeva jaamas –35 ºC (foto: Timo Palo)



Praegustel külmavõitu ja päikeselistel päevadel tasub taevalaotust uurida: üsna sageli leidub seal erisuguseid halonähtusi. See valgussammas äratas tähelepanu ühel krõbedal talvehommikul (foto: Katre Palo)




LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


                         

        

 

 


Kas sinu sõber on loodusesõber?

Kingi oma sõbrale ajakirja Eesti Loodus, Loodusesõber, Horisont või Eesti Mets aastatellimus ja lisaboonusena saab sõber kingituseks raamatu sarjast Looduse Raamatukogu.
Raamat toimetatakse kätte tellimuse kehtivusajal koos ajakirjaga. Igal ajakirjal ilmub 2012. aastal uus raamat, seega tellides kolmest või neljast ajakirjast koosneva paketi, saab sõber kingiks koguni kolm või neli huvitavat raamatut.
Kui oled meie ajakirjade ostja, mitte tellija, siis on nüüd hea võimalus teha kingitus iseendalegi: vormista ajakirja tellimus ning saad raamatu pealekauba.
Esimesed 14 kiiremat tellijat saavad kingituseks taaskasutatud paberist märkmiku koos pastakaga
.




EESTI UUDISED



Rootsi Linné ülikooli paleoökoloogia professor Marie-Jose Gaillard-Lemdahl
(a
llikas: www2.hik.se)

Tallinna ülikool valis audoktorid
Tallinna ülikooli senat otsustas sel aastal anda audoktori nimetuse kahele naisteadlasele: paleoökoloogia professorile Marie-Jose Gaillard-Lemdahl’ile (fotol) Rootsi Linné ülikoolist ning matemaatika didaktika professorile Barbro Grevholmile Norra Agderi ülikoolist, ühtlasi on Barbro Grevholm Rootsi Kristianstadi ülikooli emeriitprofessor.
Marie-Jose Gaillard-Lemdahl on šveitslane, kuid doktorikraadi saanud Rootsis. Ta on üks tuntuim ja tunnustatuim paleoökoloogia koostööprojektide eestvedajaid Euroopas. Viimaste aastate jooksul on ta edukalt juhtinud üle kümmekonna rahvusvahelise ja enamasti erialadevahelise teadusprojekti, neist enamikuga on seotud ka Eesti teadlased. Professor Gaillard-Lemdahl valiti 2011. aastal Rootsi kuningliku teaduste akadeemia liikmeks.
Barbro Grevholm on üks Põhjamaade matemaatika didaktika silmapaistvamaid teadlasi. Eesti ja Tallinna ülikooliga on ta olnud seotud alates 1990. aastatest. Tema eestvõttel avati Eesti doktorantidele Põhjamaade doktorikool NoGSME, ta on olnud esineja Tallinna ülikooli konverentsidel, 2008/2009. õppeaasta kevadsemestril töötas Barbro Grevholm vaba semestri raames Tallinna ülikoolis külalisprofessorina. Ühtlasi võtab ta aktiivselt osa Balti- ja Põhjamaade matemaatika didaktika võrdlusuuringust NORBA, mida tehakse Tallinna ülikooli matemaatika didaktikute eestvedamisel.
Marie-Jose Gaillard-Lemdahl ja Barbro Grevholm promoveeritakse tänavu sügisel 19. oktoobril.
Tallinna ülikool

 

 

Pahategusid keskkonna vastu aina vähem
Keskkonnainspektsiooni 2011. aasta kokkuvõtte järgi oli keskkonnarikkumisi mullu kokku 2326. Näiteks 2010. aastal sai kirja 2607, ent 2009. aastal 3776 ja 2008. aastal 3585 keskkonnaõigusrikkumist.
Seega on aastate jooksul rikkumiste arv tunduvalt vähenenud. Ühtlasi kajastavad need andmed muutusi ühiskonna suhtumises loodusesse: võib järeldada, et loodusest hoolitakse rohkem, inimesed on teadlikumad nii keskkonnaväärtustest kui ka keskkonna kahjustamisega kaasnevatest karistustest.
Samamoodi kui varasematel aastatel eirati enim kalapüügieeskirju: 1420 korral. Järgnesid õigusrikkumised jäätme- ja metsandusvaldkonnas, vastavalt 266 ja 155.
Väärteo korras sai mullu trahvi 1205 isikut kokku 197 517 euro eest, keskmine trahvisumma oli seega ligi 164 eurot.
Õigusrikkumistega kaasnenud keskkonnakahju suuruseks hinnati 288 155 eurot, millest enamiku ehk 125 716,39 eurot hõlmasid kaevandamisest tingitud kahjud. Kõige enam keskkonnakahjustajaid tabati mullu Harjumaal, järgnesid Ida-Viru-, Tartu- ja Pärnumaa. Enamjagu keskkonnarikkumisi neis piirkondades oli seotud kalapüügiga.
Alates 2011. aasta septembrist on keskkonnainspektsioon ka uurimisasutus: möödunud aastal võeti menetlusse 26 kriminaalasja, peamiselt metsa-, kalapüügi- ja maapõuerikkumiste kohta.
Keskkonnajärelevalve andmeid nii maakonniti kui ka valdkonniti saab vaadata keskkonnainspektsiooni veebilehelt www.kki.ee/est/index.php?part=files&id=26.
Keskkonnainspektsioon
 
 

 

Kaunid Eesti raamatud 2011
Tuntud ja tunnustatud (loodus)filmimehest Rein Maranist kõnelev raamat „Ööbikut ei tohi reeta. Rein Marani elu filmides” valiti üheks Eesti ilusaima disainiga raamatuks. Selle biograafialaadse teose on kujundanud Villu Koskaru, koostanud aga Alo Lõhmus ja kirjastanud Hea Lugu.
Kõikide kujunduse poolest esile tõstetud raamatutega saab tutvuda Eesti rahvusraamatukogu peanäitusesaalis kuni 22. veebruarini.
 

   


    

Eesti teadusagentuur alustab tegevust
Eesti teadusagentuuri hakati looma möödunud aasta sügisel, põhitegevust alustab asutus aga tänavu 1. märtsist. Teadusagentuuri juhib Tartu ülikooli rakendusgeoloogia professor Volli Kalm.
Teadusagentuur (ETA) on loodud Eesti teadusfondi põhjal ning selle ülesanne on siduda teadus- ja arendustegevus Eesti sotsiaalmajanduslike eesmärkidega, samuti anda ühiskonnale senisest selgemat ja põhjalikumat teavet, kuidas teadustegevus aitab kaasa Eesti arengule. Ühtlasi on siht tuua muutusi teaduse rahastamisse, vähendada rahastamise killustatust ja suurendada teadusasutuste vastutust teadus- ja arendustöös. Eesti teadusagentuur hakkab koordineerima ligikaudu 130 miljoni euro suuruse teadusraha jagamist.
Asutuse ametlik ingliskeelne nimetus on Estonian Research Council.

 

 


Jääteed Eesti vetel
Jää on tihkelt kaanetanud paljud meie veekogud, sestap on esmaspäevast alates autoliikluseks avatud 3,7 kilomeetri pikkune jäätee Noarootsi–Haapsalu vahel. Haapsalus saab jääle sõita Suur-Mere ja Supeluse tänava ristmikult ning Noarootsis Österby sadamast. Alates neljapäevast on lahti ka RohukülaVormsi 10,2 kilomeetri pikkune jäätee. Pealesõit sellele on vahetult enne Rohuküla sadamat ning Vormsis Sviby sadama muuli alguses. Lisainfot merejääteede kohta saab lühinumbrilt 1510 ja jääteel olles telefonil 506 6224.

Samuti on lubatud sõita Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve jääl nii Ida-Virumaa kui ka Jõgeva-, Tartu- ja Põlvamaa piires. Keelatud on sõidukitega liigelda Piirissaare lääneküljel ehk nn. Eesti väravates ning Piirissaare kagutipus, samuti peab vältima sõitu ojade ja jõgede suudmetele lähemale kui 150 m ning Salu saare ümbruses.
Alates 30. jaanuarist on lubatud jala liigelda ka Narva veehoidla jääl Kulgu sadamast kolm kilomeetrit ülesvoolu.
Meie piiriveekogudel jala või sõidukiga liigeldes tasub kindlasti arvestada kontrolljoont ja järgida ohutuseeskirju.





TASUB OSALEDA



Intellektika toimub tänavu kahekümnendat korda
Tuleval nädalavahetusel, 10.–11. veebruaril peetakse Tartu Näituste messikeskuses haridus- ja infomessi Intellektika.
Tänavu on suurema tähelepanu all teaduse populariseerimine ja filmindus, kuid põhieesmärk on endiselt jagada teavet hariduse, õppimisvõimaluste ja täiendusõppe kohta.
Kuna üritus korraldatakse kahekümnendat korda, ootab messil palju huvitavat: Ahhaa keskus ja ülikoolid näitavad mitmesuguseid katseid, saab osa võtta lõbusatest võistlustest ning huvitavatest seminaridest ja aruteludest, vaadata meelelahutuslikku programmi jne.
Messile on sissepääs tasuta.


   




Retk Jaak Johansoniga Viljandisse inglise päevale
Viljandi pärimusmuusika festivali väike vend „Maa ja ilm” on saanud uue kuju. Kahepäevasest maailmamuusika festivalist Tartus on välja kasvanud rahvuspäevade sari, mis toimub kolm korda aastas Viljandis pärimusmuusika aidas. Sedapuhku viibki looduse omnibuss laupäeval, 11. veebruaril soovijad Tallinnast kohale.
Kell 16.00 algab loeng, kus Peeter Volkonski ja Liam Robinson arutlevad Inglismaa olemasolu üle. Seejärel saab kirgliku ja kaasahaarava rahvamuusiku Liam pillimängu saatel ja juhendamisel õppida inglise pärimustantse.
Kell 20.00 algab The Urban Folk Quartet’i kontsert: tegu on meisterliku, tosina instrumendi ja nelja inimhäälega kooslusega.
Teel Tallinnast Viljandisse peatub omnibuss mitme mõisa juures, sh. vaadatakse Pirgu ja Ingliste mõisa.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 12.00. Tagasi Tallinnas kell 23.30.
Sõidu hind koos inglise päeva piletiga täiskasvanutele, sh. tudengitele ja pensionäridele on 15 eurot ning õpilastele 7 eurot, koolieelikud saavad tasuta.
Info ja registreerimine: 6 481 740, 56476297, info@looduseomnibuss.ee.





Remo Savisaare fotonäitus „Imelised linnud” Hiiumaal
Selle nädala algusest kuni veebruari lõpuni on Kärdla kultuurikeskuse näitusesaalis võimalus tutvuda Remo Savisaare fotonäitusega „Imelised linnud”. See on Eesti ornitoloogiaühingu 90. aastapäeva puhul koostatud rändnäitus, mis on üleval olnud ka Tartus Tasku keskuses ja Matsalu looduskeskuses.
Edaspidi on igaühel võimalus näitus oma kodukülla kutsuda: selleks tuleb ühendust võtta Palade loodushariduskeskusega tel. 469 4537 või Riho Kinksiga riho.kinks@eoy.ee.





Veebruar on loodusfotograafiakuu
Tartu keskkonnahariduskeskus kutsub huvilisi osa võtma loodus- ja keskkonnateemaliste ürituste sarjast. Selle raames korraldatakse iga kuu erisuguseid üritusi ühel konkreetsel teemal. Osaleda saab loengutel ja aruteludel, filmiõhtutel ja töötubades.
Sarjas on veebruar kuulutatud loodusfotograafiakuuks. Kuu vältel saab keskuse saalis vaadata 2011. aasta Vereta jahi fotonäitust, 15. veebruaril aga kuulata Urmas Tartese loengut sellest, miks loodusfotograafias on hea keskenduda mingile erilisele teemale ning sellega süvitsi minna.
29. veebruaril on võimalus hankida teadmisi veealuse pildistamise kohta: fotograaf Kaido Haagen räägib elust vee all ja tutvustab sealse maailma jäädvustamise eripärasid.
Teemaõhtud toimuvad Tartu keskkonnahariduskeskuse saalis aadressil Kompanii 10. Kõik üritused on tasuta ja algavad kell 18.
Teavet võib küsida tel. 736 6120 või info@teec.ee.
Tartu keskkonnahariduskeskus




Kõpu poolsaart ümbritsev uurimisala (allikas: www.elfond.ee)

Kõpu poolsaare ümbruse mereala mitmekesisus on teada
Eestimaa looduse fond ootab kõiki huvilisi projekti „Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventuur” lõpuseminarile. Seminaril antakse ülevaade uuringute tulemustest ning arutletakse ala looduskaitseväärtuste üle.
Seminari peetakse kahel korral: 17. veebruaril algusega kell 13 Hiiumaal Kärdlas sihtasutuse Tuuru seminariruumides (Vabrikuväljak 1) ning 28. veebruaril algusega kell 17 Tallinnas rahvusraamatukogu nurgasaalis.
Kõpu poolsaart ümbritseva mereala linnustiku rändeuuringutest räägib Andres Kalamees, põhjaelustikust ja -elupaikadest Georg Martin, kalastikust Redik Eschbaum ja nahkhiirte uuringust Lauri Lutsar.
Mereala Kõpu poolsaare ümber kuulus HELCOM-i Läänemere kaitsealade võrgustikku (Baltic Sea Protected Areas) kuni 2009. aastani, mil keskkonnaministeerium selle võrgustikust välja arvas. Otsust põhjendati toona asjaoluga, et piirkonna loodusväärtuste kohta ei ole piisavalt teavet. Ometi leidsid mereteadlased, et ala võib olla looduskaitse mõttes väärtuslik. Et Kõpu poolsaar pakub huvi tuuleparkide rajajatele, samuti on olnud juttu laskepolügoonist, tekkis vajadus piirkonna mereala põhjalikumalt uurida.
ELF





Loodusõhtu Urmas Abeliga Otepää looduskeskuses
Neljapäeval, 23. veebruaril kell 18 toimub Otepää looduskeskuses loodusõhtu, kus Urmas Abel räägib väike-konnakotkast Valgamaal ja mujal Eestis.
Noor kotkamees Urmas Abel on kolm aastat põhjalikult uurinud väike-konnakotka pesitsust Eestis. Loodusõhtul tutvustab ta kohati üllatuslikke tulemusi ja jagab oma mõtteid.
Pärast etteastet saab osa võtta lühikesest teemakohasest mälumängust.
Loodusõhtu on tasuta ja oodatud on kõik huvilised.
Teavet jagab keskkonnaameti keskkonaahariduse spetsialist Margit Turb tel. 766 9293, 518 6747, margit.turb@keskkonnaamet.ee.
Keskkonnaamet





Kevad läheneb: „Tere, kevad!”
Loodusharidusüritus „Tere, kevad!” algab 1. märtsil sedapuhku juba seitsmeteistkümnendat korda.
Kevadeotsingutes on oodatud osalema koolide 1.–9. klassi õpilased ja lasteaedade vanemate rühmade lapsed, samuti õpetajad ning lapsevanemad.
Ürituse „Tere, kevad!” eesmärk on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid ja nende vanemaid märkama muutusi looduses.
Vaatlemiseks on ette antud 35 Eestis laialt levinud looma- ja taimeliiki: kirja tuleb panna nende ilmumise, õitselepuhkemise, laulu kuulmise vms. kuupäev ning see kodulehel andmebaasi sisestada.
Nende andmete järgi saavad Eesti eri paikadesse jõudnud või ilmunud kevadekuulutajaid tabelite ja animeeritud kaartide kujul jälgida kõik huvilised. Samuti on veebis võrdluseks kättesaadavad eelmiste aastate tulemused.
Peale loodusvaatluste sisaldab „Tere, kevad!” muudki huvitavat: saab joonistada pilte kevadekuulutajatest, kirjutada luuletusi ning osa võtta kevadfotode võistlusest. Toimub ka varasematel aastatel väga menukaks osutunud loodusteemaline viktoriin. Selles peetakse arvestust kahes vanuserühmas ning lapsed saavad olla nii küsijate kui ka vastajate rollis.
Loodusvaatlustest huvitatud saavad ennast kirja panna internetilehel tere.kevad.edu.ee.
Enne vaatluste algust korraldatakse õpetajatele ja rühmajuhtidele koolitused, millele saab registreerida samuti viidatud veebilehe kaudu. Koolitused toimuvad 23.02 Tallinnas ja 27.02 Tartus.
Rohkem teavet leiab „Tere, kevad!” kodulehelt või küsida e-posti teel kevad.org@irc.ee.
Üritust korraldavad Studio Viridis Loodusharidus ja Tartu keskkonnahariduskeskus ning toetavad Tiigrihüppe sihtasutus ja keskkonnainvesteeringute keskus.





Linnuviktoriin õpilastele
Tartu ülikooli loodusmuuseum korraldab 6.–9. klassi õpilastele linnuviktoriini „Eesti linnud”. See koosneb kahest osast: vastata tuleb kirjanduse põhjal koostatud küsimustele ning ära tunda lindude laul ja häälitsused.
Üritus toimub 6. märtsil algusega kell 14.00.
Viktoriinile on oodatud kuni kolmeliikmelised võistkonnad ja võisteldakse kahes vanuserühmas: 6.–7. ning 8.–9. klass. Huvilistel tasub ennast kirja panna esimesel võimalusel, kuna võistkondade arv on piiratud.
Kõige edukamatele võistkondadele korraldatakse maikuus linnutundja praktiline väliõppepäev. Tublid osalejad saavad auhinnaks linnuraamatuid ja linnulauluplaate ning kõigil on võimalus käia TÜ zooloogiamuuseumis.
Rohkem teavet linnuviktoriini kohta leiab TÜ loodusmuuseumi kodulehelt www.natmuseum.ut.ee/linnuviktoriin.
Võistkondi saab kirja panna ja nõu küsida loodusmuuseum@ut.ee või tel. 737 6076
TÜ loodusmuuseum

 



NUPUTA/VAATA IMET

27. jaanuaril esitatud piltmõistatuse vastus on Rõuge Suurjärv ja Valgjärv. Kõige kiiremad vastajad olid Urmas Raude, Mare Urbas ja Janelle Uuetalu. Kiitus neile!


Sel korral pakun mõistatamise asemel silmailu meie koduplaneedist, lingi suurele pildile leiate uudise lõpust

Allikas: NASA

Parima resolutsiooniga kujutis Maast
NASA on avaldanud senisest kõige parema lahutusega kujutise Maast: 64-megapiksline „foto” on tehtud 824 kilomeetri kaugusel maakera pinnast tiirleva uurimissatelliidiga Suomi-NPP.
Tegu on NASA uusima ja nüüdisaegseima satelliidiga, mis lennutati orbiidile 28. oktoobril 2011. aastal. Suomi-NPP tiirleb ümber Maa umbes 14 korda päevas ning liigub mööda polaarorbiiti ehk kulgeb üle pooluste.
Selle pardal on viis erisugust instrumenti. Nende abil seiratakse kogu maakera, sh. pilvi, ookeane, taimkatet, jääolusid ja atmosfääri. Oma nime on uurimssatelliit saanud Wisconsini ülikooli teadlase, meteoroloogilise satelliitseire isaks peetud Verner E. Suomi järgi (tema vanemad olid pärit Soomest).
Kõnealune kujutis on osutunud tõeliseks vaatamisväärsuseks: 2. veebruari seisuga oli sinise planeedi portreefotot NASA kodulehel imetletud 3,1 miljonit korda ja seda kõigest umbes nädala jooksul.
Suurt, 8000 x 8000 piksli suurust pilti näeb siit: www.flickr.com/photos/gsfc/6760135001/sizes/o/in/photostream.
NASA Suomi-NPP koduleht: www.nasa.gov/npp.

 



Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012