UUDISTAJA
10. VEEBRUAR 2012
VEEBRUAR
Käre
pakane on sedapuhku välja kannatatud. Kõige kibedam külm tabas Eestit
5. veebruari hommikul, kui ametlik termomeetrinäit langes Jõgeva jaamas
–35 ºC (foto: Timo Palo)
Praegustel külmavõitu ja päikeselistel päevadel tasub taevalaotust
uurida: üsna sageli leidub seal erisuguseid halonähtusi. See
valgussammas äratas tähelepanu ühel krõbedal talvehommikul (foto: Katre
Palo)
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Kas sinu sõber on loodusesõber?
Kingi oma sõbrale ajakirja Eesti Loodus, Loodusesõber, Horisont või
Eesti Mets aastatellimus ja lisaboonusena saab sõber kingituseks raamatu
sarjast Looduse Raamatukogu.
Raamat toimetatakse kätte tellimuse kehtivusajal koos ajakirjaga. Igal
ajakirjal ilmub 2012. aastal uus raamat, seega tellides kolmest või
neljast ajakirjast koosneva paketi, saab sõber kingiks koguni kolm või
neli huvitavat raamatut.
Kui oled meie ajakirjade ostja, mitte tellija, siis on nüüd hea võimalus
teha kingitus iseendalegi: vormista ajakirja tellimus ning saad raamatu
pealekauba.
Esimesed 14 kiiremat tellijat saavad kingituseks taaskasutatud paberist märkmiku koos pastakaga.
EESTI UUDISED
Rootsi Linné ülikooli paleoökoloogia professor Marie-Jose Gaillard-Lemdahl
(allikas: www2.hik.se)
Tallinna ülikool valis audoktorid
Tallinna ülikooli senat otsustas sel aastal anda audoktori nimetuse kahele naisteadlasele: paleoökoloogia professorile Marie-Jose Gaillard-Lemdahl’ile (fotol) Rootsi Linné ülikoolist ning matemaatika didaktika professorile Barbro Grevholmile Norra Agderi ülikoolist, ühtlasi on Barbro Grevholm Rootsi Kristianstadi ülikooli emeriitprofessor.
Marie-Jose Gaillard-Lemdahl on šveitslane, kuid doktorikraadi saanud
Rootsis. Ta on üks tuntuim ja tunnustatuim paleoökoloogia
koostööprojektide eestvedajaid Euroopas. Viimaste aastate jooksul on ta
edukalt juhtinud üle kümmekonna rahvusvahelise ja enamasti
erialadevahelise teadusprojekti, neist enamikuga on seotud ka Eesti
teadlased. Professor Gaillard-Lemdahl valiti 2011. aastal Rootsi
kuningliku teaduste akadeemia liikmeks.
Barbro Grevholm on üks Põhjamaade matemaatika didaktika silmapaistvamaid
teadlasi. Eesti ja Tallinna ülikooliga on ta olnud seotud alates 1990.
aastatest. Tema eestvõttel avati Eesti doktorantidele Põhjamaade
doktorikool NoGSME, ta on olnud esineja Tallinna ülikooli
konverentsidel, 2008/2009. õppeaasta kevadsemestril töötas Barbro
Grevholm vaba semestri raames Tallinna ülikoolis külalisprofessorina.
Ühtlasi võtab ta aktiivselt osa Balti- ja Põhjamaade matemaatika
didaktika võrdlusuuringust NORBA, mida tehakse Tallinna ülikooli
matemaatika didaktikute eestvedamisel.
Marie-Jose Gaillard-Lemdahl ja Barbro Grevholm promoveeritakse tänavu sügisel 19. oktoobril.
Tallinna ülikool
Pahategusid keskkonna vastu aina vähem
Keskkonnainspektsiooni 2011. aasta kokkuvõtte järgi oli
keskkonnarikkumisi mullu kokku 2326. Näiteks 2010. aastal sai kirja
2607, ent 2009. aastal 3776 ja 2008. aastal 3585
keskkonnaõigusrikkumist.
Seega on aastate jooksul rikkumiste arv tunduvalt vähenenud. Ühtlasi
kajastavad need andmed muutusi ühiskonna suhtumises loodusesse: võib
järeldada, et loodusest hoolitakse rohkem, inimesed on teadlikumad nii
keskkonnaväärtustest kui ka keskkonna kahjustamisega kaasnevatest
karistustest.
Samamoodi kui varasematel aastatel eirati enim kalapüügieeskirju: 1420
korral. Järgnesid õigusrikkumised jäätme- ja metsandusvaldkonnas,
vastavalt 266 ja 155.
Väärteo korras sai mullu trahvi 1205 isikut kokku 197 517 euro eest, keskmine trahvisumma oli seega ligi 164 eurot.
Õigusrikkumistega kaasnenud keskkonnakahju suuruseks hinnati 288 155
eurot, millest enamiku ehk 125 716,39 eurot hõlmasid kaevandamisest
tingitud kahjud. Kõige enam keskkonnakahjustajaid tabati mullu
Harjumaal, järgnesid Ida-Viru-, Tartu- ja Pärnumaa. Enamjagu
keskkonnarikkumisi neis piirkondades oli seotud kalapüügiga.
Alates 2011. aasta septembrist on keskkonnainspektsioon ka
uurimisasutus: möödunud aastal võeti menetlusse 26 kriminaalasja,
peamiselt metsa-, kalapüügi- ja maapõuerikkumiste kohta.
Keskkonnajärelevalve andmeid nii maakonniti kui ka valdkonniti saab
vaadata keskkonnainspektsiooni veebilehelt
www.kki.ee/est/index.php?part=files&id=26.
Keskkonnainspektsioon
Kaunid Eesti raamatud 2011
Tuntud ja tunnustatud (loodus)filmimehest Rein Maranist kõnelev raamat „Ööbikut ei tohi reeta. Rein Marani elu filmides” valiti
üheks Eesti ilusaima disainiga raamatuks. Selle biograafialaadse teose
on kujundanud Villu Koskaru, koostanud aga Alo Lõhmus ja kirjastanud Hea
Lugu.
Kõikide kujunduse poolest esile tõstetud raamatutega saab tutvuda Eesti rahvusraamatukogu peanäitusesaalis kuni 22. veebruarini.
Eesti teadusagentuur alustab tegevust
Eesti teadusagentuuri hakati looma möödunud aasta sügisel, põhitegevust alustab asutus aga tänavu 1. märtsist. Teadusagentuuri juhib Tartu ülikooli rakendusgeoloogia professor Volli Kalm.
Teadusagentuur (ETA) on loodud Eesti teadusfondi põhjal ning selle
ülesanne on siduda teadus- ja arendustegevus Eesti sotsiaalmajanduslike
eesmärkidega, samuti anda ühiskonnale senisest selgemat ja põhjalikumat
teavet, kuidas teadustegevus aitab kaasa Eesti arengule. Ühtlasi on siht
tuua muutusi teaduse rahastamisse, vähendada rahastamise killustatust
ja suurendada teadusasutuste vastutust teadus- ja arendustöös. Eesti
teadusagentuur hakkab koordineerima ligikaudu 130 miljoni euro suuruse
teadusraha jagamist.
Asutuse ametlik ingliskeelne nimetus on Estonian Research Council.
Jääteed Eesti vetel
Jää on tihkelt kaanetanud paljud meie veekogud, sestap on esmaspäevast
alates autoliikluseks avatud 3,7 kilomeetri pikkune jäätee Noarootsi–Haapsalu
vahel. Haapsalus saab jääle sõita Suur-Mere ja Supeluse tänava
ristmikult ning Noarootsis Österby sadamast. Alates neljapäevast on
lahti ka Rohuküla–Vormsi
10,2 kilomeetri pikkune jäätee. Pealesõit sellele on vahetult enne Rohuküla sadamat ning Vormsis
Sviby sadama muuli alguses. Lisainfot merejääteede kohta saab lühinumbrilt 1510 ja jääteel olles telefonil 506 6224.
Samuti on lubatud sõita Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve jääl nii
Ida-Virumaa kui ka Jõgeva-, Tartu- ja Põlvamaa piires. Keelatud on
sõidukitega liigelda Piirissaare lääneküljel ehk nn. Eesti väravates
ning Piirissaare kagutipus, samuti peab vältima sõitu ojade ja jõgede
suudmetele lähemale kui 150 m ning Salu saare ümbruses.
Alates 30. jaanuarist on lubatud jala liigelda ka Narva veehoidla jääl Kulgu sadamast kolm kilomeetrit ülesvoolu.
Meie piiriveekogudel jala või sõidukiga liigeldes tasub kindlasti arvestada kontrolljoont ja järgida ohutuseeskirju.
TASUB OSALEDA
Intellektika toimub tänavu kahekümnendat korda
Tuleval nädalavahetusel, 10.–11. veebruaril peetakse Tartu Näituste messikeskuses haridus- ja infomessi Intellektika.
Tänavu on suurema tähelepanu all teaduse populariseerimine ja filmindus,
kuid põhieesmärk on endiselt jagada teavet hariduse, õppimisvõimaluste
ja täiendusõppe kohta.
Kuna üritus korraldatakse kahekümnendat korda, ootab messil palju
huvitavat: Ahhaa keskus ja ülikoolid näitavad mitmesuguseid katseid,
saab osa võtta lõbusatest võistlustest ning huvitavatest seminaridest ja
aruteludest, vaadata meelelahutuslikku programmi jne.
Messile on sissepääs tasuta.
Retk Jaak Johansoniga Viljandisse inglise päevale
Viljandi pärimusmuusika festivali väike vend „Maa ja ilm” on saanud uue
kuju. Kahepäevasest maailmamuusika festivalist Tartus on välja kasvanud
rahvuspäevade sari, mis toimub kolm korda aastas Viljandis
pärimusmuusika aidas. Sedapuhku viibki looduse omnibuss laupäeval, 11. veebruaril soovijad Tallinnast kohale.
Kell 16.00 algab loeng, kus Peeter Volkonski ja Liam Robinson
arutlevad Inglismaa olemasolu üle. Seejärel saab kirgliku ja
kaasahaarava rahvamuusiku Liam pillimängu saatel ja juhendamisel õppida
inglise pärimustantse.
Kell 20.00 algab The Urban Folk Quartet’i kontsert: tegu on meisterliku, tosina instrumendi ja nelja inimhäälega kooslusega.
Teel Tallinnast Viljandisse peatub omnibuss mitme mõisa juures, sh. vaadatakse Pirgu ja Ingliste mõisa.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 12.00. Tagasi Tallinnas kell 23.30.
Sõidu hind koos inglise päeva piletiga täiskasvanutele, sh. tudengitele
ja pensionäridele on 15 eurot ning õpilastele 7 eurot, koolieelikud
saavad tasuta.
Info ja registreerimine: 6 481 740, 56476297, info@looduseomnibuss.ee.
Remo Savisaare fotonäitus „Imelised linnud” Hiiumaal
Selle nädala algusest kuni veebruari lõpuni on Kärdla
kultuurikeskuse näitusesaalis võimalus tutvuda Remo Savisaare
fotonäitusega „Imelised linnud”. See on Eesti ornitoloogiaühingu 90.
aastapäeva puhul koostatud rändnäitus, mis on üleval olnud ka Tartus
Tasku keskuses ja Matsalu looduskeskuses.
Edaspidi on igaühel võimalus näitus oma kodukülla kutsuda: selleks tuleb
ühendust võtta Palade loodushariduskeskusega tel. 469 4537 või Riho
Kinksiga riho.kinks@eoy.ee.
Veebruar on loodusfotograafiakuu
Tartu keskkonnahariduskeskus kutsub huvilisi osa võtma loodus- ja
keskkonnateemaliste ürituste sarjast. Selle raames korraldatakse iga kuu
erisuguseid üritusi ühel konkreetsel teemal. Osaleda saab loengutel ja
aruteludel, filmiõhtutel ja töötubades.
Sarjas on veebruar kuulutatud loodusfotograafiakuuks. Kuu vältel saab
keskuse saalis vaadata 2011. aasta Vereta jahi fotonäitust, 15. veebruaril aga kuulata Urmas Tartese loengut sellest, miks loodusfotograafias on hea keskenduda mingile erilisele teemale ning sellega süvitsi minna.
29. veebruaril on võimalus hankida teadmisi veealuse pildistamise kohta: fotograaf Kaido Haagen räägib elust vee all ja tutvustab sealse maailma jäädvustamise eripärasid.
Teemaõhtud toimuvad Tartu keskkonnahariduskeskuse saalis aadressil Kompanii 10. Kõik üritused on tasuta ja algavad kell 18.
Teavet võib küsida tel. 736 6120 või info@teec.ee.
Tartu keskkonnahariduskeskus
Kõpu poolsaart ümbritsev uurimisala (allikas: www.elfond.ee)
Kõpu poolsaare ümbruse mereala mitmekesisus on teada
Eestimaa looduse fond ootab kõiki huvilisi projekti „Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventuur” lõpuseminarile. Seminaril antakse ülevaade uuringute tulemustest ning arutletakse ala looduskaitseväärtuste üle.
Seminari peetakse kahel korral: 17. veebruaril algusega kell 13 Hiiumaal Kärdlas sihtasutuse Tuuru seminariruumides (Vabrikuväljak 1) ning 28. veebruaril algusega kell 17 Tallinnas rahvusraamatukogu nurgasaalis.
Kõpu poolsaart ümbritseva mereala linnustiku rändeuuringutest räägib
Andres Kalamees, põhjaelustikust ja -elupaikadest Georg Martin,
kalastikust Redik Eschbaum ja nahkhiirte uuringust Lauri Lutsar.
Mereala Kõpu poolsaare ümber kuulus HELCOM-i Läänemere kaitsealade võrgustikku (Baltic Sea Protected Areas)
kuni 2009. aastani, mil keskkonnaministeerium selle võrgustikust välja
arvas. Otsust põhjendati toona asjaoluga, et piirkonna loodusväärtuste
kohta ei ole piisavalt teavet. Ometi leidsid mereteadlased, et ala võib
olla looduskaitse mõttes väärtuslik. Et Kõpu poolsaar pakub huvi
tuuleparkide rajajatele, samuti on olnud juttu laskepolügoonist, tekkis
vajadus piirkonna mereala põhjalikumalt uurida.
ELF
Loodusõhtu Urmas Abeliga Otepää looduskeskuses
Neljapäeval, 23. veebruaril kell 18 toimub Otepää looduskeskuses loodusõhtu, kus Urmas Abel räägib väike-konnakotkast Valgamaal ja mujal Eestis.
Noor kotkamees Urmas Abel on kolm aastat põhjalikult uurinud
väike-konnakotka pesitsust Eestis. Loodusõhtul tutvustab ta kohati
üllatuslikke tulemusi ja jagab oma mõtteid.
Pärast etteastet saab osa võtta lühikesest teemakohasest mälumängust.
Loodusõhtu on tasuta ja oodatud on kõik huvilised.
Teavet jagab keskkonnaameti keskkonaahariduse spetsialist Margit Turb tel. 766 9293, 518 6747, margit.turb@keskkonnaamet.ee.
Keskkonnaamet
Kevad läheneb: „Tere, kevad!”
Loodusharidusüritus „Tere, kevad!” algab 1. märtsil sedapuhku juba seitsmeteistkümnendat korda.
Kevadeotsingutes on oodatud osalema koolide 1.–9. klassi õpilased ja
lasteaedade vanemate rühmade lapsed, samuti õpetajad ning lapsevanemad.
Ürituse „Tere, kevad!” eesmärk on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid ja nende vanemaid märkama muutusi looduses.
Vaatlemiseks on ette antud 35 Eestis laialt levinud looma- ja
taimeliiki: kirja tuleb panna nende ilmumise, õitselepuhkemise, laulu
kuulmise vms. kuupäev ning see kodulehel andmebaasi sisestada.
Nende andmete järgi saavad Eesti eri paikadesse jõudnud või ilmunud
kevadekuulutajaid tabelite ja animeeritud kaartide kujul jälgida kõik
huvilised. Samuti on veebis võrdluseks kättesaadavad eelmiste aastate
tulemused.
Peale loodusvaatluste sisaldab „Tere, kevad!” muudki huvitavat: saab
joonistada pilte kevadekuulutajatest, kirjutada luuletusi ning osa võtta
kevadfotode võistlusest. Toimub ka varasematel aastatel väga menukaks
osutunud loodusteemaline viktoriin. Selles peetakse arvestust kahes
vanuserühmas ning lapsed saavad olla nii küsijate kui ka vastajate
rollis.
Loodusvaatlustest huvitatud saavad ennast kirja panna internetilehel tere.kevad.edu.ee.
Enne vaatluste algust korraldatakse õpetajatele ja rühmajuhtidele koolitused, millele saab registreerida samuti viidatud veebilehe kaudu. Koolitused toimuvad 23.02 Tallinnas ja 27.02 Tartus.
Rohkem teavet leiab „Tere, kevad!” kodulehelt või küsida e-posti teel kevad.org@irc.ee.
Üritust korraldavad Studio Viridis Loodusharidus ja Tartu
keskkonnahariduskeskus ning toetavad Tiigrihüppe sihtasutus ja
keskkonnainvesteeringute keskus.
Linnuviktoriin õpilastele
Tartu ülikooli loodusmuuseum korraldab 6.–9. klassi õpilastele linnuviktoriini
„Eesti linnud”. See koosneb kahest osast: vastata tuleb kirjanduse
põhjal koostatud küsimustele ning ära tunda lindude laul ja häälitsused.
Üritus toimub 6. märtsil algusega kell 14.00.
Viktoriinile on oodatud kuni kolmeliikmelised võistkonnad ja
võisteldakse kahes vanuserühmas: 6.–7. ning 8.–9. klass. Huvilistel
tasub ennast kirja panna esimesel võimalusel, kuna võistkondade arv on
piiratud.
Kõige edukamatele võistkondadele korraldatakse maikuus linnutundja
praktiline väliõppepäev. Tublid osalejad saavad auhinnaks linnuraamatuid
ja linnulauluplaate ning kõigil on võimalus käia TÜ zooloogiamuuseumis.
Rohkem teavet linnuviktoriini kohta leiab TÜ loodusmuuseumi kodulehelt www.natmuseum.ut.ee/linnuviktoriin.
Võistkondi saab kirja panna ja nõu küsida loodusmuuseum@ut.ee või tel. 737 6076
TÜ loodusmuuseum
NUPUTA/VAATA IMET
27. jaanuaril esitatud piltmõistatuse vastus on Rõuge Suurjärv ja Valgjärv. Kõige kiiremad vastajad olid Urmas Raude, Mare Urbas ja Janelle Uuetalu. Kiitus neile!
Sel korral pakun mõistatamise asemel silmailu meie koduplaneedist, lingi suurele pildile leiate uudise lõpust
Allikas: NASA
Parima resolutsiooniga kujutis Maast
NASA on avaldanud senisest kõige parema lahutusega kujutise Maast:
64-megapiksline „foto” on tehtud 824 kilomeetri kaugusel maakera pinnast
tiirleva uurimissatelliidiga Suomi-NPP.
Tegu on NASA uusima ja nüüdisaegseima satelliidiga, mis lennutati
orbiidile 28. oktoobril 2011. aastal. Suomi-NPP tiirleb ümber Maa umbes
14 korda päevas ning liigub mööda polaarorbiiti ehk kulgeb üle pooluste.
Selle pardal on viis erisugust instrumenti. Nende abil seiratakse kogu
maakera, sh. pilvi, ookeane, taimkatet, jääolusid ja atmosfääri. Oma
nime on uurimssatelliit saanud Wisconsini ülikooli teadlase,
meteoroloogilise satelliitseire isaks peetud Verner E. Suomi järgi (tema
vanemad olid pärit Soomest).
Kõnealune kujutis on osutunud tõeliseks vaatamisväärsuseks: 2. veebruari
seisuga oli sinise planeedi portreefotot NASA kodulehel imetletud 3,1
miljonit korda ja seda kõigest umbes nädala jooksul.
Suurt, 8000 x 8000 piksli suurust pilti näeb siit: www.flickr.com/photos/gsfc/6760135001/sizes/o/in/photostream.
NASA Suomi-NPP koduleht: www.nasa.gov/npp.
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
|