Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA





UUDISTAJA
02. MÄRTS 2012


MÄRTS


 

Vahepeal on peetud mitut tähtsat ja emotsioonirikast üritust. Neist kõige suurejoonelisem ja olulisim oli vabariigi 94. sünnipäev.
Tänavu toimus aastapäeva paraad Tartus (fotod: Katre Palo)
 

 

Enne seda, 21. veebruaril oli aga eesti rahvakalendri üks meeleolukamaid tähtpäevi – vastlapäev, mil lasti liugu igasuguste vahenditega (foto: Timo Palo)


Paar päeva enne vastlaid pidas aasta suurimat pidu aga Eesti suusarahvas, sõites Tartu 41. suusamaratoni (foto: Timo Palo)

 




LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


                             

        

 



EESTI UUDISED




Eesti terviseradadel liikujad tegi taas tiiru ümber maakera

Vabariigi aastapäeval toimus Eesti terviseradadel rahvasportlik üritus: „Eesti terviseradadel ümber maailma”, mille raames liiguti ühtekokku 62 483 kilomeetrit ehk tehti poolteist tiiru ümber maakera. Osalejad said oma panuse kirja panna suuremate keskuste juures või sisestada kilomeetrid tervisepäevikusse aadressil www.terviserajad.ee.
SA Eesti Terviserajad juhataja Jaak Teppani sõnul panid oma tervisekilomeetrid kirja 6937 inimest ehk keskmiselt liiguti üheksa kilomeetrit osaleja kohta. Kõige rohkem oli tervisesportlasi Pärnumaal Jõulumäel; maakondadest oldi aktiivsemad Harjumaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Võrumaal ja Viljandimaal.
Eesti terviseradade senine liikumisrekord pärineb 2010. aasta talvest, kui läbiti kokku 98 268 kilomeetrit. Eelmisel, 2011. aasta talvel koguti üritusel 62 661 tervisekilomeetrit.
Kõnealuse ürituse siht on tutvustada inimestele nende kodukandi looduslike terviseradade võimalusi ja ärgitada tegelema tervisespordiga.
Eesti terviseradadel tehtud tulemustega saab tutvuda kodulehel http://www.terviserajad.ee/statistika_2012.html.

   



Rakvere vallimäel metsapealinna väljakuulutamisel võeti ette ühine puusaagimine: pildil on ühe saeotsa haaranud Rakvere linnapea Andres Jaadla (paremal) ja teise Eesti metsaseltsi juhatuse esimees Hardi Tullus (vasemal) Foto: Jüri Pere 


Metsapealinnaks saab Rakvere

Möödunud nädalal, vastlapäeval, kuulutati välja tänavune metsapealinn, sedapuhku sai tiitli Rakvere linn.
Rakvere osutus valituks kolme kandidaadi seast. Valikul sai määravaks asjaolu, et linnas on kavandatud metsandusüritusi nii metsanädala raames kui ka terve aasta jooksul.
Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul oli üks kandideerimise ajend osalemine üleeuroopalises projektis „Timber in Action”, mis on seadnud sihiks kutsuda Euroopa linnu väärtustama puitu linnakeskkonnas. Seda mõtet püütaksegi linlastele teadvustada arvukate metsateemaliste üritustega. Näiteks kavatseb Rakvere linn oma 710. aastapäeva puhul istutada linnametsa 7100 puud.
Metsapealinna on Eesti metsaselts valinud alates 2004. aastast. Selle kaudu soovitakse teadvustada metsa tähtsust Eesti jaoks ning pöörata tähelepanu säästvale metsandusele ja puidutööstusele, ühtlasi kajastada metsa olulist rolli töökohtade loomisel ja keskkonnakaitses.
Esimene metsapealinnatiitli kandja oli Räpina, seejärel on tiitlit hoidnud Kilingi-Nõmme, Kunda, Võru, Pärnu, Viljandi ja Tartu. Rakverele annab praegune metsapealinn Haapsalu tiitli üle 23.–29. aprillini toimuval metsanädalal.
Rakvere metsapealinna aasta tunnuslause on „Rakvere – metsa väge täis!”.
Eesti metsaselts
  

 

 


Üks 2012. aasta orhidee kahelehine käokeel on kõnekeeles tuntud pigem ööviiulina Foto: Rainar Kurbel
 


Tänavuse aasta orhideed on kahelehine ja rohekas käokeel

Eesti orhideekaitse klubi on kolmandat aastat järjest valinud aasta orhideed. Tänavu on tähelepanu all Eesti mõlemad käokeele perekonna esindajad: kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ja rohekas käokeel (Platanthera chlorantha).
Välja valitud orhideid püütakse aasta jooksul laiemalt tutvustada ja neid lähemalt uurida, et saada täpsem ülevaade liikide levikust Eestis. Ühtlasi pööratakse tähelepanu käokeelte leiukohtade kaitsele: nii kahelehine kui ka rohekas käokeel kuuluvad kaitsealuste liikide III kategooriasse. Viimastel kümnenditel on mõlema liigi arvukus vähenenud eeskätte seetõttu, et kasvukohad on hävinud, kuid oma osa on etendanud ka teadmatus või tahtlik korjamine vaaside ehteks.
Andmeid kahelehise ja roheka käokeele kohta saavad aidata koguda kõik huvilised: leiukohtade andmed tuleks sisestada loodusvaatluste andmebaasi loodus.keskkonnainfo.ee/lva/LVA.aspx?page=lvadb.
Varasematel aastatel on Eesti orhideekaitse klubi valinud aasta orhideeks punase tolmpea (2010) ja tõmmu käpa (2011).
Eesti orhideekaitse klubi

 


   


    


Keskkonnaministeeriumi selle aasta plaanid on seotud looduskaitse, põlevkivi ja merega
Keskkonnaminister Keit Pentus tutvustas teisipäeval, 28. veebruaril, keskkonnaühendustele selle aasta tähtsamaid töövaldkondi. Kõige olulisemad märksõnad on tänavu looduskaitse, põlevkivi ja meri.
Keskkonnaministri sõnul peaks lähiajal valmis saama looduskaitse arengukava, mida on koostatud juba aastaid ja millesse on panuse andnud paljud keskkonnaühendused. Arengukava tahetakse vabariigi valitsusele esitada veel enne suve.
Selle aasta jooksul hakatakse ette valmistama keerukat arengukava põlevkivi kasutamise kohta. Põlevkivi on Eestis strateegilise tähtsusega maavara, seetõttu on arengukava koostamine aeganõudev töö.
Päevakorras on ka merd puudutavad tegevused, sh. on keskkonnaministeeriumil 2012. aastal kavas analüüsida põhjalikumalt Tallinna lahe seisundit. Ümarlauda on kutsutud Eesti keskkonnaühenduste koja (EKO) liikmesorganisatsioonid, Eesti looduskaitse seltsi, Eesti loodushoiu keskuse ja Eesti looduseuurijate seltsi esindajad.

Keskkonnaministeerium

 

 

 


 

 

KIKi keskkonnaprogramm ootab taotlusi

Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) avas keskkonnaprogrammi 2012. aasta esimese taotlusvooru, kuhu saab taotlusi esitada 26. märtsini.
Keskkonnaprogrammi raames on võimalik toetust küsida veemajandust, jäätmekäitlust, keskkonnakorraldust, looduskaitset, metsandust, kalandust, keskkonnateadlikkust, atmosfäärikaitset, merekeskkonna ja maapõue teemasid hõlmavate tegevuste tarvis.
Samu valdkondi haaravate, kuid väiksema eelarvemahuga projektide jaoks saab taotlusi esitada ka maakondlike programmide raames.
Sellest aastast on keskkonnaprogrammi taotluste süsteemi mõnevõrra muudetud: nüüdsest saab rahataotlusi esitada kolm korda aastas varasema kahe asemel.
Keskkonnaprogrammi esitatud taotluste tulemused tehakse teatavaks mais ja juunis.
KIK 

 




TASUB OSALEDA



 

Hullude ideede labor

Reedel, 2. märtsil kell 12 toimub Tartus Ahhaa keskuses Tartu ülikooli ideelabori avaüritus. Selle raames tutvustatakse ideelabori põhimõtteid ja tehakse esimesed katsed internetikeskkonda esitatud ideede järgi. Probleemipüstitusi või projektiideid saavad esitada nii tudengid, õppejõud kui ka ettevõtted veebilehe bit.ly/ideelabor kaudu.
Esitatud ideid hakatakse lahendama nelja- kuni kuueliikmelistes meeskondades: liituda saavad kõik huvilised. Ideelaboriga ühinenud meeskondadest valitakse välja 10–15 nutikamat, kes üheteistkümne nädala jooksul oma projektid ellu viivad. Iga valdkonna kõige põnevamaid projekte premeeritakse auhinnaga. 
Rohkem teavet ideelabori kohta leiab kodulehelt www.ut.ee/ideelabor või uurides ideelabori juhilt Kalev Kaarnalt kalev.kaarna@ut.ee.
TÜ ideelabor




 

Linnaaednikud on oodatud loengusse

Tartus keskkonnahariduskeskuse saalis peetakse laupäeval, 3. märtsil kell 13 loeng aia planeerimisest ja ettekasvatamisest. Loengus jagab Eesti maaülikooli lektor Priit Põldma näpunäiteid alustavale aednikule. Pärast ettekannet on võimalik esitada küsimusi ja arutleda asjakohastel teemadel.
Tegu on loengusarja „Maheda linnaaedniku algteadmised” esimese üritusega. Samas sarjas on kavas veel mitu loengut. Aprillis-mais on jutuks istutamine, külvamine ja pikeerimine ning ühtlasi peetakse taimevahetuslaata. Juunikuus on loeng hooldusvõtetest: katteloorid, harvendamine, kastmine, kärpimine, muldamine. Juulis või augustis võetakse vaatluse alla kahjuritõrje ning septembris säilitamine ja hoiustamine.
Loengusarja korraldab kohaliku omaalgatuse programmi abiga MTÜ Tartu Maheaed. Küsimused loengusarja kohta võib esitada meiliaadressil tartumaheaed@gmail.com.
Registreeruda üritusele ei ole vaja, tuleb vaid kohal olla. 





Salaaia orhideed

Tallinna botaanikaaias saab 3.–11. märtsini imetleda orhideedenäitust „Salaaia orhideed”. Näitusel pakuvad silmailu veenusekingad, vandad, katleiad, lumekuningannad, tsümbiidiumid jt.
Orhideenäituse on üles seadnud kuraatorid Ingrid Mägar ja Eevi Siibak.


   




Hundipäev koos Ilmar Rootsiga Varbolas
Pühapäeval, 04. märtsil saab looduse omnibussiga sõita preeriakoja hundipäevale Varbolasse. Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 10.00 ja toob tagasi Tallinnasse kella 18.30.
Varbolas kuulatakse hundiuurija Ilmar Rootsi lugusid, osaleda saab libahundimängus ja valmistada endale räätsad. Kooostatud on ka hunditeemaline näitus.
Päeva jooksul tehakse umbes viie kilomeetri pikkune retk Linnurappa, et otsida hundijälgi. Matka juhib ja hundilugusid räägib Marko Aleksejev.
Huvilistel tasub matkale kaasa võtta teekruus, võileivad ja midagi lõkkel küpsetamiseks.
Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas tudengitele ja pensionäridele 15 eurot, õpilastele 7 eurot ning koolieelikutele tasuta.
Info ja registreerimine 6 481 740, 56476297, info@looduseomnibuss.ee.





Eerik Kumari 100. sünniaastapäeva konverents
Tartus Eesti looduseuurijate seltsi majas (Struve 2) algab 8. märtsil kell 14 Eesti tuntud ornitoloogi ja looduskaitseentusiasti professor Eerik Kumari 100 aasta juubelit tähistav konverents.
Üritusel tehakse juttu tema elust ja tegevusest, panusest ornitoloogiasse ja looduskaitsesse ning antakse ülevaade Eerik Kumari looduskaitsepreemiast.
LUS





Gerardus Mercatori (1512-1594)
koostatud kaart põhjapoolusest. Allikas: vikipeedia

Kartograafiakonverents Mercatorist ja teemakaartidest
Eesti geograafia selts kutsub osa võtma Eesti kartograafiakonverentsist „Teemakaardid Eestis”. Üritus algab 9. märtsil kell 10 Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaalis.
Konverents on pühendatud Mercatori sünniaastapäevale: tänavu 5. märtsil täitub 500 aastat maailmakuulsa flaami kartograafi Gerardus Mercatori sünnist.
Konverentsi ajakava leiab aadressilt: egs.ee/docs/19.pdf.
Teavet ürituse kohta saab küsida toimkonnalt: Tõnu Oja tonu.oja@ut.ee, Heino Mardiste heinom@ut.ee, Kiira Mõisja kiira.moisja@ut.ee.
EGS





Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com







Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15

Kui Te ei soovi Loodusajakirja uudiskirja enam saada, siis klõpsake järgnevale viitele või kopeerige see oma Internetilehitseja aadressireale:
http://www.loodusajakiri.ee/uudised.php?mail=[email]&nimi=[name]&f=1&g=2


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012